Police investigators Education You must be at least 19 years old and must have secondary education. A professional or vocational education/other vocational or higher education and completion of a professional development grant. Vocational training ( 2 years): Graduates will start work on patrol, some of them will be direct to training or to acquire higher education. It prepares police officers who are capable of bringing their skills and knowledge to perform various tasks. Higher education ( 2 years): It is a presumption to become a criminal police or post of the director. Master of Arts, which is required to take up senior management positions. Work description Performs services with in the competence of the pre-trial criminal procedure in the base of the Code of Criminal Procedure. Solves received applications and notifications of crime, enters them into in...
Kümme väikest neegrit Agatha Christie Telefon heliseb ja saan väljakutse. Tean vaid praegu nii palju, et sündmuspaik asub Neegrisaarel. Saarele jõudse leiame eest 10 laipa. Toime on pandud perfektsed mõrvad. Mitte ühtegi otsest viidet mõrvarile. On vaid luuletus, mille järgi mõrvar tõenäoliselt tegutses ja grammofoniplaat süüdistustega. Neid inimesi ei saanud aga seaduse ees süüdi mõista. Mõrvar oli kohtumõistmise enda kätesse võtnud. Külalistena saabusid saarele 8 järgmist isikut: E.G.Armstrong, Emily Brent, W.Henry Blore, Vera Claythorne, Philip Lombard, J.G.Macarthur, A.J.Marston, Lawrence John Wargrave. Thomas ja Ethel Rogers olid saabunud saarele mõni päev varem, et valmistada maja külaliste tulekuks valmis. Igasse tuppa seina peale oli kirjutatud luuletus kümnest väiksest neegrist. Kuna muid juhtlõngu pole, võib oletada, et mõrvar tegutses selle luuletuse järgi. Nüüd on võimalik o...
kee ettevaatlikult kaelast eemaldada , otsustasid Yanne ja Marie viia tüdruku autosse ning suunduda marie koju , kus eemaldada kee . Nad läksid ette vaatlikult , kuid kiiresti neljakesi autosse . Marie hoidis Michellet õlal ning toimetas ta tagaistmele . Tunni pärast jõudis Berta lasteaeda . Ta avastas sealt tühjuse . Kasvatajad olid koos Michellega kadunud . Murest murtud Berta helistas kiiresti oma tuttavale politseinikule Mathiasele ning vähese aja pärast oli Mathias koos uurija Barkeriga platsis . Barker ning Mathias uurisid põhjalikult lasteaia ruume . Barker leidis maast samasuguse kaltsu , mis oli olnud ka Michelle vanemate mõrvamis paigal . Barker oli kindel et Tody ja Jonny olid jälle mängus . Berta seletas neile et Michellel on kaelas väga hinnaline kaelakee , mille kinkis talle tema isa . Nüüd olid Barker ja Mathias üsna kindlad et Tody ja Jonny röövisid Michelle ja kuna Yanne ja Marie nägid seda pealt , siis oli vaja ka nemad kaasa võtta .
EVOLUTSIOON – mingi süsteemi pöördumatu areng, mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Geenide võrdlus annab suguluse: kes kellest on arenenud EV teooria ajalugu G. Cuvier – kivististe uurija (paleonoloogia rajaja) J-B de Lamark - kirjutas esimese evolutsiooniteooria (tunnistas liikide muutumist) VALED ARUSAAMAD – Täiustumistung-organismid muutuvad iseenesest järjest keerukamaks - elu jooksul omandatud muutused päranduvad (kaelkirjak) C.Darwin – teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria - Raamat ,,liikide tekkimisest - Liigid muutuvad →Liikide tekkimise põjus on →looduslik valik LV on edukamate ellu jäämine.
See pärineb 19. sajandist ja üheks selle loojaks peetakse inglast Arthur Conan Doyle’i. Edasiarendajatena on paistnud silma tema kaasmaalane Agatha Christie ja prantslane Georges Simenon. Ühel kriminaalromaanil on suhteliselt lihtne ülesehitus. Peamised komponendid on detektiiv, mõrv, mõrvar, kuritegu ja lahenduskäik. Traditsioonilisteks osadeks on kuritegu, kuritöö uurimine ja lahendus. Kõige tavapärasemateks tegelaskujudeks on ohver, kuriteo uurija ning kurjategija. Kriminaalromaane on kolme liiki – detektiivromaan, thriller ja kohtudraama. Detektiivromaanis on peategelaseks salapolitseinik ja loo sisu seisneb kuritöö avastamises ning selle lahendamises. Detektiivromaan on minu arvates ilmselt üks põnevamaid ja kaasahaaravamaid. Thriller keskendub pinge ja põnevuse loomisele ning selle üleval hoidmisele. Thrillerist leiab vastupidiselt põnevikule tunduvalt rohkem tõsist vägivalda ning lugu kulgeb küllaltki
Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus. Kaks fenomenoloogilise uurimuse tähtsat mõistet on kirjeldus ja reduktsioon. Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt. Samuti on kirjeldus seotud uurijaga ning tähendab uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt. Reduktsiooni mõistega iseloomustatakse fenomenoloogias eemaldumist loomulikest reflekteerimata hoiakutest ning ebaolulisest loobumist, et paljastada nähtuse mitmepalgelisus ja struktuur. Fenomenoloogias peab uurija jätma kõrvale oma esialgsed oletused ja eelarvamused kuna tegu on nii öelda puhas uurimus. Tavaliselt kasutatakse fenomenoloogilise uuringu puhul intervjuusid või avatud küsimustike. Mõlemal andmete kogumise viisil on omad plussid ja miinused
