UJUMINE (0)

Rakvere Reaalgümnaasium
12.RL klass
UJUMISE REFERAAT
kehalise kasvatuse referaat
Rakvere 2012

SISUKORD

SISUKORD 4
1.START JA VETTEHÜPPED 5
2.VABA- EHK KROOLIUJUMINE 6
3. SELILIUJUMINE 9
4. RINNULI - EHK KONNAUJUMINE 11
5. LIBLIK - EHK DELFIINIUJUMINE JA KOMPLEKSUJUMINE 13
6. TERVISEPROBLEEMID JA OHUTUS 15
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD ALLIKAD 17
SISSEJUHATUS
Ujumine on üks vanemaid ja populaarsemaid spordialasid maailmas. Ujumisele nagu teistegi spordialade arengule andis tugeva tõuke olümpiamängude uuestisünd. Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas kohtusid 13 riigi 285 atleeti 9 spordialal, ujumine nende seas. Üle kogu maailma rajati lugematu hulk ujulaid ning ujumisharrastus levis ja kasvas kiiresti (7).
Tänapäeval on pea kõikides maailma riikides olemas ujulad, kus soovi korral saab käia trenni tegemas. Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50-meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad (rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Pöördeseinast 2. meetri kaugusel basseinipõhjas asuvad pöörderistid. Mõlemast otsaseinast 5. meetri kaugusel asuvad selili pöörde lipud, mille järgi saavad seliliujujad ajastada oma pööret või finišit. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Võistlustulemuste ametlikeks lugemiseks peavad need olema mõõdetud elektroonilise ajavõtu süsteemiga või olema kolme käsitsivõetud tulemuse keskmised. Elektroonilised finišiseinad, mis kujutavad endast õhukesi puutetundlike plaate , asetsevad ainult ühes finišiseinas. Seetõttu peab 50-meetristes basseinides 50-meetriste distantside puhul erinevalt teistest distantsidest startima vastasseinast, mistõttu on 50-meetristes basseinides stardipukid mõlemas basseini otsas.
Ujumisvõistlustel on kehtestatud ka reeglid, et võistlus oleks võimalikult aus. Reeglid on sellised:
- Pöördest ega stardist ei tohi vee all ujudes ületada 15. meetrit
- Alates käsklusest "Kohtadele!" kuni stardivileni ei tohi võistlejad ennast liigutada, samuti ei tohi startida enne stardivilet. Teateujumise puhul ei tohi ujuja jalad lahkuda stardipukilt enne eelmise võistleja seinapuudutust.
- Võistlejad ei tohi puudutada basseinipõhja ega vees olevaid radu .
- Meeste võistlusvorm tohib ulatuda puusadest põlvedeni, naiste oma õlgadest põlvedeni. Mõlemal juhul peab see olema valmistatud kangasmaterjalist, ei tohi olla üle 1mm paks ning peab vastama FINA reeglitele (1).
Iga ujumisviis hõlmab kolme tegevust:
- jalalöök,
- käetõmme
- hingamine

