Andmete analüüs algas intervjuudest enim läbikäinud teemade identifitseerimisega, kust koorus välja ka uurimisaluste inimest erinevate minapiltide tekkimise hüpotees. Mulle tundus et kasutati juhtumiülest ehk horisontaalset analüüsi kuna vaadeldi samal ajal mitut analüüsitavat intervjuud ja koguti kokku kõik konkreetse teema kohta käivad tekstiosad ning võrreldi selle teema käsitlemist kõigi kogutud intervjuude lõikes. Uurijad identifitseerisid Soberistase külastajate uurimisobjektide - erinevad alkoholisõltuvusest vabanemise etapid kui sõltusest vabanemise teekonna ja nendest etappidest tulenevad erinevad identiteedid neil isikutel. Esimene staadium oli ,,oma identiteedi otsimine: Soberistases ringiuitamine", teine ,,mõistes ,,Soeristase identiteeti" ehk tekkis arusaamine et kui loota alkoholismiprobleemist vabaneda selle veebikeskkonna toel, peab valmis olema täielikuks karskuseks", kolmas ,,aktiivse osavõtja identiteet, kujundades
Teadlaste probleemiasetus tugineb aga oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele (teaduslikele faktidele). Probleemi püstitamise järel määratletakse uurimisobjekt, samuti piiritletakse muutuja tegur, mille mõju uuritakse. Probleemi püstitamisele järgneb taustinfo kogumine. Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. Järgmiseks etapiks on hüpoteesi kontrollimine. Hüpoteesi saab kontrollida katsete ja vaatlustega. Eksperimendis kasutatakse üldjuhul kahte uurimisobjektide gruppi: eksperimentaal ja kontrollgruppi. Kui analüüsi tulemused kinnitavad hüpoteesi, siis saame järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust. Selleks, et veendumusele jõuda, et tegu on teadusliku faktiga, tuleb eksperimenti korrata. Teadusliku uurimismeetodi etapid on: probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine, tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. Mõisted
Küsimus 15 Mis on väärtuspakkumine? a. Tarbija ootuste ületamine b. Lisaväärtusega toode või teenus c. Brändide väärtustamine Küsimus 16 Mis on suhtlusturundus ehk suhteturundus? a. Koostöö kliendihuvide rahuldamiseks b. Märksõnadeks on kliendid, kanalid ja partnerid. Oskus luua ja hoida püsivat kliendisuhet c. Tegeletakse kliendile orienteeritud töötajate värbamise, treenimise ja motiveerimisega Küsimus 17 Nimeta turundusuuringute meetodid. a. Uurimisteemade ja uurimisobjektide meetodid b. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid c. Esmased ja teisesed meetodid Küsimus 18 Millist küsitlustehnikat kasutatakse, kui protsessi iseloomustab nelja üksuse koostoimimine: uurija, intervjueerija, intervjueeritav ja keskkond. a. Postiküsitlus b. Personaalne intervjuu ehk näost-näkku küsitlus c. Telefoniküsitlus Küsimus 19 Millised on esmased andmed? a. Need, mis kogutakse spetsiaalselt uuritava probleemi lahendamiseks b
kehamahlade teooria temperamendi määramine keha põhimahlade järgi. (veri, sapp, must sapp, lima) . Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal psühholoogiliste fenomenide uurimise. 4. Psühholoogia on tihedalt seotud teiste teadustega, nt. arstiteadusega, filosoofiaga, ka pedagoogikaga (koolipsühholoogid) ja isegi tehnikateadustega (tööstuspsühholoogia). Siiski säilib igal teadusharul oma eripära uurimisobjektide ja meetodite näol. 5. a) vestlus või intervjuu eeliseks intervjueeritava reaktsiooni ja kehakeele nägemine, puuduseks on see, et võtab aega ning tulemus sõltub vestlejatest (kas on sümpaatsed teineteisele jms) b) küsitlus ehk ankeet eeliseks on palju vastuseid, puuduseks see, et on keeruline töödelda, vastused võivad olla väga erinevad. c) eksperiment loomulike katsete puhul on eeliseks täpsem vastus, kuid tulemusi ei
võimalus olla valitud uuringu valimisse. Juhuvalikuga valimi koostamise eelis on see, et valimi tulemused on üldistatavad suurele üldkogumile. Probleemiks on see, et uurijal peab olema kogu populatsiooni isikute nimekiri ja neile juurdepääs Mittetõenäosuslik valik (Nonprobability sampling) on meetodid, mis ei kasuta formaalseid juhuslikkuse printsiibil põhinevaid meetodeid valimisse kaasatavate Populatsioon – on teatave sarnaste tunnustega uurimisobjektide koguhulk. Randomiseerimine [Randomization] – indiviidide määramine gruppidesse juhuslikkuse alusel. Juhuse variatsiooni piirides peaks randomiseerimine tagama kontroll- ja katsegruppi ühetaolisuse uurimise alguses ning tagama, et uurija isiklik hinnang ja eelarvamused ei mõjuta gruppidesse määramist. Tuleb tähele panna, et juhuslik paigutus järgib ettekirjutatud plaani, mis on tihti koostatud
sugulusstruktuurid, mõtteviisid jne). · Inglismaa: sotsiaalantropoloogia mõju (Edward Evans-Pritchard: ühiskonnakorraldus, sotsiaalsed praktikad jne). · Ameerika: kultuuriantropoloogia mõju (Clifford Geertz: rituaalne käitumine, sümboolsed toimingud jne). · Saksamaa: filosoofilise antropoloogia mõju (inimisiksus; inimkeha jne). Antropoloogia panused ajaloouurimisse · Uued uurimisteemad: uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine; antropoloogia võimaldas oluliselt pikendada "ajaloolaste küsimustikku". · Empiiriline võrdlusmaterjal: antropoloogia võimaldas ajaloolastele luua võrdlusi nn. ajalooliste ühiskondade ja nn. traditsiooniliste ühiskondade vahel (majandus, sugulus, rituaalid jne). · Uued meetodid: uued mõisted, uued lähenemisnurgad; ajaloolased leidsid antropoloogide töödest mitmeid ideid ja mõisteid, mida kasutada enda erialases uurimistöös (rituaalid;
1.PEATÜKK Mis on majandusteadus? Majandusteadus on õpetus piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Majandusteaduse saab uurimisobjektide alusel jagada laias laastus kaheks: majandusteooriaks (economics) ärijuhtimiseks (business administration) Majandusteooria (ka rahvamajandus) tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärasuste tundmaõppimisega. Majandusteooria jaguneb omakorda kaheks: Mikroökonoomika uurib majapidamiste ja ettevõtete valikuid oma heaolu maksimeerimisel. Makroökonoomika tegeleb majanduse kui terviku probleemidega ja koondnäitajate
kriisist jne. Kolmandas peatükis käsitletakse kasvatusteaduse ülesandeid ja uurimisobjekte. Ühtlasi arutletakse kasvatusteaduse teaduslikkuse üle (kasvatuseteaduse olemus, kasvatusteaduse mitmetahulisus, teaduslik traditsioon, kasvatusteaduse suhe lähiteadustega, teaduste integratsioon). Kasvatusteadus jaguneb harudeks, mida tutvustatakse, aga kaunis lühidalt, sest selle kohta leiab üksikasjalikumat infot teistest õpikutest. Kasvatusteaduse uurimisobjektide kohta on mitmeid käsitusi, käesolevas raamatus püütakse hoiduda kitsastest arusaamadest, selle alapeatüki küsimused on sellised: mis on kõige tähtsam kasvatusteaduse uurimisobjektides, teadustöö ideoloogia ja eesmärgid, vajadus uurimuste järele, haridusuuringute ja pereuuringute valdkonnad . Üks seik koolituse laiahaardelisuse kohta maakeral arvatakse olevat 30 miljonit õpetajat ning koolitusele kulutatakse iga aasta umbes 600 miljardit dollait
põhimõttelised erinevused. Kvalitatiivsed tuginevad pigem inimteadustest lähtuvale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks mõista subjektide käitumist, tuua välja subjektiivseid tähendusi, mida inimesed oma tegevusega seovad. Kvantitatiivsed tuginevad pigem loodusteadustest pärinevale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks selgitada nähtusi subjektiväliselt, objektiivselt. Kontrollivad püstitatud teoreetilisi hüpoteese, mõõtes uurimisobjektide väliseid tunnuseid, kasutavad sotsiaalsete nähtuste uurimiseks arvulisi seoseid. 4.Selgitage positivistliku uurimisparadigma põhiseisukohti Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte. Positivism ei eralda teooriat praktikast, taotleb täppisteaduslikkust ja formaalset mõõdetavust. Kõik peab olema kogemuslikult kontrollitav . 3 põhiseisukohta: · Sotsiaalsed nähtused on kvalitatiivselt samad, mis loodusnähtused
navigatsioonis). Kasutatakse ka teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti kasutatakse laserspektroskoopia, -interferomeetria, -lokatsiooni ja -spektrokronograafia meetodeid ning uurimisobjektide ruumilist, ajalist ja spektraalset valikumõjutust laseriga), optilises lasersides (seal hulgas telefonsides) ning laserteabelevis (ringhäälingus, televisioonis), optoelektroonikas ning arvutitehnikas (seal hulgas suure infomahu ja töökiirusega mäluseadmeis, lugemis- ja trükiseadmeis), lasergrammofonis, -videofonis ja -projektorteleviisoris. Laserit rakendatakse ka visuaalkunstis
SOTSIAALTEADUSTE MEETODID Sotsiaalteadused Teaduse all peetakse silmas: süstemaatiliste meetodite kasutamist andmete hankimiseks; andmete süstemaatilist analüüsi; tulemuste kriitiline hindamist. Sotsiaalteaduste uurimisobjektiks on inimene ja inimühiskond. Nimetage sotsiaalteadusi! Mida nad täpsemalt uurivad? Sotsiaalteadused on erilised: Ühe nähtuse seletamiseks on tihtipeale mitu võrdselt aktsepteeritud teooriat. Sotsiaalteaduslike uurimisobjektide kohta on inimestel tavaliselt olemas tavaarusaam. Te istute õhtul sõpradega teelauas. Mille üle te arutate järgmistel teemadel: Valgu biosüntees? Intelligentsus? Sotsiaalteaduste terminoloogiasse kuuluvatel sõnadel on tavaliselt ka argikeelne tähendus. PS Teadusliku keele kasutamine ei tähenda automaatselt, et info oleks teaduslik Inimese ja inimühiskonna kohta saame me teavet ka teadust mitte appi võttes (ja nii peabki olema
juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. hegemoonia kandjateks on meedia, poliitilised parteid, kirik; samuti kool ja igasugu kodanikeühiskonna institutsioonid, mille piires tegutsedes inimesed võtavad omaks valitsejate poolt pakutava ideoloogia. „Kultuuriline pööre“ – *plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada *uut tüüpi („kultuuriliste“) uurimisobjektide konstitueerimine mitmes teadusharus *metodoloogiline selgus ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadus uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses *kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katsed e. kultuuriteooriate teke Serious Leisure – süsteemne pingutamine (amatöör, hobi või vabatahtlikus korras) – sellest võib kasvada välja mingil määral inimese karjäär. Töö- ja eraelu piiride muutumine.
Kõrvuti väljakujunenud teadusharude süvenemise ja laienemisega viib teaduse ajalooline areng paratamatult uute teadmisvaldkondade tekkimiseni. Uute teadusharude tekke põhjuseks võib olla nii info üleküllus, uute uurimisobjektide avastamine, vajadus minna valdkonniti aina spetsiifilisemaks kui ka vastupidi üldistatuks. Üheks sellistest uudsetest teadusharudest on üldistavate teaduste kategooriasse kuuluv küberneetika. Kuna küberneetika on siiski veel noor ning arenev teadus, siis sellele kindlat definitsiooni ei ole, kuid esineb erinevaid variatsioone sellest. Norbert Wiener, matemaatik, insener ning sotsiaalpsühholoog, on määratlenud ,,küberneetikat'' kui teadust, mis uurib juhtimist ja
aeglasemalt 10-kraadises keskkonnas. Hüpoteesi kontroll Uurimistöö kavandamine ja läbiviimine. Vaatlused, katsed, eksperimendid. Kindlaks tuleb määrata uuritavate objektide arv ning katsetingimused. Katsetingimused valitakse võimalikult samasugustes tingimustes ning ainukeseks erinevuseks oleks uuritav tegur ehk muutuja. Eksperimendis kasutatakse tavaliselt kahte uurimisobjektide gruppi:kontroll- ja eksperimentaalgruppi. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Analüüsil võrdleme kahe grupi vaatlustulemusi omavahel. Kui katsete tulemused kinnitavad hüpoteesi, saame järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust. Ka negatiivne vastus on tulemus. Teadusliku uurimismeetodiga jõutakse teadusliku faktini teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust.
· objekti ja situatsiooni valik · vaatlusviisi valik · tulemuste registreerimise valik · informatsiooni töötlemise valik Vaatlusviisid: · laboratoorne · loomulik 2) Tekstide analüüs (dokumentide analüüs) Tekstide analüüs on süstemaatiline teatud elementide fikseerimine teksti sisus. Jaguneb: · formaliseerimata · formaliseeritud (kontentanalüüs) E. Lasswell kui teenekas uurija Uurimisprotsess: · programmi koostamine · uurimisobjektide valik (nt ajalehed, periood) · metoodika koostamine · analüüsiühiku valik (nt sõna, teema, kangelane) · protseduuri läbiviimine · järelduste tegemine Küsitlusmeetodid Jagunevad: · intervjuu (standardiseeritud ja standardiseerimata) · ankeet Valiku representatiivsus - väljavõtukogum peab uuritavate parameetrite osas maksimaalselt lähenema üldkogumile. Valik: · juhuvalik · suunatud valik Skaalad: · nominaalskaalad · intervallskaalad
sotsiaalses ja majanduslikus käitumises ning inimese ja looduse vastastikuseid suhteid ja mõjutusi. 2 Maastikuarheoloogia / asustusarheoloogia Tänapäeval on maastikuarheoloogia ja asustusarheolooogia omavahel tihedalt ühendatud: sisuline erinevus peaaegu puudub, sõltudes rohkem kohalikust uurimustraditsioonist kui teoreetilisest tagapõhjast ning uurimisobjektide ringist. Selline sidusus kahe arheoloogiasuuna vahel on ka tingitud sellest,et asustust pole võimalik käsitleda lahus ümbritsevast maastikust, mida inimene on ise mõjutanud oma sotsiaalse ja majandusliku käitumisega. Siiski võib täheldada, et asustusarheoloogia seab esiplaanile muinasaegsed asutused, aga maastikuarheoloogia uurib rohkem inimese sidet loodusega. Maastikuarheoloogia sai alguse Pitt Riversi uuringutega 19. sajandi lõpukümnenditel. Tema, ja
kontseptsiooni, mille kohaselt uued teadmised lisanduvad vahetult vanadele. Seejärel muutus valdavaks paradigmaatilise arenemise kontseptsioon, mille järgi eaduste ja teadusharude kumulatiivse arengu ajajärgud vahelduvad paradigmat muutuvate murranguperioodidega. (EE 1990, teadus) Mis on loodusteadus? Loodusteadusteks nimetatakse eluta ja elusat loodust uurivaid ja käsitlevaid teaduseid. Loodusteadused jaotatakse mateeria liikumise vormide( füüsika, keemia, bioloogia), uurimisobjektide(kolloidkeemia, mikrobioloogia),uurimisviiside(täppisteadused, ekperimentaalteadused) ja nähtuste ajalise( ajalooline geoloogia) või ruumilise jaotuse järgi( regionaalne füüsiline geograafia). Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseadusi, nad loovad looduskasutuse teoreetilise aluse. Fundamentaalsetele loodusteadustele tuginevad rakendusteadused( tehnika, põllumajandus-teadus, meditsiin).( EE 1990, loodusteadus.) Kustkohast said loodusteadused alguse ?
pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis), teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti kasutatakse laserspektroskoopia, -interferomeetria, -lokatsiooni ja -spektrokronograafia meetodeid ning uurimisobjektide ruumilist, ajalist ja spektraalset valikumõjutust laseriga), optilises lasersides (seal hulgas telefonsides) ning laserteabelevis (ringhäälingus, televisioonis), optoelektroonikas ning arvutitehnikas (seal hulgas suure infomahu ja töökiirusega mäluseadmeis, lugemis- ja trükiseadmeis), lasergrammofonis, -videofonis ja -projektorteleviisoris. Laserit rakendatakse ka visuaalkunstis (seal hulgas vaatemängudes), valve- ja hoiatusseadmeis, kaupluste kassaseadmeis ning treeningu, näiteks
Sünkroniseerimist Tegevust Ujumisrada (swimline) Algust (start) Otsustuspunkti Davai skinu otveti 6. Valige VALE väide. Organisatsioon täidab oma eesmärke: läbi sisendite teisendamise väljunditeks läbi raha hankimise läbi tööprotsesside 7. Valige VALE väide. Mudelit võib kirjeldada järgnevate lausetega: reaalsusest saab luua mitu erinevat mudelit mudelite loomine aitab juhtida riske, mis on seotud oodatava, soovitud tulemusega mudel esitab uurimisobjektide (süsteemi) kirjeldust mingist kindlast vaatenurgast reaalsusest saab luua alati ainult ühe mudeli mudel esitab lihtsustatud versiooni reaalsest maailmast 8. Valige ÕIGE väide. Andmetöötlus EI OLE: mittejuhuslike sümbolite, numbrite, väärtuste ja sõnade hulk andmete liigitamine, grupeerimine, matemaatiliste operatsioonide teostamine andmetega süstemaatiline operatsioonide sooritamine 9. Valige VALE väide. Infosüsteemi arhitektuuriraamistik annab:
sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis), teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti kasutatakse laserspektroskoopia, -interferomeetria, - lokatsiooni ja -spektrokronograafia meetodeid ning uurimisobjektide ruumilist, ajalist ja spektraalset valikumõjutust laseriga), optilises lasersides (seal hulgas telefonsides) ning laserteabelevis (ringhäälingus, televisioonis), optoelektroonikas ning arvutitehnikas (seal hulgas suure infomahu ja töökiirusega mäluseadmeis, lugemis- ja trükiseadmeis), lasergrammofonis, -videofonis ja -projektorteleviisoris. Laserit rakendatakse ka visuaalkunstis (seal hulgas vaatemängudes), valve- ja hoiatusseadmeis, kaupluste
Eelnevalt põlvelt ülekantud tõrjutust tekitavad probleemid. 5) Mis on sotsiaalpedagoogika iseseisva teadusliku dissipliinina seatud kahtluse alla? Hämäläinen möönab oma raamatus sotsiaalpedagoogika mõiste ebamäärasust, tõstatab Krull – küsimuse sotsiaalpedagoogika mõiste identiteedist tervikuna. Tohutu varieeruvus sotsiaalpedagoogika baasdistsipliinide, lähtealuste ja uurimisobjektide kirjeldamisel ei luba rääkida ühtsest teooriast. Omaette teooriaga võib tegemist olla siis, kui on olemas haridustegelikkust sotsiaalpedagoogilistelt positsioonidelt käsitlevad monograafiad ja sellealase tegevuse terviklikkust avavad õpikud, mis oleksid tõeliseks alternatiiviks üldpedagoogilistele käsitlustele (Krull 2001).
· Loodusseadused aitavad meil paremini aru saada looduses toimuvast. · Teaduslik meetod lähenemine, mida teadlased oma uurimustöös kasutavad. · Teaduslikud faktid teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust · Teaduslik hüptees on oletatav vastus püstitatud probleemile. · Igapäevases elus ettetulevate probleemide suhtes tehtavad oletused ei ole teaduslikud hüpoteesid. · Eksperimiendis kasutatakse üldjuhul kahte uurimisobjektide gruppi: ekspermentaal ja kontrollgruppi. TEADUSLIKUD FAKTID uurimisobjekt PROBLEEMI muutuja TAUSTINFORMATSIOONI teaduslikinformatsioo KOGUMINE probeemi oletatav HÜPTEESI SÕNASTAMINE vaatluste ja katsete HÜPOTEESI katse- ja vaatlus-
BIOLOOGIA 11. klass I periood Vaatluste ja katsete korraldamine. Üldjuhul 2 uurimisobjektide gruppi – eksperimentaal- ja kontrollgrupp Elu iseloomustavad tunnused ja omadused 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine kui tulemused kinnitavad, siis leidis esialgne hüpotees kinnitust.
3) küsitlused ja intervjuud üldjuhul eelnevalt koostatud ankeedi alused toimuvad vaatlused Vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded: eesmärgikindlus, uuritavate tunnuste täpne määratlus, vaatluseks sobiva aja valik. 17. Küsitluse olemus, eelised, puudused; ankeedi koostamise põhimõtted, küsimuste sõnastamine; intervjuu olemus, eelised ja puudused. Küsitluseks nim. andmekogumise meetodit, mis kasutab uurimisobjektide uurimiseks küsimustikke. Eelised: kogub andmeid ühe korraga ning on seetõttu ökonoomne ja tõhus, mugav ·võimaldab uurida suurt populatsiooni ·täpne instrument ·kogub standardiseeritud infot (st kasutades samu instrumente ja küsimusi kõigi osalejate puhul) ·kogub andmeid avatud või suletud küsimustega ·annab kirjelduslikku, järelduslikku ja selgitavat infot või arvulisi andmeid
interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus, toimusid uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Tunnused: kõik võimalused olid avatud, võis teha ise otsuseid;; Suletud periood (nt nõukogude periood): domineerib filoloogiline suund, eelistati ainult ühte uurimissuuna ja meetodit, olid selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, toimus spetsialiseerumine. 1940. aastal jagati ERM etnograafiamuuseumiks ja kirjandusmuuseumiks, ERAst sai kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond. 1947 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI) ja selle juurde folkloristika sektor; 1978 lisandus etnomusikoloogia sektor. Tunnused: oli tsensuur, toimus suur kontroll kõige tehtava/uuritava üle 22. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi.
Kirjeldav statistika – informatsioonikogumi põhiomaduste kvantitatiivne kirjeldamine. Varustab meid muutuja erinevate seisundite arvulise kirjeldusega (mõnikord ka visualisatsiooniga) ning aitab välja selgitada erinevusi nende seisundite vahel. Selgitav statistika (inferential statistics) – andmete kasutamine kokkuvõtte tegemiseks/olukorra hindamine olemasoleva andmete põhjal. Populatsioon – üldkogum on uurimisülesande sisuga piiritletud kõigi uurimisobjektide kogum. Nullhüpotees – hüpoteesi osa, mille kohaselt püstitatud oletus ei kehti Operatsionaliseerimine – hüpoteeside viimine sellisele kujule, et neid on võimalik mõne katsega kontrollida. Iga teoreetilise mõistega tuleb vastavusse seada mingi konkreetne mõõdetav parameeter. 4. Teada, millised on lapskeele uurimise peamised meetodid. Millised on kolm uuemat meetodit ja milleks need on head? Korpuste koostamine
säilitusühikut, märkmed keelesituatsioonidest, tavad, pärimuslik kunstilooming. Soome: 80 lk, 1930ndatel. 24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud: uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Nt välitööde osakaalu suurenimine. Suletud: ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, spetsialiseerumine, teooria viimistlemine. Nt institutsioonide hargnemine, ei tohtinud usundeid uurida. 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega. Kettkirjad, tavakirjad, sõbra- ja salmialbumid, õudus- ja hirmujutud, naljad, folkloori lühivormid. 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1
seisukohtadele s.o. teaduslikele faktidele Probleemi püstitamisel määratletakse uurimisobjekt. Piiritletakse ka muutuja (tegur, mida uuritakse) 2. Taustinformatsiooni kogumine - ülevaade uurimisobjektist, samalaadsetest uurimustest. 3. Hüpoteesi sõnastamine oletatav vastus püstitatud probleemile. Põhined teaduslikel faktidel. 4. Hüpoteesi kontrollimine Katsete ja vaatluste abil. Kaks uurimisobjektide gruppi: kontroll- ja eksperimentaalgrupp. Peavad olema sarnastes tingimustes, ainuke erinevus uuritavas teguris ehk muutujas 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine võrreldakse kahe grupi vaatlustulemusi. ORGANISMIDE KOOSTIS Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC) moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi
Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. 24.1. Avatud perioodid (nt 1927-1940; alates 1991) - Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud - Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine - Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus 24.2. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927, nõukogude periood) - Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine - Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine - Teooria viimistlemine 25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 25.1. Teema allub zanri spetsiifikale: - Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni - Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt 25.2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: - Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid
Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. 24.1. Avatud perioodid (nt 1927-1940; alates 1991) - Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud - Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine - Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus 24.2. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927, nõukogude periood) - Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine - Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine - Teooria viimistlemine 25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 25.1. Teema allub zanri spetsiifikale: - Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni - Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt 25.2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: - Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid
jumaldatakse. Max Weberi autoriteedi tüübid: • Seaduslik • Traditsiooniline • Karismaatiline • “Demokraatia miinimumdefinitsioon” • Kultuuriline pööre Kultuuriline pööre humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab laias laastus nelja üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. • Habitus – inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases
töötlemiseks kasutatud meetodeid ja arvutiprogramme. Valim Kõiki inimesi ei ole iialgi võimalik küsitleda, lasta katses osaleda vms. Uuringus kasutatavat üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Väljavalitud grupp esindab teatud suuremat rühma (üldkogumit) ja selle põhjal saadud tulemused peaksid kehtima kogu rühma kohta. Et tulemuste põhjal saaks mingeid üldistusi teha, tuleb hoolega läbi mõelda üldkogumi olemus ja osalejate/uurimisobjektide valimise viis. Nt kui küsitluses osalevad 1516-aastased tüdrukud, siis ei saa eeldada, et tulemused kehtivad kõikide sama vanade noorte kohta. Kui küsitlus viiakse läbi vaid ühes koolis, siis muudavad piirkondlikud, kultuurilised, kooli spetsiifikast tingitud jms tegurid ka valimi eripäraseks ning see ei esinda automaatselt mis tahes kooli samas vanuses õpilasi. 8
– Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine; – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; Konstruktivism; Läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele; Tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse; Interdistsiplinaarsus; Välitööde osakaalu suurenemine; • Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine; – Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine; – Teooria viimistlemine; – Domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika; 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega. Folkloristlikust vaatepunktist on ahelpostitustel hoomatav ühisosa varasematest aegadest tuntud ahel-, kett- ehk õnnekirjade või õnnekettidega. Rikkalike
muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis), teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti kasutatakse laserspektroskoopia, -interferomeetria, -lokatsiooni ja -spektrokronograafia meetodeid ning uurimisobjektide ruumilist, ajalist ja spektraalset valikumõjutust laseriga), optilises lasersides (seal hulgas telefonsides) ning laserteabelevis (ringhäälingus, televisioonis), optoelektroonikas ning arvutitehnikas (seal hulgas suure infomahu ja töökiirusega mäluseadmeis, lugemis- ja trükiseadmeis), lasergrammofonis, -videofonis ja -projektorteleviisoris. Laserit rakendatakse ka visuaalkunstis (seal hulgas vaatemängudes),
Marginaali, kaubandusliku mahahindluse, kaubandusliku juurdehindluse mõisted! . 8. Kaubandusinstitutsioonide süstematiseerimise vajadus ja viisid Arvukad üksteisest vähem või rohkem erinevad kaubandusettevõtted moodustavad üheskoos kaubandusettevõtluse institutsionaalse kogumi, mida ettevõtlusstruktuuri hindamiseks on vaja süstematiseerida. Kaubandust tervikuna võib süstematiseerida kahel viisil: · klassifitseerida, · tüpiseerida. Klassifitseerimise eesmärk on liigendada uurimisobjektide heterogeenne kogum ühe või rohkema eristamistunnuse järgi homogeenseteks osagruppideks, teisisõnu struktureerida. Mõiste struktuur tuleb ladinakeelsest sõnast structura ja tähendab koetist, (sise)ehitust, püsivat põhiseost. Struktureerimine ei ole eesmärgiks omaette. Tema ülesandeks on olemasoleva struktuuri väljaselgitamine ja hindamine, struktuurinihete kui arengutrendide formuleerimine. Struktuuri
antropogeograafiaks) ja "Poliitgeograaia". Asendas teleoloogililise arusaama keskkonna- determinismi konseptsiooniga - inimtegevus on ära määratud elupaiga loodusega. Pooldas pragmaatilist (mitte äärmuslikku) keskk.determ.-i, mille järgi vaid osa inimese tegevusi on looduskeskkonna poolt ära määratud ja just seda osa ja neid seoseid uurib inimgeograafia. 19. saj lõpus polnud veel selge, millised inimtegevused sõltuvad loodustingimustest ja kuuluvad geograafia uurimisobjektide hulka. Ratzel uuris seda küsimust ja lõi poliitgeograafia - uuris riikide vahelisi suhteid ja välispoliitikat. Sisepoliitikat loodusolud tema arvates ei mõjutanud. Klassikaline periood (19. saj lõpp ja 20. saj algusaastad) Geograafist sai elukutse, ülesandeks õppetöö ja uurimustöö kõrvalt ka paradigama lõpuniviimine. Ülikoolide juurde loodi püsivad geograafiainstituudid.
