Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Õigusmõistmisel tuleb lähtuda nüüd ka Euroopa Liidu õigusest. 12. Kas Riigikohus on oma praktikas analüüsinud Euroopa Liidu Lissaboni lepingut ja selle vastavust Eesti põhiseadusele? Ei 13. Milliste riikide kohtud on Lissaboni lepingut analüüsinud ja mis on olnud nendes kohtuasjades põhiküsimuseks? Lepingut on uurinud Prantsuse konstitutsioonikohus, Belgia Riiginõukogu, Tšehhi konstitutsioonikohus, Läti konstitutsioonikohus ja Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus. Kõik lepingut uurinud kohtud on lõpptulemusena jõudnud otsusele, et leping on vastavuses nende riigi põhiseadusega. Samuti leidsid kõik, et EL ei muutu Lissaboni lepingu jõustudes ei roogiks ega liitroogiks. Saksamaa ja Läti konstitutsioonikohus märkisid ka, et EL-is ei hakka olema üht rahvast, vaid on
kohaldada lisaks Eesti õigusele ka Euroopa Liidu õigust. 15. Kas Riigikohus on oma praktikas käsitlenud Lissaboni lepinguga seonduvat? Vastus: Riigikohus ei ole saanud analüüsida Euroopa põhiseaduse lepet ega seda asendavat Lissaboni lepingut. 16. Milliste riikide kohtud on Lissaboni lepingut analüüsinud ja mis on olnud nendes lahendites põhiküsimuseks? Vastus: Lissaboni lepingut on analüüsinud Prantsuse Konstitutsiooninõukogu, Belgia Riigikogu, Tšehhi konstitutsioonikohus, Läti konstitutsioonikohus ja Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus. Põhiküsimuseks on olnus see, et kui palju võib üks sõltumau demokraatlik õigusriik delegeerida pädevusi Euroopa Liidule ja kus on selle delegeerimise piirid. 17. Mida kinnitab Tsehhi konstitutsioonikohtu arvates Lissaboni lepinguga kehtestatud liikmesriigi õigus astuda liidust välja? Vastus: Väljaastumisele õigusliku aluse loomine kinnitab Tšehhi
Mandri-Euroopa mudel Kohtunikud Kohtusüsteemid Anglo-Ameerika nimetab ametisse valitus, vajalik mudel Kohtunik on omab poliitilises õigusalane kõrgharidus, amet on kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale rahva poolt valitav, tal ei pea olema korrale. Kohtusüsteem on juriidilist haridust, ei pea olema mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on valitseva korra kaitsja. Kohtusüsteem konstitutsioonikohus. on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. II. Kostage skeem, mis iseloomustaks Eesti kohtusüsteemi struktuuri. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme moodustavad maakohtud (4) ja halduskohtud (2), teise astme ringkonnakohtud (2) ning kolmandaks astmeks on Riigikohus. Kohtukorraldus ja kohtuteenistuse õiguslikud alused on sätestatud. III. Selgitage mõisted: Hagi.... kohtule esitatud avaldus. Hageja... osapool, kes esitas kohtule avalduse.
Sama isik võib olla ametis kaks järjestikust ametiaastat. Seadusandlik organ on ühekojaline Vabariigi kogu, mille 230 liiget valitakse proportsionaalsuse põhimõttel 4ks aastaks. Peaministri ja ministrid nimetab president. Portugalis on mitmeparteisüsteem. Olulisemad erakonnad on Sotsiaal Partei ja paremtsentristlik Sotsiaal Demokraatlik Partei. Kohtu süsteem on kolme astmeline. Kõrgem kohus on ülemkohus, põhiseaduslikkuse järelvalvega tegeleb konstitutsioonikohus. Portugali lipu punane värv sümboliseerib revolutsiooni ja võitlust, roheline lootust. Lipul on Portugali vapi kilp. Vapi keskel valgel väljal olevad viis sinist kilpi on kujunenud sinisest Burgundia ristist, punasel ribal paiknevad seitse kuldset kastelli, pärinevad Kastiilia vapilt. Vapi kilbi aluseks olev armillaarsfäär- muistne mööteriist, millega määrati taevakehade asendit ja liikumist- sümboliseerib Portugali meresõitjate saavutusi .