START JA VETTEHÜPPED

Vastavalt Rahvusvahelise Ujumisliidu määrustele kehtib kõikidel võistlustel „ühe stardi reegel". Vabaujumises, rinnuliujumises, liblikujumises ja kompleksujumises starditakse hüpates. Seliliujumises ja kombineeritud teateujumises peavad osalejad asetsema vees, nägu stardiseina poole, hoides käepidemetest. Keelatud on haarata varvastega ülevoolurenni servast või sellele toetuda. Stardi andmise hetkeni ei ole võistlejatel lubatud teha mitte mingisuguseid liigutusi. Start sooritatakse seinast tõukamisega. Pärast kohtuniku lühikesi vilesid peavad osalejad stardiks valmistuma (ära võtma liigse riietuse, välja arvatud ujumiskostüüm, vajaduse korral panema ette prillid ) ja pärast pikka vilet astuma stardipukile. Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise korral tuleb viivitamatult hüpata vette ning teise pika vilega viivitamatult minna stardiliinile ja haarata käepidemetest (see on lubatud ka enne teist vilet).
Kui starter on saanud kohtunikult stardiloa (väljasirutatud käsi, mis peab jääma sellesse asendisse kuni stardisignaali kõlamiseni), annab ta käskluse „Kohtadele!", mille järel vahetuses osalejad peavad kohe sisse võtma stardiasendi, asetades vähemalt ühe jala stardipuki esimesele servale. Käte asend ei ole reglementeeritud. Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise puhul peavad osalejad võtma stardiasendi, olles vees ja haaranud käepidemetest. Alles siis annab starter signaali. „Ühe stardi reegli" puhul tuleb iga ujuja, kes stardib enne stardisignaali, diskvalifitseerida. Kui stardisignaal on kõlanud enne diskvalifitseerimist, tuleb lasta distants lõpetada ning eksinud ujuja diskvalifitseeritakse pärast vahetuse lõppemist. Kui diskvalifitseerimine toimub enne stardisignaali andmist, siis signaali ei anta ning järelejäänud ujujad kutsutakse tagasi lähtepositsioonile, kus nad peale starteri hoiatust stardivad uuesti (3).
Vettehüppe juures on tähtsad neli erinevat faasi:
Lähteasend- võta kindel stardiasend stardipuki servale, varbad üle ees-ääre. Haara kätega stardipuki servast. Kõverda veidi põlvedest ja hoia pea all.
Tõuge- vajuta kiiresti puki esiservale või heida hooge käed ette, tõsta pea ja tõuka.
Õhulend- tõmba jalad ja sääred pingesse, pööra pea alla ja peata käed kõrvuti ees.
Sukeldumine - mine vette ühest august, käed teineteise peal. Hoia pea käte vahel ja pöiad sirutatult.

VABA- EHK KROOLIUJUMINE

Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt mõeldakse vabaujumise all krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aastal. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika.
Erinevate kehaosade töö vabaujumisel:
Jalgadetöö:
Jalad sooritavad vahelduvaid lööke üles-alla;
Jalalöök algab puusast ja tehakse kogu jalaga;
Allalöögi ajal kõverdub jalg kergelt põlvest;
Üleslöök tehakse täiesti sirge jalaga;
Jalapöiad on lõdvad ja kergelt sissepoole pööratud;
Jalgadetöö toimub tervenisti veepinna all.
Kätetöö:
- Krooliujumises saavutatakse käte abil rohkem kui 2/3 ujujat edasiviivast jõust.
- Esimesena tulevad vette sõrmed, seejärel ranne ja lõpuks kergelt kõverdatud ja tõstetud küünarnukk.
- Tõmbe- ja tõukefaas. Käsi ja käsivars liiguvad veidi alla ja seejärel toimub tõmme taha keha keskjoone ja jalgade suunas. Kui käsi on liikunud õlavööga ühele joonele, muutub tõmme tõukeks. Käsi liigub otse taha ja tõuge lõpeb peopesa jõudmisega reie juurde.
- Käe etteviimine. Tõmbe- ja tõukefaasi lõppedes tõuseb veest kõigepealt õlg, siis käsi, küünarnukk ees. Käe etteviimisel hoitakse küünarnukk kõrgel ning kogu käsi veest väljas. Käe liikumisel ette püsib peopesa võimalikult keha lähedal ning liigub käe vette asetamise punkti sõrmed ees.
- Krooliujumises aitavad käed teineteist: ühe käe tõukefaasi lõpus alustab teine käsi tõmbefaasi.
Hingamine:
- Kätetöö ja hingamine on omavahel seotud.
- Parema käe tõuke lõpuosas keerab pea paremale nii, et nägu tuleb veepinnale (lõug on - kaenlaaugus ja kukal on vastu vasakut käsivart).
- Järgneb kiire ja sügav sissehingamine.
- Käe etteviimise algmomendist algab näo vettekeeramine. Nägu on vees, kui käelaba jõuab peaga ühele joonele.
Väljahingamine toimub kohe suu ja nina kaudu vette, nägu suunatud basseini põhja (5).
Vabaujumise ujumisviis ei ole võistlusmäärustega piiratud, mis tähendab seda, et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda distantsi keskel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vabaujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis (3).
Vabaujumist alustatakse võistlustel stardipukilt vette hüpates. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümmeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks (2). Pöördel ja finišis peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Ujumise ajal peab ujuja ükskõik milline kehaosa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea (3). Ujujast ja distantsist sõltuvalt võib ujumistehnikas märgata erinevaid variatsioone. Lühematel distantsidel hingavad ujujad harva ja mõned ujujad suudavad ujuda 50 m distantsi kogu ulatuses hingamata. Muudel distantsidel hingatakse tavaliselt iga teise või kolmanda tõmbe järel. Ka ujumisrütm vaheldub vastavalt distantsi pikkusele (2).
Olümpiamängudel on kavas 50 m, 100 m, 200 m, 400 m, 800 m (ainult naistel) ja 1500 m vabaltujumine (ainult meestel) ning 4*100 m ja 4*200 m vabalt teateujumine (3).
Joonis 1. Sissehingamine

SELILIUJUMINE

Seliliujumine valitakse tihti esimeseks õpetatavaks ujumisviisiks, kuna nägu asub kogu aeg veepinnal ning nii on kergem hingata.
Erinevate kehaosade töö seliliujumisel:
Jalgadetöö:
- Jalalöök algab puusast ja sooritatakse kogu jalaga;
- Üleslöök toimub kergelt kõverdatud põlvega, on kiirenev ja löögi lõppfaasis sirutub jalg põlvest;
- Allalöök sooritatakse sirge jalaga;
- Jalad töötavad täielikult vee all, üleslöögi lõppfaasis tõusevad veepinnale ainult varbad.
Kätetöö:
- Seliliujumises saavutatakse käte abil umbes 2/3 ujujat edasiviivast jõust.
- Käe asetamine vette – haare veest. Käsi asetatakse vette, väike sõrm ees ja peopesa pööratud väljapoole, sõrmed koos. Käsi on vette asetamise ajal täiesti sirge ja nii lähedal kõrvale kui võimalik.
- Tõmbe alguses surutakse vett nii peopesa kui ka küünar- ja õlavarrega alla. Seejärel käsi väheke kõverdub küünarnukist ja peopesa hakkab liikuma jalgade suunas. Kui käsi on jõudnud õlavööga ühele joonele, läheb tõmme üle tõukeks.
- Käe etteviimine. Kõigepealt tõuseb veest õlg ning seejärel täiesti sirge käsivars. Sirge käsi viiakse pea taha vette (käe etteviimisel puudutab õlavars kõrva), peopesa keeratakse väljapoole ning käsi asetatakse vette, väike sõrm ees.
Hingamine:
- Sissehingamine toimub alati suu kaudu, käe etteviimisliigutuse lõpus, s.t kui üks käsi on ülal ja teine all vastu jalga.
- Väljahingamine toimub alati suu ja nina kaudu, sama käe tõukefaasi lõpus, s.t kui teine käsi liigub üles (5).
Olümpiamängudel on kavas 100 m ja 200 m distants.
Enne stardisignaali peavad ujujad võtma sisse lähteasendi, olles vees näoga stardiseina poole ning hoides mõlema käega käepidemetest. Keelatud on asetada jalgu ülevoolurenni äärele või toetuda sellele varvastega.
Peale stardisignaali ja pööret peab ujuja tegema tõuke seinast (pöörde-paneelist) ja ujuma seliliasendis kogu distantsi vältel, sooritades pöörde vastavalt stiilile. Normaalseks seliliasendiks loetakse keha pöörlemist ümber oma pikitelje kuni 90°. Starditõuge peab olema sooritatud seliliasendis. Distantsi jooksul peab ujuja keha mis tahes osa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea. Pöörde ajal võib ujuja pöörata kõhuli ja teha pöördesse minekuks ühe käe või kahe käe samaaegse tõmbe. Peale kõhuli pööramist on keelatud sooritada jalalööke ja käte tõmmet, mis ei ole jätkuva pöörde osa. Ujuja peab pöörduma tagasi seliliasendisse enne seinast äratõukamist. Pöörde sooritamisel peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina.
Finišeerimisel peab ujuja puudutama seina seliliasendis. Keha võib olla finišeerimisel allpool veepinda (3).
Eesti ujujatest võiks ära märkida Andres Olviku ning Kätlin Sepa.
Joonis 2. Start

RINNULI- EHK KONNAUJUMINE

On kõige populaarsem stiil harrastusujujate seas. Samas peetakse seda üheks kõige aeglasemaks edasi liikumise viisiks vees, kuid see ei tähenda, et antud stiili ei annaks jõuliselt ja kiirelt ujuda.
Rinnuli ujumise puhul on oluline, et nii jalad kui käed töötaksid samaaegselt ja sünkroonis. Õlad peavad olema ühel joonel , puusad vees. Jalgu tuleb sirutada kiirelt suunaga taha ning jälgida, et kumbki neist ei lööks kuidagi viltu või vindiga. Pöiad peavad olema sirutatud väljapoole.
Antud stiili saab jõulisemaks muuta, kui tõsta rind ja õlad rohkem veest välja (4).
Olümpiamängudel on kavas nii 100 m kui ka 200 m distants, mõlemad nõuavad ujujalt head käte ning jalgade töö koordinatsiooni.
Esimese stardijärgse kätetõmbe algusest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuli asendis. Keelatud on mis tahes hetkel pöörata selili asendisse.
Kõik käte liigutused peavad olema samaaegsed ning sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Käed sirutatakse ette rinnalt allpool veepinda, veepinnal või ülevalpool veepinda.
Küünarnukid peavad asetsema allpool veepinda, erandiks on viimane ettesirutus. Käte taha tõmbel võivad käed liikuda allpool veepinda või veepinnal. Tõmbel ei tohi käed minna kaugemale puusadest, välja arvatud esimesel kätetõmbel peale starti ja igat pööret.
Kõik jalgadega tehtavad liigutused peavad olema samaaegsed ja sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Lubatud on üks jalgade delfiinilöök alla peale starti ja igat pööret.
Jalgade tõuke ajal peavad jalalabad olema pööratud väljapoole. Jalgade käärlöögid ning vibreeriv ja delfiinilöögisarnane liikumine alla ei ole lubatud. Jalataldade ilmumine veepinnale ei ole karistatav juhul, kui sellele ei järgne jalgade delfiinilöögisarnast liikumist alla.
Iga pöörde ajal ja finišeerimisel tuleb sooritada seinapuude samaaegselt kahe käega ülevalpool või allpool veepinda või veepinnal. Pea võib peale viimast kätetõmmet ja enne seina puudutamist asetseda vee all juhul, kui ta lõikab veepinda seinapuudutusele eelneva viimase täieliku või pooliku tsükli mis tahes punktis.
Iga täieliku või pooliku tsükli (koosneb ühest kätetõmbest ja ühest jalalöögist, nimetatud järjekorras) jooksul peab ujuja mis tahes kehaosa lõikama veepinda, välja arvatud peale starti ja igat pööret, kui on lubatud sooritada üks kätetõmme puusadeni, tuues käed tagasi algasendisse, ja üks liigutus jalgadega (sh. üks delfiinilöök), siis võib ujuja olla täielikult allpool veepinda. Pea peab ilmuma veepinnale teise tõmbe esimese osa kestel, enne käte jõudmist kõige laiemasse asendisse (3).
Joonis 3. Hingamine rinnuliujumisel
Eestlastest võiks siinkohal ära märkida Martti Aljandi.

LIBLIK- EHK DELFIINIUJUMINE JA KOMPLEKSUJUMINE

Olümpiamängude ujumisvõistlustel on selle stiili 100 m ja 200 m kõige vaatemängulisemad. Ujuja keha liigub samamoodi kui delfiinil , kiiruse tagab kogu keha töö.
Alates esimesest kätetõmbest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuli asendis, kusjuures õlad peavad olema veepinnaga paralleelsed. Keelatud on pöörata selili asendisse.
Mõlemad käed tuleb veepinna kohal tuua ette korraga ning ka tõmme peab olema sooritatud mõlema käega korraga.
Kõik jalgadega tehtavad liigutused peavad ka olema samaaegsed. Lubatud on jalgade (ja päkkade) samaaegne liigutamine üles ja alla vertikaaltasandil. Jalad ja päkad ei pea tingimata olema samal kõrgusel, kuid nende liigutamine teineteise suhtes vastupidises suunas ei ole lubatud.
Iga pöörde ajal ja finišeerimisel peab ujuja puudutama seina mõlema käega korraga, tehes seda üleval- või allpool veepinda või veepinnal. Kui võistleja puudutab pöörde ajal seina vaid ühe käega, siis ta kõrvaldatakse.
Pärast starti ja pöörete ajal on lubatud vee all teha mõni jalalöök ning üks kätetõmme, mis peavad tooma ujuja vee peale. Ujujal on lubatud olla täielikult vee all kuni 15 meetrit peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab ujuja pea lõikama veepinda. Ujuja peab jääma veepinnale kuni järgmise pöördeni või finišini (3).
Liblikujumine põhineb väga paljus jalgade tööl, kuigi koormab ka õlgu. Ujudes on pilk suunatud basseini põhja, mõlemad käed töötavad samaaegselt ning tõmbavad keha edasi. Lihtsaim viis hingamiseks on lükata lõug ja suu veest välja ajal, mil käed on jõudnud reite juurde. Jalad töötavad paarislöökidega (4).
Iga käe tõmbe kohta tehakse kaks delfiini lööki.
Joonis 4. Liblikujumine
Eesti ujujatest tuleks kindlasti selle stiili puhul ära märkida Triin Aljandi.
200 m ja 400 m kompleksujumises läbib võistleja distantsi nelja ujumisviisi kasutades, vahetades neid pärast iga neljandiku läbimist järgmises järjestuses: liblikujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ja vabaujumine. Iga distantsineljandiku lõpetamine peab vastama selle ujumisviisi finišeerimise määrustele. See ala nõuab ujujalt nii head tehnikat , kiirust kui ka vastupidavust (3).

