Valgustatud absolutism valgustatud absolutismi mõiste • Valgustatud absolutismiks nimetatakse 18. saj. teisel poolel mitmetes Euroopa riikides monarhi ainuvalitsuslikku võimu, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. • Tuntuimad valgustatud monarhid olid: • Friedrich II Preisimaal • Maria Theresia • Joseph II Austrias • Katariina II Venemaal • Valgustatud monarhiks olemise eeldused: • 1) monarh pidi olema igakülgselt haritud, • 2) ta pidi üles kasvama õigete eetiliste põhimõtetega, • 3) tal pidi olema absoluutne võim. Preisimaa 18. sajandi algul • Preisimaa valitsejaks oli Friedrich Wilhelm I (1713-1740) kelle ajal loodi tugev Preisi armee. • Kehtestati sõjaväekohustus. • Sõjaväeline kord ja kuulekus said preisi elulaadi osaks. Preisi valgustatud monarhiks oli Friedrich II Suur
seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seet õttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: · muuta riigivalitsemine v õimalikult efektiivseks ·ja maksta Preisimaale k ätte kibeda kaotuse eest. ·Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele . · Küsimus Maria Theresa abielu kohta t õsteti juba üles tema lapsepõlves. Ta esimene kihlatu oli Clement Lorraine'i, kes pidi tulema aastal 1723 Viini ja kohtuma Maria Theresaga. · Kuid enne Viini minekut Clement Lorraine'i suri rõugetesse. · 12.veebruaril1736. Maria Theresa abielus Francis III Lorrainega.
kodanikkel on võimalus osaleda valimistel ja valida seeläbi endale esindaja parlamendis. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli riike, kus valimisõigus oli ainult meestel. Üks tänapäeva demokraatliku riigi tunnusjoon on kõigi võrdsus seaduse ees, mis tähendab kõigil võrdset võimalust elus edasi saada. Kuigi ka konstitutsiooniline monarhia on demokraatlik, ei ole ta seda siiski niipalju kui vabariik, sest kõigil ei ole võimalik monarhiks seada ja see tekitab jälle erandi seadustes. Tänapäeva demokraatia on üldkujul esindusdemokraatia, mis tähendab, et rahvas valib endale esindaja parlamenti. Seda seetõttu, et otsese demokraatia pidev kasutamine oleks tänapäevase kodanike arvu juures aega ja ressurssi nõudev, ja seetõttu otstarbetu. Valimisi korraldatakse regulaarset ja need on vabad. Valimissüsteemid on peamiselt majoritaarsed ja proportsionaalsed
Riiet Masinaid Rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust 1920. aastate algus Click to edit Master text styles Second level Põhiseaduslik monarhia Third level Fourth level Fifth level Riigipeaks Kuningas või kuninganna(1910-1936 oli monarhiks Georg V) Parlament, valitsus Tööerakond(Labour party) Konservatiivide vastased Tööerakonna võit kahel korral Konservatiivid valitsesid põhiliselt 1924.a. 1929-1931.a. Konservatiivid II maailmasõja lõpuni Briti impeerium, hiljem Briti Rahvaste Ühendus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
teisi vastaseid võita. Nii õnnestus Preisimaa sõjast välja saada ning ülejäänud vastastega tuli Austria tänu nende vahel tekkinud eriameelsustega juba üpris lihtsalt toime. Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai 1745. aastal uus keiser Franz I Stephani nime all. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks. Preisimaalt revansi võtmine aga ebaõnnestus. Ehkki Austria oli sellele lähedal
(suveräänsus) kuulub ühele isikule või ühele riigiorganile. Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustav sõna on öelda monarhil ja tema valitud kitsal kaaskonnal. M IS O N VA LG U STATU D A BSO LU TI SM ? Valgustatud absolutismi ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Ehkki Maria Theresiat valgustatud monarhiks ei peeta, olid ta reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele.
