Sotsiaalsed võrgustikud loovad sotsiaalse kapitali. Kapital on iga tootlik resurss, mida saab kasu teenimiseks kasutada: 1. Füüsiline kapital: nt maa harimine, tööriistade valmistamine jne 2. Inimkapital: inimese võimete, teadmiste, oskuste jne muutmisest tulenev kasu 3. Sotsiaalne kapital: inimestevaheliste suhete muutumisest tulenev kasu Kokkuvõtteks: ● Kõik sotsiaalteadused uurivad inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid, nende erinevus seisneb erinevas uurimisobjektis ja lähenemisviisis ● Erinevalt reaalteadustest puudub sotsiaalteadustes „absoluutne tõde“, saadud tulemused on tõenäosuslikud ja interpretatiivsed ● Sotsioloogia kui teaduse lähtekohaks on inimloomuse kollektiivne iseloom ja mõjustatus ühiskonnast; inimene teeb valikuid ühiskondlike struktuuride raames lähtuvalt üldistest tavadest ja normidest ● Osalemine sotsiaalsetes gruppides ja võrgustikes on määratud grupi omaduste ja sotsiaalse võrgustiku struktuuriga Kaasagne ühiskond ning info- ja sotsiaalteadus Infoteadus: sotsiaalteadus, mis uurib info vahendamist ja kasutamist, selgitades välja gruppide ja indiviidide infopädevuse, infovajaduse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu tegureid ja seaduspärasusi sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Hõlmab ka raamatukoguteadust, raamatuteadust, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadust. Teadus info edastamisest loojatelt tarbijatele. Eesmärk: luua käsitlus organisatsioonide ja üksikisikute infokeskkonnast, infovajadusest, info hankimise viisidest jne. Peamiselt tegeleb eelkõige salvestatud info tõhusa edastamisega. Infoteaduse funktsioonid: ● info kogumine ● info korral...
Kuid me ei saa seda võtta selle järgi, mis on ettekirjutatud. Minu jaoks moodustub ühiskond sellest, mis on koguaeg minu ümber. Inimesed kellega suhtlen, kogemused mida kogen ja nähtused mida igapäevaselt näen ja tunnetan. Iga inimese jaoks on ühiskond pidevas muutumises. Päevast päeva kogetakse ja avastatakse uusi asju, mis muudab suhtumist ja avardab maailmapilti. Minu kaheksateistkümne eluaasta jooksul on olnud ühiskond pidevas muutumises – nii minu enda kui ka üldiselt riigi jaoks. Kui mina sündisin, oli Eestil selja taga 5 lühikest, kuid uhket iseseisvat aastat ja täitsa oma riigiraha. Endiselt oli kõik uus ja huvitav. Harjuti omaette toime tulema. Enne seda oldi ju sõltuv võõra riigi võimust. Kasvasin ajal, mil Eesti astus Euroopa Liitu, sai tunda majanduslikku õitsengut ning alles hiljuti elati üle majanduskriisist tekkinud raskused. Julgen väita, et iga inimene, kes riigis elab, tunnetab ühiskonna ja riigi käekäiku. Näiteks tööpuudus kajastub eelkõige töötuks jäänud inimeste näol. Ainult nemad tunnevad mida tähendab olla ilma tööta ja niimoodi hakkama saada. Läbi selle nad mõistavad, et ühiskonnas on kusagil midagi valesti, et selline olukord üldse tekkida sai. Ilmselgelt pean tõdema, et elu on muutunud mugavamaks, kui seda oli enne minu sündi. Hetkel elame me kõik täielikul infoajastul. Praeguseks ajaks on inimestele koheselt kõik kätte saadav. Laienenud on esmatarbekaupade valik ja nende kättesaadavus on kõigil. Suurenenud on teenuste valik ja inimestel on võimalus valida endale parim. Kui võrrelda ühiskonda enne minu sündi ja praegusel ajahetkel, siis tooksin välja kõige suurema erinevuse inimeste suhtumises. Sallivus ja tolerants kaaskodanike suhtes on kadumas. Mõeldakse ainult enese heaolule. Tahaplaanile jäävad kõik need, kes pol...
1. Esimene e avalik sektor 2. Teine e erasektor 3. Kolmas e mittetulundussektor Inimeste bioloogilised erinevused. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus, seksuaalne orientatsioon. Inimeste sotsiaalne erinevus. Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, perekondlik staatus. Horisontaalne liikuvus: on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal. (nt. usu vahetamine) Vertikaalne liikuvus: on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Ühiskonna mudelid (3): 1. Infoühiskond. Tekkis peale II maailmasõda. Iseloomujooned: Globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised. Plussid ja miinused: + Tööviljakuse kasv, tootmiskulude vähenemine, tööjõu vabanemine. 2...
Head kuulajad! Meie elu reguleerivad paljud kohustused, näiteks kõik seadused ja käitumisreeglid, samuti on meil kõigil erinevaid õigusi, mille peale me vahel ei mõtlegi, kuid needki on tihtipeale erinevates dokumentides kirjas. Kuna antud teema on väga lai, siis keskenduksin ühele konkreetsele selle osale ehk siis koolis olevatele kohustustele ja õigustele. Õpilase kohustused ja õigused on kirjas kooli kodukorras. Vahel võib mõnele jääda selline mulje, et õpilastel on rohkem õigusi kui kohustusi ning seda sellepärast, et osad õpilased on enda õigused selgeks teinud, aga kohustusi täita ei taha. Samas võiks minu arvates õpilastel olla rohkem kaasarääkimisõigust, see tähendab, kui meil on valikained (näiteks praegu majandusõpetus või meedia), siis neid peaks saama valida õpilased ise. Samamoodi võiks olla ka koolisiseste tasemetööde ja –eksamitega, siis võiksid õpilased samuti valida, millises aines nad tee...
2014. aastal lõpetajad olid esimesed, kes riigieksamite valimise asemel pidid sooritama kolm riigi poolt kohustuslikuks määratud eksamit. See aga tõi omakorda kaasa olukorra, kus „sunniviisiliselt“ keskenduti rohkem neile kohustuslikele ainetele ning ülejäänud polnud enam nii olulised. Õpilased on pandud olukorda, kus kooli lõpetamiseks tuleb keskenduda teatud õppeainetele ning ülejäänud lihtsalt positiivsele hindele sooritada. Tundub, et õpilaste huvid ei ole enam olulised, loeb vaid see, milliseid aineid meie riik antud hetkel väärtustab. „ Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 järgi tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks rahuldavalt sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise k...
Sellest annab tunnistust infotehnoloogia laialdane kasutamine kõigis eluvaldkondades. Info on kõigile kiiresti kättesaadav, ole sa kodus, tänaval, tool või kohvikus. Infoühiskonnal on omad eelised ja puudused, mida toon selles töös välja. Infoühiskonnal on üsna palju plusse, sest teabevahendus on kiire ja uudiseid saab jagada reaalajas. Tehnoloogia mugavdab elu, näiteks kino- ja teatripileteid saab osta otse internetist, dokumente saab allkirjastada digitaalselt, riigiga saab asju ajada e-teenuste kaudu. E-teenused vähendavad ettevõttete aega suhtlemaks riigiga. Interneti kaudu on võimalus leida tööd kiiremini. Saab koguda infot erinevatest allikatest: ajalehtedest, telekast, internetist, raadiost. Kasutatakse vähem loodusressurrse (näiteks paberit, millest tehase raamutuid ja ajalehti), sest nüüd on info paigutatud interneti arhiividesse....
Nende alla kuuluvad tavad, seadused, moraalsed normid ja väärtused. Kirjutamata reeglid on näiteks kombed. Pole üles kirjutataud, kuidas neid tähitatakse, vaid igaüks tähitsab neid nii nagu nendele see tavaks on muutunud. Kirjutatud reeglid on näiteks seadused. Eestis on põhiseadus, kus on kirjutatud kõik seadused, mida peab kindlalt järgima, kui neid rikud siis on sellele vastav ka karistus. Me kõik oleme kohustatud järgima nii kirjutatud kui ka kirjutamata reegleid. Seadused on kirjutatud reeglid, näiteks me oleme kõik kohustatud maksma aktsiisi-,käibe-,sotsiaal-ja füüsilise isiku tulumaksu. Igal maksul on oma %, mis moodustab mingist asjast mingi summa. Kui ma poes käin siis ma näiteks maksan käibemaksu ning see on minu jaoks ka hetkel ainuke maks mida maksma pean. Väärtused on igal inimesel erinevad, kuna kõik...
Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve? Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb juhtimisega) ● erasektor(eesmärk teenida raha)(ettevõtted) ● kolmas sektor (pakub teistele täiendust) (SA, MTÜ) 3. Agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühisko...
Inimõiguseid aluseks võtva noorsootöö vajalikkusest ja võimalikkusest Eestis Arutlus Juhendaja: Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1. Noorsootöö vajalikkus ja võimalikkus Eestis...................................................................3 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 11 SISSEJUHATUS 2 Et ühiskonnas eksisteerida, on vältimatuks eelduseks mõista inimõigusi ning seepärast on vaja erinevatel eluetap...
6 lk. 101: maffia (it mafia), 1. 18. Saj. lõpus Sitsiilias tekkinud terroristlik salaorganisatsioon. Tekkis talupoegade omakaitseorganina, kujunes hiljem suurmaaomanike huvide kaitsmise vahendiks. Maffia salastatud tegevus tugines perekondlikele või maffia sidemeile ning seda iseloomustas rivaalitsevate rühmade omavaheline võitlus. Kehtisid veretasu ja vaikimiskeeld, tapmisviisid olid rituaalsed, laipu peideti... Maffia, selle Sitsiilia salapärase vennaskonna ajaloo ümber vohab legendide punutis. Sama jõuga nagu tema müüt, elab ja toimib tema võim veel meie päevilgi. Maffia kuritööd annavad pidevalt tegevust päevalehtede uudisreporteritele ning varustavad raamatuid ja filme külgetõmbava ainestikuga. Seejuures kujutatakse maffiat sageli looduse enda sünnitatud nähtusena. "MAFFIA" Mida tähendab õieti maffia? Millal ta sündis? Nendele kahele küsimusele võib kuulda palju erinevaid vastu...
3 RAHA JA SELLE OMADUSED................................................................................................4 EESTI RAHA AJALUGU..........................................................................................................5 INTRESS....................................................................................................................................7 KURSS........................................................................................................................................8 INFLATSIOON JA DEFLATSIOON.........................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:...................................................................................................10 SISSEJUHATUS...
Hipiliikumine sai aguse San Fransiscost, kus tuhanded noored lahkusid kodust, alustamaks vabameelset elu, elades juhuslikes kohtades. Nende loosungiks sai „Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule.”. Nende lipukirjaks oli rahu, armastus ja valgus, mida sümboliseerisid lilled – sealt ka nimetus lillelapsed. Hipsterstiili eesmärgiks on jääda võimalikult loomulikuks. Hipid tõid meie igapäevamoodi sisse trompetpüksid, heledad kulunud teksad, kirkad värviliibuvad trikoosärgid, ruudulised särgid,murumütsidvestikesed, kulunud teksatagid,platvormkingad, tennised, nahast sandaalid. Aksessuaaridena kanti teksa või linasest riidest narmastega õlakott, pärlitest punutud käenöörikesed, peapaela, prillid. Hipid kasvatasid oma juuksed võimalikult pikaks. (pildid) Hipid ise olid noored, kes lõid ühiskonnast lahku, et need normid ei kammitseks ja nad saaksid täiesti vabalt elada. Nagu ennem main...
AMNESTY INTERNATIONAL MIS SEE ON? · Amnesty International ehk rahvusvaheline amnestia on inimõiguste kaitseks loodud organisatsioon/survegrupp. EESMÄRK · Organisatsiooni eesmärgiks on inimõiguste rikkumise lõpetamine ja inimõiguste ülddeklaratsioonist kinnipidamine. AJALUGU · Sai alguse Londonis 1961 aastal, kui Peter Benenson luges metroos ajalehest kahe Portugali õpilase ebaõiglase vangistamise kohta. · Avalikust kaebekirjast kujunes välja rahvusvaheline liikumine. · 1970 hakati haldama kohtupidamisi ja arreteerimisi. Selleks ajaks liikmete arv 13 kordne. · 1980 kritiseeriti valitsusi, tehti kampaaniaid piinamise ja poliitvangide teemal. · 1990 töö 7 miljoni inimesega enam kui 150 riigis. · Uuel sajandil päevakorras globaliseerumisest tulenevad probleemid. STRUKTUUR · Üles ehitatud vabatahtlikel liikmetel, kuid olemas on ka tasustatud...
Suuremas osas Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Kahjuks aga juute on Eestis aina vähem.Juutide toidukultuur on range nende usu judaismi pärast. Kõik juudi toit on Koššerne, Koššer on söögitegemise religioosne taust või paljudele tegelikult elustiil. Ehk selgitab asja ka ütlemine, et söök, mis ei ole hingele hea, ei ole ka kehale hea. Loom, keda kõlbab süüa, on jumala plaani järgi loodud. Kalal peavad olema soomused ning uimed ja sestap ei ole soomusteta angerjas ega uimedeta krevett koššer. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Kõik roomavad olendid, samuti ka putukad on keelatud. Juudid ei kasvata sigu. Sealiha söömine on keelatud, tõenäoliselt sellepärast, et siga on ainus loom, kellel pole muud otstarvet kui saada tapetud ja söödud. Koššeri vastand on trefe, mis tähendab tõlkes rebitud või rebestatud. Loomad, kes on vigastatud, haiged või on surnud...
Nimeta kuus põhjust miks inimene tegutseb grupis 1. Paljude töödega ei saa inimene üksi hakkama 2. Inimeste vajadus koos tegutseda ja olla on pärilik 3. Lapsed õpivad kloosolemise kasulikkust sünnist alates 4. Grupis rahuldab inimene suhtlemisvajadust, inimene on harjunud suhtlema 5. Edukasse gruppi kuulumine tõstab enesehinnangut 6. Grupis saab inimene võrrelda oma käitumist teistega Mis on mitteametlikud grupid, mis on nende tunnused ja missugustesse kuulud sina? Mitteametlikud grupid on need grupid mille eesmärk on rahuldada üksteist huve, ilma et keegi seda gruppi organiseeriks. Sumpaatia, ühised huvid, vastastikune meeldivus. Vastupidine küsimus eelmisele. Ametlikud grupid on need grupid millele on juht javõi grupp on ka registreeritud. Ettevõtted, organisatsioonid, koolid. Kehtivad reeglid Hierarhia- ametite rida alluvuse ja alamalt kõrgemale siirdumise korr...
Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.“( Eesti põhiseadus, 1992) Nii on kirjas Eesti riigi põhiseaduses. Sellega on teoorias öeldud kõik, mis on oluline, et tagada kõikide inimeste omavaheline võrdsus. Kuigi antud juhul on tegemist meie kodumaa põhiseadusega, siis on inimestevaheline võrdsus sätestatud samadel põhimõtetel nii enamike riikide kui ka ÜRO, UNESCO ja teiste seadustes ning põhiväärtustes. Ükski inimene ei tohiks olla millegi poolest võrdsemas seisundis, seega peaks üksteisesse igal hetkel suhtuma samadel põhimõtetel. Võrdsus on sotsiaalne seisukord, kus kõigil on ühine lugupidavus ja staatus, mis tähendab, et me oleme kõik samaväärsed. See hõlmab endas igat eluaspekti meie sünnist surmani ja isegi pärast seda, seega ei tohiks olla ühtegi olukorda, kus inimest millegi tõttu diskrimineeritakse või kedagi teistest eelistatakse. Majanduslik võrdsus, turvalisus, kohustused, sõnavabadus, hääleõigus, õigus arstiabile ja sotsiaalhoolekandele – ükskõik millega ka tegemist poleks, kõigil on teistega võrdses õigused. Siiski usun, et iga inimene on vähemalt korra elus tundnud ebavõrdsust. Siinkohal pole isegi oluline, mis olukorraga on tegemist, peamine on see, et me ei saa öelda, et kõik on alati võrdsed. Teoorias kõlab see küll hästi, kuid praktikas on selline olukord vältimatult võimatu. Inglise päri...
Seega võib öelda, et ERR kajastab eestlasi. Kuid lisaks Eesti riigile elab palju eestlasi ka välisriikides. Väljaspool Eestit elavate eestlaste arvu on raske öelda. Seda peamiselt selle tõttu, et paljud riigid ei registreeri oma elanike etnilist päritolu, välismaal elavate eestlaste järglastest on paljud segunenud teiste rahvustega ning isikute vaba liikumise põhimõtte kohaselt ei registreerita rännet igas riigis (Rudi, 2014). Sellegi poolest on meid, eestlaseid, mujal maailmas väga palju ning me ei tohiks neid oma tegemistest välja jätta – nemad peaksid ka meie meedias kajastust saama. Eestlaste koguarv on ligikaudu 1,3 miljonit, millest välismaal on meie rahvuskaaslasi pea 200 000 (Rudi, 2014). Need ei ole lihtsalt numbrid, kes kuskil eksisteerivad, need on samad eestlased, nagu iga teine inimene Eestis. Neil on välisriikides oma kogukonnad, Eesti koolid ja lasteaiad, eestikeelsed kohalikud uudised ja ajalehed ning palju muud. 15% meie populatsioonist elab teistes riikides, kuid me teame nende tegemistest väga vähe, sest uudised või programmid nende tegevust eriti ei kajasta. Eesti on viimaste aastate jooksul teinud suuri edusamme väliseestlaste toetamiseks ja nende tegemistega kursis olemisteks. Haridus – ja teadusministeerium korraldab rahvuskaaslaste programmi, mis rahastab eestlaste hariduse ja kultuuri säilitamist välismaal aastatel 2014 – 2020 (Haridus – ja teadusministeerium, 2014). Samuti toimuvad erinevad lastelaagrid, kus Eesti juurtega lapsed õpivad eesti keelt ja kultuuri (näiteks Jõekääru ja Seedrioru suvekodud Kanadas) ning vanem generatsioon koguneb kultuuriõhtutele. Kõik see toimub meie oma eestlaste seas, kuid Eestis elavad inimesed teavad sellest suhteliselt vähe, sest see ei leia meedias k...
aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kus üle 9 tuhande valija (s.o 1,9% hääletamisest osavõtnutest) andis oma hääle Interneti teel. Sellest ajast alates on siduva tulemusega elektroonilist hääletamist läbi viidud juba seitsmel korral (vabariigi valimiskomisjon (VVK), 2014). Elektroonilistest valimistest võtab osa järjest rohkem inimesi ning selle populaarsus aina kasvab. 2014. a Euroopa Parlamendi valimistel kasutas e-hääletamise võimalust 103 151 valijat. Antud valijaskond moodustas juba 11,4% kõigist valimisõigustega inimestest ning lausa 31,3% kõigist Euroopa Parlamendi valimistest osa võtnud valijatest (VVK, 2014). Usun, et tegemist on kasvava trendiga, sest e-valimised on eelkõige mugav lahendus kodanikukohustuste täitmiseks. E – valimised on vajalikud just selleks, et jõuda ka nendeni, kes ühel või teisel põhjusel valimisjaoskonda tulla ei saa. Antud statistika näitab, et kõige rohkem kasutab e - valimiste teenust elanikkond, kelle vanus on 55 +, seega sinna kuulvad...
Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas. Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad. Esimese lapse sünnitamise edasilükkamise taga võib peituda soov teha karjääri ja avastada maailma. On ka teine võimalus, kus leitakse viis, kuidas kujundada tööelu vastavalt lapse vajadustele. Alati ei pruugi lapse kõrvalt tööleminek olla kõige õigeim otsus. Mida rohkem aega saab laps veeta koos vanematega, seda tugevam enmotsionaalne side tal nendega tekib. Kuna lap...
Sallivuse põhjal jagatakse inimesed justkui kahte gruppi – head ja halvad ja nende suhtumise õigeks või valeks. Viimasel ajal on väga päevakajaline pagulasküsimus. Raadiost, televiisorist ja internetist käib iga päev läbi vähemalt üks uudis pagulaste kohta, kas siis kodumaalt või mujalt. Enamasti on uudised negatiivsed, näidatakse pagulastega tulekuga seotud tagajärgi. Miks peaks siis Eesti ühiskond teiste riikide näidete põhjal salliv olema? Laste ja noorte arvamus saab alguse kodust. Kui kodus vanemad avaldavad arvamust, et pagulased on pahad ja kõik nendega kaasnev samuti, siis arvame ka meie, lapsed, et nii ongi. Meid hirmutab nende kultuuriline erinevus, nahavärv ja usk. Meie oleme harjunud enamasti „valge“ inimesega ja väikses maakohas on võõristav näha „musta“ inimest ja veel võõristavam on näha, kui iga teatud kellaeg hakkab see inimene palvetama ja veel imelikum on seda näha, kui ta teeb seda näiteks koolis. Samuti oli meile võõras kooseluseadus. See seostus kõigi jaoks omasooliste kooseluga. Ka nendele vaadatakse meie ühiskonnas viltu, eriti kui neil on laps. Mis mõttes tal on kaks ema või kaks isa? Meil on tavapärased ikka traditsioonilised pered, kus on ema ja isa. Neil lastel saab koolis raske olema. Koolikiusamine puudutab ka traditsioonilisest perest lapsi, kes on siis natuke paksemad, rumalamad, vaesemast perest jne. Koolikiusaja leiab alati põhjuse. Ka siin saavad vanemad kodus palju ära teha. Tuleks juba varakult hakkama lastele seletama, et tohtis ei ole kust ta tuleb ja kes on tema vanemad, tähtis on inimene ise, sest tegelikult ta ju võibki olla hästi tore. Minu arvates on meil, eestlastel, teistelt riikidelt veel palju õppida. Me peame andma pagulastele ja geidele võimaluse olla ühiskonnas tahetud. Peame mõtlema oma seisukohalt,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