etappidesse jaotatavad, siis käib järgnev jutt eelkõige empiirilise uurimise kohta. Empiirilise uurimise etapid Võib välja tuua järgmised etapid probleemi püstitamine, hüpoteesi püstitamine, andmete kogumine, andmete analüüs ja järelduste tegemine. Selline on empiirilise uurimuse käik ideaalis, tegelik uurimine ei käi alati just sellises järjestuses. 1. Probleemi püstitamine. Teaduslik probleem on uurija arvamus selle kohta, mida tasub uurida, mida pole siiamaani piisavalt uuritud, mida teised uurijad on halvasti uurinud jne. Probleem on uurimuse lähtekohaks. Muutujad (variables) nähtused mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta, näiteks uuritavate inimeste tunnused (vanus, kaal, haridus, sissetulek) või uuritavate riikide tunnused (rahvaarv, keskmine sissetulek). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi, st. nad pole kõikidel inimestel sama väärtusega (nagu
tuntakse huvi subjektiivse kogemuse vastu. Üheks fenomenoloogia lähtekohaks on põhimõte, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab alati suunatus, intentsioon. (Laherand 2008: 87) Fenomenoloogilises uurimuses kaks tähtsat mõistet on kirjeldus (deskriptsioon) ja reduktsioon. Kirjeldusel on fenomenoloogilises uurimisprotsessis kaks tähendust: 1. kogemuste kirjeldamine uuritava poolt (puudutab andmekogumisetappi); 2. uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt (tuleb esile analüüsietapis). (Laherand 2008: 87-88) Seega on siin tegemist ühelt poolt uuritava kogemuste tuvastamisega ja kirjeldamisega ning teisalt uurija poolse kirjeldusega uuritava poolt kirjeldatu kohta. Oluline on, et uurija suudaks võimalikult tõepäraselt kirjeldada uuritava poolt kirjeldatut ning anda sellele teaduslik tähendus. (Lester 1999) Reduktsioon tähendab loomulikust reflekteerimata hoiakust eemaldumist ja loobumist
avastada üksainust tõde uuritavast objektist lähtuvalt objektist endast. 2 Positivism: ainult positivistlik teaduslik tunnetamine lubab ühtainust tõde tunnetada. 3. Postmodernne ‘Objektiivset’ reaalsust, mis oleks vaba inimeste poolt sellele omistatud tähendustest, pole olemas. On vaid teatud versioonid, keeles väljendatud ‘subjektiivsed’ tähendused, mis kõik koos kujundavad reaalsust. Postmodernne käsitlus paneb uurija kriitilise dilemma ette: kuna me kõik oleme inimesed oma subjektiivsete elukogemuste ja vaadetega ja keegi meist ei ole võimeline astuma välja sellest, siis polegi võimalik öelda täpse kindlusega, mis on see üksainus tõde, vaid on võimalik rääkida erinevatest subjektiivsetest seisukohtadest, tõlgendustest, tõdedest. Traditsiooniline positivistlik sotsiaalteadus Interpreteeriv sotsiaalteadus Arusaamine ühiskonnast
1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks. Uurija moodustab populatsioonist valimi. Populatsioon ehk üldkogum on inimeste või objektide hulk, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Meetodi tugev külg on võimalus saada vastuseid faktiküsimustele, samuti võimaldab see hinnata teatud omaduse levikut populatsioonis.
*Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria ning milline on selle roll teaduslikus uurimises. Kuidas erinevad teooria roll kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes. Kõige üldisemalt on teooria väidete süsteem, mille abil kirjeldatakse ja selgitatakse mingi
1. Kvantitatiivse uuringu andmeid võib esitada... Vali üks või enam: a. Pildina b. Joonise ehk diagrammina c. Tsitaadina d. Tabelina e. Tekstina 2. Uurimistöö metoodika valik uuringus sõltub ennekõike... Vali üks: a. Metoodika kasutamise lihtsusest b. Kavandatava uuringu probleemist ja eesmärgist c. Uurija metoodika kasutamise oskustest 3. Mis iseloomustab statistilist mõtlemist? Vt. küs-lehelt 11 4. Millal eelistame kvantitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui on vaja saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Mida? Kui palju? 5. Uuringutes võib koos kasutada kvalitatiivset (struktureerimata) ja kvantitatiivset (struktureeritud) metoodikat. Vali üks: Tõene Väär 6
kvantitatiivseid andmeid. Kombineeritud uurimustele on iseloomulik: · nii etteplaneeritus kui ka kujunemine protsessi käigus · kombineeritud meetodite põhjendus · saadud andmete integreeritus uurimuse eri etappides · kasutatud protseduure kujutatakse visuaalselt · nii kinnised kui ka lahtised küsimused · erinevad andmekogumisviisid · statistiline ja tekstianalüüs Kombineeritud meetodid jagunevad: · Jätkuprotseduurid - Tegemist on mitme alamosaga kombineeritud disainiga. Uurija töötleb ühe meetodiga saadud andmeid teise meetodiga. Näiteks üks meetod on läiblõikemeetod kombineerituna juhtumiuuringuga, mis annab läbilõikeuuringusse detailsemat infot. Tehakse kaks eraldi uurimust, kus üks tuleneb teisest, näiteks enne kvalitatiivne uuring ja siis kvantitatiivne või vastupidi. · Samaaegsed protseduurid - Üheosalised disainid, kus kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid kogutakse samaaegselt ning uurija tõlgendab neid koos