Karoliinid. Karl X Gustavi surma järel valitses uuesti kõrgaadel, kuni ta poeg Karl XI 1672.aastal troonile astus. Rootsi ehk Karoliinide absolutism on nimetatud tema järgi. Rootsi kisti sõtta Brandeburgi, Taani ja Madalmaadega 1674-1675 aastatel. Rahu sõlmiti 1679. aastal. Selle sõja kogemused olid otsustavad Rootsi finantsasjade, sõjaväe ja riigijuhtimise ümberkorraldamisel. Kriisiolukorras sai kuningas absoluutseks monarhiks, tema kätte koondus kogu võim. Suhteliselt suur osa riigi kulutustest tuli nüüd katta maksudest, kuid aadlikud ei maksnud make oma suurtest valdustest. Hakati püüdma mitteaadlike toetuse, et läbi viia maade reduktsioon. Aastaid 1680-1700 on kutsutud karoliinlikuks absolutismiks. Seoses Rootsi ebastabiilse olukorraga oli karoliinlik absolutism seotud pideva ettevalmistusega sõjaks. Tehti sõjalist koostööd Inglismaa, Madalmaade ja Holstein-
Rahva rahulolematuse kasvades tekkisid Pariisis mässud ja rahutused, mis kulimineerusid Bastille´ kindlusvangla vallutamisega 14. Juulil 1789. Sama aasta oktoobris toimus Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles´ lossi. Toidupuuduse kuulujuttudest ajendatud rahvas võttis endaga kaasa kahurid ja muud relvad. Kuninglik paar sunniti kolima Pariisi, Tuileries´ lossi. Põgenemiskatse Kuningapaar, vaatamata oma huvipuudusele, ei tahtnud taanduda lihtsalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Seega plaanisid nad sõda Prantsuse Revolutsioonile, kuid mitte enne kui kuninga turvalisus on tagatud. Kuningat mõjutati salaja Pariisist põgenema ja emigreeruma. 20. Juunil algas kuningapere põgenemiskatse. Perekond jõudis peaaegu Austria piiri äärde, kuid tunti siis ära ja saadeti tagasi. Kuninga kukutamine 10. augustil puhkes pealinnas ülestõus, mis kukutas Louis XVI. Rahulolematu rahvas, kes oli
Kaks aastat hiljem võeti Hispaania ÜRO-sse tagasi. Hoolimata liberaalsemast majanduspoliitika oli majandus 1950. aastate keskpaigas ikka veel halvas seisus - maksebilansi defitsiit kahekordistunud ja rekordiliselt kõrge inflatsioon vähendas palkade väärtust. See põhjustas aga streikide laine. Falangi ja sõjaväe vahel tekkisid pinged, sest armees oli palju tuliseid monarhiste, kes olid kibedalt pettund, et Franco keeldus Alfonso XIII poega don Juani monarhiks kuulutamast. Franco oli sunnitud 1957. aastal vastu tahtmist tagandama suurema osa oma ministritest ja looma uue, järeleandlikuma falangistidest koosneva valitsuskabineti. 1959. aastal oli Franco sunnitud vastu tahtmist heaks kiitma tehnokraatide stabiliseerimisplaani. 1970-ndate alguseks muutus Hispaania oskas industrialiseeritud ja linnastunud lääne tarbimisühiskonnast. 1973. aastal palusid piiskopid kiriku ja riigi lahutamist, Francole oli see ,,noahoop selga". 1959
Linnriik jaguneb kolmeks omavalitsuseks: Monaco,Monte Carlo ja La Condamine. Monaco pindala on 1,95 ruutkilomeetrit. Maailmas on Monacost väiksem vaid Vatikan. 2003.aasta andmetel on vürstiriigi rahvaarv 32130 elanikku. Rahvastiku tiheduselt on Monaco kõige tihedamini asustatud riik maailmas. (http://et.wikipedia.org/wiki/Monaco) Monaco riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riik iseseisvus 8.jaanuaril 1297.aastal. Vaatamata iseseisvusele on ta Prantsuse protektoraat. Monaco monarhiks on vürst Albert II. Albert II kuulub Grimaldide dünastiasse, mis on valitsenud 1297.aastast .Täidesaatev võim kuulub neljaliikmelisele valitsusele, mida juhib peaminister. 2002.aastani nimetas vürst peaministriks Prantsuse riigi kodaniku.( keda soovitas Prantsusmaa valitsus ).Praegu võib peaministriks saada nii prantslane kui ka monegask ( Monaco põliselanik ).1962.aastast jagab vürst võimu parlamendiga.Parlamendis on 24 viieks aastaks valitud liiget. Monaco riigikeel on prantsuse keel
René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. 2 Kuninga põgenemine Kuningas Louis XVI ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Teda mõjututati salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all. Kuningas jõudis peaaegu Austria Madalmaade piirini, kuid tunti siis ühe ära ja toodi Pariisi tagasi. Tuileries' loss, kus kuningas elas, võeti tunduvalt rangema järelevalve alla. Asutav Kogu pidas kuninga käitumist väga halvaks, kuid sellele vaatamata ei soovinud keegi veel toona otseselt vabariigi väljakuulutamist
