Kirjakeele ajalugu (1)

19. saj algus, kirjakeele uurija(eestlane)

• Ettepanek õ ja ö eristamiseks
  
• Sõltumatu eesti keele grammatika idee
  
• Rahvavalgustaja
  
• Eestlaste lugemisharjumuste kujundamine
  

Masing
Näited: „Maarahwa Näddala-Leht“, „õ“ täht, eristas eesti keele saksa keelest.
17. saj kirjamees

• Lõi esimese järjekindla kirjaviisi
  
• Selle propageerija.
  
• Heitis välja saksa tähed
  
• Rajas esimese Eesti õpetajate seminari .
  

Forselius
Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi looja, koostas aabitsa .
18. saj pastor ja kirjamees

• Eesti kirjakeele arendaja
  
• Oskas heebrea , kreeka ja eesti keelt
  
• Töötas välja normid
  
• Õppis tundma eesti keele murdeerinevusi
  

Helle
Näited: Vana ja Uue Testamendi tõlkija, piibli tõlkis tervikuna eesti keelde,
19. saj keskpaiga keelemees

• Propageeris uut kirjaviisi
  
• Reformis eesti keelt
  
• Uue kirjaviisi kasutuselevõtja
  
• Rikastas eesti keele sõnavara
  

Kreutzwald
Näited: kirjutas „Kalevipoja“, -nna naissoo liide, uued sõnad: rahvus, vesinik, süsinik
19. saj keeleuurija/- teadlane

• Eesti keele normeeriva grammatika kirjutaja
  
• Lõi uusi grammatika termineid(rikastas sõnavara)
  
• Andis panuse eesti keele korraldusse
  
• Vormiõpetus
  

Hermann
N: võttis kasutusele käändenimetused, koostas „Eesti keele grammatik“, lõi sõnaliikide nimetusi.
Saksa soost 19. Saj eesti keele uurija

• Pööras tähelepanu eesti keele uurimisele
  
• Tutvus murretega kaua aega
  
• Eesmärgiks oli kirjeldava grammatika täiendamine
  
• Töötas läbi eesti keelese kirjanduse
  

Wiedemann
Näited: 1875 „Grammatik der ehstnischen Sprache “, koostas eesti-saksa keelse sõnaraamatu, 9 aastat tutvus murretega
20. saj alguse keeletedlane

• Keeleuuendusliku mõtte algataja ja propageerija
  
• Parandas sõnajärge
  
• Uute sõnade loomine
  
• Arendas morfoloogiat
  

Aavik
Näited: võttis kasutusele sark, embama; „Tuleviku eesti keel“ – seal esitas oma seisukohad, „Noor-Eesti“ liige
20. saj alguse keeletedlane

• Taotles keelenormide teaduslikult ja täpset ja ühest fikseerimist
  
• Koostas palju oskussõnavara
  
• Osales kõikidel keelekonverentsidel
  
• Huvi keele arendamise vastu
  

Veski
Näited: oskussõnad: iive, valk, elamus ;aitas koostada üle 30 oskussõnaastiku,
19. saj keskel elanud kirjakeele arendaja

• Eesti keele uurija ja arendaja
  
• Astmevahelduse looja
  
• Uue kirjaviisi idee
  
• Arendas lauseõpetust
  

Ahrens
Näited: kaheosaline eesti keele grammatika, võttis eeskuju kirjakeele arendamisel soome keelest, leidis vanakirjaviisi olevat tarbetult keeruline
20. saj alguse keelekorraldaja ja –teadlane

• Eesti kirjakeele arendaja ja uurija
  
• Abiks õigekeelsus sõnaraamatu koostamisel
  
• Oskas leida kõigile sobiva kuldse kesktee
  
• Lõi käänd- ja pöördkondade süsteemi
  

Muuk
Näited: „Väike õigekeelsus-sõnaraamat“, kirjutas mitu kooliõpikut, tema süsteemid siiani kasutusel
1838. a asutas Faehlmann : Õpetatud Eesti Seltsi
Eesmärk:

• Aidata kaasa eesti keele, rahvaluule ja eestikeelse kirjasõna levikule
  
• Ühtse eesti kirjakeele kujundamine
  

EKS –i keelekonverentsid(4) eesmärgiks fikseerida kirjakeele normid
I 1908. a Tapa keelekonverents – eelistada pikki vokaale
II määrati kindlaks h-ga algavad sõnad
III rahvaste nimed väikse algustähega, riikide nimed suurega
IV 1911. a üldised küsimused, mis puudutasid sõnavara- , morfoloogia - ja ortograafianorminguid.
Lõuna-Eesti eeldused:

• Ülikool
  
• Liivima koosseid
  
• Wastne testament
  

Piibli tõlkimine – Põhja-Eesti keel valitsevaks
Wastne Testament: 1686. Verginius, lõuna- Eesti, ilmus Riias.
Lahkarvamused piibli tõlkijate vahel:
Põhja-Eestil tekkis mõte aluseks võta saksa keel
Lõuna Eestil aga heebrea, ladina
L-Eesti Stahli kirjaviis
P-Eesti Forseliuse kirjaviis
1715 - Uus Testament
1739- Piibel tervikuna