Functions test vastustega (0)

1. Mis on nivelleerimine? Nivelleerimisel määratakse kõrguskasve ja maastikupunktide kõrgusi 2. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetriline nivelleerimine on maapinnapunktide kõrguste vahe ehk kõrguskasvu määramine 
nivelliiri horisontaalse viseerimiskiirega nivelleerimislattide lugemite järgi 3. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis tööasendis annab horisontaalse ( loodjoonega ristisuunalise) 
viseerimiskiire 4. Millised on nivelliirid konstruktsioonist lähtudes? Kaasaegsed nivelliirid on kompensaatoriga, optilise nivelliiriga tuleb vaatlejal teha lugem 
nivelleerimislatilt, digitaalnivelliiri puhul tehakse see automaatselt koodlatilt 5. Mis on lihtnivelleerimine? Lihtnivelleerimisel määratakse kõrguskasv ühes jaamapunktis 6. Mis on kõrguskasv? Kõrguskasv on kahe punkti vaheline kõrguslik erinevus, mis nivelleerimisel arvutatakse 
nivellerimislattidelt tehtud lugemite vahena- tagasivaatelugem miinus edasivaatelugem 7. Mis on jaam ja mis on õlg? Jaamaks nimetatakse nivelliiri asukohta; õlaks nimetatakse nivelliiri ja nivelleerimislati vahelist 
kaugust 8. Mis on liitnivelleerimine, kuidas see toimub kahe lati ja ühe nivelliiriga? Liitnivelleerimine toimub enam kui ühes jaamas, peale latilugemite ja kontrollarvutuse tegemist 
viiakse tagasivaatelatt ( vahepealsete punktide olemasolul nendele punktidele ja seejärel) 
järgmise jaama edasivaatepunktile ja nivelliir viiakse järgmisesse jaama, mille asukoha valikul 
tuleks soovituslikult järgida õlgade võrdsuse nõuet 9. Kuidas võrdub kõrguskasv liitnivelleerimisel? Liitnivelleerimisel võrdub kõrguskasv käigu üksikute kõrguskasvude summaga ehk tagasivaate 
lugemite summa miinus edasivaate lugemite summa 10. Mis on nivelleerimislatid? Nivelleerimislattidele kantud jaotistele toetudes on võimalik fikseerida latilt niitristi 
horisontaalniidi järgi nn latilugem. Kaasaegsed latid on ühepoolsed alglugemina OOOO. 11. Kuidas teha latilugemeid? Latilugem tehakse kahes osas: 1) detsimeetrites-latile kantud arvud ongi tavaliselt detsimeetrid ja 
2) millimeetrites- selgitatakse lähtuvalt latile kantud jaotistest. Näiteks latilugem 15 dm ja 20 mm
on kokku kirjutades 1520 mm ehk 1,520 m 12. Kuidas toimub jaamas töö nivelliiriga? Nivelliiri asukoha valikul tuleb arvestada õlgade võrdsusega, samuti sellega, et viseerimiskiir ei 
läheks n.ö maasse ega üle lati, sellele järgneb instrumendi töökorda seadmine, latilugemite 
tegemine ja kontrollarvutus 13. Kuidas toimub instrumendi töökorda seadmine? Kompensaatoriga nivelliir seatakse töökorda tõstekruvidest kuni ümarvesiloodi mull jääb igas 
nivelliiri asendis keskele, sel juhul on nivelliiri vertikaaltelg paralleelne ümarvesiloodi teljega 14. Milline on lugemite tegemise järjekord? Tagasivaatelugem, edasivaatelugem, (nivelliiri kõrguse muutmine), edasivaatelugem, 
tagasivaatelugem, (kontrollarvutus), vajadusel lugemid vahepealsetelt punktidelt 15. Milline on jaamas tehtav kontrollarvutus? Võrreldakse kahe horisondi lugemite järgi saadud kõrguskasve, mis tehnilisel nivelleerimisel ei 
tohi erineda üle 5 mm. Alles peale kontrollarvutuse nõude täitmist võib tagasivaatepunktil oleva 
lati viia kas antud jaama vahepealsetele punktidele või järgmise jaama suhtes edasivaate 
latipunktile 16. Kuidas teha väliraamatu lehe kontrollarvutused? Väliraamatu lehekülje täitumisel tuleb teostada lehekülje kontrollarvutus:
tagasivaate lugemite summa ΣTT


edasivaate lugemite summa ΣTE
kahe horisondi järgi leitud kõrguskasvude summa ΣT ( h1 + h2 )
keskmiste kõrguskasvude summa ΣThpr.
Kontrollarvutused: ΣTT -ΣTE = ΣT ( h1 + h2 )
ΣT ( h1 + h2 ) / 2 ≈ ΣT hpr. 17. Kuidas projekteeritakse nivelleerimiskäigud? Nivelleerimiskäigud projekteeritakse võimalusel mööda teid, metsasihte, vältides mägesid-orge, 
põõsastikke ja muid takistusi. Käigu pikkus peaks olema võimalikult lühike 18. Mis on kahe reeperi vaheline käik? Käik algab ja lõpeb punktides (reeperites), millede kõrgused on teada 19. Mis on kinnine käik? Käik algab ja lõpeb ühes ja sellessamas punktis (reeperil) 20. Kuidas toimib väliandmete edasine töötlus? Väliandmete edasisel töötlusel arvutatakse latipunktide kõrgused, eelnevalt peavad aga olema 
tehtud väliraamatu lehe kontrollarvutused.
Arvutatakse parandid mõõdetud kõrguskasvudele, leitakse parandatud kõrguskasvud, seejärel 
summeeritakse parandatud kõrguskasvud, millede summa peab võrduma teoreetilise summaga. 
Järgnevalt arvutatakse parandatud kõrguskasvude järgi X- ehk sidepunktide kõrgused, seejärel 
jaamas instrumendi horisondi kõrgus ja lõpuks vahepealsete punktide kõrgused 21. Kuidas arvutatakse kõrguskasvude praktiline summa? Kõrguskasvude praktiline summa on leitud väliraamatu kontrollarvutuste käigus ja see on 
keskmiste kõrguskasvude summa ΣThpr 22. Kuidas arvutatakse (kõrguskasvude) teoreetiline summa kahe reeperi vahelises  käigus? Teoreetiline summa kahe reeperi vahelises käigus võrdub edasivaatesuunalise reeperi kõrgus 
miinus tagasivaatesuunalise reeperi kõrgus 23. Milline on (kõrguskasvude) teoreetiline summa kinnises käigus? Teoreetiline summa kinnises käigus võrdub nulliga 24. Kuidas arvutatakse käigu sidumatus? Käigu sidumatus võrdub kõrguskasvude praktiline summa miinus (kõrguskasvude) teoreetiline 
summa 25. Kuidas arvutatakse parandid ja parandatud kõrguskasvud? Parandi leidmiseks ühele kõrguskasvule tuleb käigu sidumatus jagada jaamade arvuga. Parandid 
on sidumatusele vastupidise märgiga, parand antakse mm täpsusega ja parandite summa peab 
absoluutväärtuselt võrduma sidumatusega. Parandatud kõrguskasv arvutatakse keskmise 
kõrguskasvu ja sellele parandi liitmisega. Parandatud kõrguskasvude summa peab võrduma 
kõrguskasvude teoreetilise summaga 26. Kuidas arvutada latipunktide kõrgused? Järgmise sidepunkti ehk edasivaatepunkti kõrgus võrdub tagasivaatepunkti kõrgus pluss (tehte 
märk oleneb parandatud kõrguskasvu märgist) selle jaama parandatud kõrguskasv 27. Kuidas arvutada vahepealsete punktide kõrgused, mis on instrumendi horisondi  kõrgus? Esmalt tuleb arvutada selle jaama nn instrumendi horisondi kõrgus, milleks on teise horisondi 
kõrgus, mille saamiseks tuleb jaama tagasivaatepunkti kõrgusele liita teise horisondi järgi tehtud 
tagasivaate latilugem. Vahepealse punkti kõrguse saamiseks tuleb instrumendi horisondi 
kõrgusest lahutada vahepunktilt tehtud latilugem.