laste mäng, surm, kaardi lugemine jpt.) Uuringu käik Uurijal tekib huvi mingi nähtuse või mõiste vastu, mille kohta näib olevat hämmastavalt palju erinevaid arusaamu. Uurija tutvub vastava mõistega teoreetiliselt ning teeb erinevatest seisukohtadest esialgse liigituse. Uurija intervjueerib erinevaid isikuid, et selgitada nende arusaamu vastavast mõistest. Uurija liigendab käsitused, moodustades erinevad tähendusklassid. Käsituste seletamiseks kasutab uurija nende ühendamist kõrgema taseme tähendusklassideks. Sandbergi ja Samuelssoni uuring Uuriti erinevaid variante eelkooliõpetaja mängu teadlikkuse kohta. Lisaks uuriti, milliseid mänge mäletavad õpetajad oma lapsepõlvest ja kuidas nad tajuvad tänapäeva laste mängu. Intervjuus osales 20 eelkooliõpetajat, kes väljendasid mängu kohta erinevaid vaateid, seega kujunes rühmasisene variatiivsus. Iga intervjuu algas uuringu eesmärgi kirjeldamisega ning rõhutati, et uuringus
... 27 1. loeng - sissejuhatus · Mida tean kvalitatiivsetest meetoditest? Lähenemine, mis lähtub pigem üksikutest juhtudest kui arvukast statistikast. Uurimused põhinevad nt intervjuudel, üksikjuhtude analüüsil. Ei looda nii suuri ja mastaapseid üldistusi see on rohkem kvantitatiivse uurimuse rida, mis hõlmab uurimisalustena suurt hulka objekte/uuritavaid. Kvalitatiivse uurimuse puhul pole nii jäika metodoloogiat. Teistelt: Arvuline erinevus. Sõnalise väljenduse roll. Uurija positsioon sisemine/väline. Tähenduste uurimine, analüüs. Uurija ei distantseeru andmestiku suhtes, vaid osaleb, tihti ka näost näkku. PS! Ei ole mitte uurimisobjektid, vaid uurimissubjektid. Miks uurida ühiskonda teaduslikult? Argielu tunnetamisel on puudused. · Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus · Teoreetiliste teadmiste puudumine · Süsteemsuse ja järjepidevuse puudumine suurim probleem! · Analüütilisuse puudumine · Emotsioonid! Sügav roll
julgustama klienti. Kogu konfidentsiaalset infot tuleb hoida saladuses. Katseisikud, kes osalevad eksperimendis, neil peab olema õigus, et... 1) nende privaatsus oleks tagatud. Nende mõtteid, tundmusi, arusaamu ei tohi avaldada ilma nende nõusolekuta. Seetõttu peavad uurijaid oma tulemusi esitama nii, et konkreetseid isikuid ei oleks võimalik nende andmete alusel ära tunda, kindlaks teha. Uurimises osalejate heaolu kaitsmine. Konfidentsiaalsus ja anonüümsus: · Konfidentsiaalsus uurija teab katseisiku andmeid, kuid ei avalikusta neid. · Anonüümsus uurija ei tea uurimuses osalevate katseisikute andmeid. 2) Osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik - isikul peab olema võimalus vabalt valida, kas ta tahab osaleda või ei. Ka siis, kui ta tahab eksperimendi käigus loobuda, peab tal selleks õigus olema. 3) Enne, kui isik otsustab kas osaleda või ei, peab tal olema teatav info selle eksperimendi kohta
Etnograafia – sõna „etnograafia” on pärit kreeka keelest ning mõiste tähendab inimeste ja rahvaste kultuuri süstemaatilist uurimist ning selle alaliikidena võiks käsitleda näiteks välitööd, osalusvaatlust ja juhtumiuurimust. Sotsioloogias on see üks põhilisi kvalitatiivseid metodoloogiaid, mis on läbi aastate keerulisemaks ja erinevalt määratletavaks arenenud. Etnograafia põhiline teistest metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas. See uurimisviis on paindlik ning uurimise käigus võib fookus muutuda. Eesmärk saavutatakse uurija isikliku osalemise kaudu, olles vaatleja, kes õpib tundma uuritavat fenomeni, uurides tema päriselu toiminguid. Uurija eriliseks rollis etnograafilises uurimuses on õppija olek,
· Õppis tundma eesti keele murdeerinevusi · Rikastas eesti keele sõnavara Helle Kreutzwald Näited: Vana ja Uue Testamendi tõlkija, piibli Näited: kirjutas ,,Kalevipoja", -nna naissoo liide, tõlkis tervikuna eesti keelde, uued sõnad: rahvus, vesinik, süsinik 19. saj keeleuurija/- teadlane Saksa soost 19. Saj eesti keele uurija · Eesti keele normeeriva grammatika · Pööras tähelepanu eesti keele uurimisele kirjutaja · Tutvus murretega kaua aega · Lõi uusi grammatika termineid(rikastas · Eesmärgiks oli kirjeldava grammatika sõnavara) täiendamine · Andis panuse eesti keele korraldusse · Töötas läbi eesti keelese kirjanduse
võimalusi. Valida nende seast need, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni. Paradigma Paradigma on teooria, millest lähtutakse teadustöös, ning ettekujutus teadustegevusest milliseid vahendeid teaduslikus uurimistöös kasutatakse, milliseid väärtusi tunnustatakse , kuidas teadustööd korraldatakse. T. Kuhn Positivistlik paradigma Maailm on väline ja objektiivne · Uurija on sõltumatu uuritavast objektist · Teadus ei sõltu uurija hinnangutest · Uurija keskendub faktidele · Uurija otsib põhjuseid ja fundamentaalseid seaduspärasusi · Formuleerib hüpoteesi ja kontrollib selle õigsust · Lahutab nähtuse lihtsustamise eesmärgil osadeks · Kasutab kvantitatiivseid meetodeid · Mõõtmiste suur arv Fenomenoloogiline paradigma · Maailm on sotsiaalne konstruktsioon ja subjektiivne · Uurija on osa uuritavast objektist
Uurimistöö algab probleemi/küsimuse püstitamisest Näiteks: Kui lapsel on trennis raske Uurijal tekivad küsimused Miks on trennis raske? Palju teed trenni nädalas? Kuidas saab laps läbi oma trennikaaslastega? UURIMISTÖÖGA SAAB VASTATA SELLISTELE KÜSIMUSTELE: Miks...? Millal...? Kuidas...? Kui palju on... Kuidas on seotud...? Millega on seotud...? KUI ON LEITUD UURIMISPROBLEEM Siis tuleb püstitada eesmärk Eesmärk näitab kuhu tahab uurija uurimisega välja jõuda Uurija peab läbi mõtlema: Töö vajalikkuse Põhjendatuse Vastavuse pealkirjaga Kas inimesed lähevad sellega kaasa? JÄRGMINE ETAPP UURIMISKÜSIMUS Uurimisküsimus selgitab, miks üldse on vaja uurimust teha UURIMISTÖÖL ON HÜPOTEES Hüpotees on uurija vastus uurimisküsimusele Hüpotees on ainult kvantitatiivsel uurimistööl Hüpoteese on 2 Võrdlushüpotees Seosehüpotees VÕRDLUSHÜPOTEES
1. Mille poolest erinevad kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimus? Kvantitatiivne uuring - andmestik kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist ning järeldusi tehakse statistiliste järelduste põhjal. Kvalitatiivne uuring – uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. 2. Mis iseloomustab kvalitatiivset uurimust? Uuringu tulemused sõltuvad uurija tõlgendustest. Uurimus on subjektiivne, kasutatkse induktiivset lähenemist. Toimub loomulikus keskkonnas. Vähene uuritavate hulk. Sellel on narratiivne iseloom ning on tähtis uurija positsioon. Mikromaailma uurimine. Mida? Kuidas? Mil viisil? 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? . Kasutatakse intervjuud vaatlust, videoanalüüsi, tekste ja piltide analüüse. 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud?
2. Hüpoteesi püstitamine 3. Andmete kogumine 4. Andmete analüüs 5. Järelduste tegemine Vahet aga pole mis järjekorras neid teha, peamine, et andmed on õiged ning kõik sobib. Teaduslik probleem uurijapoolne idee selle kohta, mida tasub uurida, mida pole veel piisavalt uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Muutujad - nähtused, mida uurida kavatseb mõõta. a) Sõltumatu muutuja muutuja mis omab uurija arvates mingile teisele muutujale mõju (põhjus) b) Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg) Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Nad on alati samasugused. Hüpotees uurijapoolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu
meetoditega, mis tavaliselt seotud kvalitatiivse uurimistööga. Kuid uurimus võib kogutud andmed kodeerida sel moel, mis lubab statistilist analüüsi. Teisisõnu, on üsnagi võimalik kvantifitseerida kvalitatiivsed andmed. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid ei ole seetõttu vastastikku välistatavad. Erinevus on üldises vormis, rõhuasetuses ja uuringu eesmärkides. Kvalitatiivne uurimus on segu ratsionaalsest, avastuslikust ja intuitiivsest, kus uurija oskused ning kogemus mängivad tähtsat rolli andmete analüüsis. See võtab fookusse sageli sotsiaalse protsessi ja mitte sotsiaalsed struktuurid, mis on sageli kvantitatiivse uurimistöö keskmes. Kvalitatiivse uurimistöö tegemiseks vajalikud oskused on abstraktne mõtlemine, olukordadest distantseerumine ja nende kriitiline analüüsimine, eelarvamuste äratundmine ja vältimine, paikapandva ja usaldusväärse informatsiooni
4 • Uurimismeetodi spetsiifilisus – tõenäosus, et reaalse elu signaalidest suudetakse eristada õige valest (haige tervest, kurjategija süütust jne) – Oled politsei, sinu ees on 100 süütut: Mitu sa neist ülekuulamise käigus kurjategijaks tunnistad? 1%? S.t. 1% vale positiivseid 20) Mis asi on muutuja ja milliseid muutujaid on olemas? Muutuja on nähtus, mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta. Näiteks võib uuritavateks muutujateks olla jõutreening ja kaugushüppe tulemus. On olemas: 1) sõltumatu muutuja - muutuja, mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud (jõutreening); 2) sõltuv muutuja - muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, aga ise ühtegi teist uuritavat muutujat ei mõjuta (kaugushüppe tulemus)
Välditakse kunstlikkust Vaatlus Liigid Vaatleja osaleb rühma tegevuses Uurija on rühmas vaid vaatleja Puudused Kujunab vabalt vastavalt olukorrale Osalus aste Läbiviimine aeganõudev Osalus vaatlejana Uurijal tekkiv
Torgny Lindgren Sündinud 16.juuni 1938 Pärit Põhja-Rootsist Lugude allikas on piibel Katoliiklane, kes huvitub inimestest ,,Mao tee kalju peal" ,,Valgus" Tegelased: Taavet Iisraeli kuningas; omas üle 52 naise ja Batseba oli tema viimane; julm; vananedes leebus; oli enam kui 30 aastat vanem Batsebast Batseba noor; lõhnab põletavvalust iha järele; ta on vastupandamatult ilus; ihkab valitsemist; Uurija naine; hiljem Taaveti kuninganna Uurija väepealik; ostis Batseba kui ta oli 13; Kuningas Taavet tapab ta Saalomon Batseba ja Taaveti kuues poeg; tüse; peab lugu viinast ja viigimarjadest; troonipärija Amnon Ahinoami ja Taaveti poeg; tavaline; hea südamega; tal on palju sõpru ja naisi; puuduvad vaenlased Absalom Maaka ja Taaveti poeg; kõige ilusam mees Batseba arvates; kütkestav; suhtleb naistega hädasunnil; kitsad puusad ja
kaht suunda: publiku-uuringud ning retseptsiooniuuringud. Sauter toob välja, et publiku-uuringuid algatatakse tavaliselt teatriga seotud institutsioonide poolt ning nende eesmärk on enamasti väga praktiline. Publiku-uuring kirjeldab enamasti juba eksisteeriva või teatri potentsiaalset publikut ehk nö mudelpublikut. Retseptsiooniuuringud aga keskenduvad sellele, mida publik läbi elab ning kuidas seda vastu võtab. Retseptsiooniuuringute makroaspekte ilmestab uurija huvi reaalses pealtvaatajas ning mitte niivõrd idealiseeritud mudelpealtvaatajas. Uurija peamine eesmärk on teada saada kes on publik ja mida ta kogeb teatrisündmuse ajal. Autor toob siinkohal näiteks Maria Shevtsova ning Viveka Hagnelli uuringud. Sauter tõdeb, et retseptsiooniuuringute makroaspektide puhul võib tihedamini kohata olemasolevate teooriate laiendamist ja viimistlemist kui uute arendamist. Ka enda artiklis ei paku Sauter välja ühtegi uut metodoloogilist lahendust, vaid
Silmapaari refraktiivne erinevus e anisometroopia Võrkkestakujutiste suuruse erinevus e aniseikoonia Kui silmapaarile saadakse nägemisuurimise käigus erinev refraktiivnetugevus, siis on tegemist anisometroopiaga. Anisometroopia võib olla vaid 0,25 dpt suurune. Väike 4 anisometroopia ei vaja prillide määramisel erimeetmete kasutuselevõttu. Kui silmade vahel on erinevus ligikaudu kaks dioptrit peab uurija arvestama, et võrkkestakujutised võivad olla erinevate suurustega e tegemist võib olla aniseikooniaga. Liiga suur võrkkestakujutiste erinevus tekitab aju nägemiskeskuses raskusi parema ja vasaku silma piltide ühildamisega e fusiooniga. Inimene ei näe kahe silmaga ühte kujutist e silmade binokulariteet on häritud. Kaebusteks võivad olla topelt pilt või ühe silma kujutise kadumine e supressioon.
Mikroskoop leiutati 18. Sajandil Robert Hook'i poolt. Leukoplast: värvitu, sisaldavad varuaineid (tärklis) Tsütoloogia teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Turgor taime siserõhk rakkude vahel (taim seisab püsti) Loomaraku uurija: T. Schwann; Taimeraku uurija: M Schleiden. Mõlemal: Rakuteooria põhiseisukohad: kõik organismid on rakulise ehitusega, iga uus rakk Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab tervet rakku (90 % vett; anorgaanilised saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on ained , mis osalevad biokeemilistes reaktsioonides, tagavad püsiva pH; orgaanilised omavahel kooskõlas
.. Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Paarivõrdlusmeetod sobib ankeedi puhul. Kvantitatiivne meetod. Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperthinnangu variante... Kvantitatiivsed meetodid on ankeet ning test Induktiivne uuring on kvalitatiivne uuring. Emiirikast teooriasse ehk üksikult üldisele. Ankeedi tugevad küljed: · Uurija ja inimene ei sõltu üksteisest · Ametlik, formaalne · Vahendatud · Kontrollitav ja mõõdetav tulemus Eksperiment eeldab: · Tasakaalustatud tingimusi · Objektiivseid kriteeriume algtaseme määramiseks · Tegevus tuleb korraldada mõlemas grupis · Mõõda ja fikseeri lõpptase Kvalitatiivsed uurimismeetodid on intervjuu, vaatlus, eksperiment, sisuanalüüs, eksperthinnang jne.
Töö eesmärk on anda teistele üliõpilastele ülevaate mõõdistamistöödest. Uurimisprojekt on piiritletud Raahe sadama näitel pealkirjas, kuid sissejuhatuses pole seda mainitud. Lisaks, on puudu töö ülesehituse selgitus ja pole ära märgitud olulisemaid lähtematerjale ja allikaid sissejuhatuses Ainukene infoallikas, mida mainitakse sissejuhatuses on Royal Boskalis Westminister. Töö puhul on kasutatud kvalitatiivset andmekogumismeetodit, mille käigus on uurija ja teiste kogemusi üldistatud, sündmusi ja situatsioone selgitatud. Uurimistöös on kasutatud puhtteoreetilist meetodit. Pole andmeid töödeldud, kuna selgitused ja kirjeldused on varem juba kirja pandud. Tulemusi on tõlgendatud empiirilisteoreetiliselt. Uurija on enda kogemusi võrrelnud teoreetiliste teadmiste ja faktidega. Lisades on võrreldud Raahe sadamat enne ja pärast süvendustööd. Uurimistöö alguses on antud ülevaade hüdrograafilistest protseduuridest,
Näitlaused: Harrastama Toetamine on väga oluline Näitlaused: inimeste jaoks. Ta harrastagu muusikat vabal Igapäevaelu toetamise teenus ajal! töötab ilma puhkepäevadeta. Nad ärgu harrastagu sporti! Kui sa elad väikses peres, siis Ärgu harrastagu klassikalist sa ei saa palju toetamisi. luulet! 6. Tegija. 6. Des-vorm. Uurima uurija Kuidas? Mida tehes? Ainsus Mitmus Suhelda suheldes Nim uurija uurijad Da des Om uurija uurijate Käia käies Os uurijat uurijaid A es Näitlaused: Oodata oodates Uurija töötab juba kahe aasta Ta tes jooksul ilma puhkuseta. Näitlaused: Kosmoseuurija uurimistöö sai Lamades lugemine kahjustab esikoha. silmi.
XX sajandil tõusid teadlikus töös juhtivateks ideoloogilis-metoodilised normid, milledest kõige tuntumad on sotsioloog Robert Mertoni poolt esitatud nõuded : 1) universalism: väite teaduslikku tõesust tuleb kaaluda üldkehtivate kriteeriumide abil, hoolimata selle esitaja isiklikest omadustest; 2) ühiskondlikkus: teaduslik teave peab olema (rahvusvahelise) teadusühiskonna ühine omand; 3) neutraliteet: teaduslikku teavet tuleb otsida ja esitada uurija oma isiklikku karjääri ja teaduslikku autoriteeti arvestamata; 4) süstemaatilise kahtluse põhimõte: teaduslikud tulemused tuleb allutada teaduskühiskonna avalikule kriitilisele kontrollile. (2004: 2324) Uurimisteema valimine on keerukas, sest arvesse tuleb võtta, et vaja on teadusalalt spetsiaalseid teadmisi, meetodeid ja uurimisviise. Peale teema valikut tuleks kindlaks määrata (aja)kava, tutvuda uurimisobjektiga ja uurimuse metodoloogiaga, täpsustada töö eesmärk ja
Kahe küla etnograafia, mida arenguprogramm testimiseks kasutas. Arenguprogrammi etnograafia, mis koostati Eestis tegutsenud asjaosaliste tegevuste kaudu. Arenguinstitutsioonide ja külde kokkupuudete etnograafia. Antropoloogiline metodoloogia võimaldab mõista sündmuste tähendusrikkust, vaadeldes neid kontekstualiseeritult. Eesmärk on aru saada, kuidas mingi olukord just sellisena sellises sotsiaalses raamistuses kujuneda sai. Eestis töötavad Briti tuttavad juhtisid uurija äsja alanud programmi juurde, mille eesmärk oli vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogukonna elavdamise kaudu ning viibis asjassepuutuvatel programmi kohtumistel ja üritustel nii kohalikul, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Intervjueeriti eksperte rahastavate, administreerivate ja rahastamist vahendavate institutsioonide esindajatega, uurides nende arusaamu programmi ja selle protsesside, protseduuride ja ürituste kohta. Välitöö paigaks valiti kaks küla Põlva maakonnas
Kriminaalprotsessis rakendatakse tehnikavahendeid, võtteid ja metoodikat järgmistel asjaoludel: o kuriteosündmuse kohta esitatud avalduse või teate kontrollimisel o üksikute uurimistoimingute teostamisel o ekspertiiside tegemisel Kuriteosündmuse kohta esitatud teate kontrollimisel võib teostada sündmuskoha vaatlust enne kriminaalasja algatamist. Tehnikat kasutab nendel juhtudel juurdlust teostav isik uurija või prokurör. Spetsialisti, see on kriminalisti või kohtuliku eksperdi osavõttu otseselt ette ei nähta, kuid ei ole ka keelatud. Üksikute uurimistoimingute teostamisel kasutab menetlustehnikat eelkõige uurija ise. Seaduses on sätestatud, et vajalikel juhtudel teostab uurija vaatlusel mõõtmisi, fotografeerib ja filmib, koostab plaane ja skeeme ning valmistab jäljendeid ja tõmmiseid. Süüdistatava,
· uue info leidmine · kus -> küsimustik · selgitamise võimalikkus · kuidas -> eksperiment, case study · isiklik huvi · miks -> eksperiment, case study KVANTITATIIVNE UURING Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades, kus fenomeni on varasemalt uuritud, kuid empiirikat ei ole piisavalt. Uurija kogub andmeid peamiselt küsimustike abil. Küsimuste liigid: · Vabavastusega küsimused · Valikvastusega küsimused · Skaala küsimused Likert-skaala (näiteks 5 - täiesti nõus ... 1 - ei ole üldse nõus) Küsimustike koostamine: · Küsimused lihtsas keeles ja lühidalt. · Üks küsimus korraga (üks mõõde). · Küsimused võimalikult täpsed ja konkreetsed. · Küsimus ei tohi olla suunav.
Kordamine arvestustööks 1. Üldkogum (uurimisobjekt, populatsioon) on teatud nähtuste (objektide) hulk, mida soovitakse objektiivsete meetoditega tundma õppida. 2.. Valimiks nimetatakse teatud hulka üldkogumi elemente, mille mõõtmisandmed on uurija käsutuses. Esinduslik valim. 3. Valimi mõõtmisandmed moodustavad andmestiku. Rühmitamata ja rühmitatud andmestik. 4. Arvuline tunnus pidev, diskreetne. Pidev võib omada väärtusi mingil lõigul. Diskreetne arvuliste tunnuste võimalike väärtuste hulk on lõplik või loenduv 5. Mittearvuline tunnus järjestustunnus, nominaaltunnus. Järjestustunnus mittearvuline tunnus, mille väärtused on järjestatavad (Krafti klass, puistu Orlovi boniteet).
