Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EVOLUTSIOON (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
EVOLUTSIOON
– mingi süsteemi pöördumatu areng, mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine
Geenide võrdlus annab suguluse: kes kellest on arenenud

EV teooria ajalugu


VALED ARUSAAMAD – Täiustumistung-organismid muutuvad iseenesest järjest keerukamaks - elu jooksul omandatud muutused päranduvad ( kaelkirjak )
  • C.Darwin – teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria
  • Raamat ,,liikide tekkimisest
  • Liigid muutuvad →Liikide tekkimise põjus on →looduslik valik
LV on edukamate ellu jäämine.
Tuleneb isendite • muutlikkusest – iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised (juhuslike erinevuste näol)
olelusvõitlus – isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast
• kõigi liikide isendite paljunemisel teki järglasi rohkem, kui saab ellu jääda
Tagajärjel kehastuvad liigid elukeskkonnaga (kui mingi liigi populatsioon satub senistest erinevatesse tingimustesse , võib kujuneda uus liik)

EV vormid


  • Füüsikaline •Maa teke (tähtede, galaktikate teke, areng)
    (ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite teke ja areng)
  • Keemiline •orgaaniliste ainete teke ( aminohapped )
    •polümeeride teke ( valgud )
    (keemiliste molekulide teke, aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete org. Ühendite teke=
  • Bioloogiline • elusolendite teke (eukariootide teke, prokariootide teke)(kehastumine, liigistumine , liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine, organismide ehituse muutus)
  • Sotsiaalne •ühiskond
    (inimkarjeteke, orjandusliku riigi teke, kultuuri teke)

    EV tõendid


  • Ajaloolised
    • kivistised e fossiilid
    •Merevaik
    Luud e jäänused
    Järeldused: •kunagi elanud organismide kirjeldused
    •organismide ligikaudne vanus
    sugulus tänapäeval elavate organismidedega
  • Loomade anatoomilised võrdlused (nt:selgroog)
    Järeldused: • suguluse määramine
    Homoloogilised elundid (ehituselt sarnased, funktsioonilt erinevad)
    Jäsemeluud – tõestatud päritolu –
    Järeldused:•suguluse määramine
    •ligikaudne vanus
    •elanud liikide kirjeldus
    Mandunud elundid e rudimendid (ülesande kaotanud elundid)
    Õndraluu (saba), ussripik (pimesool), osaline karvkate , karvapüstitajalihased
    -tõestatud põlvnemist-
    Järeldused:•põlvnemise selgitamine
  • Embrüonaalse arengu võrdlus (lootelise arengu võrdlus)
    •näitab, et kõrgemate loodame arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas
    Järeldus:•põlvnemise selgitus
  • Geneetiline võrdlus
    Võrreldakse •geene (DNA)
    •valke
    •pseudogeene
    •Normaalsete geenide vigased koopiad
    Järeldus:•lähemal paiknevad saared, seda sarnasemad on elusolendid ja vastupidi
  • Biograafilised arengud
    •erinevatel mandritel, saartel elavate elusolendite võrdlus
    (ühel perekonnad on sarnasemad kui perekonna liigid kaugemal)
  • Tõuaretus (EV minimudel)
    Keemilise evolutsiooni tõendid
  • Milleri katse •anorgaanilistest ainetest (vesi jne) → orgaanilised ained
    •orgaanilistest ainetest aminohapped
    Tekitas elektrilisi laenguid
  • Sidney Fox •aminohappetest →algelised valgud(polüaminohapped)
    Tõestas polümeeride tekke

    Elueelsed tingimused


  • Atmosfäär
    •hapnik puudus
    osoon puudus
    •kosmilised, vulkaanilised gaasid
  • Ürgookean
    •madalaveeline
    •soe (soojuse andis Maa sisemus – maakoor õhuke!)
    pidev vulkaaniline tegevus
    •väga palju erinevaid keemilisi aineid
    Aatomid →lihtsad molekulid→orgaanilised ained
    ‽Sünteesi võimalikud energiaallikad :
    1)äike e elektrilaengud →Milleri katse!
    2)Maa soojus
    3)UV
    4)radioaktiivne kiirgus
    5)erinevatel plahvatustel tekkiv energia
    ‽Ei ole tõestatud
    •nukleiinhapete teket (DNA,RNA)
    •geneetilise koodi teke
    Biomolekul – tekivad ainult elusorganismide sees
    Abiootilised – tekivad väljaspool elusorganisme

    Elu areng Maal/Bioloogiline EV


  • Esimesed organismid maal ~4-3 miljardit aastat tagasi
    •bakteri taolised
    →• ainuraksed
    →• eeltuumneprokarüoodid
    anaeroobsed – ei tarvita hapnikku
    •heterotroofid – ei tooda ise orgaanilist ainet anorgaanilisest ainest
    fotosüntees
    Muutused:1.Fotosüntees →O₂ →O₃ = tekkis atmosfääri
    2.aeroobsuse teke
  • Eukarioodid – päristuumsed
    mitokonder / kloroplast →tekkisid endosümbioosi teel (algselt eraldi organismid)
    →muutusid organellideks
    Muutused:1. mitoos
    2.rakusisene tööjaotus
    3.suguline paljunemine
    III. Hulkraksed organismid (olid paremini kaitstud väliskeskkonna eest)
    • Esimesed olid vetikad
    •Esimesed hulkraksed loomad – käsnad
    Muutused:1.organite teke – tööjaotus (juured,vesi, vars -kaitse)
    2.parem kaitse
    3. stabiilsem sisekeskkond (siirem võimalus eluks + kaitse)
    IV. Kambriumi ajastu e ,, plahvatus ’’
    Tekkisid peaaegu kõikide loomahõimude esindajad ( limused , lülijalgsed )
    •tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng
    Põhjuseks: • regulaatorgeenid
    •elupaikade mitmekesisus meres
    V. Maismaa taimede teke
    •sammalde ( sõnajalgtaimede taolised) eostaimed
    •tugev vars – kattekiht
    Tagajärg: •mulla teke
    Sõnajalgtaimed→ paljasseemnetaimed (kuusk)→ katteseemnetaimed ( õistaimed )→ muld
    VI. Loomade levik maismaale
    •lülijalgsed (putukad, vähid )
  • Selgroogsete areng
    kalad →kahepaiksed( sabaga )→ roomajadlinnud -ürglinnud( kolju sulestik )/ imetajad (lõualuud hammastega, kolm vaba sõrme küünistega)
    Roomajad
    Imetajad
    Kõrvalestad
    Karvad
    Toidab piimaga
    Kõigusoojased
    Püsisoojased
    Süda 3-osaline
    Süda 4-osaline
  • Perm – vee elustiku välja suremine
  • Hiidsisalike ajastu
    •väikesed imetajad – ööloomad
    •lindude teke
    ÜRGLIND :
    Lind
    Roomaja
    Imetaja
    Kolju
    Lõualuu hammastega
    Piim
    Tiivaluud
    Lõliline saba
    Püsisoojasus
    Sulestik
    Roided konksjätketega
    Areng emakas
    Jalaluud
    3 vaba sõrme küünistega
    Karvkate
    •valdavalt paljasseemne taimed (käbidega)
    •õistaimede teke
  • Uusaegkond
    •imetajate mitmekesistumine
    •õistaimede mitmekesistumine
    Selgroogsed :
    Kala→kahepaikne→roomajad→linnud/imetajad
    Taimehõimkonnad:
    eostaimed→paljasseemnetaimed→õistaimed e katteseemnetaimed
  • Vasakule Paremale
    EVOLUTSIOON #1 EVOLUTSIOON #2 EVOLUTSIOON #3 EVOLUTSIOON #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Shhh Õppematerjali autor
    EVOLUTSIOON
    – mingi süsteemi pöördumatu areng, mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine
    Geenide võrdlus annab suguluse: kes kellest on arenenud
    EV teooria ajalugu
    • G. Cuvier – kivististe uurija (paleonoloogia rajaja)
    • J-B de Lamark - kirjutas esimese evolutsiooniteooria (tunnistas liikide muutumist)
    VALED ARUSAAMAD – Täiustumistung-organismid muutuvad iseenesest järjest keerukamaks - elu jooksul omandatud muutused päranduvad (kaelkirjak)
    • C.Darwin – teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria
    - Raamat ,,liikide tekkimisest
    - Liigid muutuvad →Liikide tekkimise põjus on →looduslik valik

