Kvalitatiivne uurimus on loominguline kollaaz. Kvalitatiivsete uuringute all peetakse silmas terviklikku erilaadsete uuringutööpide kogumit. Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asetab vaatleja maailmas kindlasse paika. Kvalitatiivset uuringut eelistatakse tutvustada näidete ja kirjelduste kaudu. Jäetakse välja täpsed definitsioonid. Uuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas. Kvalitatiivse uuringu läbiviija läheb sageli uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid detaile ning aitab uurijal osalejate tegelikku kogemusse sisse elada. Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad: juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees. Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on
esitama vabalt ja sudimatus õhkkonnas; 2. Küsimused peavad olema võimalikult avatud, struktrueerimata. Oluline on, et küsimus annaks uuritavale võimaluse lisada vastusele oma kujutlusi ja elamusi. (Laherand 2008: 88) Andmeid kogutakse peamiselt intervjuude või avatud küsimustega kirjalikult, mõlemal moodusel on oma plussid ja miinused. Intervjuu puhul võib olla oht, et uurija mõjutab oma kohalolekuga uuritava vastuseid. Küsimustike puhul aga ei ole uurijal võimalik vajadusel esitada täpsustavaid küsimusi. Veel kasutatakse vestlust, osaleja või tegevuse vaatlemist ja tekstide analüüsi. Põhiprintsiibiks on küsimuste minimaalne struktureeritus ja maksimaalne ,,sügavus". Kõikidel juhtudel esitatakse andmed kirjalikul kujul nii, et tekiks sõnasõnaline protokoll (va küsimustik puhul). (Gorden 1987: 7; Laherand 2008: 89) Uuritavate arv võib fenomenoloogilise uurimuses olla erinev. Samas tuleb uurijal meeles
Puudused Kujunab vabalt vastavalt olukorrale Osalus aste Läbiviimine aeganõudev Osalus vaatlejana Uurijal tekkiv Vaatleja kohalolev võib emotsionaalne suhe Kasutatakse peamiselt Täielik osalus sündmuste kulgu häirida või muuta uuritavatega või olukorraga
Kolmandaks, et organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. Rakuteoorial on väga tähtis osa kogu bioloogia arengus. 19 sajandi keskpaigas pani ta aluse tsütoloogia arengule. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitus ja rakujagunemise mehhanisme organismide eri kudedes ja organites. Tänu uurimisele lisati veel ühe rakuteooria põhiseisukoht: Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakude uurmisel kasutatakse tänapäeval tihti biokulaarseid mikroskoope, mis lubab uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbeks kasutada stereomikroskoopi. Stereomikroskoop võimaldab enamasti kuni 5 kuni 60 kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikseid rakustruktuure. Valgusmikroskoobi lahutus võime on 0,2m=0.2*10-6m ,millele vastab 1300 kordne suurendus. Loomorganismide, sealhulgas ka inimese ehtiuses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-,side- ja närvikude.
teaduslikest uurimismeetoditest, aga fenomenograafia oma on seotud tähendustega. (1981: 180-181) Huviobjektid · Õppimise üldised aspektid (lähenemisviisid; strateegiad) · Õppimise sisule keskendunud uuringud mitmes valdkonnas (majandus, matemaatika, füüsika, tervisekasvatus jt.) · Inimeste käsitused erinevate nähtuste kohta (poliitiline võim, laste mäng, surm, kaardi lugemine jpt.) Uuringu käik Uurijal tekib huvi mingi nähtuse või mõiste vastu, mille kohta näib olevat hämmastavalt palju erinevaid arusaamu. Uurija tutvub vastava mõistega teoreetiliselt ning teeb erinevatest seisukohtadest esialgse liigituse. Uurija intervjueerib erinevaid isikuid, et selgitada nende arusaamu vastavast mõistest. Uurija liigendab käsitused, moodustades erinevad tähendusklassid. Käsituste seletamiseks kasutab uurija nende ühendamist kõrgema taseme tähendusklassideks. Sandbergi ja Samuelssoni uuring
Ühiskonna mõõdetavusest: 1. Ühiskond on mõõdetav nagu looduski; 2. Ühiskond ei ole sama reaalsus kui loodus, ta on olemuslikult erinev, mistõttu ei ole ta ka tunnetatav nagu loodus. Sotsioloogia eripära: kriitilisus mõõdame üksikisikut, püüame üksikus näha üldist inimese käitumisaktides püütakse leida ühiskonna mõjureid uurija ja uuritava vastastikune toime (mõju) mõõtmisetalonid tuleb iga uuringu puhul uurijal endal konstrueerida (objektiivne etalon, muutumatu universaalne kvaliteet puudub) Sotsiaalne käitumine mõtestatult teiste käitumisele orienteeritud käitumine (kui sotsiaalne suhe mõtestatud sotsiaalse tegevuse võimalus (kas soodustab või pidurdab ühiskondlikku koostööd)). Sotsiaalse käitumise tüübid (Max Weber (1864-1920)): 1. sihiratsionaalne (ehk eesmärgiratsionaalne) (NB!); 2. väärtusratsionaalne; 3. afektiivne; 4
mahutatud idee Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu tuleb sobiva teema leidmiseks või sõnastamiseks põhjalikult nõu pidada juhendava õpetajaga KUI TEEMA VALITUD... Tuleb valida juhendaja Juhendaja on soovitatav valida uurimistööteema järgi, et õpetaja oleks spetsialiseerunud sellele alale UURIMISTÖÖ ALUSED Uurimistöö algab probleemi/küsimuse püstitamisest Näiteks: Kui lapsel on trennis raske Uurijal tekivad küsimused Miks on trennis raske? Palju teed trenni nädalas? Kuidas saab laps läbi oma trennikaaslastega? UURIMISTÖÖGA SAAB VASTATA SELLISTELE KÜSIMUSTELE: Miks...? Millal...? Kuidas...? Kui palju on... Kuidas on seotud...? Millega on seotud...? KUI ON LEITUD UURIMISPROBLEEM Siis tuleb püstitada eesmärk Eesmärk näitab kuhu tahab uurija uurimisega välja jõuda Uurija peab läbi mõtlema: Töö vajalikkuse Põhjendatuse
