intervjueeritavalt annavad vajalikku informatsiooni. Usutluse küsimuste koostamise iseloomu järgi võib eristada järgmisi intervjuusid : --- struktureeritud usutlused e. standardiseeritud usutlused; osaliselt struktureeritud intervjuu e. poolstandardiseeritud usutlus; struktureerimata intervjuu e. standardiseerimata usutlus. Struktureeritud intervjuu eelnevalt on küsimused konstantselt välja töötatud ja usutluse käigus neid ei muudeta. Piiratud küsimustik viib piiratud vastusteni. See on tundetu osalejate eneseväljenduse vajaduste suhtes. Valiidsus : valitud variantide valiidsus, vastaja ei väljenda oma mõtteid, vaid valib välja poliitiliselt korrektse vastuse. Küsimuste standardiseerimine võimaldab saada kvantitatiivseid andmeid. Intervjuu vastused- tulemused on usaldatavad, kuna küsimust saab esitada täpselt samasugusel kujul teistele informantidele. Struktureeritud intervjuu võimaldab
ANKEET ehk kirjalik küsitlus Kuidas ankeete koostada Kui meil on eesmärgiks tagada võimalikult suur vastanute protsent, ei tasu inimest kohe esimeste küsimustega eemale peletada. Kui see vähegi võimalik, võib vastajaid pigem stimuleerida kiirema või põhjalikuma vastuse preemiaga vms. Ankeedi üldine ülesehitus Hästi koostatud ankeedi juurde peaksid kuuluma ka järgnevad lisad: Ankeedi sissejuhatus Andmed uuringu korraldaja kohta Uuringu eesmärk ja tähtsus Anonüümsus ja konfidentsiaalsus Kuidas küsimustele vastata Kuhu ja mis ajaks ankeet saata Tänusõnad Küsimuste järjekord Soovitatav küsimuste järjekord 1. Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus, elukutse) 2. Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud ) 3. Tundlikud (peletavad) küsimused (eraelu, intiimelu, peresuhted) Nõuded ankeediküsimustele Iga küsimus peab omama uuringu eesmärkidest lähtuvat mõtet Küsimusi koo
11. Milliseid eetilisi põhimõtteid tuleb järgida uuringu läbiviimisel? Vaata ülemist! 12. Millistest osadest koosneb ankeet? Sissejuhatus - pöördumine vastaja poole Põhiosa – esitatake küsimused vastavalt eesmärgile Demograafiline osa ehk pass(sugu, vanus jne) Tänusõnad 13. Millest sõltub andmekogumismeetodi valik? 14. Milleks on vaja küsimustikku piloteerida? Selleks, et saada aimu saadavatest vastustest. Näha kas küsimustik toimib või ei. küsimustiku uuringueelne kontrollimine. Vähendab probleemide ja vigade tekkimist reaalse andmekogumise käigus. 15. Mis on juhuvalim (simple random sample)? Iga populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus sattuda valimisse Juhuslik valikumuster 16. Mis on mugavusvalim? Lihtsuse ja mugavuse huvides valitakse uurijale lähimad (kättesaadavamad) isikud (oma rühma lapsed, tuttavad õpetajad). 17. Mis on lumepallivalim?
Teavet kogutakse mitmesuguste tootegruppide müügi kohta erinevat tüüpi kauplustes. Valim moodustatakse nii, et ta esindaks kogu maa või teatud piirkonna kõiki kauplusi ning kioskeid. Saadud informatsioon on üsna üldine ning sisaldab eelkõige müügimahtusid. 4.1.4.2 Omnibussuuring on teatud sihtrühma hõlmav, teatava regulaarsusega toimuv küsitlus, mille raames kogutakse teavet korraga paljudele klientidele. Omnibussuuringu peamine erinevus paneeluuringust on see , et küsimustik on iga kord erinev. Iga klient võib sellesse uuringusse osta oma küsimuste ploki, mille tulemuste omandiõigus kuulub talle. Paneeluuringuga võrreldes on omnibussuuringu ankeet paindlik. Omnibussuuring viiakse läbi kindla ajagraafiku järgi ning selle käigus intervjueeritakse teatud ajavahemiku (nädal, kuu) tagant üsna suurt hulka respodente. Valim moodustatakse proportsionaalse juhuvaliku teel, mis kindlustab valimi esinduslikkuse piirkonnas
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse instituut Turundusuuring. Põhimõisted. Turundusuuringu etapid ja vajalikkus. Andmete kogumise meetodid. Referaat Tallinn 2009 Turundusuuring 2 Turundusuuring 1. SISSEJUHATUS Turundajate mõttemalli järgi koosneb turunduse juhtimisprotsess viiest etapist, millest esimeseks on turu-uuring. Edukas turundus saab alguse turu-uuringust. See toob esile eri vajadustega tarbijad ehk eri segmendid. Ilma turu-uuringuta astuks firma turule pimedana. Uuringu alusel saab firma koostada kindlal strateegial põhineva finantseelarve. Näide P.Kotleri raamatust ,,Kotleri turundus.Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid": Hong-Kongi jalatsivalmistaja mõtles, et ühel kaugel vaikse ookeani saarel võiks olla tema jalatsitele turgu.
ANDMETE KOGUMISE VIISID Küsimustikud ja intervjuud Struktureeritud küsimustikud Küsimuste esitamine ja sõnastamine Skaleerimine Intervjuud ja intervjueerimine E-uurimuste eripärad Uurimused loomulikes raamistustes Vaatlus Arhiiviandmed Laboratoorsed uurimused Eksperimentaalsed uurimisplaanid Küsitlus. Küsitlemisel arvestada: Sotsiaalne ihaldatavusega, verbaalne võimekusega, hoiakutega. Struktureeritud küsimustikud (structured questionnaires)
3. Kuidas on võimalik intervjuu edukust tõsta? Oluline, et intervjueeritav hoiab intervjueeritavat motiveerituna. Sõbraliku atmosfääri loomine, kirjeldamine, küsimuste esitamise viis; oluline on esitata arusaadavaid ja selgeid küsimusi, sõnastuse ja küsimuste järjekord; korduse puhul vaadata üle eelnev vastus; Vastajaid innustab intervjueerija positiivne tagasiside ja tunnustus. 4. Mida peaks silmas pidama küsimustike koostamisel? Hästi koostatud küsimustik on selge sõnastusega, kergesti arusaadav ja kiiresti vastatav. Ta peab olema koostatud nii, et oleks minimiseeritud vastajate ja nende vastuste töötlejate poolsete vigade hulk. Valmista küsimustik, mida on kerge kasutada: Küsimustik ei tohiks olla liiga pikk, muidu ei täida ta seda korralikult. Vähendada filterküsimusi, sest vastajaid võib see ajada segadusse. Filterküsimus on selline, mis viib vastajad erinevate küsimuste juurde olenevalt antud vastustest.
meile tõesti vajalik ja kasulik. Turu-uuringu sissejuhatuseks on vajalik mõista kolme lähtepunkti (Oliver): 1. Vajadus defineerida probleem õigesti; 2.Tõlkida probleem küsimustikuks, mis võimaldaks koguda andmeid; 3. Hinnata uuringut tervikuna ja arvestama selle mõju. 3 Kui on selge, et uuring on meile vajalik, siis järgmise etapina peame defineerima probleemi. Probleemist lähtuvalt tuleb koostada küsimustik selliselt, mille abil oleks võimalik vajalik infot koguda. Kui probleem on defineeritud valesti või pole üldse defineeritud, siis võib juhtuda et uuringul pole mingit väärtust otsuste langetamisel. Probleemi defineerimine hõlmab endas turunduse probleemi selgitamiseks informatsiooni allikate valikut ja vajamineva informatsiooni täpsustamiseks. Pärast probleemi defineerimist võib asuda tegeliku turu-uuringu kavandamiseni. Turu-uuringu
Kõik kommentaarid