Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ujumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Ujumine
Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad 
töötavad eraldi.  Selili  on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi 
startida  pukilt , vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud 
saltopöörded, mille puhul  ujuja  pöörab ennast vahetult enne 
seina kõhuli, teeb  salto  ja tõukab ennast seinast eemale 
seliliasendis. Finišeerimine peab toimuma seliliasendis.
Rinnuliujumine  e konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad 
kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu 
õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse  jalgu  samuti 
tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse  jalgadega  
otse taha. Pöörde- ja finišiseina peab puudutama mõlema käega 
samaaegselt, pärast pöördeid ja starti on lubatud teha üks 
veealune kätetõmme ja jalalöök.
Vabaujumine (tavaliselt  krool ):  vabaltujumise  distantsidel on 
lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, 
kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja 
pööretena on kasutusel saltopöörded.
Kompleksujumine
Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-
meetrine distants läbitakse, ujudes 
võrdsetes pikkustes delfiini, selili, 
konna ja krooli.  Delfiin -selili pööret 
tuleb teha kahe käega, selili-konn 
pöördes peab seina puudutama 
seliliasendis (millele võib järgneda ka 
otse selili asendist saltopööre), konn-
krool pööret tuleb samuti teha kahe 
käega.
"Delfiin" ja "konn" on nimetused 
vastavalt  liblik - ja rinnuliujumise 
jalgade tööle, kuid neid nimetusi 
kasutatakse kõnekeeles tihti ka 
ujumisstiilide kohta
Ajalugu
Kuigi Uppsala ujumisklubi[1] väidab ennast olevat maailma 
vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik 
ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt 
rinnuliujumises, et vältida pritsmeid.  1837 . aastal toimus 
Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 
1869. aastal moodustati esimene ujujate 
organisatsioon  London Swimming  Association , mis 
korraldas  1877 . aastal esimesed rahvuslikud 
meistrivõistlused. Ujumine oli esimeste nüüdisaegsete 
olümpiamängude kavas. 1902. aastal tutvustasRichard
Cavill läänemaailmale krooliujumist, liblikujumine arenes 
välja  konnast ning seda hakati eraldi stiilina  tunnustama  
1952. aastal. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline  ujumisliit
Fédération Internationale de Natation ( FINA ). 2010. aastal 
tähistas Eesti ujumisliit 100. aastapäeva, kuna  1910
 toimusid  Pirita  jõel esimesed ujumisvõistlused Eestis.[2
Ujumine
Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 
50-meetrises "pikas" e olümpiabasseinis. AmeerikaÜhendriikides
 toimuvad võistlused ka 25-jardistes basseinides.
Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile 
määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas 
basseini ääres on tühjad  rajad  (rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest 
tagasipõrkuvat lainetust. Pöördeseinast 2 meetri kaugusel 
basseinipõhjas asuvad pöörderistid.[3]
Mõlemast otsaseinast 5 meetri kaugusel asuvad selilipöörde lipud, mille 
järgi saavad seliliujujad ajastada oma pööret või finišit. Stardiseinast 15 
meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi  kohtunikud  veenduvad, et 
võistlejad ei ületa vee all  ujumiseks  lubatud 15 meetrit.
Võistlustulemuste ametlikeks lugemiseks peavad need olema 
mõõdetud elektroonilise ajavõtu süsteemiga või olema kolme 
käsitsivõetud tulemuse keskmised. Elektroonilised finišiseinad, mis 
kujutavad endast õhukesi puutetundlike  plaate , asetsevad ainult ühes 
finišiseinas. Seetõttu peab 50-meetristes basseinides 50-meetriste 
distantside puhul erinevalt teistest distantsidest startima 
vastasseinast, mistõttu on 50-meetristes basseinides stardipukid 
mõlemas basseini otsas.
Reeglistik
-Lisaks vastava ujumisviisi tehnika jälgimisele on sätestatud 
reeglites järgmised punktid:
*Pöördest ega stardist ei tohi vee all ujudes ületada 15 meetrit 
(v.a rinnuliujumise nn pikka tõmmet tehes)
*Alates käsklusest "Kohtadele!" kuni stardivileni ei tohi 
võistlejad ennast liigutada, samuti ei tohi startida enne 
stardivilet. Teateujumise puhul ei tohi ujuja jalad lahkuda 
stardipukilt enne eelmise võistleja seinapuudutust.
*Võistlejad ei tohi puudutada basseinipõhja ega vees olevaid 
radu .
*Meeste võistlusvorm tohib  ulatuda  ainult puusadest 
põlvedeni, naiste oma õlgadest põlvedeni. Mõlemal juhul peab 
see olema valmistatud kangasmaterjalist, ei tohi olla üle 1 mm 
paks ja peab vastama FINA ujuvusreeglitele.
-Iga raja mõlemas seinas on pöördekohtunik, lisaks sellele on 
võistlustel starter ja peakohtunik.

Document Outline

  • Slide1
  • Slide2
  • Slide3
  • Slide4
  • Slide5
Ujumine #1 Ujumine #2 Ujumine #3 Ujumine #4 Ujumine #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lollp Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ujumise põhjalik referaat
11
docx

Ujumise põhjalik referaat

UJUMINE Avinurme Gümnaasium 2012 UJUMINE Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi

Kehaline kasvatus
Ujumine läbi aegade
2
docx

Ujumine läbi aegade

Referaat: Ujumine läbi aegade. Ujumine on organismide (sealhulgas inimese) kulgemine vees substraadile toetumata. Ujumine võib olla passiivne (hõljujad, kellel kulgemiselundeid pole) või aktiivne (keha painutades, jäsemetega sõudes jne). Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid

Ujumine
Mäeküla piimamees - Väga hea kokkuvõte suure sisuga
2
docx

Mäeküla piimamees - Väga hea kokkuvõte suure sisuga

Ujumine Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid.

Kirjandus
UJUMINE
17
doc

UJUMINE

............................................................................................. 16 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................... 17 SISSEJUHATUS Ujumine on üks vanemaid ja populaarsemaid spordialasid maailmas. Ujumisele nagu teistegi spordialade arengule andis tugeva tõuke olümpiamängude uuestisünd. Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas kohtusid 13 riigi 285 atleeti 9 spordialal, ujumine nende seas. Üle kogu maailma rajati lugematu hulk ujulaid ning ujumisharrastus levis ja kasvas kiiresti (7). Tänapäeval on pea kõikides maailma riikides olemas ujulad, kus soovi korral saab käia trenni tegemas. Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50- meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas

Ujumine
Ujumise referaat
6
docx

Ujumise referaat

Sisukord Mis on ujumine Ujumisstiilid Ajalugu Natalie Anne Coughlin ja Michael Fred Phelps Laste ja noorte vanuselised iseärasused algõpetuses Ujumisõpetuse põhiharjutused Tundides õpitavad stiilid ja harjutused Algõpetuse tulemused Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele Kokkuvõtteks Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid

Ujumise algõpetus
Referaat - Ujumine
6
doc

Referaat - Ujumine

Juhendaja: Tiit Ilver Viljandi 2011 Ujumisest üldiselt Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeldud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See ei nõua suuri investeeringuid ning on harrastatav aastaringselt. Piisab vaid mugavast ujumistrikoost ja lähedal asuvast veekogust või basseinist. Ajalugu Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine oli esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit, Fédération Internationale de Natation (FINA). 2010 aastal tähistas

Kehaline kasvatus
UJUMINE
13
docx

UJUMINE

UJUMINE Ujumine on elusorganismi kulgemine vees. Ujumine võib olla passiivne või aktiivne. Passiivne ujumine on ujumine, kus ei painutata keha ja ei sõuta jäsemetega. Aktiivne ujumine on ujumine, kus kasutatakse jäsemeid sõudes ja keha painutatakse. Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides ning soojemate ilmadega. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ohutusreeglid ujumisel: · Ujuma ei minda üksinda ja oluline on teavitada kaaslasi · Vettehüppeid võib teha ainult selleks lubatud kohas · Tundes väsimust tuleb veest väljuda · Ujutakse tähistatud ja selleks ettenähtud kohas · Kedagi ei tõmmata ega suruta vee alla

Ujumine
Ujumine
6
docx

Ujumine

Ujumine 1.Mis on ujumine? Ujumine on spordiala, kus võisteldakse vees ujudes. 2.Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis:  Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt.  Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi

Ujumine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun