Kultuur Vene ajal (0)

Kultuur Vene ajal
Kultuurimõjutused  XVIII  sajandil
 Eesti  liitmine  Venemaaga ei muutnud siinset 
kultuuriorientatsiooni.
 Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud 
Baltikumile mõju avaldada.
 Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga.
  Baltisaksa  aadlid said oma hariduse Saksamaa  ülikoolides .
 Kuna Baltikumis oli puudus  pastoritest, juristidest, arstidest 
ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased 
Baltikumis tööd.
 Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi 
arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase 
siiski väga kõrge, kuna  Põhjasõda  mõjus väga laastavalt nii 
majandusele, kui vaimuelule.
Rahvaharidus 
 Hariduse areng vaevaline.
 Koole oli vähe.
 Õpetajaks oli enamasti kiriku  köster .
 Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid 
talvekuudel.
 1739 koolikohustuse algus.
 1765  koolipatent
 Kool  igasse  suuremasse mõisasse
 Koduõpe.
 18. saj lõpp: u 60% talupoegadest kirjaoskajad.
Eestikeelne kirjavara
 1739 Anton Thor Helle eestikeelne  Piibel .
 Ühtse eesti kirjakeele kujunemine põhjaeesti 
murdel.
 Talurahvakalendrid.
  Õpetliku  sisuga  juturaamatud .
Usuelu, piibel
Ka pärast Põhjasõda jäi  vaimuelu  luteri kiriku hooleks  ja
alustada tuli  rasketes  tingimustes:
 Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta.
 Lõppenud oli  teoloogilise  hariduse andmine kodumaal (Tartu 
ülikooli katkemine).
 Raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine.
 Kirikuhooned olid laastatud.
 Kiriku mõju oli kahanenud.
 Piiskoppe ametisse ei pandud.
  Rüütelkonnad  segasid vahele kirikuasjadesse.
Usk 
  Pietism
 Sügav  uskumine .
  Vagadus  ja meeleparandus.
 Lähendas usku rahvale.
  Ratsionalism
 Õpetuste jagamine
 Talurahva valgustamine
  Võitlemine  ebausuga
Otto Wilhelm Masing
  Pastor  
 Ratsinalist
 Õ-täht
 Aabitsate autor
 Ajaleht „Tallorahva Kulutaja“
 „ Marahva  Näddala-Leht“
 Tõlkis „ Liivimaa  talurahvaseaduse“
Johann Georg  Eisen
 Vaimulik
  Aianduse  eriteadlane
 Esimene pärisorjuse kui institutsiooni kriitik kogu Vene 
impeeriumis.
 1764  "Ühe  Liivimaa  patrioodi kirjeldus pärisorjusest, 
kuidas see on Liivimaal talupoegade üle sisse seatud"
Hernhuutlus 
  Vennastekoguduste  liikumine.
  Protestantlik  usuliikumine alates 18. sajandist.
 Seotud pietismiga.
 Jan Hus.
 Võrdsus.
 Usu  lähendamine  talupoegadele.
 Jumalakartlikkus
 Siiras usk
 Vagadus 
 Kirjaoskus
  Ühistegevus  
August Wilhelm Hupel
 Pastor
 Kodu-uurija
 Literaat
 Eesti keele uurija ja uuendaja
 ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav
 aitas kaasa  koolihariduse  ning majanduselu 
edendamisele
 Esimene eestikeelne ajakiri „Lühhike  õppetus “
Garlieb  Merkel
 Kirjanik
 Ühiskonnategelane
 Estofiil
 Mõjutatud valgustusest
 Pärisorjuse  kritiseerimine
 Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "Wannem 
Ymanta - Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti 
rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija.
August von Kotzebue
 Saksa näitekirjanik, prosaist,  publitsist , teatrijuht ja 
Venemaa keisririigi  riigiametnik
 Aastal  1784  asutas A. von Kotzebue Tallinnas 
asjaarmastajate teatri 
 Euroopas oma  kaasajal  ning 19. sajandil enim 
mängitud ja tõlgitud draamakirjanik August von 
Kotzebue kirjutas vähemalt 211 näidendit, lisaks 
arvukalt romaane, proosapalu, reisikirju, 
autobiograafilisi ja ajaloolisi  tekste . 
 Eesti kirjanduslukku on Kotzebue läinud peamiselt 
eestikeelse teatrikirjanduse varaseima virgutajana.

Document Outline

• Slide 1
• Kultuurimõjutused XVIII sajandil
• Rahvaharidus
• Eestikeelne kirjavara
• Usuelu, piibel
• Usk
• Otto Wilhelm Masing
• Johann Georg Eisen
• Hernhuutlus
• August Wilhelm Hupel
• Garlieb Merkel
• August von Kotzebue