    Sarnased õppematerjalid

    Evolutsiooni kordamine 1
    4
    docx

    Evolutsiooni kordamine 1

    õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk ­ elementaarosakesed ­ aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid ­ makromolekulid ­ mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke ­ prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle

    Bioloogia
    Kordamine-evolutsioon
    7
    docx

    Kordamine: evolutsioon

    Mida tähendas Darwini järgi olelusvõitlus? Isenditevahelist konkurentsi elutingimuste pärast Mis on tinginud elu arengus aeglasemaid ja kiiremaid Kliima ning hapniku rohkus Maal perioode? Millised eeldused võimaldasid Darwinil luua Darvinism on ühendatud mendelliku geneetikaga. teadusliku evolutsiooniteooria? Darwin esitas teoreetilisi seletusi oma faktide kohta. Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine ja säilitamine põlvkondade vältel. Evolutsioonivormid: füüsikaline- , keemiline- , bioloogiline- ja sotsiaalne evolutsioon. Milles seisneb bioloogiline evolutsioon

    Bioloogia
    EVOLUTSIOON I
    4
    pdf

    EVOLUTSIOON I

    EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon​ (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon​ - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon ​- inimühiskonna areng

    Bioloogia
    Bioloogia kontrolltöö evolutsioon 1
    11
    docx

    Bioloogia kontrolltöö evolutsioon 1

    ja vegetatiivselt, elutsüklis ülekaalus sporofaas • Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid, geneetilised alused: populatsiooni geneetiline struktuur ja geenivool (geenisiire) ning geneetiline triiv. Pudelikaelaefekt, rajajaefekt.. Mutatsiooniline ja kombinatiivne muutlikkus. GENEETILISED MEHHANISMID: ➔ Evolutsioon toimub ainult organismirühmades, üksik isend ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. ➔ Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil, kellel on võimalik vaba ristumine ja kes saavad viljakaid järglasi. ➔ Genofond=geenifond- populatsiooni/liigi kõik geenid ja alleelid. ➔ Populatsiooni geneetiline struktuur- populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe, suhteline sagedus.

    Evolutsioon
    Evolutsioon
    5
    doc

    Evolutsioon

    Evolutsioon 1. Evolutsioon. Evolutsiooni 4 vormi (füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne) ning nende sisu. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Füüsikaline ­ ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline ­ aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest

    Bioloogia
    Evolutsioon ja elu areng maal-mikro- ja makroevolutsioon
    9
    pdf

    Evolutsioon ja elu areng maal, mikro- ja makroevolutsioon

    Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon​ (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid ​→​ planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), ​planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon​ - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat

    Bioloogia
    EVOLUTSIOON
    2
    doc

    EVOLUTSIOON

    12. fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. 13. geokronoloogiline skaala- geoloogiline ajaarvamine. 14. eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotis (Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum) 15. aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine. Eoon jagatakse aegkondadeks. 16. ajastu- geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Aegkond jagatakse ajastuteks. II Evolutsiooni vormid: 1. füüsikaline evolutsioon 2. keemiline evolutsioon 3. bioloogiline evolutsioon 4. sotsiaalne evolutsioon III J.B Lamarcki evolutsiooniõpetuse põhiseisukohad. 1. elu tekib Maal isetärkamise teel ja on pidevas arengus 2. elu jooksul omandatud muutused päranduvad osaliselt järglastele 3. elusolenditele on iseloomulikud järgmised dendentsid: a.)sisemine täiustumistung b.)kohanemisvõime elutingimustega IV Ch. Darwini ilmumisaasta, teose nimi 1859 ,,Liikide tekkimisest" V Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad 1

    Bioloogia
    Evolutsioon kordamine
    6
    docx

    Evolutsioon kordamine

    Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Füüsikaline evolutsioon – ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine. Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng, ehk kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Elu hällid - Soe lomp(Darwin) – elu aluseks olevad molekulid tekkisid väiksemates rannavööndi veekogudes – org. Molekulide kontsentratsioon Kuum katlake(Wächtershäuser) – anorg. CO2 sidumine org. Ühenditeks püriidi pinnal(kõrge temp)

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun