Andmetöötluse kordamine (0)

Kordamine arvestustööks
1. Üldkogum ( uurimisobjekt , populatsioon ) on teatud nähtuste (objektide) hulk, mida soovitakse objektiivsete meetoditega tundma õppida.
2.. Valimiks nimetatakse teatud hulka üldkogumi elemente, mille mõõtmisandmed on uurija käsutuses.
Esinduslik valim .
3. Valimi mõõtmisandmed moodustavad andmestiku .
Rühmitamata ja rühmitatud andmestik.
4. Arvuline tunnus – pidev, diskreetne.
Pidev – võib omada väärtusi mingil lõigul.
Diskreetne – arvuliste tunnuste võimalike väärtuste hulk on lõplik või loenduv
5. Mittearvuline tunnus – järjestustunnus, nominaaltunnus .
Järjestustunnus – mittearvuline tunnus, mille väärtused on järjestatavad (Krafti klass, puistu Orlovi boniteet).
Nominaaltunnus – mittearvuline tunnus, mille väärtused pole järjestatavad.
6. Juhuslik suurus ehk juhuslik muutuja – suurus või muutuja, mille väärtus enne mõõtmist või katset ei ole teada.
7. Kuidas on defineeritud jaotusfunktsioon? Jaotusfunktsiooni skitseerimine, graafikult lugemine ( kvantiil , kvartiil, mediaan, täiendkvantiil).
• Juhusliku suuruse X jaotusfunktsiooni väärtus argumendi x kohal on sellest väiksemate väärtuste esinemise suhteline sagedus (tõenäosus) F(x) = P(X • 0 ≤ F(x) ≤ 1 ehk jaotusfunktsiooni piirväärtused on 0 ja 1.
• F(x) on mittekahanev ja pidev.
• P(a 8. Mis on juhusliku suuruse p-kvantiil? Mis on juhusliku suuruse q-täiendkvantiil?
p-kvantiil - Arvrea väärtus, millest väiksemate ja sama suurte väärtuste osakaal on p. Nt 0,3 kvantiil on tunnuse selline väärtus, millest väiksemaid väärtuseid on variatsioonreas 30%.
Täiendkvantiiliks nimetatakse juhusliku suuruse q-täiendkvantiili suuruse sellist väärtust xq, millest võrdsete või suuremate väärtuste esinemise tõenäosus on q.
9. Mis on tihedusfunktsioon ?
Tihedusfunktsioon on jaotusfunktsiooni tuletis : F’(x) = f(x).
10. Normaaljaotuse skitseerimine (tihedus- ja jaotusfunktsioon). Graafikult lugemine (aritmeetiline keskmine, standardhälve, mood, mediaan).
11. Mis omadused on normaaljaotusel?
1) normaaljaotus on sümmeetriline keskväärtuse µ suhtes: tema keskväärtus, mood ja mediaan võrduvad parameetriga µ
2) normaaljaotuse tihedusfunktsioonil on kaks käänupunkti, mis asuvad mõlemal pool keskväärtust kaugusel σ
3) normaaljaotuse asümmeetriakordaja ja ekstsess on nullid (A=0, E=0).
12. Missugused on juhusliku suuruse hajuvuse karakteristikud (nimeta vähemalt 4). Definitsioonid .
Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub . Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest.
Standardhälve on ruutjuur  dispersioonist. Mõõdetava suuruse standardhälbe ühikuks on selle sama mõõdetava suuruse ühik.
Variatsioonikordaja  on hajuvusmõõt, mis seisneb kogumi standardhälbe ja keskväärtuse suhtes. Variatsioonikordaja on ühikuta suurus ja ta esitatakse tavaliselt protsentides.
Kvartiilhälve – iseloomustab lühimat võimaliku intervalli pikkust, kuhu satub pool kogu valimi mahust. Kvartiilide x0,75 ja x0,25 vahe.
13. Missugused karakteristikud iseloomustavad tihedusfunktsiooni kuju (nimeta 2). Definitsioonid.
14. Nimeta erinevad valimi keskmised. Aritmeetiline keskmine jne. Mis on neil erinevused?
Aritmeetiline keskmine – üldkogumi keskväärtus
Ruutkeskmine – teisenduseks ruutfunktsioon
Geomeetriline keskmine – teisenduseks logaritmfunktsioon
Harmooniline keskmine – teisenduseks pöördfunktsioon
Kaalutud keskmine – juhusliku suuruse iga väärtus Xi korrutatakse mingi kaaluga Wi, summeeritakse korrutised ning jagatakse tulemus kaalude summaga
Tinglik keskmine – juhusliku suuruse selliste väärtuste arit. Keskmine mis rahuldab teatud tingimust.
15. Mis on standardhälve, standardviga, asümmeetriakordaja, ekstsess, dispersioon?
Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest.
Standardhälve on ruutjuur dispersioonist. Mõõdetava suuruse standardhälbe ühikuks on selle sama mõõdetava suuruse ühik.
Standardviga – dispersiooni hinnangu positiivne ruutjuur.
Standardviga kirjeldab valimi põhjal antud hinnangute hajuvust. Et valim on juhuslik, on ka parameetrile antud hinnang juhuslik suurus, mille puhul on võimalik leida selle hajuvus . Mida väiksem on hajuvus, seda täpsem on parameetri hinnang. Hinnangu hajuvus oleneb valimimahust ja - disainist
Asümmeetriakordaja on tõenäosusteoorias ja statistikas kasutatav mõõdik, mis näitab andmete tõenäosusjaotuse sümmeetrilisust. Asümmeetriakordaja võib olla positiivne (jaotuse pikem saba on paremal ja enamik andmetest on kontsentreeritud vasakul) või negatiivne või defineerimata. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja 0
Ekstsẹss - liialdus ; vahejuhtum. Stat järsakuskordaja, arv, mis kajastab juhusliku suuruse Xjaotuse erinevust normaaljaotusest.
16. Pidevad ja diskreetsed jaotused .
Pidevad:

Normaaljaotus

X^2- jaotus

Empiiriline jaotus

Logaritmiline normaaljaotus

Gram -charlier normaaljaotus

Weibulli jaotusseadus

Eksponentjaotus

Gammajaotus

Beetajaotus

Studenti jaotus

F-jaotus
Diskreetsed:

Binoomjaotus

Hüpergeomeetriline jaotus

Poissoni jaotus

Pascali jaotus
17. Mis on usaldusnivoo ?
Usaldusnivoo – näitab tulemuse sattumise tõenäosust mingisse vahemikku. 
18. Mis on usalduspiirid ?
usalduspiirid, usaldusvahemiku alumine ja ülemine otspunkt. Usalduspiirkond on valimi põhjal arvutatud piirkond, millesse hinnatava parameetri tegelik väärtus kuulub teatava tõenäosusega. Selle tõenäosuse väikseimat lubatavat väärtust, milleks tavaliselt valitakse 0,99 või 0,95, nimetatakse usaldusnivooks.
19. Mis on nullhüpotees?
Nullhüpotees, mis tavaliselt väljendab uurijat mittehuvitavat juhtu. Nullhüpoteesi ei ole võimalik tõestada. Selle vastuvõtmine tähendab, et kui uurija tahab mingit erinevust, mõju või seose olemasolu tõestada, tuleb tal mõõtmisi jätkata.
20. Mis on sisukas hüpotees?
Sisukad hüpotees – mida uurija soovib tõestada (tavaliselt mingi erinevuse, mõju või seose olemasolu).
21. Mida tähendab esimest liiki viga?
Esimest liiki viga tekib siis, kui võetakse vastu sisukas hüpotees, aga tegelikult on õige nullhüpotees. See on raske viga, mis tähendab, et uurija tõestab erinevust, mõju või seost, mida tegelikult ei ole, vaid mis juhuslikult ilmus valimis.
22. Mida tähendab teist liiki viga?
Teist liiki viga tekib siis, kui jäädakse nullhüpoteesi juurde, ehkki tegelikult on õige sisukas hüpotees. See on kergem viga , mis enamasti tähendab, et soovitu tõestamiseks tuleb mõõtmisandmeid juurde koguda.
23. Mis on olulisuse nivoo?
Olulisuse nivoo α (significance level) – maksimaalne lubatav I liiki vea tõenäosus (tavaliselt α = 0,05; 0,01; 0,001), nö valulävi
24. Mis on olulisuse tõenäosus?
Olulisuse tõenäosus p – tõenäosus eksida, väites oma andmete põhjal sisuka hüpoteesi H1 kehtimist (I liiki vea tegemise tõenäosus);
– tõenäosus saada analüüsitava struktuuriga (“nii suure erinevusega” või “nii tugeva seosega”) andmed juhuslikult – P(valim|H0 );
25. Punkthinnangud .
Punkthinnangud on juhuslikud suurused, sest nad muutuvad ühelt valimilt teisele ülemineku korral. 
(arit.kesk, dispersioon, standardhälve, standardviga, katsetäpsus, standardviga jne)
26. Vahemikhinnangud .
Üldkogumi parameetri vahemikhinnanguks nim valimi põhjal määratud vahemikku, kuhu see üldkogumi parameeter kuulub teatud tenäosusega.
27. F-testi ja t-testi vastuse lugemisoskus .
28. Milleks kasutatakse regressioonanalüüsi?
Regressioonanalüüs võimaldab luua matemaatilise mudeli kirjeldamaks tunnuste vahelisi seoseid .
29. Nimeta regressioonvõrrandi tüübid (ka valemid). Analüüsi lugemisokus.
1) lineaarne regressioon - H = b0 + b1 * D
2) mitmene regressioon - HV = b0 + b1*D + b2*H
30. Mida iseloomustab korrelatsioonikordaja?
Korrelatsioonikordajaid kasutatakse seose uurimiseks kahe arvulise või pikema skaalaga järjestustunnuse vahel. Meetodi plussiks on, et see võimaldab kirjeldada nii seose suunda kui ka seose tugevust.
31. Mida iseloomustab determinatsioonikordaja?
Determinatsioonikordaja R2R2 iseloomustab mudeli kirjeldusvõimet. See näitab, kui suure osa sõltuva tunnuse koguhajuvusest moodustab regressioonhajuvus
32. Mida iseloomustab jääkstandardhälve?
Jääkstandardhälve e. prognoosiviga iseloomustab funktsioontunnuse erinevust regressioonijoonest.
33. Milleks kasutatakse dispersioonanalüüsi? Analüüsi lugemisoskus.
 Dispersioonanalüüsi eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist olulisust.
34. Mis on funktsioontunnus ?
Y=b0+b1*x
35. Mis on argumenttunnus?
Y=b0+b1*x
36. Ronald Fisher , Carl Friedrich Gauss , Sir Francis Galton, Ernst Hjalmar Waloddi Weibull .
Ronald Aylmer Fisher (17. veebruar 1890 – 29. juuli 1962) oli inglise  matemaatik  ja evolutsiooniteoreetik.
Ta formaliseeris loodusliku valiku teooria ja formuleeris loodusliku valiku teoreemid. Ta tegeles statistiliste meetoditega ning arendas  katse planeerimise teooriat.
Carl Friedrich Gauss (1777-1855)
• Saksa matemaatik, astronoom ja füüsik
• Normaaljaotus ehk Gaussi kõver
• Mõõtmisvigade kirjeldamine
Sir Francis Galton (16. veebruar 1822 – 17. jaanuar 1911) Tema mõtles välja korrelatsiooni mõiste statistikas ning populariseeris ka regresseerumist keskmise suunas (keskmisele taandumise reegel)
Ernst Hjalmar Waloddi Weibull (18 June 1887 – 12 October 1979) – weibulli jaotus seadus töötati algselt välja tugevusõpetuse rakendusteks. Metsandusalastes uurimustes on weibulli jaotust kasutatud puude diameetri jaotuse kirjeldamiseks.