Teoorias, kui inimene valetab, reageerib ta küsimustele ja nendele vastamisele teatud tunnuste järgi ja neid masin siis ka mõõdab. Esmase ärevuse tekitab juba psüühika. Teadmine, et inimene pannakse hirmuäratava masina valvsa pilgu alla, kus ühildatakse uuritav mitmete juhtmete külge, tekitab juba piisavalt kõrget vererõhku ja higistamist. Kuid kõike seda registreerib masin kui ebanormaalset reageerimist delikaatsetele küsimustele. Oma osa oli tulemuse analüüsimisel ka uurijal, kes oli saanud noormehelt ülestunnistuse tegelikest sündmustest, kus oli esinenud suudlemist. Uurija tõlgendas selle kui ebasündsad toimingut ja naispool võis selle all arvata midagi muud. Mistõttu saadud tulemus ei olnudki tõde, kuivõrd täiesti valedel tunnustel põhinev moondatud järeldus. Masin, mis põhineb tunnustele, mida põhjustab juba hirm, ei saa lugeda õigusemõistjaks. Tekib aga küsimus, mis on parim meetod tõe ja vale eristamisel
Viitab testi või mõõtmisvahendi võimele anda samaseid tulemusi mõõtmiste korduval teostamisel. Mõnikord nimetatakse ka korratavuseks. Lihtne juhuslik valim (Simple random sampling) Populatsioonis on kõigil isikutel võrdne võimalus olla valitud uuringu valimisse. Juhuvalikuga valimi koostamise eelis on see, et valimi tulemused on üldistatavad suurele üldkogumile. Probleemiks on see, et uurijal peab olema kogu populatsiooni isikute nimekiri ja neile juurdepääs Mittetõenäosuslik valik (Nonprobability sampling) on meetodid, mis ei kasuta formaalseid juhuslikkuse printsiibil põhinevaid meetodeid valimisse kaasatavate Populatsioon – on teatave sarnaste tunnustega uurimisobjektide koguhulk. Randomiseerimine [Randomization] – indiviidide määramine gruppidesse juhuslikkuse alusel.
Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (2) Vastajat tuleks pigem juhtida/sundida tegema täpsemat valikut kui et anda liiga lihtne nõustun/ei nõustu vastamisvõimalus või jätta võimalus ebamääraseks vastuseks Küsimused peavad olema sõnastatud hästi läbimõeldult arusaadavalt, selgelt ja võimalikult lihtsalt Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (3) Küsimustiku täitjal peaks olema tunne, et küsitluse andmetest on uurijal kasu ning vastaja panus on tegelikult oluline Seetõttu peaksid küsimustikus leiduma viisakuselemendid ning vastamine peaks olema lihtne ja hästi sooritatav, mitte raskepärane Ei peaks kasutama suunavaid küsimusi Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (4) Alati peaks jätma ka võimaluse vastata `ei ole arvamust' või `ei oska öelda' Mida vähem küsimusi, seda vähem võtab vastamine aega ning seda tõenäolisem on
Ainsworth, Blehar, Waters & Wall, 1978 ema ja lapse käitumine lahusolekul ja taaskohtumisel 27. Uurijate osalemise määr vaatluses. Täielik osavaatlus Uurija asub uuritavate sekka Uurija täidab sisulist rolli Uurija tegelik roll varjatud + tõesed andmed; täpne info siseasjade kohta; vaadeldavad käituvad loomulikult; võimalus vaadata situatsioone, mis pole vaatluseks avatud - eetilisuse probleem; vaatleja mõju vaadeldavatele; uurijal rollikonflikt; uurija võime objektiivseks jääda Vaatlus osalejana Uurija on avalikult kaksikrollis Uurija osaleb tegevustes + uurijal siseinfo uuritava kohta; loomulik keskkond; võimalus küsida; kaasatus gruppi - rollikonflikt; objektiivsuse säilitamine raske; vaatleja mõju vaadeldavatele Osalus vaatlejana Liitub grupiga, et vaadelda Uurijal on luba tegevuste juures olla Ei sekku
Nancy ja Bess süüdlasele järele, kuid sellel inimesel oli liiga suur edumaa. Nad kutsuvad kolledzi valvuri, et näidata, mis juhtus. Varsti saabub sinna ka Simon, kes tahab neile näidata veidi St Cyrili ülikooli. Nad jõuavad ainult kabelisse, kus on samuti must roos, aga selle taga on paljas õhk. Hiljem, kui kõik neli tüdrukut on kohvikus, tormab nende juurde Tony, kes ütles, et preili Innesi juurde viidud käsikirja prooviti varastada. Nancy tormab kohe sinna. Preili Innes palus uurijal, kes seal oli, lasta uurida ka Nancyl. Tony sai teada, et Nancy on detektiiv. Nancy leiab preili Innesi toast veel ühe ähvarduskirja. Nancy avastab, et Tony kannab pitsersõrmust, millel on Must roos! Pärast õhtusööki otsustasid tüdrukd, et lähevad donide aeda ja vaatavad, mis selle musta roosi all on. Bess pidi jääma valvesse. Nad nägid eemal ka härra Sunderwithi. Järsku kuulsid nad Bessi karjatust, keegi oli Bessi kloroformiga uimastanud ja öelnud talle, et kui nad ei lõpeta,
probleemiga seotud muutujate väljaselgitamine. Põhjuslikud uuringud – eesmärgiks on välja selgitada, kuidas vaatluse alla võetud sõltumatud muutujad on seotud sõltuva muutujaga. Eesmärgiks on leida muutujate funktsionaalne seos uuritava probleemiga. Projekti suuna järgi: Andmekogumisuuring – uurija ette püstitatakse konkreetne ülesanne. Uurimise suund on antud ja uurijal on vaja määrata andmeallikad ning koguda vajalikud andmed. Rakendus- ehk probleemuuringud – tellija annab uurijale ülevaate probleemi üldisest olemusest ja viimane peab valima uuringusuuna. Sellesse kuulub põhiline hulk turundusuuringuid. Baasuuringud – uurijal on täielik vabadus valida uurimissuund. Eesmärk on uue informatsiooni saamine. Tulemusi kasutavad mitmed kliendid. Lähtumine uuringumeetodist (üks levinumaid liigitamise viise):
(tagajärg) Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Nad on alati samasugused. Hüpotees uurijapoolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Andmete kogumine alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada ka teiste poolt varem kogutud andmeid (on avalikke andmestikke nagu nt Euroopa sotsiaaluuring, Maailma väärtusteuuring ) . Peamised sotsiaalteaduslikud andmetekogumise meetodid: 1. Küsitlus 2. Vaatlus 3. Eksperiment 4. Dokumentide analüüs Küsitlus ankeetküsitlus (samade küsimuste esitamine suurele hulgale inimestele. Suletud küsimused (vastusevariandid ees). Intervjuu väiksema hulka inimeste põhjalikum
küsimused. 20. Mis iseloomustab poolstruktureeritud ankeeti? Koosneb nii avatud kui ka suletud küsimustest. 21. Millised on ankeetküsitluse eelised võrreldes intervjuuga? Andmeid on võimalik koguda suhteliselt kiiresti Korraga on võimalik koguda suurt andmestikku Ajakava ja kulutused on võimalik üsna täpselt ette planeerida Andmete töötlemiseks on olemas mitmesuguseid statistilisi analüüsi-ja aruandeviise, mistõttu uurijal pole vaja hakata neid ise välja mõtlema 22. Millised on intervjuu eelised võrreldes ankeetküsitlusega? Vahetu, usaldusväärsus on suurem. Intervjueeritavad on enamasti ikkagi asjaga kursis, ankeetiküsitlusele vastajate puhul see ei pruugi nii olla. Intervjuu puhul on võimalik saada enemati kõik loodetavad vastused, ankeedi puhul mitte. 23. Millised on ankeetküsitluse puudused? Ei ole võimalik kontrollida, kui tõsiselt vastajad uurimisse suhtuvad. Pole teada
empiirilise uuringuga ANDMED: Mingile probleemile vastuseleidmiseks viiakse läbi andmete kogumine (laboratoorium, looduses, inimeste hulgas, olemasolevatest andmebaasidest) Andmete analüüs, järelduste tegemine EESMÄRGID: 1. Kirjeldamine uurija püüab dokumenteerida, mis nähtused ilmnevad, ta otsib korduvaid mustreid 2. Seoste otsimine uuringus leiatkse ühe muutuja seotud teise muutujaga, uuritakse vahekorda kahe muutuja vahel, mille üle uurijal puudub otsene mõjutamise võimalus. 3. Põhjuslike seoste otsimine uurija manipuleerib ühe muutuja taset ja vaatleb teise muutuja taseme muutust 4. Prognoosimine millegi kulgemise suuna ja viisi ettenägemine TEOREETILINE Uurimus, kus teadmisi saadakse loogilise järelduse, intuitsiioni või lugemise abil olemasoleva teabe analüüsil ANDMED: Praktikas väljendub see, et uurimuses ei kasutata vaatlusmaterjali, mida töödeldakse ja mille alusel tehakse järeldusi
Üks laiemaid väljundeid selleteemalistes uuringutes on kultuurikonfliktide seletamine ning nende põhjuste paljastamine. Me kõik reageerime aeg-ajalt intuitiivselt negatiivselt selle peale, kui teise kultuuri esindaja tundub liiga pealetükkiv, intiimne, kalk, ükskõikne või lihtsalt ebaviisakas. Enamasti pole põhjuseks suhtleja ülalmainitud isiksuseomadused, vaid lihtsalt teistsugused käitumisnormid tema ühiskonnas. Kultuuridevahelised võrdlused aitavad uurijal ka sageli näha omaenda keeleühiskonnas ilmnevaid konventsionaalseid mustreid, mida ainuüksi keeleühiskonna seest vaadates võib nii endastmõistetavaks pidada, et oleme nende suhtes pimedad. 5. Viimase paari aastakümne antropoloogilise lingvistika suhtlusega tegeleva osa - kõneetnograafia - teoreetilised huvid pöörlevad kolme mõiste ümber, mis kõik on seotud inimese kõnetegevusega. Need on esitus (performance), indeksikaalsus
suurendada mõõtmise täpsust kasutatakse nt erinevate riikide võrdlemisel juba testitud mõõtevahendeid (statistika kogumine, testid). Valiidsus (kehtivus) tähendab mõõtevahendi ja uurimismeetodi võimet mõõta just seda, mille mõõtmiseks ta on mõeldud. Mõõtevahendid ja meetodid ei pruugi alati anda teavet just selle kohta, mida uurija arvab end uurivat. Näiteks võib ankeedile vastaja mõista paljusid küsimusi teisiti kui uurija seda on mõelnud. Vigade vältimiseks soovitatakse uurijal täpselt selgitada uurimuse läbiviimist. Andmete kogumist tuleb kirjeldada selgelt ja tõepäraselt. Näiteks intervjuude puhul tuleb rääkida intervjuu läbiviimiseks kulunud ajast, vääritimõistmisest jne. 21. Teadustöö koostamise etapid-I etapp, teema valik (eesmärkide ja ülesannete püstitamine-tulenema kas ühiskonna vajadusest või teaduse enese arendamisest, silmas peaks pidama oma võimeid ja kogemusi, teema aktuaalsust, uudsust ), II etapp, kirjanduse valik ja analüüs
41 40 koormus vähendab tähelepanuvõimet. Selleks valiti juhuslikult 10 ka 67 51 spetsiaalselt väljatöötatud test. Pärast tunniajalist kehalist koormust Testide hinded on toodud tabelis. 96 80 Kas uurijal oli õigus? 69 66 57 53 76 73 71 66 H0 tähelepanuvõime ei muutunud 90 82 H1 füüsiline koormus mõjutab tähelepanuvõimet Alfa 0,05 p 0,01
AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Referaat allikaõpetuses SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on koostatud Toomas Karjahärmi`i raamatu ,,Oleviku minevikud" põhjal. Autor on raamatu kirjutanud lähtuvalt tegevajaloolase praktilistest vajadustest, kus uurija puutub tihti kokku teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemidega. Raamat aitab uurijal mõista ja määrata ajalooallikate hindamiskriteeriume ning otsustada, mille poolest erinevad minevikukirjeldused on tõesemad või adekvaatsemad. Samuti on autoril raamatu kirjutamise eelduseks olnud asjaolu, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud ajalooteoreetiline arutelukeskkond, isoleeritus maailmateadusest on vähenenud ning aina rohkem on ajaloolaste hulgas arutlusi ajaloo uurimise teemal, teooriate ja meetodite ning allikate tõlgendamise ja tõendusväärtuse üle
Vastavad uurimused on tänapäeva astrofüüsika aktuaalsemaid probleeme. · Andromeeda galaktika kauguse määramine (1922) 1922 - Ernst Öpik määrab esimesena Andromeeda udukogu kauguse, kasutades Andromeeda dünaamikat ning tõestades galaktikate paiknemise väljaspool Linnuteed (Andromeeda kaugus Öpiku järgi on 450 kpc, täpne kaugus - 770 kpc). Universumi vanuse määramine(1933),ülipika vanuse asemel kaasaegsem hinnang) Nagu igal uurijal, nii on ka Öpikul oma lemmikteemad. Üks neist on filosoofiasse kalduv universumi vanuse probleem. 40 aastat tagasi valitses seisukoht, et maailm on lõpmata vana, vähemalt mingit vanuse piiri ei olnud teada. 1932. a. kevadel korraldati Harvardi observatooriumis konverents "Ajaarvamise skaala", kus esinesid ameerika ja inglise geoloogid, antropoloogid, füüsikud, matemaatikud ja astronoomid. Öpik, esitades seal oma ideid maailma vanuse kohta,
Uus maailm rohkem kasvatab barjääre. Näiteks usus väga raske saavutada ühest mõistmist. See ei levi üle maailma. Kultuurimõiste ümberdefineerimine Refleksiivne analüüs uurimusse lisatud osa, kus teadlane analüüsib ka oma suhet kultuuri/inimestega (lisaks muule uurimisele). Kuidas ta tulemused saavutas (st kuidas pidi kohalikega suhtlema, et saada vajalikku informatsiooni). Ei kirjeldata ainult uurimuse asjaolusid, vaid ka tundeid, mis uurijal on. Need analüüsid kujunevad tihtipeale edulooks, kus alguses ei saavutata kontakti, kuid mingi nipi abil pannakse kohalikud end usaldama. Ainele ja meetodile orienteerumine mis on objekt ja mis meetodeid kasutatakse. Uurijad on grupeerunud valdkondade, mitte koolkondade järgi. Hüpoteesi kontrollimine võtetakse mingi hüpotees ja hakatakse seda kontrollima. Etnograafilised välitööd - etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia ,,nurgakivi"
kehast. Pärast suures hirmus ärkamist tundis ta oma kaelal voodi-eesriide keppi, mis oli kukkunud tema kuklale nagu giljotiini kirves. See kestis silmapilgu ja siiski oli ta selle välise mõju võtnud lähtepunktiks oma unenäole, milles oli järgnenud üksteisele nii suur hulk sündmusi. Siin paistab nagu oleks kogu sündmusrikas ja näiliselt pikk unenägu tegelikult kestnud ainult mõne silmapilgu - kepi kukkumisest kuni magaja ärkamiseni. Nüüd aga natuke teistsugune näide. Prantsuse uurijal Claviére'il oli äratuskell, mis helises kaks korda. Esimene kord tegi kell ainult kaks või kolm üksikut lööki ja 22 sekundi pärast oli harilik pidev helin. Ükskord nägi Claviére und, kus ta oli ühes rändteatris. Üks näitlejaist, kelle ta ära tundis istus laua taga, kesk näitelava ja kõneles kostüümide arvust ja rikkusest, mis näitlejate trupil on, millesse ta kuulub. Äkki oli kuulda lühike helin. Selle peale ütles ta: "Ahaa, see on äri, mis telefoneerib ühe
kontroll ja hukkamõist. Inimesed ja kogukonnad peavad olema mõistetud kontekstist lähtuvalt ja terviklikult (holistically). Tegevus (kuidas protsess kulgeb) on sama oluline, kui tegevuse tulemus (saavutus). Tegevus ja vastutus on võrdselt jagatud, tuleb vältida ühepoolset tegevust. Informatsioon peab olema siiralt läbiräägitud ja ausalt avalikustatud, mis viitab vastastikusele lugupidamisele ja avatusele kui omaette väärtusele. Uurimiseetika nõuded Uurijal on eetiline vastutus uurimissubjektide ees Suhted uurija ja uurimissubjektide vahel on erilise vaate all: Haavatavus! informatsiooni valdamine kui võim võimusuhted uurimuses Uurimissubjekt või osaleja peab teadma, et teda uuritakse Erandid puudutavad vaatlust: kui uurimus toimub avalikus kohas (tänav, kauplus, kohvik, teater), kus inimene arvestab sellega, et teda vaadeldakse Kui puudub võimalus uuritavaid teavitada, nt massiüritus, vaatlus kaubanduskeskuses jms
21. K. avas Peipsiäärse skandaali teise dimensiooni. 22. Koer tegi kangelaslikke pingutusi, et oma roosa keelega jälleleitud sõbra nägu tabada. 23. Eesti triatloni meister selgub pühapäeval. 24. Õpetaja vöib kirjandustundides läbivõetut käsitleda kuitahes laiaulatuslikult.. 25. Taevas rippus tohutusuur kahvatu kuu. 26. Katrin vahustab kohupiima ja puistab sellele aiastvõetud mustsõstraid peale. 27. Hingelähedasse materjali süvenemisvõime kõrval jagus uurijal muidki omadusi. 28. Teine köide algab Indreku peaaegu andreseväärse õppimistuhinaga, takistusi on aga palju ja hoog vaibub. 8. Milliste kokku- ja lahkukirjutamise reeglite vastu on siin eksitud? Paranda vead. 1. Mõned täpiliste tähtedega nimed omandasid puhttehnilistel põhjustel äratundmatu kuju. 2. Milline oli Sinu lemmikhällilaul, ilma milleta kohe kuidagi ei tulnud uni? 3. Tuleb kahjuks mõelda ka sellele, kuidas konkureerida teiste vaba aja veetmise üritustega. 4
