Diplomitöö analüüs teemal „Hüdrograafiline mõõdistamine Raahe sadama näitel“ (1)

Essee
Diplomitöö analüüs teemal „Hüdrograafiline mõõdistamine Raahe sadama näitel“
Lõputöö annab ülevaate hüdrograafiliste mõõdistamistööde läbiviimisest Raahe sadama rekonstrueerimise käigus teostatud tööde osana , läbi praktikandi silmade ja arusaamade. Üliõpilase töö omab praktilist väärtust ja on kindlasti osaliselt kasutatav õppematerjalina.
Töö ülesehitus on loogiline ja annab hea ülevaate praktikast. Autori teema valik on väga hästi põhjendatud, kuid ei sisaldada empiirilist informatsiooni. Diplomitöö teema on praegu väga aktuaalne , kuna käsitletu on hüdrograafias vajalik ja lahutamatu osa. Töö eesmärk on anda teistele üliõpilastele ülevaate mõõdistamistöödest.
Uurimisprojekt on piiritletud Raahe sadama näitel pealkirjas, kuid sissejuhatuses pole seda mainitud . Lisaks, on puudu töö ülesehituse selgitus ja pole ära märgitud olulisemaid lähtematerjale ja allikaid sissejuhatuses Ainukene infoallikas, mida mainitakse sissejuhatuses on Royal Boskalis Westminister.
Töö puhul on kasutatud kvalitatiivset andmekogumismeetodit, mille käigus on uurija ja teiste kogemusi üldistatud, sündmusi ja situatsioone selgitatud . Uurimistöös on kasutatud puhtteoreetilist meetodit. Pole andmeid töödeldud, kuna selgitused ja kirjeldused on varem juba kirja pandud.
Tulemusi on tõlgendatud empiirilisteoreetiliselt. Uurija on enda kogemusi võrrelnud teoreetiliste teadmiste ja faktidega. Lisades on võrreldud Raahe sadamat enne ja pärast süvendustööd. Uurimistöö alguses on antud ülevaade hüdrograafilistest protseduuridest, mida on kasutatud uurija praktika ajal Raahe sadamas.
Tulemused on esitatud jooniste, tabelite , plaanide ja tekstina. Näiteks on joonised Raahe sadamast, tabel kajaloodi enim kasutatud süsteemist ja plaan 2008. aasta süvendamisest. Tulemused on edastatud erialalisel meetodil. Kirjeldatud on hüdrograafia olemust ja erinevaid töömasinaid ja süvendajaid. Analüüsitud on Raahe sadamas kasutatud seadmete positiivseid ja negatiivseid pooli. Kirjeldatud on praktikandi kohustusi, kasutatud meetodeid ja protseduure ning on võrreldud praktikandi ülesandeid Raahe sadamas töötavate hüdrograafide tööga.
Töö tekst on küllaltki konarlik ja enim häirib numbrite ja lühendite vale kasutamine. Teksis esineb numbrilist väljendust valedes kohtades, kus reeglite kohaselt poleks õige neid kasutada. Lühendeid on valesti kasutatud rohkem. Näiteks esineb töös lühend IHO, millele pole antud originaalsest keelest tuletatud lühendi selgitust, kuid kirja on pandud eesti keelne vastne. Uurimistöös on kasutatud ka lühendeid, millele pole mingit vastet antud.
Üldine diplomitöö ülesehitus on rahuldav. On reeglipäraselt olemas sissejuhatus, võõreelne resümee, sisukord, sissejuhatus, sisuline osa, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. Ainuke struktuuri osa, mis mainitud uurimistöös puuduolevast oleks võinud olemas olla, on lühendite loetelu . Uurimistöö on lugeja jaoks lühendite kasutamisega kergemini loetavaks tehtud, kuid neid oli üle viie, seega oleks eelistatud loetelu.
Sissejuhatus ja kokkuvõte moodustavad ühtse jutu ja nendest saab uurimustöö olemusest ja tulemusest aimu. Vastavalt uurimustöö pikkusele, oleks pidanud need kaks kokku olema alla 3,5 lehekülje, kuid teksti on üle selle.
Sisuline osa on üles ehitatud kolmest kujutletavast peatükist. Esimene osa annab analüüsiva ülevaate teemakohasest probleemistikust, informatsioon praktika toimumise asukohast ja teoreetilistest faktidest, mis on seotud hüdrograafiliste süvendustega.
Teine osa räägib andmete töötlusest ja kolmas osa uurimise käigus saadud lahendustest ja tulemustest, nende interpretatsioonist ning järeldustest. Kahjuks, ei väljendu see osa tekstis endis, kuid on olemas lisades
Uurimistöö kokkuvõttes on olemas ettepanek tulevikuks. Soovitatud on Eesti Mereakadeemial teha koostööd Boskalisega. Mõeldud on selle all erinevaid seminare ja teisi, tudengeid harivaid koolitusi. Antud on ülevaade praktikast, kui oma isiklikust kogemusest. Tööle seatud ülesanded on täidetud ning töö annab käsitletava teema teoreetilisest ja praktilisest küljest piisava ülevaate.
Diplomitöö on hästi koostatud, kuid norida selle kallal saab. Arvatavasti oli töö koostaja suurimaks takistuseks tõsiasi, et kirjutatu polnud autori emakeeles. Autoril on hea ülevaade hüdrograafiliste mõõdistustööde läbiviimisest suuremahuliste süvendustööde ajal ja lõputöö vastab teemale.
Britmarii Kroon
KV-21