TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi instituut Kehakultuur UJUMINE Referaat Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Ujujate tehniline ettevalmistus..............................................................................4 Ratsionalse ujumistehnika alused......................................................................4 Ujumistehnika efektiivsus...............................................................................5 Ujumistehnika täiustamine ja tehnilise ettevalmistamise protsess.................6 Ujumistehnika täiustamine enesekontrollivõtete kasutamisega....................10 Tehnikaalne ettevalmistus................................................................................ 10 Kokkuvõte....................................................................................................
võimaluse alustada kasvõi homme, siis, kui lähim ujula uksed avab. Ja teiseks ujumisharrastus ei sõltu vanusest ettenägelikumad alustavad ujumist koos emaga juba enne sündi ning tegelevad sellega elutee lõpuni. Ujulate puudus polnud ja pole ka praegu ainuke põhjus, miks ujumisharrastus pole nii levinud kui ta oma tervislikkuse poolest võiks olla. Siin on takistuseks olnud, kas liigne tormamine ujumiskunsti ja ujumistehnika õppimisel või siis tihti ka võimete ülehindamine. Tagajärjeks ebameeldivad mälestused ja loobumine kogu harrastusest. Kuid alustagem siis koos uuesti , tasa ja targu ning rahulikult. Ujumise õppimisel ja õpetamisel kehtivad kõik pedagoogika kuldsed reeglid: lihtsamalt keerulisemale; kergemalt raskemale; aeglaselt kiiremale jne. Et õppida ära vees elegantselt
Toetudes ühele põlvele, teise jala varbad üle basseini serva, nn. madalstardi asend , kallutada keha ette, tõugates pöiaga sirutada keha puusast Kergest kükkasendist, varbad üle serva, kukkuda pea ees vette Sama, tugeva äratõukega, keha kiire sirutusega NB! Hoida varbaid võimalikult kaua basseini serval! 5. Kasutatud kirjandus https://www.oesel.ee/arvi/kooliasjad/ujumine.pdf http://she-marathon.blogspot.com/2013/01/ujumistehnika-kehaasend.html http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine_(spordiala) http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaujumine
Ujumine mõjub hästi ka lihasvastupidavusele, üleüldisele rühile, annab hea painduvuse, kuna vesi voolib lihaseid. Seetõttu tasuks alati peale trenni veel lisaks venitusharjutusi teha. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav oleks 2 korda, optimaalne aga 3 korda nädalas ujumas käia. Ujumine on sobiv ka vigastustest taastumisel. Paraku pole mitte iga ujumistehnika tervisetreeninguks sobiv. Ujumine sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu (500....800kcal olenevalt ujumistiilist) on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame - vereringet, aitab ennetada ainevahetushaigusi, taastuda vigastustest. Ujumised on palju positiivseid mõjusid tervisesportlastele. See aitab olla terve ja heas vormis kõrge eani,
lihasrühmadele · ujumine ei tunne vanusepiire · vigastuste risk on ujumises väike · ujumine on väga soodne ülekaalulistele ja liigeseprobleemide korral · lähim ujula ei olegi tegelikult väga kaugel · veekeskkonnas on termoregulatsioon märksa tugevam, võrreldes põhiainevahetusega on vees energiakulu 20 - 100% suurem · ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel Olulised on õige ujumistehnika ja sobiv ujumisstiil Kindlasti peab tervisesportlane ujuma õige tehnikaga, algaja võiks nõu küsida ujula töötajatelt. Kui 50m ujumise järgselt algaja tervisesportlane väsinud on, võib põhjuseks olla just vale ujumistehnika. Kui vabaltujumises, selili- ja delfiinujumises langeb ligi 75% lihaskoormusest kätele, siis rinnuliujumises on käte- ja jalgade töö suhe võrdne. Seni on vaieldamatult populaarseimaks ujumisstiiliks tervisesportlastele olnud rinnuliujumine,
korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav oleks 2 korda, optimaalne aga 3 korda nädalas ujumas käia. Ujumine on sobiv ka vigastustest taastumisel. Paraku pole mitte iga ujumistehnika tervisetreeninguks sobiv. Kindlasti tuleb pidada meeles, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10 - 15 lööki madalam. Ujumine sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu (500....800kcal olenevalt ujumistiilist) on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame - vereringet, aitab ennetada ainevahetushaigusi, taastuda vigastustest
annaabi.ee 
