Referaat - Ujumine (2)

Carl Robert Jakobsoni Gümnaasium
UJUMINE
Referaat
Koostaja : Janika Kleemann
11c
Juhendaja : Tiit Ilver
Viljandi 2011
Ujumisest üldiselt
Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeldud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See ei nõua suuri investeeringuid ning on harrastatav aastaringselt . Piisab vaid mugavast ujumistrikoost ja lähedal asuvast veekogust või basseinist.
Ajalugu
Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid.  1837 . aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon  London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine oli esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit , Fédération Internationale de Natation (FINA). 2010 aastal tähistas Eesti ujumisliit 100. aastapäeva, kuna 1910 toimusid Pirita jõel esimesed ujumisvõistlused Eestis.
Kellele sobib ujumine?
Ujumine võidab üha rohkem populaarsust, sobides enamikule meist - ka tugevasti ülekaalulistele, rasedatele , alaselja probleemidega inimestele ning neilegi, kel kuival maal liikumine raskendatud.
Miks on ujumine kasulik?
Ujudes kulutab inimene, olenevalt oma kehakaalust ning ujumistiilist, tunni ajaga umbes 500 kuni 800 kalorit, koormates seejuures pea kõiki suuremaid lihasgruppe, näiteks ka kaelalihaseid. Ujumine meenutab paljuski jooksmist, kuid vigastuse tekkimise oht on vees oluliselt väiksem, kuna liigestele-lihastele ei lange nii suurt koormust, nagu näiteks aeroobikat või jõusaalitreeningut harrastades. Samuti on ujumisel terapeutiline ja stressivastane mõju, masseerides keha, lõdvestades lihaspingeid ning stimuleerides veresoonkonna tööd. Ujumine mõjub hästi ka lihasvastupidavusele, üleüldisele rühile, annab hea painduvuse , kuna vesi voolib lihaseid. Seetõttu tasuks alati peale trenni veel lisaks venitusharjutusi teha. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav oleks 2 korda, optimaalne aga 3 korda nädalas ujumas käia. Ujumine on sobiv ka vigastustest taastumisel. Paraku pole mitte iga ujumistehnika tervisetreeninguks sobiv.
Ujumine sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu (500....800kcal olenevalt ujumistiilist) on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid . Ujumine tugevdab südame - vereringet, aitab ennetada ainevahetushaigusi, taastuda vigastustest. Ujumised on palju positiivseid mõjusid tervisesportlastele. See aitab olla terve ja heas vormis kõrge eani, parandab liikuvust, veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu. Kergetel vigastustel - põrutused, liigesevigastused, lihasvalu - on ujumisel positiivne mõju ning see aitab sageli astma ravis, kuid enne siiski konsulteerida arstiga. Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid.
Ujumiskohtadest ja veetemperatuurist
Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. 
Ohud ja vastunäidustused vees
Ujumisel on enamlevinud jala kramp , mis tavaliselt tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest ning põhjustab paanikat. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. Kui kramp on üle läinud, tuleb ujuda kaldale või basseinist välja tulla. Hiljem on soovitav krampi läinud jalaosa soojendada , tehes seda saunas, sooja dušši all või vannis.
Basseinivesi võib tekitada nn. klooriallergiat, seda eriti kurgus , ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta, kuid kui see ei aita, tuleks nõu pidada arstiga.
Basseinis ujumisest peavad loobuma inimesed, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia .
Ujumisstiilid
Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis:

• Liblikujumine  e. delfiin : ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt.
  
• Seliliujumine : ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt , vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finišeerimine peab toimuma seliliasendis.
  
• Rinnuliujumine  e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finišiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök.
  
• Vabaujumine e. krool : vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded.
  
• Kompleksujumine : 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin -selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega.
  

"Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik - ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta.
Maailmarekordid

• Mehed:
  

Vabaujumine, 50m - César Cielo Filho (Brasiilia). Aeg 20,91
Seliliujumine, 50m - Liam Tancock ( Suurbritannia ). Aeg 24,04
Rinnuliujumine, 50m - Cameron van der Burgh (LAV). Aeg 26,67
Liblikujumine, 50m - Rafael Muñoz Perez ( Hispaania ). Aeg 22,43

• Naised:
  

Vabaujumine, 50m - Britta Steffen (Saksamaa). Aeg 23,73
Seliliujumine, 50m - Zhao Jing (Hiina). Aeg 27,06
Rinnuliujumine, 50m - Jessica Hardy (USA). Aeg 29,80
Liblikujumine, 50m - Therese Alshammar (Rootsi). Aeg 25,07
Eesti rekordid

• Mehed:
  

Vabaujumine, 50m – Miko Mälberg. Aeg 22,37
Seliliujumine, 50m - Andres Olvik. Aeg 26,11
Rinnuliujumine, 50m - Martti Aljand. Aeg 27,99
Liblikujumine, 50m – Indrek Sei. Aeg 24,45

• Naised:
  

Vabaujumine, 50m – Triin Aljand. Aeg 25,12
Seliliujumine, 50m – Triin Aljand. Aeg 29,45
Rinnuliujumine, 50m – Jane Trepp. Aeg 31,32
Liblikujumine, 50m – Triin Aljand. Aeg 26,16
Kasutatud materjalid

http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine

http://www.femme.ee/hoolitsetud/keha/4581

http://www.trimm.ee/article/ujumine

http://www.annaabi.com/materjal-30641-ujumine (referaat

http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumise_maailmarekordid

http://www.swimming.ee/?page=sk&marx=leht_sisu&toode=5&owner=10