Kindlat funktsiooni kardioloogia Organsüsteeme e Elund kondi ORGANISM ehk LIIK Elundite ja elundkondade Füsiloogia organismide talitslus, regulatsioon Kogum, mis on pidevas Geneetika pärilikkus Talituses Anatoomia organismi ehitus Ökofüsiloogia eluprotsesside olenevus keskonnas Autökoloogia organismide suhted keskonnaga Ühe liigi isendid teatud Demökoloogia e. Popu- Tunnuseks suguline POPULATSIOON Territooriumil (ahvena Latsiooni ökoloogia Paljunemine, loomade
4 tsükkel 4 tsükkel.........................................................................................................................1 Pärilikkus.............................................................................................................................3 Pärilikkuse põhimõisted :...................................................................................................................3 Gregor Mendeli seadused :................................................................................................................3 Monohübriidne ristamine :.................................................................................................................3 Dihübriidne ristamine:.......................................................................................................................4 Vererühmade geneetika :............................
Ps. aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse oletusi ja uuritakse.
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia teadus, mis uurib elu Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu ühest piiri elus ja eluta looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi) On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu biomolekulid (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid · Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest Elusloodusele omane veel mitmetasemeline organiseeritus · Väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil · Ühtegi võrdväärset eluta süsteemi ei leidu · Ka protsessid, mis tasanditel toimuvad, on tunduvalt keerulisemad kui eluta looduses · Pole tegu juhuslike protsesside summ
kesknärvisüsteem, neuroloogia piirdenärvid Inimestel pole kinnine vereringe 6. Organismi tase · Ainurakne on ka organism. · Organismi tasandit peetakse rakust järgmiseks olulisemkas eluslooduse organiseerituse tasemeks. · HOMÖOSTAAS sisekeskkonna stabiilne seisund · närvid neuraalne regulatsioon · hormoonid humoraalne regulatsioon Teadused: anatoomia (organismide ehitus), füsioloogia (talitlus), etoloogia (loomade käitumist, mis põhineb instinktidel), psühholoogia (käitumine)' jne... · Organism = isend = indiviidid 7. Populatsiooni ja liigi tase · Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane siseja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila, kelle isendid annavad omavahel viljakaid isendeid · Populatsioon ühe liigi isendid teatud territooriumil.
neutraalseks regulatsiooniks. Talitusi regueleeritakse ka veres, hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel, seda nimetatakse aga humoraalseks regulatsiooniks. Rakud moodustavad koe: 1. närvikude- reageerib 2. sidekude- seob teisi kudesid 3. epiteelkude- kaitseb elundite sise-ja välispinda 4. lihaskude- liikumine Molekulaarne DNA Molekulaargeneetika bioloog Rakuline Neuron Tsütoloogia neuroloog Organismiline Süda Anatoomia anatoom Liigiline Suur- kirjurähn Etoloogia etoloog Ökosüsteemne Raba Ökoloogia - ökoloog 1.3. Loodus seadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitemeid loodusnähtusi. Bioloogia haruteadused tegelevad organiseerituse eri tasemetega. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatisoonid, liigid ja ökosüsteem. Teaduslikud meetodid on meetodi mida loodusteadlased kasutavad oma uurimistöös.
· Põhikude Teadusharu mis uurib kudesid on histoloogia. ELUND ehk organ koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. ELUNDKOND ehk organisüsteem elundid moodustavad elundkonna. NB! Taimedel elundkonna tasand puudub. Organismitasand Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja tegulatsioonist. NEUTRAALNE regulatsioon närvisüsteem HUMORAALNE regulatsioon hormoonid Organismi ehitust uurib anatoomia. Organismi talitust uurib füsioloogia. POPULATSIOONI TASAND Populatsiooni moodustavad ühte liiki organismid, kes elavad ühel ja samal maa-alal. Etoloogia on teadus, mis uurib loomade käitumist. ÖKOSÜSTEEMI TASAND Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaugu seotud. Ökoloodia on teadus, mis uurib ökosüsteeme. BIOSFÄÄRI TASAND Kõige kõrgem organiseerituse tase. Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht. TV lk 5 ül 1, lk 6 ül 3. ÜL1 .
Kõik kommentaarid