Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Käänete tabel (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune Milline?
  • Kuidas Mida tehes?
Ma- infinitiiv
Da-infinitiiv
Oleviku 1. pööre
Tud-vormid
1.Lihtmineviku jaatavad vormid.
Suunama – направлять
Ma - suunasin Me - suunasime
Sa - suunasid Te - suunasite
Ta - suunas Nad - suunasid
Näitlaused:
  • Ma suunasin paadinina ranna poole.
  • Ta suunas pilgu kutsumata külalisele.
  • Nad suunasid silmad lakke .
Erandid: I II
Jooma – jõin Olema – olin
Tooma – tõin Tulema – tulin
Looma – lõin Panema – panin
Sööma – sõin Pesema – pesin
Lööma – lõin Tegema – tegin
Saama – sain Nägema – nägin
Jääma – jäin
1.Lihtmineviku eitav vorm.
—konkreetne aeg.
Kurvastama – печалить
Näitlaused:
  • Lapse käitumine ei kurvastanud vanemaid.
  • Eitav vastus ei kurvastanud mind.
Kurvastuma – печалиться
Näitlaused:
  • Ma ei kurvastunud ebaedust.
  • Inimene ei kurvastunud kaotusest spordivõistlusel.
1.Kõik olevikud vormid (jaatavad ja eitavad).
Usaldama – доверять
Jaatav:Ma - usaldan
Ta - usaldab
Eitav: Nad ei usalda
Näitlaused:
  • Ma usaldan sõbrale kõik oma salajasimadki mõtted.
  • Ta usaldab mind kui iseennast .
  • Ma ei usalda oma nõtra mälu.
1.Umbisikuline tegumood ; oleviku vorm (jaatavad ja eitavad).
Vaidlema – vaielda – vaidleb Vaieldud ⇒ vaiel dakse
Käidud – käiakse
Dud dakse, akse
Kukkuma – kukkuda – kukub
Kukutud ⇒ kukutakse
Tud takse
Jaatav: dakse, takse, akse
Eitav: ei da, ta
Näitlaused:
  • Reklaamidega püütakse inimesi rohkem ostma meelitada.
  • Mõnikord vaieldakse ilma põhjuseta.
  • Vanalinna ei ehitata uusi maju.
  • Neid artikleid ei tõlgita vene keelde.

