Eesti astronoomid ja nende avastused (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Ernst Öpik

1.Elulugu Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910-1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis ,,Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 1911-1912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiajakirjas Mirovidenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vehepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 1948-1981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 1950-1981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. 2.Teaduslooming Öpik oli üks põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916 aastal avatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B tiheduse, kuid pidas tulemust võimatuks

Ajalugu

2

doc

Ernst Julius Öpik

Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda ­ 10. september 1985 Põhja-Iirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910­ 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 1911­1912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis.

Astronoomia

13

doc

Eesti astronoomid

Astronoomia tähendab kreeka keeles täheteadust. Astronoomia on teadus, mis käsitleb taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "loogia", vaid "noomia" kreeka sõnast nomos ,,seadus". Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia andmestikku kogutakse peamiselt astronoomiaobservatooriumides elektromagnetkiirugst registreerides ning atmosfäärivälise astronoomia meetodeid rakendades

Füüsika

10

docx

Ernst Öpik

Ernst Öpik Referaat Juhendaja: Silvi Mets Autor: Kristo Norvaiš Klass: 9 Maardu 2012 Ernst Julius Öpik sündis 22. Oktoober 1893 Kundas ja suri 10. September 1985 Põhja-Iirimaal, Bangoris. Ta oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Ernst Öpik oli geoloogia- ja paleontoloogiaprofessori ning filosoofi, keeleteadlase, luuletaja ja maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14-keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Paul Öpiku poeg oli energeetikateadlane Ilmar Öpik, kelle poeg Andres Öpik oli keemiaprofessor. Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija.

Ajalugu

4

rtf

Tartu tähetorn ja Eesti astronoomid

Tartu tähetorn ja Eesti astronoomid Tartu Tähetorni Astronoomiaring on tegutsenud alates 1948. aastast, tema eesmärgiks on olnud astronoomia populariseerimine, korraldatakse vaatlusõhtuid ja planetaariumietendusi. Ringi koostööpartneriteks on TÜ Ajaloo Muuseum, teaduskeskus Ahhaa ja MTÜ EFI. Tartu Ülikooli tähetorn, omal ajal maailma astronoomia tähtsamaid keskusi, on Eesti teadusajaloo pärl. Tähetorn rajati aastatel 1808-1810 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse asukohale. 1824. aastal saabus tähetorni Fraunhoferi refraktor, mis oli tol ajal suurim ja parim läätsteleskoop maailmas. Suurepärase vaatlusriista omandamisega seoses ehitati George Friedrich Parrot' plaani järgi tornikuppel ümber pöördtorniks. Uus torni konstruktsioon

Ajalugu

5

doc

Eesti teadlased

Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Ta oli üks ökoloogia rajajaid. Ta uuris muu hulgas Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjustavaid faktoreid. Ta oli bioloogilise aja käsitluse üks alusepanijaid. Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt Charles Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile. Ta kirjutas sel teemal pikema töö "Über Darwins Lehre".[2] Viimased eluaastad (1867 ­ 1876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Raadi kalmistule Tartus, Toomemäel asub tema mälestuskuju. Baeri portree on Eesti kahekroonilisel rahatähel. (Pildil: von Baeri hauamonument, mida tudengid iga aasta volbriööl pesevad shampusega [3]) Ernst J. Öpik (1893-1985) Ernst Julius Öpik sündis Lääne-Virumaal, Kunda linnas. Ta oli tuntud eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna

Ajalugu

8

doc

Tartu Observatoorium

· 1924 - Ilmub "Tähetorni Kalendri" esimene number. · 1937 - E.J. Öpik loob meteoornähtuste füüsikalise teooria. · 1938 - E.J. Öpik annab lahenduse ühele täheevolutsiooni põhiprobleemidest, näidates, et punased hiidtähed tekivad põhijada tähtedest. · 1947 - 1. jaanuaril moodustati Teaduste Akadeemia raames Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut (direktor matemaatik Arnold Humal), mille alluvuses töötasid Tartu Tähetornis ka astronoomid. · 1948 - Metobs viiakse Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi kosseisu. · 1949 - Aasta lõpus instituut reorganiseeriti: matemaatika ja teoreetilise mehaanikaga tegelevad teadlased läksid Tartu Ülikooli alluvusse ning põhitähelepanu pöörati astronoomiale ja geodeesiale. · 1950 - Direktoriks saab akad. Aksel Kipper; tõstatakse küsimus uue vaatlusbaasi rajamisest (A. Kipper ja H. Keres).

Geograafia

36

odt

Tõravere Observatoorium

Materjale sain Kalju Eerme ja Jaan Einasto jutustustest ja raamatust ning internetist. Lisaks sellele tegin intervjuu Jaan Einastoga ja Tiina Liimetsaga. 3 1. AJALUGU 1.1. Algusaastad Kalju Eerme jutustab: ,,Observatooriume hakati linnadest välja viima alates ajast, mil järjest enam hakati tänavaid valgustama. Ka Tartu Tähetorni linnast välja kolimise mõte liikus juba esimesel Eesti ajal, enne Teist maailmasõda. 1950. aastate alguses tuldi selle mõtte juurde tagasi. Nüüd olenes iga ettevõtmise edu Moskva suhtumisest. Märkimisväärne ja tuleviku suhtes oluline üritus oli Tartus peetud Astroveti väljasõiduistung 1953. aastal. Ühtlasi peeti väike teaduskonverents ja sellel näitas hilisem Eesti Teaduste Akadeemia korrespondentliige Grigori Kuzmin Moskva teadlastele, eriti professor Pavel Parenagole, et provintsis võivad ka tublid teadlased kasvada.

Füüsika ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)