– Andmekogumismeetodi valikut ja selle põhjendust – Muutujaid (sõltuv ja sõltumatu) ja nende operatsionaliseerimist – Valimi koostamist ja selle põhjendust Hea uurimisdisain • Hea uurimisdisain on loogiline, sidus ja terviklik: – Kõik uurimisdisaini erinevad osised peavad olema üksteisega seotud, üksteisest loogiliselt välja kasvama, üksteisega sobituma ning moodustama ühtse loogilise terviku • Hea uurimisdisain on ka teostatav ja mitte ülemäära ambitsioonikas: – St. uurijal on piisavalt aega ja ressursse selle teostamiseks • Näide 1: tahan uurida Narva elanike suhtumist kohalikku demokraatiasse? • Näide 2: Tahan uurida Narva volikoguliikmete suhtumist kohalikusse demokraatiasse • Uurimisdisain – BA-töö hindamise olulisim alus Uurimistöö etapid II: andmekogumine Pilootuuring Uurimisinstrumendi ja valimi kohendamine Andmekogumine Uurimistöö etapid III: andmete analüüs Andmete kodeerimine
reaalsuse evolutsioonilist muutumist. Otsis lahendust sotsioloogia põhiküsimusele: -kas ühiskond on reaalne nähtus või eksisteerib see ainult erineva hulga nominaalsete indiviidide kogumi nimetusena? EMILE DURKHEIM (1858-1917) Sotsiaalse statistika rajaja. Rajas objektivistliku sotsioloogilise lähenemisviisi. Prantsuse traditsioonilise ratsionalismi esindaja. Töödes eesmärk leida ratsionaalsed võtted ja printsiibid , mille abil on uurijal võimalik selgitada tõde üldkehtivatest arvamustest ja igasugustest eelarvamustest sõltumatult. Ühiskond on omaette reaalsus. Ühiskond on unikaalne. Sotsiaalseid fakte tuleb seletada seoses teiste sotsiaalsete karakteristikutega. Sotsiaalne käitumine ja uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad. Peab oluliseks ideed ning sotsiaalset (ühiskondlikku solidaarsust). Mis on need sidemed, mis ühendavad inimesi? MAX WEBER (1864-1920)
E.) Usklikud inimesed on majanduslikus tegevuses edukamad kui ilmalikud inimesed. 1p. Mida väidab Whorf’i hüpotees (tuntud ka kui Sapir-Whorf’i hüpotees)? A.) Kultuurilise relatiivsuse tees: kui kultuuriliste tõekspidamiste erinevus mõjutab käitumist B.) Ühiskonda suudab kõige objektiivsemalt analüüsida kõrvalseisja C.) Keele kategooriad ja struktuur mõjutab seda, kuidas me maailma tajume D.) Kultuuri mõistmiseks tuleb uurijal selles vähemalt 1-1,5 a elada E.) Rahvuste tekkimine on sotsiaalsete ja ajalooliste protsesside tulemus 1p. Kes neist sotsioloogidest tõi religiooni uurimisel kasutusele mõistepaari sakraalne-profaanne (püha-ilmlik)? A.) Max Weber B.) Karl Marx C.) Pierre Bourdieu D.) Talcott Parsons E.) Emile Durkheim 1p. Anderson kirjeldab rahvuslust kui „kujutletud kogukonda”. Milline väide sobib enim selle lähenemisega? A
o Sotsiokultuuriliste muutuste ja diskursiivsete muutuste suhte analüüs (Norman Fairclough) o Sotsiokognitiivne meetod (Teun A. van Dijk) o Lugemisanalüüs (Utz Maas) o Duisburgi koolkond (Siegfried Jäger) o Diskursiajalooline meetod ehk Viini koolkond (Ruth Wodak) Diskursusanalüüsi üldpõhimõtted ja läbiviimine Diskursusanalüüsi tegemiseks ei ole n-ö valmisretsepte enamasti tuleb uurijal välja arendada oma meetod ja analüüsitehnikad, lähtudes konkreetse uurimuse eesmärkidest, küsimustest ja andmetest. Ehkki sageli on otstarbekas kombineerida ühes uurimuses erinevate koolkondade ja analüüsitüüpide pakutavaid analüütilisi tööriistu, tuleb arvestada eklektilisuse ohuga selle vältimiseks peavad kasutatavate lähenemiste filosoofilised eeldused, teooriad, mõisted ning analüüsistrateegiad, -võtted ja -tehnikad omavahel sobima.
Uuringute valiidsus on kriitiline probleem. Usaldusväärsus. Seda näitajat seostatakse uurimistulemuste stabiilsuse ja konsistentsiga. Kui sama uurimistegevust korrata sarnastes tingimustes, siis alati ei ole tulemused samad. Eriti teravalt kerkib usaldusväärsuse probleem inimesi küsitledes. Harva on kahe esindusliku valimi puhul küsitluse tulemused identsed. Sel puhul lubatakse teatud etteantud hälvet uurimistulemuste hindamisel. Objektiivsus. Uurijal ei tohi olla eelarvamust uuringu väljundi kohta. Kui objektiivsus puudub, siis teaduslik meetod ei anna reaalset pilti tegelikkusest, vaid aitab saavutada soovitud väljundit. 2.2. Turundusuuringute klassifikatsioon Turundusuuringute liigitamiseks on mitmeid võimalusi lähtuvalt uuringu eesmärkidest ja klassifitseerimise aspektist 2.2.1 Turundusuuringute liigitamine suuna järgi. 1. andmehõive –suunaline uuring – uurijale püstitakse konkreetne ülesanne. 2. rakenduslikud e
Uurijast tingitud vead tulenevad meeleelundite piiratusest, ebakorrektsusest, subjektiivsusest. Meetodi viga on iseloomustatav selliste näitajatega nagu valiidsus ja reliaablus. Uurimuse reliaablus tähendab mõõtmistulemuste korratavust ja näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Valiidsus tähendab mõõtevahendi ja uurimusmeetodi võimet mõõta just seda, mille mõõtmiseks ta on mõeldud. Vigade vältimiseks soovitatakse uurijal täpselt selgitada uurimuse läbiviimist. Andmete kogumist tuleb kirjeldada selgelt ja tõepäraselt. 21. Teadustöö koostamise etapid (kümme etappi vastavalt konspektile) iga etapi osas teada etapi sisu, võimalikke probleeme, mis on antud etapis eriti oluline, mis aitab kaasa konkreetse etapi edukale läbimisele. teadustöö koostamise etapid: 1) teema valik 2)tutvumine teemakohase kirjandusega 3)hüpoteeside
(sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. - avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus KUIDAS RAKKE UURITAKSE? Tänapäeval kasut. tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasut. stereomikroskoopi kasut. enamasti suuremate objektide uurimiseks. Valgusmikroskoobiga ei saa vaadelda väga väikesi rakustruktuure. Mikrotoomi abil saab preparaati üherakukihiliseks teha. Elektromikroskoobi abil saab vaadelda üliväikseid objekte. Rakkudes toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasut. radioaktiivseid isotoope. 1.2. RAKKUDE MITMEKESISUS
Enesekriitiline reflektsioon Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, millise mentorlussuhte, kas ametliku või mitteametliku, juures hindavad mentor ja mentee omavahelist koostööst sujuvamaks. Uurimuse eesmärk on selge ja saavutatav. Lähtudes eesmärgist otsustasime andmeid koguda struktureeritud individuaalintervjuu abil, mis annab uurijale võimaluse esitada küsimusi ning vajadusel neid täpsustada. Uuritav saab põhjalikult kirjeldada oma kogemusi aidates uurijal neid paremini mõista. Intervjuu on sobivaim viis uurimaks tundlikke teemasid mis ei ole kättesaadavad ei vaatluse ega küsimustikega. Seda võib pidada uurimuse tugevaks küljeks, kuna valitud meetodiga on eesmärk saavutatav. Hea intervjuu eeldab, et intervjueerija formuleerib küsimused selgelt, ühemõtteliselt, säilitab neutraalse hoiaku ja kuulab tähelepanelikult intervjueeritava vastuseid. Ei saa
Pärast suures hirmus ärkamist tundis ta oma kaelal voodi-eesriide keppi, mis oli kukkunud tema kuklale nagu giljotiini kirves. See kestis silmapilgu ja siiski oli ta selle välise mõju võtnud lähtepunktiks oma unenäole, milles oli järgnenud üksteisele nii suur hulk sündmusi. Siin paistab nagu oleks kogu sündmusrikas ja näiliselt pikk unenägu tegelikult kestnud ainult mõne silmapilgu kepi kukkumisest kuni magaja ärkamiseni. Nüüd aga natuke teistsugune näide. Prantsuse uurijal Claviére'il oli äratuskell, mis helises kaks korda. Esimene kord tegi kell ainult kaks või kolm üksikut lööki ja 22 sekundi pärast oli harilik pidev helin. Ükskord nägi Claviére und, kus ta oli ühes rändteatris. Üks näitlejaist, kelle ta ära tundis istus laua taga, kesk näitelava ja kõneles kostüümide arvust ja rikkusest, mis näitlejate trupil on, millesse ta kuulub. Äkki oli kuulda lühike helin. Selle peale ütles ta "Ahaa, see on äri, mis telefoneerib ühe kostüümi
Siinkohal saan aru kannatanu hirmust ja alandatusest, füüsilisest ja vaimsest valust tulenevat stressi ja madalat enesehinnangut, ent magada saaks ju palju paremini, teades, et kurjategijast on teatatud ja et teda ootab karistus. Lisaks mõjutab veel statistikat ka valesüüdistused. Isiklikust vihast ja hetkeemotsioonide ajendil minnakse ja tehakse mehe või siis naise kohta lihtsalt politseisse valesüüdistus. Selle valesüüdistamise väljauurimiseks kulub uurijal tükk aega ja ta teeb lihtsalt tühja tööd, selle asemel võib aga uurimata jääda hoopis nii-öelda tõeline vägistamine. Erinevate ekspertide hinnangul kuni 90% vägistamise ohvritest ei esita avaldust politseile, kuid samas pöörduvad paljud neist arstide poole abi saamiseks. Ka Eestis läbiviidud 7
argikommunikatsioonis, aitas olulist infot vastajate praktikate kohta välja tuua just etteantud figuuride kasutamine, keda grupil iseloomustada paluti (mis on selle inimese nimi, kellena töötab, kes on tema sõbrad jne). Grupis osalejad stimuleerisid üksteist ning tõid selle käigus välja enda tegevuspraktikaid rõivaste ja välimuse tõlgendamisel, mis otse küsides poleks tõenäoliselt sellisel kujul välja tulnud (vt näide 1 ). Projektiivtehnikate kasutamisel tuleb uurijal teadvustada, mis on nende kaudu kogutud tulemuste tähendus uuringu probleemi lahendamisel. Oluline on, et vastajad saaksid võimaluse oma valikuid/joonistusi jms vabalt kommenteerida, selgitada. Tehnikaid ei tohi kasutada liialt palju, vältimaks olukorda, kus vastaja tunneks end kõigi nende ülesannete keskel katsejänesena, või vastupidi, võtaks asja liialt meelelahutuslikult. Laboratsoorsed uurimused- tulemus suhteliselt puhas., Eksperimendi puhul saame
hakkama saada. Praktiline väärtus nende jaoks, kes uurivad. · Kogukonna uurimise asemel uuritakse kogukonna jaoks. Praktiline väärtus nende jaoks, keda uuritakse. · Uurimine koos inimestega, mitte inimeste jaoks. Ka uuritavatel on sõnaõigus. · Põlisrahvad: mingeid antropolooge pole vaja, me saame ise ka hakkama. Probleem seoses rakendamisega: teadlane uurib ja tunnetab. Alati peab uurimistöös selgitama, kuidas tulemusi rakendada. Samas on uurijal raske rakendust ette kujutada. Rakendus eeldab teadmist, küsimus on aga selles, millal on teadmine piisavalt suur, et seda rakendada, minna põlisrahvaid õpetama. Piisava teadmise tunne ei teki kiiresti, kaasneb tunnetuslik kriis. Abi inimestele: · Suuremahulist abi on raske üksikinimesteni viia, tavaliselt saavad abi eliit ja institutsioonid. Hõimurahvaste Programm soome-ugri rahvaste toetuseks, põhimass toetustest siiski eliidile ja inst.