Uurimismeetodid all mõeldakse uurimise teostusviise e kitsamalt vajaliku info hankimis viise UURINGU TÜÜBID: UURIMUS kogemustel põhinev Nim. Uurimust, kus vastused teoreetiliselt põhjendatud uurimusküsimustele leitakse empiirilise uuringuga ANDMED: Mingile probleemile vastuseleidmiseks viiakse läbi andmete kogumine (laboratoorium, looduses, inimeste hulgas, olemasolevatest andmebaasidest) Andmete analüüs, järelduste tegemine EESMÄRGID: 1. Kirjeldamine uurija püüab dokumenteerida, mis nähtused ilmnevad, ta otsib korduvaid mustreid 2. Seoste otsimine uuringus leiatkse ühe muutuja seotud teise muutujaga, uuritakse vahekorda kahe muutuja vahel, mille üle uurijal puudub otsene mõjutamise võimalus. 3. Põhjuslike seoste otsimine uurija manipuleerib ühe muutuja taset ja vaatleb teise muutuja taseme muutust 4. Prognoosimine millegi kulgemise suuna ja viisi ettenägemine TEOREETILINE
6.fonoloogia häälikusüsteemide lingvistilise uurimine 7.sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ning sõltuvussuhteid. Uurimisobjekt on keele variatiivsus. 8.psühholingvistika käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja modustab oma mõistesüsteemi. Keeleteaduse meetodid 1.Kõige tähtsam on keelekasutuse jälgimine ja sellest lähtuv lingvistilisi mõisteid kasutav analüüs. 2.Osalev jälgimine, nii et uurija ise räägib informandi ehk keelejuhiga. 3.Loomulik jälgimine. Lingvist märkab igapäevaelus hivipakkuvaid linvistilisi nähtusi, mida ta kuulma või lugema satub, ja märgib neid üles. 4.Introspektsiooni ehk sisevaatlus. Moodustab lingvist ise vajalikke näiteid, see on võimalik, kui ta oskab uuritavat keelt. 5.Test. Uurija küsib vastuseid küsimustele. Nostraatiline hüpotees Mille järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa,
Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel. Esimene õpetajate seminar. Mille asutas B. G. Forselius. Põhjuseks oli maarahva lugema õpetamine. Forselius lõi esimese järjekindla eesti kirjaviisi nn vana kirjaviisi. Vana kirjaviis muutus üldiseks 18. sajandi algul. Eduard Ahrens soovitas eesti keele jaoks kasutusele võtta uue kirjaviisi. Eduard Ahrens: Baltisaksa päritoluga kirikutegelane. Eesti keele uurija ning korraldaja. Kirjutas esimese eesti keele grammatika, mis ei püüdnud suruda eesti keelt ladina ja saksa keele grammatika raamidesse. Fr. R. Kreutzwald asus uut kirjaviisi toetama ja selle eest võitlema. 1850ndate keskel ja umbes kümne aasta pärast olid uue kirjaviisi pooldajad juba ülekaalus. Friedrich Reinhold Kreutzwald: Oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos ,,Kalevipoeg" sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Tema looming mõjutas tugevalt kogu
mõttekäiku ja võib jätta kõrvale alternatiivsed seletused). Ühtlasi on see ka formaalsete nõuete järgi, mida APA Publication Manual esitab, kõige vabamalt esitatav osa artiklist. 7. viited. Psühholoogias on tavaks artikli lõpul esitada täielikud viited refereeritud materjalidele (s.t. täielik pealkiri kaasaarvatud). Vt viidete vormistamise nõudeid ja näiteid APA juhendist. 15. Eetika uurimistöös: peamised printsiibid ja nõuded, mida uurija peab järgima. (loeng, õpik) Eetika jälgimine psühhologistes uuringutes üldisem põhimõte: kohtle katsealust nii, nagu tahad, et sind koheldakse füüsiliste ja vaimsete kahjustuste vältimine; konfidentsiaalsusnõue; informeeritud nõusolek (mitte valetada- selle asemel võib jätta vahel siiski midagi ütlemata, mis osavõtjate käitumist -võib mõjustada; seega tuleb kaaluda eksperimendi õnnestumise riske ja osavõtja kahjustamise riske).
Juhan Viiding/Jüri Üdi Kristiin Gildemann Triin Varblane Katrin Palmsalu Lapsepõlv, küpsusiga Sündis 1. juuni 1948 aastal. Peres noorim laps, ainuke poisslaps. Tal olid terviseprobleemid. Vaimult varaküps noor. Käis psühhiaatrilises kliinikus arsti vastuvõtul, kuid lõhenenud isiksuse diagnoosi ei pandud. Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad Ema abil sai tööd trükikoja Kommunisti trükilao õpilase kohale, kuid nõrkade kopsude ja töökoha mürgisuse tõttu ei töötanud ta seal kaua. Järgmine töökoht oli ENSV Teatri ja Muusika Muuseumi laborandi kohal ülesandega korrastada fotoarhiivi. Peale Lavaka lõpetamist, töötas Eesti Draamateatris näitlejana. Oli eesti näitleja-lavastaja, poeet. Isiklik Abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972....
impeeriumis. 1764 "Ühe Liivimaa patrioodi kirjeldus pärisorjusest, kuidas see on Liivimaal talupoegade üle sisse seatud" Hernhuutlus Vennastekoguduste liikumine. Protestantlik usuliikumine alates 18. sajandist. Seotud pietismiga. Jan Hus. Võrdsus. Usu lähendamine talupoegadele. Jumalakartlikkus Siiras usk Vagadus Kirjaoskus Ühistegevus August Wilhelm Hupel Pastor Kodu-uurija Literaat Eesti keele uurija ja uuendaja ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav aitas kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele Esimene eestikeelne ajakiri „Lühhike õppetus“ Garlieb Merkel Kirjanik Ühiskonnategelane Estofiil Mõjutatud valgustusest Pärisorjuse kritiseerimine Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "Wannem Ymanta - Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija. August von Kotzebue
s diameet rite samasug ust hajuvust ka ülejäänu d üldkogu mis tuli leida, mitme puu diameet rid peaksim e mõõtma , et saada keskvää rtuse hinnang veaga 0,3 cm 159 diameetrit 4) Tuli leida, mitme puu diameet rid peaksim e mõõtma , et saada keskvää rtuse hinnang Variatsi täpsuseg oonikor a 1%. daja 59,14 N= 3498 diameetrit 5) Usaldusnivoo on uurija poolt ette antud tõenäosus kuhu üldkogumi parameeter kuulub teatud (küllalt suure) tõenäosusega. Seda tähistatakse 1-. Selle väärtuseks võetakse tavaliselt metsanduslikes uurimustes 0,95. 6)Vastavalt usaldusnivoo etteeantud väärtustele arvutatakse usalduspiirid s.o. kaks arvu mille vahel asub üldkogumi parameeter tõenäosusega 1-. 7) Standartveaks nimetatakse aritmeetlise keskmise kui keskväärtuse hinnangu standarthälvet.
Mõnel juhul kiputakse valima 1-2 vastuskategooria vahel, teistel juhtudel lõpus või alguses olevad variandid. Likert-skaala kasutamine (n. 5 – täiesti nõus, ... 1 – ei ole üldse nõus) 4-astmelise skaala puhul antakse positiivsemaid vastuseid kui 5- astmelise puhul (sest keskmist väärtust skaalal ei ole) (Churchill, 1995: 416) 5-astmeline on omadustelt sarnane 7-astmelisega Big Five: Andmete kogumine: • Esmased andmed – kogutakse uurija poolt ja/või tema poolt määratletud eesmärkidel • Teisesed andmed – on juba kellegi teise poolt kogutud teistel eesmärkidel (nt Statistikaameti poolt) Üldkogum - kõik juhtumid või objektid, mille kohta järeldused kehtivad. Valim - mõõtmiseks valitud (uuringusse kaasatud) üldkogumi osa • Valimit kasutatakse, kuna koguvalimit mõõta on liiga kallis ja mahult võimatu • Tõenäosuslikud valimid – igal ühikul on võimalus sattuda valimisse ja saab teha kehtivaid üldistusi
Romantism, psühhoanalüüs, sotsioloogia - inimene pole kuigi mõistuspärane, samuti ei huvita teda omakasu, tihti käitub üsna altruistlikult. 7. Kuidas tuleb inimest uurida? Loodusteadused, seletav lähenemine - sotsioloog peab inimest uurima nagu loodusteadlane oma uurimisobjekti, st. seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil. Vaimuteadmised, mõistev lähenemine - kuna uuritav omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkrooniline lähenemine - ühiskonda tuleb uurida sellisena, nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsustamise huvides tähelepanuta jätta. Diakrooniline lähenemine - ühiskonda tuleb uurida tema arengus. Selleks, et seletada, miks on ühiskond praegu selline, nagu ta on, tuleb vaadata, kuidas
Ettevõtluse ajalugu XXI saj. Elavad klassikud David Birch Ameeriklane 1937 Modernse ettevõtluse pioneer Väikeettevõtete tähtsus suurenes Mõju üle maailma Margaret Thatcher ja Roland Reagan Esimene uurija, kes pälvis Rootsi FSF-NUTEK auhinna (1996) Panus ettevõtlusuuringutesse Haridus Insener ja arvutiprogrammeerija Rakenduslik füüsika Harvardi Ülikool Uurimisinsener Majandusteadus Harvardi Ülikool MIT (Massachussetts Institute of Technology) Looming The Job Generation Process (1979) Suurem osa töökohtadest luuakse väikeettevõtetes Job Creation in America (1987) Gasellid ja hiired Labour Markets, Employment Policy, and Job Creation (1994)
Tiiu Jaago def. Folkloristikaalused 2. loeng 20.sajandi folkloristikas toiminud muutused Minevik vs tänapäev ,,vabad" vs ,,noored" Rahvas vs pärimusrühm Territoorim vs tegevus Objekt vs subjekt ,,asi" vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vt Jaago, Tiiu; Tuisk, Astrid 2011 Rahvaluule minikursus: Rahvaluule kuidas, kus ja millest Sissejuhatus rahvaluulesse mõistesse ja teadusloosse II Folklooriprotsess: uurija ja uuritava suhe, rahvaluule fraasid, rahvaluule kaks ,,elu" Uurija ja uuritava suge Folklorist loeb ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks (vt ,,nähtav" ja ,,nähtamatu" rahvaluule) o Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud. Need arhiivisäilikud (laul, jutt, tants) saab uuesti lugeda, kuulata või vaadata, tekstina analüüsida jne. o Väljaspool arhviivi eksisteerib ja toimib folkloor orgaanilise, märkamatu ja
Kirjeldada muutuseid ühes või mitmes käitumisega seotud valdkonna sees 2. Kirjeldada muutuseid käitumisega seotud valdkondade vahelistes suhetes 3. Pakkuda seletusi kirjeldatud arengulistele muutustele • Milline on inimese olemus? Teadusfilosoofiast: mehhanistlik, organismiline ja kontekstuaalne vaade. • Mis see on, mis areneb? (Isiksus, närvivõrgud, tunnetusprotsessid, käitumine, jne) Arengu uurimine Uurimine algab hüpoteesist – mida uurija tahab teada saada? • Uurimuse eesmärk on mingit huvipakkuvat valdkonda … – analüüsida, – koguda infot ja andmeid teema kohta, – teha järeldused tulemuste põhjal – seejärel olemasolevaid arenguteooriaid täiendada 1. Võimalused uurimiseks – KEDA? • Kaksikute uurimused – Ühemuna kaksikud (nt Gesell) – Teised kaksikud ja õed-vennad • Adopteeritud laste/perede uurimused • Lähisugulaste uuringud • Keskkonna mõju uuringud • Keskkonnaga
Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades nt tunnuste aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüsi. Kvalitatiivse uurimuse tüüpilisi jooni: · Uurimus on loomult tervikut haarav teadmiste hankimine ja andmed kogutakse loomulikus, tegelikus keskkonnas. 3 · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest. Uurija usaldab rohkem oma vaatlusel ja vestlusel uuritavatega kui mõõtmisvahenditega saadavat teadmist. · Kasutatakse induktiivset analüüsi. Uurija taotluseks on esile tuua ootamatuid asjaolusid. Seepärast on ka lähtekohaks ainestiku mitmekülgne ja üksikasjalik läbivaatamine. · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid. · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimi menetlust kasutades.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