spetsiifilisema kogemuse tähenduse mõistmine inimese elu kui terviku kontekstis, individuaalse tähendusloome kaudu. Põhistatud teooria (grounded theory) on uurimisstrateegia, mille eesmärgiks on empiirilistest andmetest induktiivsel moel selgitava teooria loomine. Teoreetilise küllastumispunktini korduv andmekogumine -> tõlgendus -> andmekogumine -> tõlgendus. VALIMI MOODUSTAMISE PÕHIMÕTTED KVALITATIIVSES UURIMUSES Eesmärgistatud / teoreetiline valim (mitte-tõenäosuslik): · uurimisobjektide/uuritavate valimine eesmärgiga koguda võimalikult rikkalikku andmestikku uuritava nähtuse või protsessi kohta. · valimi koostamise kriteeriumid tulenevad sisulistest kaalutlustest · valimi moodustamise põhimõtteid on võimalik uuringu käigus korrigeerida, lähtudes esmase analüüsi tulemustest Valimi moodustamise põhimõtted on alati seotud uurimuse eesmärgiga ja sellega, millist üldistatavust taotletakse.
oksuteeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). aatomid H2 O molekulideks. Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 4 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Karotinoid taimeraku kromoplastides esinev Kontrollgrupp uurimisobjektide võrdlusrühm, pigment, mis annab taime vastavatele osadele mille suhtes muudetavaid katsetingimusi ei kollase või punase värvuse. kohaldata. Karüogramm organismi ühe raku kromosoomide Koodon mRNA molekuli kolm järjestikust piltkujutis, mis on saanud nende rühmitamise teel nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohapple valgu mitoosi mikrofotost. molekulis.
Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud – Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine – Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine – Teooria viimistlemine Suletud periood: 1940-1980. aastad • Domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika; • Folkloori fundamentaalväljannete ettevalmistamine MEA sarjas: – Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963; 1970) – Vana Kannel 5-6. MEA I (1985; 1989) – Eesti vanasõnad 1-4
• Majandusantropoloogia suund (majanduse, kaubanduse, erinevate vahetussüsteemide jne ajalugu) • Sotsiaalantropoloogia suund (sugulusstruktuuride, pere, ühiskondliku elu jne ajalugu) • Kultuuriantropoloogia suund (uskumuste, kujutluste, mõttesüsteemide, rituaalide jne ajalugu) Antropoloogia panused ajaloouurimisse • Uued uurimisteemad: uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine; antropoloogia võimaldas oluliselt pikendada “ajaloolaste küsimustikku”. • Empiiriline võrdlusmaterjal: antropoloogia võimaldas ajaloolastele luua võrdlusi nn. ajalooliste ühiskondade ja nn. traditsiooniliste ühiskondade vahel (majandus, sugulus, rituaalid jne). • Uued meetodid: uued mõisted, uued lähenemisnurgad; ajaloolased leidsid antropoloogide
21. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud perioodid (nt 1927-1940): uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927): ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine, teooria viimistlemine. Suletud periood: 1940-1980. aastad: domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika, folkloori fundamentaalväljannete ettevalmistamine MEA sarjas: hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963; 1970), Vana Kannel 5-6. MEA I (1985; 1989), Eesti vanasõnad 1-4. MEA III (1980-1988). Avatud periood: kontekstikesksed uurimused alates 1990. aastatest:
Hooke andis 20 aastat hiljem seletuse valgusele kui maailmaeetris levivale maheenilisele lainetusele. Maailmaeetri idee oli füüsika väärideedest üldse üks kõige elujõulisemaid: lõplikult heideti ta kõrvale alles 20. sajandi algul relatiivsusteooria tekkimisega. Kui seni oli füüsika areng tervikuna enam-vähem ühtedele ja samadele ideedele allutatud, siis 18. sajandil võtsid märgatava kuju juba uued, mittemehhanistliku füüsika harud: soojus- ja elektriõpetus. Füüsika hakkas uurimisobjektide järgi üha rohkem diferentseetuma. Ja kuigi valdav ideestik füüsikas pärines ikkagi mehaanika kujutlustest, andis objektiivne uurimustöö üha rohkem tulemusi, millest järgmisel, 19. sajandil sai alguse uus füüsika. Tehnikarevolutsioon Füüsika 18. ja 19. sajandil Kronoloogia 1701 Edmond Halley soovitab kasutada Vahemere soolsust ja vee
et inimorganism toimib integreeritud süsteemis, kus mitmesugused psühholoogilised valdkonnad mõjutavad üksteist. Üks väljapakutud jõud-ressurss mudeli teaduslikest väärtustest on see, et ta keskendab tähelepanu psühholoogilise toimimise erinevate sfääride vahelisele vastastikusele mõjutusele nii teooria kui ka uurimiskava tasandil Selline mudel tuleb siiski ellu viia. Praegu on raske leida uurimust, kus erinevat laadi tulemusi hinnatakse kombinatsioonina samade uurimisobjektide jaoks. Veel haruldasemad on nende uurimuste seas niisugused, mille mudel hõlmab proksimaalprotsesside mõõtmist. Tulemuseks on see, et pole teada, kas antud keskkonnas toimiv proksimaalprotsess võib tõepoolest üheaegselt lisada psühholoogilist tegutsemist mitmes valdkonnas või on sellel mõnele tulemusele suurem mõju kui teisele. Siin on veel teine võimalus teadusharude ja allharude liigendamisel ja integratsioonil, mis võib olla panuseks tänapäeva psühholoogiateadusesse
Vaba enesekirjelduse sisu oleneb näiteks soost ja east. Seega tuleks eelnevalt otsustada mitmelt uuritavalt vabad enesekirjeldused võtta ja määrata kindlaks vanusegruppide arv ning uuritavate hulk nendes. See oleks siis formaliseeritud lähenemine. Paindlikkus aga tähendab seda, et valimi koostamine toimub eesmärgipäraselt ja järkjärgult uurimistöö käigus. Tõenäosuslike valimite representatiivsus Suure uurimisobjektide hulga korral, olgu siis sotsiaalsetes uuringutes, kus objektideks on inimesed või sündmused või etnograafilised objektid muuseumides, pole uurimisega alati võimalik haarata kogu uuritavate hulka. Vajalik oleks uuritavat kogumit vähendada, kuid nii, et populatsioonist võetud väiksema hulga uurimisel saadud andmed oleksid üldistatavad populatsioonile. Tulemuste usaldatavus kindlustatakse representatiivse, s.o
Tähtsamad nimed: Ivanov, Toporov, Andrejevitš. Alates 1960.ndatest alustati koostööd Tartu koolkonnaga. Tehti konverentse Moskvas ja suvekoole Käärikul.' Mis oli neil ühist: *Kõik konverentsid viidi läbi heatahtlikus keskkonnas, ei laskutud kunagi isikule tasemel jne *Lotman nimetab Tartu ja Moskva teadlaskogukonna (ja nende teoreetiliste aluseelduste) vastuolulist kombinatsiooni „õnnelikuks kooseluks“ *Iga liikme individuaalsus ning vabadus nii stiili, arvamuste kui ka uurimisobjektide valiku osas → hästi palju erinevatel teemadel töid... *Ühine lähte-eeldus: soov mõisra oma uurimisobjekte süsteemselt ning kontekstiga suhestatult 15
liikumapanevaid jõude pole võimalik otseselt jälgida. Selle asemel tuleb püüda leida vaatluste taha peidetut. • Interpretatiivne realism: inimesed elavad tähenduste maailmas. Inimtegevus sõltub objektidele, protsessidele, tegevustele, teistele inimestele omistatud tähendustest. Sotsiaalsed uuringud on edukad siis, kui nad püüavad neid tähendusi mõista. • Seletav realism: reaalsust korraldavad seaduspärasused põhinevad uurimisobjektide seesmistel omadustel ja protsesside eripäradel, milles need objektid osalevad. Konstruktusmid: 1) Konstruktivistlik paradigma kujutab endast äärmuslikku vormi konstruktsionismist. Põhiseisukoht: tõekspeetav sõltub meie vaatenurgast. Teadmised ja tõde on konstrueeritud, mitte meelte kaudu avastatud. Konstruktivistid väidavad, et reaalsus ja erinevad objektid kujutavad endast keerukate diskursiivsete praktikate tagajärge.
sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis), teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti kasutatakse laserspektroskoopia, -interferomeetria, -lokatsiooni ja -spektrokronograafia meetodeid ning uurimisobjektide ruumilist, ajalist ja spektraalset valikumõjutust laseriga), optilises lasersides (seal hulgas telefonsides) ning laserteabelevis (ringhäälingus, televisioonis), optoelektroonikas ning arvutitehnikas (seal hulgas suure infomahu ja töökiirusega mäluseadmeis, lugemis- ja trükiseadmeis), lasergrammofonis, -videofonis ja -projektorteleviisoris. Laserit rakendatakse ka visuaalkunstis (seal hulgas vaatemängudes), valve- ja hoiatusseadmeis, kaupluste
28. “Demokraatia miinimumdefinitsioon” eliitide väljavahetamise mehhanism 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes Kultuuriline pööre humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab laias laastus nelja üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. 30. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene
terradukti (et ei tekiks populatsioonisaart), et ta tõlgendaks seda kui piisavalt ohutut ja looduslikku objekti. Millised tajud on selle looma jaoks olulised ja kuidas ta neid tõlgendab – zoosemiootiline küsimuseasetus. Kõik küsimused hallis, hübriidses tsoonis, kus on inimese ja looduse sfääride segunemine, uute märgisüsteemide kujunemine sellelt pinnalt. B. Latour: eristanud 2 suundumust: 1) puhastamine purification – püütakse rangete eristuste (puhaste distsipliinide, uurimisobjektide jne) suunas 2) hübridiseerimine hybridisation (nähakse, et puhtad kirjeldused ei ole võimalikud, erinevad metakeeled segunevad, lõplik tõde ei olegi võimalik, aga võimalik luua lahendusi, mis mingite teatud uurimisküsimuste jaoks toimivad Ajalooliselt zoosemiootika seotud ka loomade omavahelise kommunikatsiooni uurimisega. Saksa bioloog, kommunikatsiooniteoreetik G. Tembrock kasutab biokommunikatsiooni mõistet kui keskset terminit loomade kommunikatsiooni
28. "Demokraatia miinimumdefinitsioon" eliitide väljavahetamise mehhanism 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes Kultuuriline pööre humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab laias laastus nelja üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi (,,kultuuriliste") uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. 30. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene
annaabi.ee 