Pärast suures hirmus ärkamist tundis ta oma kaelal voodi-eesriide keppi, mis oli kukkunud tema kuklale nagu giljotiini kirves. See kestis silmapilgu ja siiski oli ta selle välise mõju võtnud lähtepunktiks oma unenäole, milles oli järgnenud üksteisele nii suur hulk sündmusi. Siin paistab nagu oleks kogu sündmusrikas ja näiliselt pikk unenägu tegelikult kestnud ainult mõne silmapilgu kepi kukkumisest kuni magaja ärkamiseni. Nüüd aga natuke teistsugune näide. Prantsuse uurijal Claviére'il oli äratuskell, mis helises kaks korda. Esimene kord tegi kell ainult kaks või kolm üksikut lööki ja 22 sekundi pärast oli harilik pidev helin. Ükskord nägi Claviére und, kus ta oli ühes rändteatris. Üks näitlejaist, kelle ta ära tundis istus laua taga, kesk näitelava ja kõneles kostüümide arvust ja rikkusest, mis näitlejate trupil on, millesse ta kuulub. Äkki oli kuulda lühike helin. Selle peale ütles ta "Ahaa, see on äri, mis
Pärast suures hirmus ärkamist tundis ta oma kaelal voodi-eesriide keppi, mis oli kukkunud tema kuklale nagu giljotiini kirves. See kestis silmapilgu ja siiski oli ta selle välise mõju võtnud lähtepunktiks oma unenäole, milles oli järgnenud üksteisele nii suur hulk sündmusi. Siin paistab nagu oleks kogu sündmusrikas ja näiliselt pikk unenägu tegelikult kestnud ainult mõne silmapilgu kepi kukkumisest kuni magaja ärkamiseni. Nüüd aga natuke teistsugune näide. Prantsuse uurijal Claviére'il oli äratuskell, mis helises kaks korda. Esimene kord tegi kell ainult kaks või kolm üksikut lööki ja 22 sekundi pärast oli harilik pidev helin. Ükskord nägi Claviére und, kus ta oli ühes rändteatris. Üks näitlejaist, kelle ta ära tundis istus laua taga, kesk näitelava ja kõneles kostüümide arvust ja rikkusest, mis näitlejate trupil on, millesse ta kuulub. Äkki oli kuulda lühike helin. Selle peale ütles
rahval ning rahvaks peeti haritud ühiskonna harimata inimesi. Samuti arvati, et rahvaluule saab olla maarahval, ning seda ei saa olla linna elanikel või metslastel/tsivilseerimata maailmas. Talupojad olid kuskil metsiku(primitiivse) inimese ja tsiviliseeritud inimese(eliidi) vahepeal. 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Kirjanduse uurijal on olemas mingi teos, ajaline raamistik vms, mida ta uurib. Kirjanduse uurija uurib kirjapandud kirjandust, mis on mingi autori poolt kirja pandud. Folkloristi töö seisneb selles, et ta kogub materjale, osaleb rahvaluule protsessides, jälgib folkloori muutusi. Folklorist teeb ,,nähtamatust" folkloorist ,,nähtava", kirjandus on aga juba nö ,,nähtav". 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 7
2) milliseid lugusid/jutte kõneldakse nende paikade kohta 3) milline on nende paikade tähendus inimeste jaoks 4) paikade täpsed asukohad, võimalikult palju andmeid, mis aitaksid seda paika piiritleda Kirjelduse meediumid Pärimustekstid Inventeerija loodav sõnaline kirjeldus Fotod Skeem, joonis GPS koordinaadid Välitööd: paiga kirjeldamine Et näidata üles austavat suhtumist põlismaalaste pärandisse, pälvida usaldust ja hoida oma tervist, tuleb uurijal järgida ajaloolisi tavasid: Ei murta kasvavat/püstist puud või põõsast või selle oksa Ei võeta kaasa ande Ei rahuldata loomulikke vajadusi Ei vannuta ega riielda Ei minda jalgupidi allikasse Inventeerimine Ülevaatuslehe nr Ülevaatuse tegemise kuupäev Ülevaatajad Seni teadaolevad kohanimed Kohapealt kogutud kohanimed Kirjeldada pühapaiga asetsemist maastikul Asendiskeem Pinnavormide kirjeldamine Taimestik Põlispuud Loomastik Kivid, kiviaiad, kivikogumid
rahval ning rahvaks peeti haritud ühiskonna harimata inimesi. Samuti arvati, et rahvaluule saab olla maarahval, ning seda ei saa olla linna elanikel või metslastel/tsivilseerimata maailmas. Talupojad olid kuskil metsiku(primitiivse) inimese ja tsiviliseeritud inimese(eliidi) vahepeal. 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Kirjanduse uurijal on olemas mingi teos, ajaline raamistik vms, mida ta uurib. Kirjanduse uurija uurib kirjapandud kirjandust, mis on mingi autori poolt kirja pandud. Folkloristi töö seisneb selles, et ta kogub materjale, osaleb rahvaluule protsessides, jälgib folkloori muutusi. Folklorist teeb ,,nähtamatust" folkloorist ,,nähtava", kirjandus on aga juba nö ,,nähtav". 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 7
sampling'). · Andmete kogumine, analüüsimine ja teooria loomine toimub paralleelselt pidev arendamine, uue infoga arvestamine jne. .. Nt 10 intervjuu puhul ei pea olema sugugi samad küsimused kõigi korral.. ei ole nii, et pärast siis võrdled kõiki oma vahel. Teoreetilise valimi moodustamine. · Paindlikkus.. Iga uus intervjuu, tekst, lisab jooksvalt midagi ja on võimalik muuta. · Algab uurimise planeerimisest. · Uurijal on teatud kontseptsioon, mida ta uurida tahab teema, uurimisprobleem. · Esimesed uurimisküsimused on avatud ja võimaldavad algatada uurimisprotsessi. · Uurimisprotsess on paindlik uurija lubab andmetel end "viia". · S.t võib jooksvalt muuta uurimisplaan, koguda lisaandmed, muuta valimi jne. Mõisted ja kodeerimine · Andmeid kodeeritakse mõistetesse nii vaatluspäevik, intervjuu jne.
seda. Leitakse valdkonna kohta infot, mis aitab seda kirjeldada. B. INTERPRETEERIMINE e. tõlgendamine ühe või teise riigi majanduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest jt. faktoritest, need lisanduvad tõlgendamisele, kuna mõjutavad rmtukogundust. Andmestik on ikka veel eraldiseisev. C. KÕRVUTAMINE ühte teisega omavahel kõrvutades peaks tulema ühine ja erinev välja. Siin peaks olema uurijal olemas teatud kriteeriumid, mille alusel ta hakkab võrdlema kahe rmtkogu andmestikku. Ta jõuab võrdlusanalüüsi hüpoteesini. Hüpoteesi sõnastus võrdleva analüüsini peab saama võimalikuks. Selle lõpus (kui on olemas võrdluskriteeriumid, mis omakorda tulenesid mõjutustest) toimub eelmise astme interpreteerimine aspektidesse. Ühisosa ja erinev viib kriteeriumiteni, millest tuleb võimalikuks sõnastada hüpotees või hüpoteesid. D
treenerite kontaktandmed, milleks neil kahjuks õigust ei olnud. ERL pakkus välja saata küsitlus kõikidele treeneritele ise. Samaaegselt viis ERL läbi arengukava puudutava küsitluse treeneritele, mistõttu ei soovinud nad küsitlust enne mõne nädala möödumist saata. Samuti esines Põhja-Eesti tallides hobustele eluohtlik ning nakkav herpesviirus, mis võis antud juhul sundida treenereid rohkem tallis aega veetma, kui et küsitlusele vastama. Uurijal ei olnud võimalik intervjuusid läbi viia, nagu algselt plaanitud, kuna 16 uurija tall, kus ta tegutseb oli kõige suuremas haiguse ohus ning nakkuse edasileviku piiramiseks ei olnud uurijal võimalik treeneritega kohtuda. Küsitlus oli esitatud Word failis ning saadeti treeneritele meilile. Tagasi saadeti vastuste ankeet samuti Word failis. Andmete analüüs toimus kvalitatiivsel analüüsi meetodil. Analüüsis kirjeldatakse kõige
süstematiseerida, analüüsida, tulemusi interpreteerida ning järeldusi teha. Varem ilmunule tuleb natuke uut teavet lisada, st midagi ise välja uurida. Uurimistöö pole referaat, kus antakse üksnes kokkuvõtlik ülevaade avaldatud tekstidest. Selleks, et kirjutada uurimistööd, peab olema probleem või huviobjekt, mida või keda uuritakse. Ka kirjanduse põhjal koostatud uurimistöö erineb referaadist selle poolest, et uurijal on probleemipüstitus. 1.1. Mis on probleem? Probleem on lahendust nõudev küsimus või raskesti lahendatav ülesanne. Teiste sõnadega uurimisülesanne. Uurimistöö teostaja peab enesele ise püstitama küsimused, valima neist välja jõukohasemad ning leidma iseseisvalt (juhendaja toetusel) vastused. 1.2. Kuidas seada eesmärki? Töö kirjutajal peab olema kindel eesmärk, mida ta tahab oma tööga öelda/näidata, kuhu ta tahab välja jõuda
1. Epidemioloogilised uuringud: rahvastikupõhised uuringud, kus suured annused erinevaid toite (nt puu- ja juurviljad) või veres suure sisaldusega toitained (nt antioksüdandid) seostatakse muutustega haiguses. 2. Vaatlusuuringud: toitainete söömine kas siis dieedi moel või toidulisandina, kus tulemused registreeritakse hiljem või tagantjärele ja seejärel arvestatakse seost konkreetse tulemusega nagu katarakt või ARMD. Uurijal ei ole kontrolli toitainete manustamise üle ning uuringud on kaitsetud eelarvamuste ja mõõtmisvigade eest. 3. Interventsiooniuuringud: uuritavale antakse kas toitaine(te)ga toidulisandit või platseebot. Interventsiooniuuringud, peamiselt juhuslikud kontrollitud katsed (RCT) loetakse kõige sobilikumaks meetodiks testimaks, kas toidulisandil on mingi mõju silmahaiguse arengus. Kuid nad saavad tulemusi, mis on vastuolus epidemioloogiliste ja vaatlusuuringitega
3) mitmekesine ja tasemel katseaparatuuride kasutamine 4) head tingimused andmetöötluseks 5) Katseisiku tegevus on täpselt reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega 6) väike artefaktide oht; tulemused täpsed 7) hea arvestus ja kontroll muutujate suhtes, samal ajal võimalus muuta teisi Teaduslik vaatlus 1) hüpoteesil põhinev ja plaani alusel koostatud sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil 2) uurijal puudub kontroll vaadeldavate subjektide ja olukorra üle 3) uurija valib ainult vaatluskoha 4) erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs 5) Introspektsioon ehk enesevaatlus Test 1) täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega mõõdetakse ja uuritakse inimeste mitmesuguseid võimeid, oskusi ja isiksuseomadusi 2) koosneb küsimustest/ülesannetest, millele antakse lühike vastus
Kasutatakse siis, kui pole vaja küsitleda nii palju inimesi. Samuti siis, kui on tegemist intiimsemat laadi uurimisprobleemiga (näiteks soovin uurida seksuaalselt väärkoheldud inimesi). Kasutatakse samuti siis, kui soovitakse põhjalikumalt mingit teemat avada. Tõeliselt avada seda, kuidas inimesed ise oma maailma näevad, kuidas oma käitumist põhjendavad. Küsimusi saab vestluse käigus täpsustada, muuta. Võivad esile kerkida mitmed teemad, millest uurijal uurimust alustades aimugi ei pruugi olla. · Vaatlus. Küsitlus ja intervjuu annavad uurijale infot selle kohta, mida inimesed ütlevad end tegevat. Pole tingimata see, mida tegelikkuses tehakse. Vaatlust kasutataksegi peamiselt käitumise uurimiseks ja seda sageli kombinatsioonis intervjuudega. Vaatluse puhul jällegi oluline küsimus uurija vaatepunktist. Oht on näha seda, mida tahetakse näha, mida oodatakse ning jätta tähelepanuta, mis
J.Vinagradovi kirjeldab küll värvikalt Nõukogude laevu rünnanud kümmekond Saksa lennukit ja punaväelasi maale vedavaid paate tulistanud raskekuulipildujat, kuid kaldun arvama, et see on kirjanduslik väljamõeldis, sest raskekuulipildujaid saarel ei olnud ja ruhnulastel ei olnud ilmselt ka Luftwaffega raadioühendust, et lennukeid appi tellida. Paistab, et õigus on 1941.aasta sõjasündmuste uurijal Tuudur Tammel: seekord jõudsid venelased Ruhnu randa märkamatult, mida soodustas küllap pilvine ja tuuline ilm, mis saare vahimehed kuhugi varju alla oli ajanud. Venelasi märgati alles siis, kui need suurema hulgaga oli juba maale jõudnud. Ülekaalukale vastasele vastu ei hakatud, ruhnulased põgenesid metsa ja peitsid oma püssid ning laskemoona. Vahest loodeti, et selline hulk venelasi ei jää saarele kauaks
annaabi.ee 
