Eesti kirjakeele areng (1)

EESTI
KIRJAKEELE
ARENG
Esimesed eestikeelsed
kirjapandud laused pärinevad
13. sajandist. Liivimaa
Henriku Kroonika.
,,Laula, laula, pappi!"
Kõik esimesed tekstid olid
vaimuliku sisuga.
Esimene eestikeelne raamat
ilmus 1525 aastal, mis pole
säilinud.
Järgmine 10 aastat hiljem ehk
1535. Wandradt ­ Koelli
katekismus.
Wandrat ­ Koelli katekismus:
Anti välja Wittenbergis.
Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus.
Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku
õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu
kirikuõpetaja Johann Koell.
Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge.
Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel.
Esimene õpetajate seminar.
Mille asutas B. G. Forselius.
Põhjuseks oli maarahva
lugema õpetamine.
Forselius lõi esimese
järjekindla eesti kirjaviisi nn
vana kirjaviisi.
Vana kirjaviis muutus
üldiseks 18. sajandi algul.
Eduard Ahrens soovitas
eesti keele jaoks kasutusele
võtta uue kirjaviisi.
Eduard Ahrens:
Baltisaksa päritoluga kirikutegelane.
Eesti keele uurija ning korraldaja.
Kirjutas esimese eesti keele
grammatika, mis ei püüdnud suruda
eesti keelt ladina ja saksa keele
grammatika raamidesse.
Fr. R. Kreutzwald asus uut
kirjaviisi toetama ja selle eest
võitlema. 1850ndate keskel ja
umbes kümne aasta pärast olid
uue kirjaviisi pooldajad juba
ülekaalus.
Friedrich Reinhold Kreutzwald:
Oli eesti kirjanik ja arst.
Tema peateos ,,Kalevipoeg" sai eesti
rahvusliku kirjanduse nurgakiviks.
Tema looming mõjutas tugevalt kogu
rahvusliku liikumise aja vaimuelu.
Ilmus K. A. Hermanni
grammatika, mis kujunes
tolle aja tähtsaimaks
grammatikaks.
Karl August Hermann:
Oli eesti helilooja, keeleteadlane ja
entsüklopedist.
Ta püüdis kindlaks teha eestlaste päritolu
(väitis, et eestlased on muistsete sumerite
järeltulijad).
Oli ,,Eesti Postimehe" toimetaja ja paar
aastat hiljem nimetas ta lehe ümber
,,Postimeheks".
Ilmus F. J. Wiedemanni
sõnaraamat ja kuus aastat
hiljem grammatika, mis oli
kuni 20. saj lõpuni parim eesti
keele teaduslik grammatika.
Ferdinand Johann Wiedemann:
Oli keeleteadlane ning eesti ja teiste soome-
ugri keelte uurija.
Kirjutas eesti-saksa sõnaraamatu.
Samuti aitas kirjakeele stabiliseerumisele
kaasa tema saksakeelne eesti keele
grammatika.
Tema teos Eestlaste sise- ja väliselust
kujutab enesest rikkalikku kogu vanasõnu,
kõnekäände ja mõistatusi.
Sajandi alguses keelelise
korrastamisega tegelesid Eesti
Kirjanduse Seltsi
keelekonverentsid.
Eesti Kirjanduse Selts:
Asutati 6. augustil 1907.
Eesmärgiks kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine
Eestis.
Selts muutus kiiresti ülemaaliseks organisatsiooniks,
kuhu kuulus üle 2000 liikme.
Korraldab ja toetab teaduslikke uurimisi,
üldhariduslikke ettevõtmisi ja muid kohalikke üritusi.
Toetab ja asutab Seltsi eesmärgile vastavaid
raamatukogusid, arhiive, muuseume.
Kirjastab ja levitab raamatuid.
Sajandi lõpus keelelise
korrastamisega tegeles Emakeele
Seltsi keeletoimetus.
Nõukogude perioodil normeeris keelt
vabariiklik õigekeelsuskomisjon.
Aitäh kuulamast!