Küsimustikud (0)

Teadustöö [VIII]
Küsitlused
Küsitlus on ...
 ... uurimismeetod , mida kasutatakse, 
et teada saada inimeste  arvamusi  
( gallup ), hoiakuid, suhtumisi, aga ka 
faktiandmeid olukordade, sündmuste, 
inimeste käitumise põhjuste, eraelu jm 
kohta
Küsitlus on ...
 üks lihtsamaid ja üks laialdasemalt 
kasutatud uurimismeetodeid
 üldjuhul suhteliselt odav meetod
 laialdaste varieerimisvõimalustega 
meetod
 andmekogumismeetodina  hindamatu
Küsitlused võib jaotada
 Intervjuud (näost-näkku küsimuste esitamine)
  Ankeedid , mida  vastaja  täidab  paberil
 Telefoni ntervjuud (-küsitlused)
 Veebiküsitlused

...

...
Küsitlus ( survey )
 Andmeid kogutakse standardiseeritult 
ja küsitletavad moodustavad valimi või 
näidise suuremast üldkogumist
Standardiseeritus – küsitakse kõigilt 
vastajailt täpselt samal viisil
Enne kui küsitlust korraldada (1)
Tuleks eelnevalt esitada enesele 
küsimused:
 Miks, mille jaoks soovitakse vastuseid 
saada?
 Kellelt vastuseid  oodatakse ?
 Milliseid ressursse vajatakse?
Enne kui küsitlust korraldada (2)
 Kes projekti teostavad?
 Milliseid meetodeid  kasutatakse? 
Kuidas seda konkreetselt tehakse?
 Kuidas tulemusi analüüsitakse / 
hinnatakse?
 Kuidas tulemused esitatakse?
Enne kui küsitlust korraldada (3)
 Kellele tulemused teatavaks tehakse?
 Kuidas tulemusi praktilises elus (töös) 
või tegevuse arendamises 
kasutatakse?
Küsimused võivad olla
 avatud ja suletud küsimused
 isiklikud ja ebaisiklikud küsimused
  otsesed  ja  kaudsed  küsimused
 faktiküsimused ja arvamusküsimused
Avatud ( lahtised ) küsimused
  Vastaja peab vastuse ise sõnastama, 
võimalikke vastusevariante pole ette 
antud
 On sobivamad siis, kui uuritavat 
nähtust ega selle üksikasju ei tunta 
piisavalt
Suletud (kinnised) küsimused
 Vastaja peab  valima  toodud 
vastusevariantidest ühe või mitu 
sobivat
 Võidakse anda ka võimalus (näit. 
punktiirjoonel) lisada vabalt oma 
vastusevariant
Faktiküsimused
 Nende esitamisega soovitakse teada 
saada konkreetseid fakte
Millal olete sündinud?
Kas olete kõrgharidusega?
Mis aastal lõpetasite keskkooli?
jts.
Arvamusküsimused
 Nende esitamisega püütakse teada 
saada vastaja arvamust,  hinnangut  või 
isegi motiivi
Mida  arvate  ... ?
Kuidas suhtute ...?
jts.
Küsimustiku koostamise üldisi 
näpunäiteid (1)

Üldjuhul töötavad konkreetsemad ja 
üksikasjalikumad küsimused paremini kui 
üldisemad, piiritletus on parem

Lühikesed ja lihtsad küsimused on paremini 
mõistetavad kui pikad ja keerulised

Küsida ühes küsimuses üht asja korraga

Suhtumisküsimuste puhul tuleks kasutada 
suhtumiste mitmeosalist jaotuvusskaalat
Küsimustiku koostamise üldisi 
näpunäiteid (2)

Vastajat tuleks pigem juhtida/sundida 
tegema täpsemat valikut kui et anda liiga 
lihtne nõustun/ei nõustu vastamisvõimalus 
või jätta võimalus ebamääraseks  vastuseks

Küsimused peavad olema sõnastatud hästi 
läbimõeldult – arusaadavalt, selgelt ja 
võimalikult lihtsalt
Küsimustiku koostamise üldisi 
näpunäiteid (3)

Küsimustiku täitjal peaks olema tunne, et 
küsitluse andmetest on uurijal kasu ning 
vastaja panus on tegelikult oluline

Seetõttu peaksid küsimustikus leiduma 
viisakuselemendid ning vastamine peaks 
olema lihtne ja hästi sooritatav, mitte 
raskepärane

Ei peaks kasutama suunavaid küsimusi
Küsimustiku koostamise üldisi 
näpunäiteid (4)

Alati peaks jätma ka võimaluse vastata ‘ei 
ole arvamust’ või ‘ei oska öelda’

Mida vähem küsimusi, seda vähem võtab 
vastamine aega ning seda tõenäolisem on 
saada vastused kõigile küsimustele ning kõik 
ankeedid täidetult tagasi

Tähtis on ka küsimuste järjekord

Peaks püüdma vältida li gset oskuskeelt, 
spetsiifilisi termineid, abstraktseid ja 
võõrsõnu, mida kõik vastajad ei pruugi tunda
Ankeetküsitluse eelised (1)

Võimalus saada vastused  paljudele  
küsimustele

Kirjalikult saadud vastused objekti vsemalt 
töödeldavad

Saab suure hulga vastuseid

vastused on statistiliselt hästi töödeldavad

Üldjuhul anonüümsed, anonüümsus kergesti 
tagatav
Ankeetküsitluse eelised (2)

Tõhus meetod, sest säästab võrreldes 
mõnegi teise meetodiga uurija aega ja 
vaeva

Andmeid saab arvutiprogrammide abil 
kiiresti salvestada ja töödelda

Ajakava  saab üsna lihtsalt  planeerida
Ankeedi  puudused (1)
 Osa küsimusi võidakse jätta 
vastamata
 On võimalus ( ehkki  üldjuhul väike), et 
vastajad võivad omavahel 
konsulteerida – seetõttu  objektiivsus  
võib kannatada
 Osa ankeete võib jääda tagastamata
Ankeedi puudused (2)

Küsimused võivad olla valesti mõistetud 
ning seetõttu ka vastused raskesti 
tõlgendatavad või hoopis vastamata jäetud. 
Valesti mõistmist on raske tuvastada

Pole alati teada, kui tõsiselt vastajad 
suhtuvad – kas vastavad hoolsalt ja  ausalt

Pole alati teada, kas vastajad on 
valdkonnaga, mille kohta küsitakse, kursis 
või kuivõrd nad on kogenud
Ankeedi puudused (3)

Kadu (vastamata jäänud küsimuste hulk) 
võib juhul, kui küsimustik on nõrgalt 
ettevalmistatud, jääda küllaltki suureks

Hea ankeedi ja ankeetküsitluse läbiviimise 
ettevalmistamine võib võtta päris palju aega 
ning nõuab kogemusi
Ankeetküsitluse õnnestumine
 Ankeedivastuste tagastamisprotsent 
üldjuhul jääb 30-70% (20-80%)
 peaks püüdma üle 50-60%, kui see 
tase pole saavutatud, siis on tegu kas 
objektiivsete korraldamisraskustega 
või on tehtud vigu ettevalmistamisel

Document Outline

• Teadustöö [VIII]
• Küsitlus on ...
• Slide 3
• Küsitlused võib jaotada
• Küsitlus (survey)
• Enne kui küsitlust korraldada (1)
• Enne kui küsitlust korraldada (2)
• Enne kui küsitlust korraldada (3)
• Küsimused võivad olla
• Avatud (lahtised) küsimused
• Suletud (kinnised) küsimused
• Faktiküsimused
• Arvamusküsimused
• Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (1)
• Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (2)
• Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (3)
• Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (4)
• Ankeetküsitluse eelised (1)
• Ankeetküsitluse eelised (2)
• Ankeedi puudused (1)
• Ankeedi puudused (2)
• Ankeedi puudused (3)
• Ankeetküsitluse õnnestumine