TERVISEPROBLEEMID JA OHUTUS

Basseinides peab olema kirjas sügavama ja madalama otsa vee sügavus. Algajad ja väheoskajad õpilased peavad vette minema ujula madalama otsa trepist, selg ees. Vette võib hüpata õpetaja loal ainult ujula sügavamast otsast. Raja peal istumine on keelatud, kuna väsinud või vähese ujumisoskusega õpilased peavad saama vajadusel sellest kinni haarata (5).
Ujulas, basseinis:
- ära jäta lapsi, sõltumata vanusest, järelevalveta;
- suvelaagrites ja üldkasutatavates ujulates peab veeohutuse tagama vetelpäästja; - tea, kust kutsuda abi või kus asub telefon, et kutsuda abi hädaabitelefonil 112 (6).
Ujumisel on vigastuste saamise oht väike. Põhilised mured, mis võivad kimbutada, on jalakrambid, mis tulenevad tavaliselt kas liiga külmast veest või lihasväsimusest. Siis tasuks jalga mitte liigutada ja tõmmata varbaid enda poole. Samuti võib mureks olla klooritalumatus ja kipitavad silmad. Viimase probleemi puhul aitavad enamus juhtudel ujumisprillid (4).

KOKKUVÕTE

Ujumine on üks parimaid viise enese vormis hoidmiseks. Ujumine sobib kõigile, kuna võimalus vigastuste tekkeks on minimaalne. Eesti ujujad on kerkinud maailmakaardile ning seeläbi on ujumine ka populaarsemaks muutunud. Minnes ujulasse, tuleb kindlasti täita ohutusreegleid. Teadmised annavad võimaluse erinevates situatsioonides õieti tegutsemiseks. Inimestel on erinevate riskide vältimiseks selliseid teadmisi tarvis. On ka oluline, et need teadmised küllalt varakult omandataks, et õnnetuse juhtudes oleks võimalik ennast turvaliselt tunda.
Ujumise muudab huvitavaks see, et edasiliikumiseks kasutatakse mitut erinevat tehnikat, kuid kõigis neis võrdsele tasemele jõudmine on keeruline, seega tuleb langetada valik, millisele stiilile pühenduda. Ujumises on käte- ja jalgadetöö ning hingamine omavahel tihedalt seotud.

KASUTATUD ALLIKAD

http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine [15. jaanuar]

http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaujumine [19. jaanuar]

http://www.eok.ee/content/ujumine [15. jaanuar]

http://www.femme.ee/hoolitsetud/keha/4581?P=1 [19. jaanuar]

http://www.oppekava.ee/index.php/Ujumise_alg%C3%B5petusest [16. jaanuar]

http://www.rescue.ee/1683 [19. jaanuar]

http://treener.eok.ee/oppematerjal_vaata.php?id=153 [15. jaanuar]

Joonis 1 http://www.ohtuleht.ee/358833 [19.jaanuar]

Joonis 2 http://www.theswimpictures.com/2010Nationals/Aaron%20Peirsol%20of%20Longhorn%20Aquatics%20takes%20second%20in%20the%20100%20back%20at%202010%20USA%20Swimming%20Nationals-5456.jpg [19. jaanuar]

Joonis 3 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/65/Oussama_Mellouli_1.jpg/200px-Oussama_Mellouli_1.jpg [19. jaanuar]

Joonis 4 http://f4.pmo.ee/f/2008/12/12/104680t20h5864.jpg