kohtuvõimu ja täitevvõimu liigsel määral. Eestis on selleks ajaks aga kolm aastat, mis on selgelt rohkem kui Leedus. Siit tõusetub aga küsimus, kas selline olukord üleüldse ohustab kohtute sõltumatust, kuivõrd Justiitsministeeriumil on väga tarvis kohtuniku kompetentsi. Samas võib tekkida aga oht, et kohtunikku mõjutatakse Justiitsministeeriumi poolt ning võivad tekkida isiklikul tasandil liiga sõbralikud kontaktid, mis võivad tema töökulgu segada. Leedu Konstitutsioonikohus on samuti leidnud, et kohtunikke sai varasemalt liiga kergelt tööst vabastada. Leedu kohtute seaduse artikli 56 kohaselt jäi justiitsministrile liiga suur vastutus ning Riigikohus leidis, et siit võib tõstatuda probleeme võimude lahususega, mille kohaselt ei tohi täitevvõimu kaasata kohtute süsteemi. Eestis vabastab kohtunikke ametist president riigikohtu esimehe ettepanekul. Seega on põhjendatud arvata, et Leedu
Kolmes vormis, ametkondlikus, poliitilises ja õiguslikus 15. Iseloomusta Anglo-Ameerika kohtusüsteemi. Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Iga kohtunik võib tõstatada kohtuprotsessikäigus küsimuse kongreetse seaduse põhiseadusevastasuses. Kohtunikus nähakse kodanikku mitte valitseva reziimi kaitsjat. 16. Iseloomusta Mandri-Euroopa kohtusüsteemi. Mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, kriminaal ja tsiviilkohtud. Sageli ka halduskohtud.kõrgeim haru konstitutsioonikohus. 17. Kirjelda Eesti Vabariigi kohtusüsteemi. Mandri euroopa kohtusüsteem 18. Kes on advokaat, prokurör, rahvakohtunik, hageja, kostja. Advokaat - Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine. Mõiste kasutamisel on oluline mõista, et erinevates õigussüsteemides võib sõna "advokaat" või sarnase tüvega sõna tähendada oluliselt erinevaid õigusega seotud elukutseid, näiteks kohtujurist (advocate general) Euroopa
Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. ANGLOAMEERIKA: * pole omaette konstitutsioonikohust * kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * kohtunikes nähakse kodanike kaitsjat, kohtunikel suur mõjuvõim * kohtunikkond moodustatakse valimiste teel * kohtunikul ei pea tingimata olema juriidilist haridust MANDRIEUROOPA: * mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal ja tsiviilkohtud, halduskohtud) * kõrgeim aste on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus * range hierarhia ja karjääripõhimõte * kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus * kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ning kaitseb seda * oluline roll on kohtueelsel menetlusel ja riiklikul süüdistajal * kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks ÜLEJÄÄNUD: * spetsiifilised ega liigitu kummagi eelneva alla
lepingujärgsete kohustuste aluste ja kollisiooninormi kehtestamisega seotud küsimused. Muudes asjades on mitmel autonoomsel piirkonnal teatud valdkondades oma tsiviilõigussüsteem koos reeglitega, mis määravad kindlaks, millistes asjades tuleb rakendada asjassepuutuvat tsiviilseadust ja 7 millistes üleriigilist tsiviilseadustikku. Vastuolud riigi ja autonoomsete piirkondade pädevuse küsimustes lahendab konstitutsioonikohus. Tsiviilseadustiku sätted, mis määravad kindlaks seaduste jõu ja nende kohaldamise korra ning mis reguleerivad abielu kehtetuks tunnistamist, lahus elamist ja lahutust, välja arvatud need, mis on seotud abiellumisega, kehtivad üldjuhul ja vahetult kogu Hispaanias. Muudes asjades kehtib tsiviilseadustik jõusolevate piirkondlike ja eriseadustega kooskõlas üldnormina kõigis provintsides ja aladel, kus neid asju ei ole sätestatud juba piirkondlike eriseadustega
ja nende vastu esitatud varalise vastutusega seotud kaebustega. Sotsiaalasjade kohtud arutavad sotsiaalõiguse valdkonna küsimusi, nagu töötaja ja tööandja töölepingust tulenevad individuaalsed töövaidlused, kollektiivläbirääkimised, sotsiaalkaitsega seotud kaebused ja riigi vastu esitatud kaebused, kui riik on tööseaduste kohaselt vastutav. Lisaks nimetatud neljale kohtutüübile tegutsevad Hispaanias sõjaväekohtud. 6 Hispaanial on ka 12-liikmeline Konstitutsioonikohus, kelle ülesandeks on hinnata seaduste sobivust ning otsustada autonoomsete piirkondade ja keskvalitsuse vaidluste üle. Riigipea Riigipeaks on kas kuningas või kuninganna, hetkel on aastast 1975 kuningas Juan Carlos I, kes määrab valitsuse peaministri kandidaadi. Riigipeal pole täidesaatvat rolli, ainult ametnike ametisse määramine, nendelt aruannete saamine ja Hispaania esindamine ametlikel ja pidulikel puhkudel nii kodus kui ka võõrsil.
Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea oema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja. Kohtusüteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Mandri-Euroopa kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale korrale. Kohtusüteem on mitmeharuline, kõrgemaks astmeks on konstitutsioonikohus. SEADUSANDLIK VÕIM RIIGIS: parlament(riigikogu), valitakse 4. aastaks, valida võib EV kodanik, 101 saadikut. ÜL: *võtab vastu seadusi *võtab vastu eelarve, aga selle koostab valitsus *ratifitseerib välislepinguid(kinnitab neid) *valib presidendi, kinnitab ametisse kõrgemad ametnikud nt. Peaministri kandidatuur, Eesti Panga juht jne. *arutab olulisi küsimusi oma istungitel ÕIGUSED: *õigus aru
III astme kohtus (Riigikohus) vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus, misjärel otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Riigikohtu otsus on lõplik. 7. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi? ANGLO-AMEERIKA MANDRI-EUROOPA Kohtusüsteem ühtne Mitmeharuline süsteem (3-astme kohus) Pole konstitutsioonikohust Konstitutsioonikohus (riigikohus, mis kontrollib, kas otsus on põhiseadusega kooskõlas) Kohtunikud valitakse rahva poolt (kohtunik Valitsus nimetab kohtuniku ametisse töötab rahva ja kodanike heaks) (kohtunik töötab riigi heaks) Kohtuniku saab rahvas maha hääletada Kohtunik on eluaegne või ametiaega pikendada 8. Milliseid kohtuid eksisteerib Eestis, millal saab pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtu poole
ametikohaga jne). 28. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi? (vana õpik lk 122-125) USA kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Anglo-Ameerika süsteemis ei ole konstitutsioonikohust. (Konstitutsioonikohtu ülesanne on põhiseaduslik järelvalve) Kohtunikel palju suurem võim, kui Mandri- Euroopa kohtunikel. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem. Kõige kõrgemaks astmeks konstitutsioonikohus. Ntx tugeva konstitutsioonikohtuga on Saksamaa. 29. Milliseid kohtuid eksisteerib Eestis? (Põhiseaduse 13. peatükk) 1. astme kohtud on maakohtud ((4tk- Harju, Viru,Pärnu, Tartu)kõik tsiviil-kriminaal- ja väärteod) ja halduskohtud (2tk- tln, tartu TEGELEVAD HALDUSASJADEGA). 2. astme moodustavad ringkonnakohtud (2tk Tallinn, Tartu) tegelevad teise astme maa-ja haldusasjadega. Enamasti vaatavad esimese kohtuastme lahendeid ûle or sth
ennetähtaegsete rahvasaadikute valimiste korraldamine. Jeltsin kutsus valijaid üles hääletama jaatavalt kõigis neljas küsimuses. ...... 25. aprillil 1993 toimuski referendum. 58,5% hääletajaid avaldas usaldust presidendile ja 52,8% toetas Jeltsini sotsiaal ja majanduspoliitikale. Tagandamine 21. septembril 1993 andis Jeltsin välja seadluse nr 1400. Kohe pärast seadluse nr 1400 väljakuulutamist kokku tulnud Konstitutsioonikohus kuulutas seadluse ja Jeltsini pöördumise Venemaa kodanike poole konstitutsioonivastaseks ning juhtisid tähelepanu sellele, et nad annavad aluse Jeltsini tagandamiseks. Seejärel tagandati Jeltsin ametist Kongressi erakorralisel istungil Jeltsini "Rünnak" 4. oktoobril sisenesid Moskvasse Jeltsinile lojaalsed väeüksused. Ülemnõukogu hoone (Moskva Valge Maja) piirati ümber, seda tulistati tankimürskudega ning hoone süttis. Hukkus
Tähtsaim pole konkreeset valdkonda puudutav seadus, vaid kohtupretsedentanaloogilises kohtuasjas varem langetatud otsus. Kohtuvõim on üks võimuharudest, kohus on iseseisev ja sõltumatu. Demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem, et vähendada eksimise võimalust · Mandri-Euroopa- kohtusüsteem on spetsialiseerunud ja mitmeharuline (kriminaal-,tsiviil- ja haldus), kõrgeimaks on konstitutsioonikohus. Kohtunikud nimetab ametisse valitsus eluks ajaks, peab olema õigusalane kõrgharidus. Kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Kohtusüsteemis range hierarhia ja karjääripõhimõte. Kohtusüsteemi funktsioonid: · õiguskorra tagaminne ja kodanike õiguste kaitse · täidab konstitutsioonilisi funktsioone: eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni: -seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve
Struktuur Ühtne Mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem Kohtuniku Rahvas valib ametisse, juriidiline Kohtunikud nimetab valitsus, ametisse haridus ei ole ilmtingimata nõutud erialane ülikooliharidus on nõutud saamine, haridus Kõrgeim Ülemkohus Konstitutsioonikohus kohtuorgan Kohtuotsuse Kohtuniku nägemus asjast Lähtutakse seadustest tegemise alus Põhiseaduslik- Iga kohtunik võib tõstatada Konstitutsioonikohus kuse järelvalve kohtuprotsessi käigus küsimuse konkreetse seaduse konstitutsioonikohasuse vastavusest Kohtuniku roll Vaba ja iseseisev inimene Määratuid ametisse eluks ajaks ühiskonnas
Kavas on üle minna kõigi saadikute otsevalimiseni.9 provintsi valitsevad valitavad kubernerid. Täidesaatev võim. President valitakse ühekordselt viieks rahvaks otse rahva poolt. President on riigipea ja relvajõudude ülemjuhataja. Algatab seadusi. Peaministri määrab president. Peaminister on valitsusjuht. Riiginõukogu koosneb 20-st liikmest, kelle määrab president peaministri soovitusel. Korraldab valitsusasutuste tegevust. Kohtuvõim. Konstitutsioonikohus tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalega ning presidendi, Riiginõukogu liikmete ja muude kõrgete võimukandjate tagandamisega. Koosneb 9 kohtunikust, kellest kolm määrab president, 3 Rahvuskogu ja 3 Ülemkohtu esimees. Ülemkohus on kõrgeim kassatsiooni- ja apellatsioonikohus. Kohtunikud määrab kuueks aastaks president Rahvuskogu heakskiidul. Kõik kohtunikud, välja arvatud esimees, võivad ametis olla ka mitu ametiaega.. Kõrged kohtud ja alama astme kohtud kohtunikud
o Ei nõuta juriidilist haridust o Rõhutab kohtuniku vabadust ja iseseisvust; kohtunik on uurija, kes võib lõpuks jõuda ka üpris valitsuskriitilistele seisukohtadele. · Mandri-Euroopa o Iseloomulik on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal-, tsiviilkohtuteks, sageli ka halduskohtuteks o Kõrgeim aste- konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste ui ka eelnõude vastavust põhiseadusele. o Kohtunikud nimetab valitsus o Kohtunikul peab kindlasti olema õigusalane ülikooliharidus o Loomulikuks peetakse, et kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Seetõttu oluline roll kohtueelsel menetlusel ja riiklikul süüdistajal. o Kohtunik nim. ametisse eluajaks, tagandamine on keeruline
huvidest lähtudes interventsioon, riik, mis ulatuslikult sekkub majandustegevusse. interventsionistlik riik järelvalve institutsioonid riigiasutused, mille ülesandeks on ametnike või teiste madalamal seisvate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse kontroll; järelvalve institutsioonideks on riigiehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsmanid, ametid ja inspektsioonid keinsianism ehk keinslus Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses, kuna kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suutvat kriise vältida
lõike kohaselt oleks välistanud ülesande vastuvõtmise. (05.05.2005) (3) Advokaat võib osutada õigusteenust mitmele isikule samas asjas, kui ei esine huvide konflikti. Huvide konflikti ei esine muuhulgas juhul, kui kõik need isikud nõustuvad ja soovi avaldavad, et advokaat osutaks samas asjas õigusteenust ka teistele klientidele. Kui samas asjas hiljem tekib vaidlus, ei või advokaat osutada õigusteenust ühelegi nimetatud klientidest. (05.05.2005) 6. Konstitutsioonikohus ehk Põhiseaduslikkusejärelevalvekohtumenetlus nn. Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) – VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel.
kolmas funktsioon on olla iseenda (st ametnikkonna) taastootmine ja inimressursi juhtimine. 8. Leia 3 erinevust anglo-ameerika ja mandri-euroopa kohtusüsteemide vahel. Mandri-Euroopa: 1)Kohtunikud nimetab ametisse valitsus, tema amet on eluaegne. 2)Kohtunikul vajalik õigusalane kõrgharidus. 3)Keerukad ja aeganõudvad protsessid, advokaat peab leidma seaduses augu + tõlgendama. 4)Kohtusüsteem mitmeharuline, toetub seadustele, tipuks konstitutsioonikohus. Anglo-Ameerika: 1)Kohtunikud kodanike poolt ametisse määratud, ei pea olema juriidilist haridus. 2)Pole notareid ega kinnisturaamatuid. 3)Vandemehed (12), advokaat rõhub nende tunnetele. 4)Ühtne kohtusüsteem, tipuks ülemkohus. 9. Mis on omavalitsuse ülesanded? (3) Kuidas jaotuvad ülesanded volikogu ja vallavalitsuse vahel? 1)sotsiaalabi ja -teenuseid 2)vanurite hoolekannet, 3)noorsootööd, 10. Kuidas toimuvad presidendivalimised Eestis? Too välja kaks erinevat võimalust.
2. Ombudsmani (lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis) institutsioon 12. Anglo-ameerika: kohtunik omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea olema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja, kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Mandri-euroopa: kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, on lojaalne kehtivale korrale, kohtusüsteem on mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on konstitutsioonikohus. 13. Kohtusüsteemi funktsioonid: Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve Erinevate võimuinstitusioonide või-tasandite tasakaalustamine Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Kohtusüsteem- on ühtne,tipnedes ülemkohtuga. 14. I astme kohus I astme kohus Maakohus Halduskohus - Harju - Tallinn - Viru - Tartu - Pärnu - Tartu Arutab tsiviilasju, kriminaalasju, Arutab haldusasju Väärteoasju II astme kohus
Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte Seadus- Täide- andlik saatev võim võim PARLAMENT VALITSUS Kohus Kohtusüsteemid (2 põhilist mudelit) Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika Mitmeharuline kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal- ja Kohtusüsteem on ühtne, tipneb tsiviilkohtuteks, ka halduskohtuteks. ülemkohtuga Kõrgeim aste konstitutsioonikohus, Kohtunikul tugev mõjuvõim mis hindab põhiseadusele vastavust. poliitikas (uuendused poliitikas, Valitsus nimetab kohtunikud ei pea omama juriidilist haridust) Õigusalane haridus Kohtunikkond moodustatakse Lojaalsus riigile valimiste teel Kohtunik on kodaniku kaitsja, mitte reziimi kaitsja
Valitsemise stabiilsuse tagamine: suudab seista vastu hetkelise aktuaalsuse või erakondliku huvi ajel loodud õigusakti kehtestamisele 17. Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi eristav tunnus: Anglo-Ameerika: Kohtusüsteem ühtne- pole astmeline. Pole konstitutsioonikohust Kohtunikud valitakse (Nn Missouri plaan) Kohtunik kodanike kaitsja Euroopa: Mitmeharuline süsteem Konstitutsioonikohus Kohtunikud nimetab valitsus Kohtunik eluaegne Riigikogu nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja riigikohtu liikmed Muud kohtunikud president Riigikohtu ettepanekul Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena 18. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus: Kohtusüsteem kolmeastmeline: Maakohtud – tsiviil- ja kriminaalasjad ning halduskohtud – kaebused ametiasutuste ja isikute vastu
üksteisest? Anglo-Ameerika: · Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. · Kohtunik omab suurt mõjuvõimu. · USA kohtunikud on mitmeid kordi põhjustanud oma otsustega tõsiseid uuendusi riigi poliitikas. · USA-s valitsevad kohtunikud. Mandri-Euroopa: · Kohtunikus nähakse kodaniku, mitte valitseva reziimi kaitsjat. · Mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal, tsiviil). · Kõrgeimaks on konstitutsioonikohus. 13) Kohtusüsteemi tähendus ja funktsioonid üldiselt. Kohtuvõim- poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Funktsioonid: 1. Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. 2. Täidab erinevate võimuinstitutsioonise või- tasandite tasakaalustaja rolli. 3. Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. 14) Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem? 1 astme kohus: Maakohus · Harju · Viru · Pärnu · Tartu
· Õppepuhkus. · Mitmeharuline · Lisakulude hüvitamine. spetsialiseeritud · Suurem vanaduspension. süsteem. · Konstitutsioonikohus. Järelevalve ametnike tegevuse üle · Kohtunikud nimetatakse · Ametkondlik kontroll. ametisse. Distsiplinaarkaristused · Kohtunik on poliitiliselt · Poliitiline kontroll
Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Nt. Piletita sõit, maa saastamine heitveega, põõsaste ebaseaduslik raiumine, omavoliline ehitamine, rongiliiklust segavate esemete asetamine raudteele. Ringkonnakohtud ehk teise astme kohtud vaatavad appellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid. Riigikohus vaatab peamiselt läbi kassatsiooni korras teise astme kohtu lahendeid. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelvalve kohus ehk konstitutsioonikohus. Lubasi riigikohtus asjade lahendamiseks annab riigikohtu loakogu, mis koosneb kolmest riigikohtu kohtunikust. Kõik riigikohtu lahendid on avalikud Riigi Teatajas. Hagiavaldus on tsiviilkohtule seaduses ettenähtud korras esitatav kirjalik dokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Avalduse tegemisel peaks maksma ka riigilõivu, mis oleneb esitatavast nõutavast summast
mille ülesandeks oleks kontrollida seaduste vastavust põhiseadusele) • Kohtunikud valitakse (nn Missouri plaan) • Kohtunik on kodanike huvide kaitsja Mandri-Euroopa (NT: Eesti) • Mitmeharuline süsteem • Konstitutsioonikohus, mille ülesandeks on põhiseaduslikkuse järelvalve • Kohtunikud nimetab valitsus • Kohtunik on eluaegne • Eesti: PS §65 Riigikogu nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja riigikohtu liikmed
*dem.riigis- kohtu iseseisvus ja sõltumatus *kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja pol.kultuur *kohtusüsteemid: 1)Anglo-Ameerika: -USA kohtusüsteem, ühtne, tipnedes ülemkohtuga -kohtunik omab suurt mõjuvõimu (ei pea omama jur.haridust) -kohtunikkond moodustatakse valimiste teel -pole konstituts.kohust 2)Mandri-Euroopa: -mitmeharuline, spetsialiseeritud kohtusüsteem; jaguneb tsiviil-ja kriminaalkohtuteks -kõrgeim kohtusüsteem konstitutsioonikohus (nt EST, SKM) -valitsus nim kohtunikud (ametis eluks ajaks, peab omama vastavat haridust) EESTIS *3-astmeline kohtusüsteem: Riigikohus - Ringkonnakohus Haldus-ja maakohus *ringkonnakohus=apellatsioonikohus *ringkonnakohus ei muuda alati I astme kohtu otsust *ringkonnakohus ei pea muutma kohtuotsust- võib jätta samaks või tagasi lükata *Riigikohus ei vaata asja sisuliselt läbi
Ta on olnud Ukraina peaminister 21. novembrist 2002 7. detsembrini 2004, 28. detsembrist 2004 - 5. jaanuarini 2005 ja alates 4. augustist 2006. Ukrainas on täidesaatev võim presidendil, peaministril ja ministrite kabineendil. President on riigipea, kes valitakse viieks aastaks otse rahva poolt. Peaministri nimetab president ja kinnitab Ülemraada Ministrite kabinet koosneb peaministrist, kahest asepeaministrist ja 15 ministrist. Ukrainas on tähtsaimaks kohtuks konstitutsioonikohus, mis tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalvega. See koosneb 18st üheksa aastat ametis olevast liikmest. Konstitutsioonikohtule alluvad kohalikud kohtud, kaubanduskohtud, oblasti apellatsioonikohtud ja ülemkohus. Seadusandlik võim on piirkondlikke valitsuste ja Verhovna Rada käes. Verhovna Rada ehk Ülemraada on ühekojaline parlament, mis koosneb 450st neljast aastaks valitavast liikmest: Ülemraada algatab seadusi, ratifitseerib lepinguid, kiidab
Ta on olnud Ukraina peaminister 21. novembrist 2002 7. detsembrini 2004, 28. detsembrist 2004 - 5. jaanuarini 2005 ja alates 4. augustist 2006. Ukrainas on täidesaatev võim presidendil, peaministril ja ministrite kabineendil. President on riigipea, kes valitakse viieks aastaks otse rahva poolt. Peaministri nimetab president ja kinnitab Ülemraada Ministrite kabinet koosneb peaministrist, kahest asepeaministrist ja 15 ministrist. Ukrainas on tähtsaimaks kohtuks konstitutsioonikohus, mis tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalvega. See koosneb 18st üheksa aastat ametis olevast liikmest. Konstitutsioonikohtule alluvad kohalikud kohtud, kaubanduskohtud, oblasti apellatsioonikohtud ja ülemkohus. Seadusandlik võim on piirkondlikke valitsuste ja Verhovna Rada käes. Verhovna Rada ehk Ülemraada on ühekojaline parlament, mis koosneb 450st neljast aastaks valitavast liikmest: Ülemraada algatab seadusi, ratifitseerib
2) Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel. 3) Esimese ja teise astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. 4) Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 8. Põhiseaduslikkusejärelevalvekohtumenetlus nn. Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) – VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel.
rahva poolt valitud saadikuid. A-A mudel: kohtunik omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, rahva poolt valitav, ei pea olema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja, kohtusüsteem on ühtne; kõrgeimaks ülemkohtu. M-E mudel: kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet eluaegne. Kohtusüsteem on mitmeharuline; kõrgeimaks konstitutsioonikohus. Milliseid positiivseid külgi võib leida Ameerika Ühendriikide kohtunike ametissepaneku korras? *rahvas valib kohtuniku ja see muudab kohtuniku lähedasemaks kogukonnale, kus tal tuleb töötada. * Kuna kohtuniku valib rahvas, mitte parlament või valitsus, siis on kohtunike oma otsus vabam, nad ei sõltu nii palju nendest riigionudest. Kui kauaks määratakse ametisse kohtunikud? Eluks ajaks. Mille poolest erineb kohtus tsiviilasi kriminaalasjast?
neutraalsusest on pigem müüt kui tegelikkus. Anglo-ameerika traditsioon rõhutab kohtuniku vabadust ja iseseisvust; kohtunik on uurija, kes võib lõpuks jõuda ka üpris valitsuskriitilistele seisukohtadele. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal- ja tsiviilkohtuteks, sageli veel ka halduskohtuteks. Mandri-Euroopa kohtusüsteemi kõrgeimaks astmeks on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele. Tugeva konstitutsioonikohtuga riik on näiteks Saksamaa. Kohtunikud nimetab selles mudelis valitsus. Nagu kogu Euroopa avalikus teenistuses, nii kehtib ka kohtusüsteemis range hierarhia ja karjääripõhimõte. Kohtunikul peab kindlasti olema õigusalane ülikooliharidus. Mandri-Euroopa traditsioonis peetakse loomulikuks, et kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda
taotleda need EL liikmesriigid, kelle sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta moodustab vähem kui 90% EL keskmisest. interventsioon, interventsionistlik riik (2) - riik, mis ulatuslikult sekkub majandustegevusse. järelvalve institutsioonid (2,3) - riigiasutused, mille ülesandeks on ametnike või teiste madalamal seisvate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse kontroll. Järelvalve institutsioonideks on riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsmanid, ametid ja inspektsioonid kapitalism (1) - majandussüsteem, kus tootmis- ja vahetusvahendid on eraomanduses ning mille toimimiskeskkonnaks on turg kapitalistid e. kodanlus (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes omab tootmisvahendeid kautsjon (3) - valimispraktikas kasutatav rahalise sissemakse nõue kandidaadi registreerimiseks. Kautsjoni suurus määratakse valimisseadusega seadusega.
seaduse või muude seaduste alusel. Ametnikud on vaid need töötajad, kes täidavad avalikku võimu. Nemad ei tööta mitte töölepingu, vaid avaliku teenistuse seaduse alusel ja võetakse tööle asutuse juhi käskkirjaga. (nii ei ole ametnikud näitlejad ja õpetajad, kuigi teatrid ja koolid kuuluvad riigile või linnale) Riigiasutuste ja ametnike tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks on loodud spetsiaalsed järelevalveinstitutsioonid (riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, riiklik lepitaja, inspektsioonid) 7. Avalik- ja erasektor - Ühiskonna jaotus sektoriteks (lk.29-34) avaliku riik ehk valitsemine e. avalik sektor elu sfäär majandus e. erasektor kodaniku e. tsiviilühiskond e. kolmas sektor eraelu sfäär Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud omavalitsused). kuid mitte ainult
avaliku haldusega. Püsivus- töökogemus ja professionaalsus. Arvukus. Süsteemi stabiliseerija ja vahekotunik. Järelvalve: sisekontroll (eetikanormid), poliitiline (varaline järelvalve, kontroll kõrgemate ametikohtade protsetuuride täitmise üle), õiguslik (tagab haldussuutlikkuse, väldib korruptsiooni; kohtusüsteemi või ombudsmani abil) KOHTUVÕIM- Kohtusüsteemid: Anglo-Ameerika (ühtne, tipneb ülemkohtuga, puudub konstitutsioonikohus, kohtunikud valitakse) ja Mandri-Euroopa (mitmeharuline spetsialiseerunud; tipneb konstitutsioonikohtuga; kohtunikud nim valitsus). Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Funktsioonid: seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve; erinevate võimuasutuste tasakaalustaja; kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabailiseerimine. EUROOPA LIIT MINISTRITE NÕUKOGU- Seadusandlik. Igat liikmesriiki esindab 1 minister. Koosseis sõltub, mis küsimust arutatakse
leping pole veel jõustunud.) Kuidas EL mõjutab Eesti suveräänsust? 1) COSTA VS ENEL doktriin 6/1964 (Itaalias said võimule kommunistid, kes hakkasid energiatootmist riigistama) Euroopa primaarõiguse ülimuslikkus. 2) INTERNATIONALE HANDELSGESELLSCHAFT 11/1970 Küsimus sellest, et kas EL määrusega või direktiiviga võib rikkuda riigi ps? EL ps ülimuslikkus teise riikide ps suhtes. 30. juunil 2009 otsustas Saksa liidu konstitutsioonikohus Lissaboni leppe üle. Rõhutas üle, et EL on sõltumatute ja iseseisvate riikide poolt loodud rahvusvaheline organisatsioon. See EL tegutseb nn piiratud üksikvolituse printsiibi alusel. EL ei tohi ületada talle antud piiratud üksikvolitust. Kehtivad põhiseadused piiravad EL olemust sellega, et EL on ja jääb riikide liiduks oma praeguses õiguslikus vormis, EL ei saa muutuda liitriigiks. Suveräänsus jääb riikidele. On
- koosseisu häälteenamus (näit. valitsuse umbusaldamine) - kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus (näit. presidendi valimine). Järelvalve seadusandliku võimu üle - finantskontroll - erakondade kohustus esitada aruanne valimiskampaania rahastajate kohta - muuta kuluaaritegevus ehk lobism võimalikult avalikuks, s.t. et saadikud peavad avalikustama oma kontaktid survegruppidega - seadusandliku kogu tegevuse seaduslikkuse kontroll, mida teostab kas konstitutsioonikohus (enamuses Euroopa riikides) või riigi kõrgeima astme kohus (USA-s Ülemkohus). Eestis on seaduslikkuse kontroll riigi kõrgeima astme kohtul - Riigikohus. Õiguskantsler (vt. Kama, lk.174) teostab järelvalvet õigustloovate aktide üle, s.t. ta peab jälgima, et Riigikogu, valitsuse või kohaliku omavalitsuse vmt seadused ja määrused ei oleks vastuolus põhiseadusega. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik ministri õigustes, kelle nimetab 7
Määrus Kohalik omavalitsus · Õigusnormi koht on õiguseallikas. · Õiguseallikatest leiame õigusest. 1. PÕHISEADUS kõige kõrgemal kohal õigusallikate hierarhias. · Kõik normid peavad olema kantud ülipositiivsest ehk loomuõigusest. · On midagi loomulikku, mis meile kuulub, mida ei saa seadusega võtta. · Riigikohus on ka konstitutsioonikohus. · Eesti õiguskord kasutab õiguse allika tähenduses õigustloovat akti paragrahv 139 sätestab selle. · Seadus sisaldab alati õigusnormi. · Kõik teised ei pruugi õigusnormi sisaldada. 2. KONSTITUTSIOONILISED SEADUSED vastuvõetavad riigikoguliikmete häälteenamusega. · Presidendi valimine · Valitsuse seadus · Kodakondsusseadus · Eesti Panda seadus jne. 3. RAHVUSVAHELINE TAVAÕIGUS on PS tulenevalt meie korra lahutamatu osa. 4
järelvalve. Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Kohtunikkond moodustatakse USA-s valimiste teel. Näiteks valib mõnedes osariikides rahvas kohtunikke samamoodi nagu rahvasaadikuid. Ameerika Ühendriikides ei pea kohtunikul olema ilmtingimata juriidilist haridust.. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal- ja tsiviilkohtuteks, sageli veel ka halduskohtuteks. Mandri- Euroopa kohtusüsteemi kõrgeimaks astmeks on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele. Kohtunikud nimetab selles mudelis valitsus. Kohtunikul peab kindlasti olema õigusalane ülikooliharidus. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks, tema tagandamine on üpris keeruline protseduur. Kohtusüsteemi funktsioonid Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Lisaks sellele täidab kohtusüsteem ka konstitutsioonilisi funktsioone. Üldjoontes eristatakse nelja
Teine oli Tsehhoslovakkia. 1920 oli enne Austriat neil asutamisdokument, aga peale Austriat alles kogunes kokku. Kohtud, mille põhiülesanne ongi põhiseaduslikkuse järelvalve. See oli tolle aja kohta kahjuks liiga suur arenguhüpe kuna mõlemad kohtud tegelikult lõpetasid oma töö. 1938 sai see lõpu. Tsehhide oma tegelikult tööle ei läinudki. Põhja panevat sisulist landmark otsust ei ole neilt kuulda olnud. (Tsehhi). Pärast II MS: Saksamaal Karlsruhe. Konstitutsioonikohus asub selle tehinslinna mõisapargis. 1951 alustas tööd, euroopa mõjukaim kohus 20ndal sajandil tänapäevani välja. Rohkem õigusfilosoofiat kui mõnes raamatukogus. Itaalias ka mõjukas, aga mitte nii hea kvaliteediga ja mõjukas kui Saksa oma. Neilt on ka olulisi lahendeid tulnud. Eesti: 1920 esimene põhiseadus. Meil oli administratiivosakond, mis ütles et eesti kohtutel tuleb jätta kohaldamata seadus kui leitakse, et see on ps-ga vastuolus 1927. Kas seda saab juba lugeda
interventsionistlik riik riik, mis sekkub ulatuslikult majandustegevusse intress raha hind; raha omanikule raha kasutamise eest makstav protsent kasutatavast rahasummast jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve järelevalveasutus riigi institutsioon, mille ülesanne on teiste riigiasutuste ja ametnike või parlamendi tegevuse seaduslikkuse kontrollimine: riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsman, inspektsioon kantsler ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujuvuse ning tõhususe eest, kantsler peab ametnikuna tasakaalustama ministri kui erakonnast sõltuva poliitilise figuuri mõju kapitalism majandussüsteem, milles tootmisressursid on eraomanduses ning kus majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena
*22 Küsimus, kui intensiivne peaks olema kohtulik kontroll, on õiguspoliitilist laadi. Millised on Riigikohtu valikud? Võttes kokku Euroopa kohtute praktika, võib üldjoontes eristada nelja kontrollimudelit. Kõige passiivsem on (1) Itaalia vastupiirangute (controlimiti) mudel, mille puhul küll kriipsutatakse aeg-ajalt alla Euroopa Liidu ülimuslikkuse tingimuslikkust, kuid siiani on see jäänud abstraktseks ähvarduseks, sest vastupiirangutele tuginedes pole Itaalia Konstitutsioonikohus tunnistatud mitterakendatavaks ühtki õigusakti, samuti pole üksikasjalikult täpsustatud, millistel juhtudel kontrolli teostatakse.*23 Veidi aktiivsem on (2) Saksa solange-mudel, mis seisneb kontrollist loobumises, kuni Euroopa Liidu õiguskord tervikuna vastab teatud tingimustele. On raske öelda, kas solange-doktriin nõuab Itaalia Konstitutsioonikohtu praktikast intensiivsemat kontrolli. Igal juhul on Saksa Liidukonstitutsioonikohus
eraõiguse või avaliku õiguse järgi. 7.1 Kohtusüsteemid Anglo-Ameerika Mandri-Ameerika 1. Kohtunikud Valib rahvas Valitsus nimetab 2. Kohtusüsteem Ühtne Mitmeharuline (spetsialiseeritud) 3. Kõrgeim kohus Ülemkohus Konstitutsioonikohus 4. Haridus Ei pea olema juriidilist Ülikooliharidus kohustuslik haridust (Ajalooline fakt) 5. Protsess Võistluslik Lähtub kirja pandud seadustest 6. Vandekohtunikud Vandekohus Rahvakohtunik 7. Kohtuniku amet Eluaegne (Vajadusel võimalik Eluaegne (vajadusel võimalik
seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Advokaat - jurist, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine. Notar - avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Anglo-Ameerika mudel Kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * puudub konstitutsioonikohus Kohtunikud valitakse Kohtuniku otsus omandab seaduse jõu - pretsedent Kriminaalkohtus vandemehed Mandri-Euroopa mudel Kohtusüsteem on spetsialiseerunud ja mitmeharuline * kriminaal-, tsiviil-, haldus- Kõrgeimaks astmeks konstitutsioonikohus Kohtunikud nimetatakse eluks ajaks Kohtupidamine lähtub mahukatest seaduskoodeksitest Islami õigus e sariaat Jagab teod: kohustuslikud, soovitatavad, ükskõikseks jätvad, ebasoovitatavad, keelatud Kriminalõigus arhailine
I Ajalugu 49 - 1803 Marbury vs Madison (Chief Justice Marshall) tunnistas seaduse põhiseaduse vastaseks, sellega loodi pretsedent, mis avastati u 50 aastat hiljem - (1874 on Sveitsis olemas võimalus tunnistada kantonite seadusi vastuolus Sveitsi föderatsiooni aktidega) - 1920 Austria põhiseaduslikkuse järelevalve kohus esimene konstitutsioonikohus - Põhiseaduslikkuse järelevalve hakkab laialdasemalt peale pärast II MS - 1951 Saksamaal Liidu konstitutsioonikohus - 1956 Itaalia - Enne 1940 oli Riigikohus, 1993 loodi taas Riigikohus Tartus Toomemäel - 1994 jaanuar 12 Politsei erimeetmete kaks otsust - 2002 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus II Mõiste Kõige laiemas tähenduses teostab järelevalvet igaüks.
I Ajalugu 51 - 1803 Marbury vs Madison (Chief Justice Marshall) tunnistas seaduse põhiseaduse vastaseks, sellega loodi pretsedent, mis avastati u 50 aastat hiljem - (1874 on Sveitsis olemas võimalus tunnistada kantonite seadusi vastuolus Sveitsi föderatsiooni aktidega) - 1920 Austria põhiseaduslikkuse järelevalve kohus esimene konstitutsioonikohus - Põhiseaduslikkuse järelevalve hakkab laialdasemalt peale pärast II MS - 1951 Saksamaal Liidu konstitutsioonikohus - 1956 Itaalia - Enne 1940 oli Riigikohus, 1993 loodi taas Riigikohus Tartus Toomemäel - 1994 jaanuar 12 Politsei erimeetmete kaks otsust - 2002 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus II Mõiste Kõige laiemas tähenduses teostab järelevalvet igaüks.
tegemist ja ka pärast seda. PS § 147 KS §§ 2, 3, 49 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve I Ajalugu - 1803 Marbury vs Madison (Chief Justice Marshall) tunnistas seaduse põhiseaduse vastaseks, sellega loodi pretsedent, mis avastati u 50 aastat hiljem - (1874 on Sveitsis olemas võimalus tunnistada kantonite seadusi vastuolus Sveitsi föderatsiooni aktidega) - 1920 Austria põhiseaduslikkuse järelevalve kohus esimene konstitutsioonikohus - Põhiseaduslikkuse järelevalve hakkab laialdasemalt peale pärast II MS - 1951 Saksamaal Liidu konstitutsioonikohus - 1956 Itaalia - Enne 1940 oli Riigikohus, 1993 loodi taas Riigikohus Tartus Toomemäel - 1994 jaanuar 12 Politsei erimeetmete kaks otsust - 2002 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus II Mõiste Kõige laiemas tähenduses teostab järelevalvet igaüks.
või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. Ametnikud on vaid need töötajad, kes täidavad avalikku võimu. Nemad ei tööta mitte töölepingu, vaid avaliku teenistuse seaduse alusel ja võetakse tööle asutuse juhi käskkirjaga (nii ei ole ametnikud näitlejad ja õpetajad, kuigi teatrid ja koolid kuuluvad riigile või linnale). Riigiasutuste ja ametnike tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks on loodud spetsiaalsed järelevalveinstitutsioonid (riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, riiklik lepitaja, inspektsioonid) Riigikorralduse vormid: o Föderatsioon e. liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. o Unitaarriik e. ühtne riik - tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse
tegemist ja ka pärast seda. PS § 147 KS §§ 2, 3, 49 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve I Ajalugu ● 1803 Marbury vs Madison (Chief Justice Marshall) – tunnistas seaduse põhiseaduse vastaseks, sellega loodi pretsedent, mis avastati u 50 aastat hiljem ● (1874 on Šveitsis olemas võimalus tunnistada kantonite seadusi vastuolus Šveitsi föderatsiooni aktidega) ● 1920 Austria põhiseaduslikkuse järelevalve kohus – esimene konstitutsioonikohus ● Põhiseaduslikkuse järelevalve hakkab laialdasemalt peale pärast II MS ● 1951 Saksamaal Liidu konstitutsioonikohus ● 1956 Itaalia ● Enne 1940 oli Riigikohus, 1993 loodi taas Riigikohus Tartus Toomemäel
annaabi.ee 