naabreid Austria pärilussõjas pärandist tükki endale saada. Kõige paremini õnnestus see Preisimaal, kes sai endale Sileesia, kuid et selle kuningas Friedrich Suur sõlmis seejärel Austriaga separaatrahu, õnnestus austerlastel 1748. aastaks teised vastased oma maalt välja tõrjuda ja rohkem valdusi mitte kaotada. *Maria Theresia. Maria Theresiat (valitses 17401780) ei peeta küll eriti valgustuslikuks monarhiks, kuid absoluutne monarhia eksisteeris tema ajal Austrias kindlasti. Ta teostas hulga reforme: tsentraliseeris valitsemist, pannes kohalikes omavalitsustes juhtivatele kohtadele oma saksakeelsed ametnikud, samuti rajas õukonna, mille koondas Schönbrunni lossi, ja tõhustas maksukogumist. Nii sarnanevad tema reformid Richelieu ja Louis XIV omadega, ent usupoliitika oli teistsugune, sest ehkki Maria Theresia oli
naabreid Austria pärilussõjas pärandist tükki endale saada. Kõige paremini õnnestus see Preisimaal, kes sai endale Sileesia, kuid et selle kuningas Friedrich Suur sõlmis seejärel Austriaga separaatrahu, õnnestus austerlastel 1748. aastaks teised vastased oma maalt välja tõrjuda ja rohkem valdusi mitte kaotada. *Maria Theresia. Maria Theresiat (valitses 17401780) ei peeta küll eriti valgustuslikuks monarhiks, kuid absoluutne monarhia eksisteeris tema ajal Austrias kindlasti. Ta teostas hulga reforme: tsentraliseeris valitsemist, pannes kohalikes omavalitsustes juhtivatele kohtadele oma saksakeelsed ametnikud, samuti rajas õukonna, mille koondas Schönbrunni lossi, ja tõhustas maksukogumist. Nii sarnanevad tema reformid Richelieu ja Louis XIV omadega, ent usupoliitika oli teistsugune, sest ehkki Maria Theresia oli
Seadusandlik Korpus, kuhu valiti 745 saadikut. Nende seas olid 2 aktiivset ning äärmuslikku poliitilist jõudu. Ühed nendest, jakobiinid, pooldasid revolutsiooni jätku. Teised seevastu olid monarhia pooldajad. Nende vahele mahtus veel määratlemata osa soo. Nad olid kord ühe kord teise äärmuse toetajad. Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti ärgitasid nad austerlasi ja preislasi sõtta astuma. Kuid nad ei soovinud alustada sõda revolutsioonilise Prantsusmaaga enne, kui kuninga turvalisus oli tagatud. Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningad salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunilil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all
27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti ärgitasid nad austerlasi ja preislasi sõtta astuma. Kuid nad ei soovinud alustada sõda revolutsioonilise Prantsusmaaga enne, kui kuninga turvalisus oli tagatud. Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningad salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunilil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all
Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhiaidee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka tema paljud esivanemad) pidevas rahanappuses oleva valitsejana. Tema peamised rivaalid olid Prantsusmaa kuningas François I, Inglismaa kuningas Henry VIII ja Türgi sultan Suleiman Tore. Karli isiklikuks deviisiks oli Plus ultra (veel kaugemale). Teda peetakse ka esimeseks monarhiks, kes võttis kasutusele tiitli Tema Majesteetvõi Tema keiserlik Majesteet. Tema isiksuse omaduste üle on palju vaieldud, kuid senini pole saavutatud konsensust selle osas, kas ta oli pigem maailmavalitsemist ihkav katoliiklik fanaatik, usutülidest lõhkikistud Euroopat lepitada püüdev vagamees, pragmaatiline kõike enda jaoks ära kasutada püüdev reaalpoliitik või hoopis keegi teine. Karl von Habsburg sündis Madalmaades Genti linnas Burgundia hertsogi Philipp
4 Diderot, Denis (17131784) prantsuse filosoof ja kirjanik, uue ajastu esimese entsüklopeedia väljaandja, kunstikriitika alusepanija 5 butafooria teatris ehtsaid esemeid matkivad lavatarbed 6 korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil MÕTLE JÄRELE VÕI KÜSI 1. Katariina II, kes valitses Venemaad aastatel 17621796, ei olnud venelanna. Mis rahvusest ta oli? 2. Katariina II peetakse valgustatud monarhiks. Mida see tähendab? 3. Grigori Potjomkin oli enne Katariinaga tutvumist tavaline ohvitser. Kuidas sai temast Vene keisririigi teine võimukandja? 4. Mis on korruptsioon? 5. Kas tänapäeva Eestis esineb korruptsiooni? Too näiteid! 11 6. CHERCHEZ LA FEMME! [se´rse la fam] OTSIGE NAIST! (Alexandre Dumas vanem ,,Pariisi mohikaanlased")
Rajati telegraafiliinid. Põllumajanduses võeti kasutusele uusi lahendusi. 4 Moodsale tööstusele sillutati Norras tee 1840-ndatel, kui rajati esimesed tekstiilivabrikud ja inseneritöökojad. Aastatel 18501880 suurenes oluliselt Norra kaubalaevastik. Pärast peaaegu sajandi kestnud Rootsi võimu võitis Norra aastal 1905 endale veretult iseseisvuse. Norra parlament kutsus Taani printsi Carli Norrasse konstitutsiooniliseks monarhiks. Temast sai Haakon VII nime all uus Norra esimene kuningas. Esimeses maailmasõjas jäi Norra erapooletuks. Teise maailmasõja ajal vallutas natslik Saksa erapooletu Norra. Seetõttu hävis norralastel usk erapooletuse kasulikkusesse ja pärast sõda peeti paremaks ühineda kollektiivse julgeoleku paktiga. Aastal 1949 kirjutas Norra Põhja-Atlandi lepingule alla ja võttis osa ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) asutamisest. 5 3
võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda taheti ka järgmiseks Saksa-Rooma keisriks valida. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Viini lähedale Schörnbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks (et.wikipedia.org).
· Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jesuiitide ordu 1540aasta · Ignatius Loyola poolt loodud · Eesmärgiks katoliku usu levitamine läbi hariduse · Eesmärk pühitseb abinõu · Trento kirikukogu 1545-63 Prantsusmaa · Kõige parem näide absolutismist · Nii positiivses kui negatiivses mõttes · Hakkas välja kujunema pärast ususõdu · Henri IV 1589-1610 · Peetakse esimeseks absolutistlikuks monarhiks · Louis XIII 1610-1643 · Kardinal Richelieu valitsemisaeg I mininstrina Louis XIII ja absolutismi välja kujunemine · Oli komplitseeritud iseloomuga valitseja · Ei huvitanud riigiasjad, pigem kultuuriline tegevus · Jättis riigi oma nõuandjate hooleks · Tema ajal musketäride ajastu · Saatis 1614 generaalstaadid laiali Kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu · Prantsuse kardinal ja I minister 1624-42 · Valitses kuninga nimel ning kuninga jaoks
konstitutsiooniga. Konstitutsioon on ülimuslik igas linnas ja vallas. *** Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni oli riigikorraldus Euroopas hoopis teistsugune. Riiki valitses ainuisikuliselt MONARH3 (keiser4, kuningas, tsaar5), mistõttu sellist poliitilist reziimi nimetataksegi ABSOLUUTSEKS MONARHIAKS. Kui juhtus, et nii mõni monarh püüdles hariduse poole ja huvitus kultuurist, siis nimetati seesugust isevalitsejat VALGUSTATUD MONARHIKS. Valgustatud monarhideks pidasid end Preisi kuningas Friedrich Suur ja Vene keisrinna Katariina II, kuid ka seesugustes monarhistlikes riikides puudus konstitutsioon. Kõik riigi kodanikud olid keisri, kuninga või tsaari alamad. Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike kaudu kohut. Prantsusmaal (kuid ka kõikjal mujal) oli kogu elanikkond jaotatud kolme seisusesse: preestrid, aadlikud ja KOLMAS SEISUS e
Eelmised kohalike omavalitsuste valimised toimusid oktoobris 2017. Järgmised kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad aastal 2021. *** Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni oli riigikorraldus Euroopas hoopis teistsugune. Riiki valitses ainuisikuliselt MONARH3 (keiser4, kuningas, tsaar5), mistõttu sellist poliitilist reziimi nimetataksegi ABSOLUUTSEKS MONARHIAKS. Kui juhtus, et mõni monarh püüdles hariduse poole ja huvitus kultuurist, siis nimetati seesugust isevalitsejat VALGUSTATUD MONARHIKS. Valgustatud monarhideks pidasid end Preisi kuningas Friedrich Suur ja Vene keisrinna Katariina II, kuid ka seesugustes monarhistlikes riikides puudus konstitutsioon. Kõik riigi kodanikud olid keisri, kuninga või tsaari alamad. Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike kaudu kohut. Prantsusmaal (kuid ka kõikjal mujal) oli kogu elanikkond jaotatud kolme 13
Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. Kuninga põgenemine ja tulistamine Marsi väljakul Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti ärgitasid nad austerlasi ja preislasi sõtta astuma. Kuid nad ei soovinud alustada sõda revolutsioonilise Prantsusmaaga enne, kui kuninga turvalisus oli tagatud. Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningad salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunilil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all
impeeriumi lagunemise tundemärgid, sest ükski impeerium ei kesta igavesti. Marcus Aurelius kirjutas raamatu ,,Iseendale"- stoitsistliku kahekõne iseendaga. Ta mõtiskleb selle üle, et kes on õiglane valitseja. Leidid, et kes on oma rahvale eeskujuks- nagu sõnn karjale. Loetleb terve rida tunnusid, mis on omased õiglasele valitsejale- ausus (verissimus), kannatlikkus, sallivus, ta peab pidevalt tegutsema oma rahva heaks. Marcus Aureliust peeti antiikaja valgustatud monarhiks. Valgustatud monarhi tunnused: sügavate vaimsete huvidega ning edumeelsete vaadetega. Marcus Aureliuse edumeelsus seotud Rooma uue välispoliitilise Rooma rahuga (Pax Romana), mis tähendab, et Marcus Aurelius tahab muuta Roomat rahuriigiks, tahab elada rahus oma naabritega, ei taha vallutada uusi alasid, teiselt poolt ei taha, et keegi teine võtaks Rooma impeeriumist maid. Marcus Aurelius tahtis, et Rooma impeeriumi piirid jääksid paika.
Nt inimese identiteedi kaotust inimene ei tea kunagi kes ta on, kahemõttelised olukorrad. Kui renessanssi huvitasid selged kategooriad, siis barokk keskendub ummikutele ja olemuse paradoksidele. · 1601 1603. aastatel kirjutab Troilus ja Trecida ja Lõpp hea, kõik hea. · 1604. aastal Mõõt mõõdu vastu ja Othello. · 1605. aastal Kuningas Lear ja Macbeth. Uue sajandi esimesed 5 aastat on tema tippaeg. Elisabeth määras Jamesi vabatahtlikult uueks monarhiks, rahulik võimuvahetus kergendus rahvale. James soosis Shakespeare'i truppi, võttis nad isikliku eeskoste alla ja nimetas nad kuninga omandiks, James'il olid erilised privileegid. Shakespeare sel perioodil teeb katse kujutada ideaalset monarhi näidend Mõõt mõõdu vastu, see on nagu omapärane vastulause Hamletile (kus põhiküsimus oli: kas inimene saab võita kurjust seda kurjust suurendamata; vastus: ei saa)
kohaselt on riika ja õiguskord üks ja see sama. Ehk riik ongi õigusaktide süsteem. Riigi normid ehk riigikord. Riig iseloomustavad riigi välist struktuuri ja võib tuua kaks jaotust: 1. valitsemise vormid, milleks on monarhia ja vabariik. 2. korralduse vormideks on unitaarriik ja föderatsioon. Monarhia kujutab endast ainuvalitsust, riigi eesotsas seisab monarh, kellel on eluaegne mandaat, ning see on päritav. Monarhiks on kuningas, keiser, suurhertsog etc. vabariik kujutab endast riiki, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad kas otse rahvapoolt või siis parlamendi poolt moodustatavad/valitavad. Kusjuures see kas tegemist on monarhia või vabariigiga ei ütle kas tegemist on ainuvalitsuse või demokraatiaga, sest ainuvalitsus võib esineda ka vabariigi puhul, ning selle nimeks on diktatuur. Eristatakse ka parlamentaarset monarhiat mis on sisuliselt rahvavõim kuigi normiliselt on riigipeaks monarh
Järeldus: elu ongi unenägu. Rahvas saab teada, et prints on elus, rahvas ei taha, et troonile saaks võõramaalane. Rahvas vabastab Mundo vangitornist ja palub teda, et prints võtaks võimu. Ta põikleb, kuid lõpuks nõustub siiski. Ta saab aru, et ka ,,unes" peab ta käituma õilsalt. Ta allutab oma tahte sotsiaalsetele inimlikele normidele piirab ise seda vabadust. See muudab metslasest printsi tsiviliseeritud ja valgustatud monarhiks. Lööb puruks isa ja Moskva vürsti väed. Tema isa elu on tema kätes, andestab isale. Absoluutset vabadust ei ole olemas, elu on nii või teisiti ,,vangla", kõiki inimesi kammitsevad nähtamatud ahelad (reeglid, normid, seadused jne), ainult neid ahelaid kandes saab inimene eksisteerida koos teiste inimestega, ahelad ongi vabadus näidendi mõte. Renessansi despooti näitab, valgustatud monarhia ideeni jõuab. Valgustatud monarh on see, kes on ennast pannud kultuuri ja eetika ahelasse.
Vene Riigiduuma tsaariajal). Tänapäeval on absoluutse monarhiaga riikideks näiteks Saudi-Araabia, Jordaania ja Brunei). 31. Mida kujutab endast dualistlik monarhia? Valitsemisvormilt jagatakse riigid monarhistlikeks ja vabariikideks. Monarhistlikus riigis antakse riigipea amet edasi pärimise teel. Vahel loetakse monarhistlikuks siiski ka mõni selline riik, kus riigipead valitakse. Valitavaks monarhiks loetakse Rooma paavst, kes valitakse eluajaks, ja Malaisia kuningas, kes valitakse teatud tähtajaks. Selliste riikide monarhistlikeks lugemine on siiski ainult traditsiooni küsimus. Monarhistlike riikide põhiseadusest ei pruugi alati ilmneda, millist tüüpi monarhiaga on tegemist (näiteks Norra põhiseadusest lugedes võib jääda mulje, et tegemist on absoluutse monarhiaga; tegelikult on Norras parlamentaarne monarhia).
Monarhiana mõistetakse sellist valitsemise vormi, kus riigipea omandab enda võimu pärilikul teel. Mõnikord loetakse monarhistlikeks ka selliseid riike, kus riigipea valitakse. Ilmselt tehakse seda traditsioonist, nt. on Malaisia konföderatsiooni monarh valitav 5 aastaks konföderatsiooni kuuluvate riikide riigipeade poolt, kusjuures osa valivatest riigipeadest on monarhid, osa presidendid. Monarhiks loetakse ka eluajaks valitav Rooma paavst. Valitav monarhia on siiski sarnasem vabariigile. Monarhia liikideks on absoluutne, dualistlik ja parlamentaarne monarhia. Dualistlik ja parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia alaliikideks. Absoluutse monarhia puhul ei piira monarhi absoluutselt mitte midagi, ta ise annab seadusi, seisab täitevvõimu eesotsas kas vahetult või tema poolt ainuisikuliselt määratud peaministri kaudu, määrab ise
a. rajas esimese maastikulise pargina Stowe`i pargi. Maastikulise pargiarhitektuuri tuntud esindajaks on ka W. Chambers ( Kew park, 1757 - 62 ). Looduslikkusele tuginev pargiarhitektuur levib klassitsistliku arhitektuuri täiendusena kiiresti üle kogu Euroopa. KLASSITSISM VENEMAAL Klassitsismi algus Venemaal langeb enam - vähem kokku Katariina II valitsemisaja algusega. Peeti ju Katariina II ( vähemalt tema valitsusaja alguses ) üheks Euroopa valgustatumaks monarhiks, seetõttu pole midagi imestada, et Prantsusmaal juurdunud valgustusaja ideede väljendumine arhitektuuris ka Venemaal vastukaja leidis. Vene klas- sitsism jaguneb kahte suurde perioodi: varaklassitsism ( 1760 - 1800 ) ja kõrg ( range -) 89 klassitsism (1800 - 1830 ), mõlemad saavad tuge Prantsuse arhitektuurist, esimene Louis XVI stiilist, teine ampiirist
annaabi.ee 