2.Tegusõna käändelised vormid;
—tegusõna lõpus on käändelõpp.
5 käänet:
—ma (kuhu?): minema
  • Ma lähen mägimatkale loodust nautima.
  • Arst läheb haiglasse haigeid ravima.
—mas (kus?): olema, käima, nägema
  • Ma käin juuksuri juures juukseid lõikamas.
  • Ta käib hambaarsti juures hambaid parandamas.
—mast (kust?): tulema, keelduma, takistama , lakkama, loobuma , hoiduma, olen väsinud
  • Inimene lakkas end õigustamast.
  • Laps lakkas nutmast.
—maks (milleks?):
  • Ma lähen teatrisse vaatamaks muusikalavastust.
  • Ma tulen kinno popkorni söömaks.
—mata ( milleta ?): olema, jätma, jääma, minema, tulema
  • Ma jätsin raamatu lugemata.
  • Pooltel õpilastel oli töö tegemata.
2.Täismineviku jaatavad ja eitavad vormid.
—üldine
Kiinduma – привязаться, увлечься
Jaatav: Ma olen kiindunud
Ta on kiindunud
Eitav: Nad ei ole kiindunud
Näitlaused:
  • Poiss on kiindunud raamatuisse.
  • Ma olen kiindunud oma töösse.
  • Laps ei ole sügavalt kiindunud oma emasse.
2.Käskiv kõneviiss; ainsus .
Näitlaused:
  • Laena mulle sada eurot!
  • Ära laena mulle raamatut!
  • Püüa hajutada tema kõhklusi!
  • Ära aja prahti maha!
  • Ära erutu, kõik läheb hästi!
2.Umbisikuline tegumood; lihtmineviku vorm (jaatavad ja eitavad).
Vaidlema – vaielda – vaidleb Vaieldud ⇒ vaieldi
Käidud – käidi
Dud di
Kukkuma – kukkuda – kukub
Kukutud ⇒ kukuti
Tud ti
Jaatav: ti, di
Eitav: ei tud, ei dud
Näitlaused:
  • Pärast ülikooli lõpetamist pakuti talle tööd suures ettevõttes.
  • Muuseum suleti kell kuus õhtul.
  • Kõiki lasteaedu ei ole ikka veel remonditud.
  • Kohvikus telliti kooke, aga kringlit ei soovitud.
3. V-kesksõna.
Missugune? Milline?
Kihutama – мчаться
Ainsus Mitmus
Nim Kihutav Kihutavad
Om Kihutava Kihutavate
Os Kihutavat Kihutavaid
Näitlaused:
  • Kihutav auto ei saa peatuda sekundipealt.
  • Politsei pidas kinni kihutava autojuhi.
  • Valitsus plaanib taltsutada kihutavaid autojuhte.
3.Ennemineviku jaatavad ja eitavad vormid.
—liitlause, 2 tegevust.
Lahkuma – уходить
Jaatav: Ma olin lahkunud
Ta oli lahkunud
Eitav: Nad ei olnud lahkunud
Näitlaused:
  • Kui Jaana ja Tiina olid koristamise lõpetanud, hakkasid nad külalisi ootama.
  • Kui politseinik oli auto läbi otsinud, vormistas ta protokolli.
  • Kui külalised olid lahkunud, hakkasin ma nõusid pesema.
3. Tingiv kõneviis.
–ksin, –ks
Näitlaused:
  • Kui täna vihma ei sajaks, siis läheksin tööle jalgsi .
  • Mina jooksin meeleldi teed, aga nad sooviksid kohvi.
  • Kas sa jätaksid ülikooli pooleli, kui keegi pakuks sulle head töökoha?
  • Kui ma teaksin kõikide sõnade tähendust, siis loeksin seda teksti ilma sõnaraamatuta.
3.Umbisikuline tegumood; täismineviku vorm (jaatavad ja eitavad).
Jaatav: on – tud, on – dud
Eitav: ei ole – tud, ei ole – dud
Näitlaused:
  • Lapsepõlvest saadik on meid sunnitud võistlema.
  • Rohkem tähelepanu on pööratud naistele, neile on loodud uusi töökohti ja on korraldatud ümberõpet.
  • Koolis ei ole põrandal istutud.
  • Tunnis ei ole teineteisega suheldud.

4. Kadune kõneviis: vat-vorm. Mida tegevat? (võib olla)
Näitlaused:
  • Uus kaubamaja valmivat detsembris.
  • Leping lõppevat järgmisel aastal.
  • Järgmisel nädalal ei saavat ta haiglast välja.
4.Käskiv kõneviis; mitmus.
Koristada ⇒ koristage
Olla ⇒ olge
Da, a ge
Pöörata ⇒ pöörake
Ta ke
Näitlaused:
  • Püüdke ise lahenduseni jõuda!
  • Pöörake rohkem tähelepanu teoreetilistele ainetele!
  • Ärge suhtuge oma õppimisse ükskõikselt!
  • Ärge olge nii tagasihoidlik !

4.Tav-kesksõna; olevik.
Tutvustama – знакомить
Ainsus Mitmus
Nim Tutvustatav Tutvustatavad
Om Tutvustatava Tutvustatavate
Os Tutvustatavat Tutvustatavaid
Näitlaused:
  • Tutvustatav kirjanik on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.
  • Enamasti on kohal ka tutvustatava filmi tegijad.
  • Umbes poole sajandi eest hakkas tutvustatavaid linnades kohtama.
5. Tegutsemine (mine-vorm)
Toetama toetamine
Ainsus Mitmus
Nim Toetamine Toetamised
Om Toetamise Toetamiste
Os Toetamist Toetamisi
Näitlaused:
  • Toetamine on väga oluline inimeste jaoks.
  • Igapäevaelu toetamise teenus töötab ilma puhkepäevadeta.
  • Kui sa elad väikses peres, siis sa ei saa palju toetamisi.
5. Möönev kõneviis.
Elada ⇒ elagu
Olla ⇒ olgu
Da, a gu
Hakata ⇒ hakaku
Ta ku
Harrastama – увлекаться
Näitlaused:
  • Ta harrastagu muusikat vabal ajal!
  • Nad ärgu harrastagu sporti!
  • Ärgu harrastagu klassikalist luulet!

5.Tud-kesksõna. Minevik.
Näitlaused:
  • Joodud tee oli magus.
  • Tehtud kodutööd oli väga huvitavad.
  • Söödud raguu oli soolane .
6. Tegija.
Uurima ⇒ uurija
Ainsus Mitmus
Nim uurija uurijad
Om uurija uurijate
Os uurijat uurijaid
Näitlaused:
  • Uurija töötab juba kahe aasta jooksul ilma puhkuseta.
  • Kosmoseuurija uurimistöö sai esikoha.
  • Teaduskonverentsil ei ole palju uurijaid.

6. Des-vorm.
Kuidas? Mida tehes?
Suhelda ⇒ suheldes
Da des
Käia ⇒ käies
A es
Oodata ⇒ oodates
Ta tes
Näitlaused:
  • Lamades lugemine kahjustab silmi.
  • Rattaga sõites olen alati rõõmus.
  • Veetsime aega looduspaargis seigeldes.
  • Vana näitleja vaatas muiates noori kolleege.

7. Mineviku nud-kesksõnad.
Missugune?
Näitlaused:
  • Tütrele sünnipäevaks hobuse kinkinud vanemad.
  • Ebatavalist lugu kuulnud inimesed suhtuvad sellesse erinevalt.
  • Noorpaar tänas ilusad riided õmmelnud rätsepat.

Käänete tabel #1 Käänete tabel #2 Käänete tabel #3 Käänete tabel #4 Käänete tabel #5
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor DarjaTR Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

on ühesilbilised, nt sõnad nagu jõud, pood. Ühesilbilisi tüvesid on väga vähe: puu- ja koi-tüüp ja asesõnade osastava käände tüvi, nt ke/da, mi/da.  Tüvevokaal-on sõnatüve lõpul olev vokaal. Enamikul sõnadel avaldub see ainsuse omastavas käändes, st omastava käände lõpuvokaal ongi tüvevokaal. Laadivaheldus toob aga sageli kaasa vokaalimuutusi ja sellisel juhul tuleb vaadata ka osastavat käänet, nt lugu : loo : lugu, mägi : mäe : mäge, jõud : jõu : jõudu. Laadivaheldusliku s-ga sõnad on e-tüvelised, nt lääs : lääne, kaas : kaane.  Ennekõike astmevaheldus. Kas sõna on astmevahelduslik või astmevahelduseta? Kui sõna on astmevahelduslik, tuleb otsustada, kas tegemist on laadi- või vältevaheldusega ja kas on tegu nõrgeneva või tugevneva astmevaheldusega. Üks tüvesisese muutuse näide on ka tüve konsonandi

Eesti keel
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

roog : roo : roogu < *rko : *rgon < *rkoda. Ühesilbilisi tüvesid on väga vähe: puu-ja koi-tüüp ja asesõnade osastava käände tüvi, nt ke/da, mi/da. Tüvevokaal - on sõnatüve lõpul olev vokaal. Enamikul sõnadel avaldub see ainsuse omastavas käändes, st omastava käände lõpuvokaal ongi tüvevokaal. Laadivaheldus toob aga sageli kaasa vokaalimuutusi ja sellisel juhul tuleb vaadata ka osastavat käänet, nt lugu : loo : lugu, mägi : mäe : mäge, jõud : jõu : jõudu. Laadivaheldusliku s-ga sõnad on e- tüvelised, nt lääs : lääne, kaas : kaane. Tüvesisesed muutused - Ennekõike astmevaheldus. Otsustatakse, kas sõna on astmevahelduslik või astme-vahelduseta. Kui sõna on astmevahelduslik, tuleb otsustada, kas tegemist on laadi- või vältevaheldusega ja kas on tegu nõrgeneva või tugevneva astmevaheldusega. Veel üks tüvesisese muutuse näide on konsonandi gemineerumine

Eesti keel
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun