Töölepingu lõppemine: Töölepingu seadus näeb ette järgmise töölepingu lõppemise alused: 1.)Poolte kokkuleppel 2.)Tähtaja möödumine 3.)Töötaja algatus 4.)Tööandja algatus 5.)Kolmandate isikute nõudmine 6.)Pooltest sõltumatud asjaolud. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel: Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igalajal, kui üks pooltest esitab vastava kirjaliku taotluse ja teinepool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Seega algatus töölepingu lõpetamiseks võib tulla nii töötajalt kui tööandjalt ning töölepingu põhjus pole oluline. Kui kirjaliku poolte vahel polnud tunnistatakse töölepingu seaduse lõpetamine ebaseaduslikuks. Töölepingu lõpetamine lepingu tähtaja möödumise tõttu: Määratud ajaks sõlmitud tööleping lõppeb tähtaja möödumisel, ning selle kohta tehakse sissekanne töölepingusse. Tööandja peab tähtajalise lepingu lõppemisest töötajale etteteatama vähemalt 2 nädalat, kui lepingu tähtaeg on pikem kui 1 aasta ni...
TÖÖÕIGUS VI Tööleping 6.1. Töölepingu lõppemine tööandja algatusel Töölepingu lõpetamise alused (TLS § 86) Majanduslikud põhjused - likvideerimine, - pankrot, - koondamine; Töötajast tulenevad põhjused: a) töötaja käitumisest tulenevad põhjused: b) töötaja isikust tulenevad põhjused: - töökohustuste rikkumine, - mittevastavus, - usalduse kaotus, - katseaja ebarahuldavad tulemused, - vääritu tegu, - pikaajaline töövõimetus - korruptiivne tegu Töölepingu lõpetamisest etteteatamine (TLS § 87): likvideerimine, koondamine, töötaja mittevastavus, pikaajaline töövõimetus. Muudel alustel lõpetamisel ei ole etteteatamiskohustust. Koondamisest etteteatamine keelatud ajal, mil töötajale on kehtestatud osaline tööaeg...
Õigusõpetus X Töölepingu lõppemine Poolte kokkulepe – ehk töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel on sätestatud (TLS §76). Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetad aigal ajal, kui üks pooltest esitab vastava sisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. St initsatiiv töölepingu lõpetamisel võib tulla mõlemalt poolelet, kusjuures põhjus ei ole oluline. Vatavalt TLS §73 peab tööandja kirjutama töölepingu lõppemis ekohta vastava märke tööraamatusse; formuleeringu: töölepinbg lõpetatud poolte kokkuleppel. Peab silma spidama, et taotlus oleks tingimata kirjalik. TLS §76 ei kohusta tööandjat maksma töölepingu lõppem,isel töötajale hüvitist. Poolte kokkuleppel võib hüvitist siiski maksta, kusjuures vaidluste ärahoidmiseks on soovitatav niisugune kokkulepe kirjalikult vormistada. Tähtaja mõõdumine - määratud ajaks sõlmitud tööleping lõppeb tähtaja mõõdumisel...
Tööõigus ja ohutus. Tööõigus: Olemus: Tööõiguse esemeks kõige laiemas tähenduses on inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine on vajalik elatus vahendite hankimiseks endale ja oma perekonnale. Töö tegemine on sihipärane tegevus eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tulu võib saada iseseisvalt töötades, teistest sõltumatult. Selline töötegemine ei vaja õigusliku reguleerimist (FIE). Valdavas enamikus on tööd tegev isik seotud teise poolega kellele tehakse tööd. Tööga seonduvad poolte vahelised suhted vajavad korrastamist, poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist. Tööõiguse esemeks on töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekkivad töölepingu tulemusel. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksma töötajale tööeest tasu, ning peab kindlustama talle ettenähtud töö tingimused. Tööõiguse kujunemine: ...
EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES 1. TÖÖ- JA TEENINDUSSUHE 2. INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE 3. TÖÖTAJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 4. TÖÖANDJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 5. TÖÖLEPINGU ERISTAMINE TÖÖVÕTULEPINGUST Kaks erinevat asja. Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski ki...
TÖÖÕIGUS 1. Tööõiguse mõiste. Tööõiguse allikad. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses. Tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses Tööõiguse allikateks on: 1). Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid; 2). Euroopa Sotsiaalharta; 3). Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid; 4). Eesti Vabariigi Põhiseadus; 5). seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt); 6). Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused; 7). kohaliku omavalitsuse õigusaktid; 8). kollektiivlepingud. 2. Tööleping...
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Hoolsuse määr: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks k...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna Suurhans TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, PhD Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. TÖÖLEPING......................................................................................................... 4 1.1.Töölepingu üldsätted..................................................................................... 4 1.2.Töölepingu sõlmimine.................................................................................... 4 1.3.Tähtajaline ja tähtajatu tööleping....
ÕIGUSÕPETUS KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Konkurentsipiirangu kokkulepe. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. 2. Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes. Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. 3. Millised on tingimused töölepingu sõlmimisel alaealisega? Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis: a) ületab alaealise ke...
TL LÕPETAMINE Töökohustuste rikkumisega on tegemist siis, kui töötaja ei täida talle pandud kohustusi või täidab neid mittekohaselt. Töötaja kohustused võivad tuleneda nii tööõigusaktidest, kollektiivlepingust, töölepingust, ametijuhendist, tööandja ühepoolsetest otsustest jne. Oluline on, et tööandja saab töötajalt nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist.Kui võrreldes õigusaktides kehtestatuga, on nt töölepingus ette nähtud töötaja olukorda halvendavaid kohustusi, siis selliste kohustuste mittetäitmise korral on töötaja töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja käitumine häiris tööd ja töötajal on distsiplinnarkaristus, mis ei ole kustunud. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta möödumisel, arvates karistuse määramise päevast, kui töötajale ei ole määratud uut distsiplinaarkaristust. Seega üldjuhul on nõutav, et töötajat oleks enne töölepingu lõpetamist distsiplinaar...
Eesti Maaülikool Maaehitus-1 Õigusõpetus Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tartu 2013 Sissukord: 1) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel 2) Töölepingu ülesütlemise piirangud 3) Töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtajad 4) Töölepingu ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel 5) Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel (koondamine) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tööandja võib tähtajatu ja tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja mõjuval põhjusel, mis tuleneb töötajast või majanduslikust olukorrast. Mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks peab sisalduma ülesütlemisavalduses. Ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri või faks) või kirjalikus (omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud) vormis Töölepingu ülesütlemise piirangud Tööandja ei tohi töölepingut ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool RP16 KÕ Kersti Pirjo Võlaõiguslike lepingute eristamine Analüüs Juhendaja: Laivi Annus-Anijärv Mõdriku 2016 Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping (TLS) (VÕS) (VÕS) Mõiste Töölepingu alusel Töövõtulepinguga Käsunduslepingug teeb füüsiline isik kohustub üks isik a kohustub üks isik (töötaja) teisele (töövõtja) (käsundisaaja) isikule (tööandja) valmistama või vastavalt lepingule tööd, alludes tema muutma asja või osutama teisele juhtimisele ja saavutama teenuse isikule kontrollile osutam...
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Hoolsuse määr: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või tö...
KORDAMISKÜSIMUSED 2. KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuskohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr tähendab - Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Juriidiline tagajärg - Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetusse saata? Töölähetus on töötaja tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötaja...
__________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu. kontrollile, tööandja aga isikule(käsundiandja) Töövõtulepingus kohustub maksma teenuseid(täitma kirjeldatakse tehtav töö, töötajale töö eest tas...
Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus Koostaja nimi ja grupp ________________________________________________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle e...
Õigusõpetus XI Töötaja on usalduse kaotanud. Siin peab silmas pidama, et kõik rikkumised, mis võivad põhjustatda töötaja usalduse kaotamise tööandja suhtes, peava dolema seotud tööandjale varalise kahju tekitamisega või tema vara ohtu seadmisega. Seda isegi siis, kui on ategemist tarbijate, äripartnerite, krlientide usaldamatuse tekitamisega ülsteisevastu. Usaldamas halvad ärisuhteid ja see avaldab paratamatut mõju tööandja majanduslikule seisukorrale. Ülejäägi kohta vt TLS §104. (Vääritu teo puhul vallandamine - Eelmises konspektis on sellest juttu (pedagoogid, noortetöötajad jne TLS§105, lõige1.) Vääritu tegu – tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskerditeerib töötajat või tööandjat. Tuleb ka arvestada TLS §105, lõige 2. Korruptiivne tegu - §86, punkt 12. Korrumptiivne tegu – vastavalt korruptsiooni vastase seaduse §5, lõige 1, on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ame...
I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest Tööõiguse kuju...
1. Töölepingu mõiste e tunnused * Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. * Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. * Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu sõlmimine !!! * Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise koht...
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? 2. § 16. Töötaja hoolsuse määr 3. (1) Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. 4. (2) Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus n...
SISUKORD SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on palju räägitud töötusest. Olen märganud, et inimesed soovivad saada head palka kuid hetkel vabad olevad töökohad ei paku neile kas piisavalt või pole inimestel vajalikku kvalifikatsiooni või hoopiski pealehakkamist. Samuti olen täheldanud, et tööle minnes, puudub paljudel eneseusk. Inimesed ei tea, kui palju nad väärt on ja ei oska vastavat palganumbrit küsida. Eelkõige võib seda öelda noorte alles oma karjääri alustavate inimeste kohta. Töötada on võimalik kas töölepingu, töövõtu lepingu või käsunduslepingu alusel. Töövõtu leping ja käsundusleping alluvad võlaõigusseadusele, tööleping aga töölepingu seadusele. Mõtlesin, et kuna osa tänapäeva inimestest, olles ise töötajad, ei pruugi tegelikult olla nii hästi kursis töölepingute, seaduste ning oma kohustuste- ja õigustega, kui võiks olla, siis selle referaadi eesmärgiks ongi lähemalt tutvustada üht töötamisega seotud osa. Räägin lähemalt t...
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
ÕIGUSSUHE Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Õigussuhte spetsiifilised tunnused: 1.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks. 2.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad..... 3.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. TSIVIILÕIGUSSUHE üks mahukamaid õiguse harusid. Reg. varalisi suhteid ühiskonnas, sältumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik). Neid varalisi suhteid reg. autonoomse meetodi abil. Seadused, mis kuuluvad tsiviilõiguse harusse: Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (20. jun. 1991. a.) TSIVIILÕIGUSSUHTE MÕISE JA OBJEKTID ja SIS...
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule...
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus...
ÕIGUSÕPETUS 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud Õigusvastasuse välistab esiteks kannatanu nõusolek. Näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isikut omandiõiguse rikkumises. Nõusolek peab olema õiguspärane. See nõusolek ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks N tapmiseks. Peab olema tahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. Ei ole õigusvastane ka tegu, mille paneb toime isik talle pandud (kutse või teenistus)kohustuste täitmisel. Õigusvastane tegu ei ole ka tegu mis on suunatud oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitakse kahju teistele isikutele. Teatavates piirides välistab õigusvastasuse ka alluvale poolt kohustusliku käsu täitmine. Õigusvastasuse välistab ka hädakaitse seisund. Hädakaitse on kaitse ennast või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustav...
Mida töötaja ja tööandja silmas peaks pidama töölepingu ülesütlemisel katseajal Töölepingu lõpetamine katseajal ülesütlemise näol on sätestatud Eesti Töölepingu seaduses paragrahvis 86. Ülesütlemine katseajal on lubatud nii töötaja kui tööandja poolt. Kuigi tööandja ei tohi katseajal lepingust üles öelda põhjustel, mis on vastuolus katseaja eesmärkidega, tehakse seda ometigi päris palju. Siinkohal toon näite oma isiklikust kogemusest, mis ulatub nüüdseks juba aastate taha, kuid usun praegu, et minu tööjõudu kasutati pelgalt enese tarbeks ära. Samuti olin ma üsna noor ning ei olnud kursis oma õigustega. Nimelt alustasin tööd ühes vanalinna hostelis, olin vägagi õnnelik, et mind seal soojalt vastu võeti ja agaralt alustasin tööd juba järgmisel hommikul peale vestlust. Lepingut ei olnud veel, kuid lubati nädala jooksul valmis teha 2 eksemplari. Kuskil kaks nädalat hiljem sain käsitsi kirjutatud niiöelda lepingu, mi...
Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670 agendileping ja § 692 komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva sõltuvussuhte tõttu, mille alusel vajavad pooled, eelkõige töötaja, erilist kaitset ja konkreetset õigussuhtesisest regulatsiooni. Sõltuvussuhet võib isel...
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18- aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta...
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus ...
Kontrollküsimusi tööõiguses 1. Töölepingu mõiste. Teada täpselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu pooled TÖÖTAJA (füüsiline isik)-TÖÖANDJA...
Tartu kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Koostaja KOOSTÖÖ ÕIGUSLIKUD ALUSED Referaat Juhendajad: …… Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 1.TÖÖLEPING.................................................................................................4 2.TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE.............................................................................6 2.1 TÖÖLEPINGU VORMISTAMISE NÕUE.....................................................................................6 2.2 PIIRANGUD ALAEALISE TÖÖTEGEMISELE...............................................................................7 3.TÖÖLÄHETUS.............................................................................................. 9 4.TÖÖANDJA KOHUSTUSED.......................
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on tööprotsess; tööd t...
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja se...
KORDAMISKÜSIMUSED vaheeksamiks 1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõ...
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s...
Tööõiguse aines kordamisküsimused 1. Tööõiguse printsiibid 1.Õigus vabalt valida tegevusala ,elukutset ja töökohta. 2.Töötingimused on riigi kaitse all. 3.Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks 4. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus 5.Töösuhete stabiilsuse põhimõte. 6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest ...
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja j...
1. Tööõiguse printsiibid 1.Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. 2.Töötingimused on riigi kaitse all. 3.Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks 4. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus 5.Töösuhete stabiilsuse põhimõte. 6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsundusl...
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes ri...
50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduse sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis üldisemalt käsitled...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Õiguse alused TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD 1. TÖÖÕIGUS.................................................................................................................................5 3.2.3Töötasu maksmine.........................................................................................................18 3.2.3.1Töötasu maksmise aeg, koht ja viis............................................................................19 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Viimastel aastatel ...
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustumine 01.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 28.01.2009 RT I 2009, 11, 67 01.07.2009 20.02.2009 RT I 2009, 15, 93...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingim...
09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID AÜS - ametiühingute seadus KLS - kollektiivlepingu seadus KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus PankrS - pankrotiseadus RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend TKindlS - töötuskindlustuse seadus TLS - töölepingu seadus TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf TLSE seletuskiri - seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd- 05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus TMS - täitemen...
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub tegudest, mis ...
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohu...
KORDAMISKÜSIMUSED1 ÕIGUSÕPETUSE ARVESTUS TTO3160 kevadsemester 2005 1. Mis on õigus. Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). 2. Mis on õigussüsteem. Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas...
annaabi.ee 
