meeleorganid kui eelmise nivoo süsteemidel. 7. tase - inimese tase. Inimene kui keerukas isekohanev süsteem. Inimesel on kõrge tasemega mälu ning mõtlemis- ja tundesüsteem. Inimene on võimeline ise ennast tunnetada. 8. tase - sotsiaalsed organisatsioonid. Elemendiks on siin mitte inimene ise vaid tema roll ühiskonnas. Siia kuulub ka riik kui süsteem. Määramatu info (MI) Informatsiooni nimetatakse määramatuks siis, kui objekti kohta puudub täpne konkreetne info või täpne tõenäosuslik info, vaid on teada ainult intervallid nende kohta. MDI on ette nähtud nende objektide kirjeldamiseks, mille kohta puudub piisavalt täpne deterministlik info, kuid on teada intervallid, kus konkreetne DI asub. Intervallis määramatu info määrab täpselt kindlaks objekt võimalike väärtuste piirkonna või intervalli, kuid täpne väärtus selle piirkonna sees jääb määramatuks. Ebamäärane info Ebamäärane ehk sume info on ette nähtud sellise info kirjeldamiseks kui ka teate
põhimõtted. Primaarenergia Estis. Kapitali (raha) tegelikku väärtust ajahetkel, Tasuvusajaks nimetatakse aega, mis kulub Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt mil arvutust teostatakse, nimetatakse tema esialgsest raha väljavoost selle katmiseni Primaarenergia on naturaalsest allikast tunnustatud meetodiks tõenäosuslik nüüdis- ehk diskonteeritud väärtuseks ning sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab kui saadud energia, mida tarbitakse teisteks valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute vastavate tulevikus teostatavate maksete kiiresti projekt teenib tasa esialgsed energialiikideks muundamata. Eestis teoorias puudub mõiste esindav valim. väärtuste ülekannet sellele ajahetkele kulutused projekti käivitamiseks, kasutatakse
Kui objektide arv on piiratud, tohib nende kohta kogutud andmeid statistikas kasutada ainult siis, kui koondandmetest pole võimalik konkreetse objekti andmete kohta midagi lugeda. Minimaalseks andmekogumiks on tüüpiliselt 3 objekti andmed, kusjuures suurima objekti näitaja peab olema väiksem kui 50% kõigi objektide vastavate näitajate summast. 5. Riikliku statistika üldkorralduse põhimõtted. Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt tunnustatud meetodiks tõenäosuslik valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute teoorias puudub mõiste esindav valim. Tõenäosuslik valim peab rahuldama nelja tingimust, millest tähtsaim on järgmine: üldkogumi mistahes elemendi valimisse sattumise tõenäosus peab olema teada. Kui see tingimus on täidetud, saab üldkogumi näitajaid valimi põhjal hinnata niisamuti nagu empiiriliste uuringute puhul, kuid lisaks on võimalik hinnata ka tulemuste kvaliteeti
vaadeldakse, küsitletakse. Juhuslik [Random] - juhusest sõltuv. Juhuslik valik [Random Sampling] - metoodika indiviidide valimiseks populatsioonist nõnda, et igaühel populatsioonist on võrdne võimalus saada valitud valimisse. Juhuslik varieeruvus/erinevus (Random variation) - andmete kõikumine, mis on tingitud ebakindlatest või juhuslikest sündmustest. Juhuvalim [Random Sample] Tõenäosuslik valim (probability sample) - taolisel viisil kokku seatud populatsiooni valim, et igal populatsiooni liikmel on võrdne ja mitte null võialus saada valitud. Kordustäpsus [Precision] - omadus, mis näitab millegi täpset määratletust või väljendatust. Viitab testi või mõõtmisvahendi võimele anda samaseid tulemusi mõõtmiste korduval teostamisel. Mõnikord nimetatakse ka korratavuseks.
Aatomi põhiolek kui tal on madalaim võimalik energia Ergastatud olek-kui elektronid on liikunud kõrgematele orbiitidele Spekter-värvuste skaala (pidevspekter, kiirgusspekter, neeldumispekter) Bohri postulaadid: 1)Statsionaarsete olekute postulaat: aatom võib viibida ainult erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia diskreetsed väärtused 2)Lubatud orbiitite postulaat: aatomi püsivatele olekutele vastab elektroni tiirlemine kindlatel orbiitidel 3)kiirguse posulaat: üleminek ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab (või neelab) elektrimagnetilise energiakvandi Kirchhoffi reegel aatom kiirgab ja neelab valgust samadel lainepikkustel De Broglie hüpotees-elektronidel on laineomadused Pauli keeluprintsiip-ühes aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni Vanakreeka aatomimudel-aatom on äärmiselt väike, silmale nähtamatu jagamatu osake Thompsoni aatomimudel-aatom on kerakujuline osake, m...
Marginaaljaotus 1 komp jaotus nö eraldi vaadatuna Tinglik jaotus 1 komp jaotus ting, et 2. Komp fikseeritakse teatud väärtusel. Sõltumatud: nende 2-mõõtmeline jaotusseadus avaldub 1mõõtmeliste marginaalsete jaotustiheduste korrutisena. Järeldused: 1)sõltumatus vastastikune 2)1 suuruse jaotus ei sõltu teise väärtusest 3)kontroll mahukas, kui põhj toimivad sõltumatult eeldame et on sõltumatud. Liigitus: 1) funktsionaalne seos (m ja V) 2)tõenäosuslik seos (saab prognoosida) 3)on sõltumatud Kovariatsioon iseloomust juh.su. x ja y omavah. Sõltuvust Korrelatsioon- kovariatsiooni normeeritud variant iseloomust. X ja y sõltuvust nende lineaarse seose tugevuse mõttes. Determinatsioon korrelatsiooni ruut näitab, missusugse osa 1 juh.su. dispers/hajuvusest on tingitud 2. Suuruse mõjust. Stat üld eesmärk leida stohhastilise objekti kohta mingi tõenäosuslik mudel Valim koosneb valimi elementidest, N on valimi maht.
d) Spiraalkvantarv- sisemine liikumine mkroosakestes,millega kaasneb kindel magnetväli. Tähis ms 5.Mis on kvantmehaanika peamised seisukohad? Kvantmehaanika – on füüsika haru, mis tegeleb aine ja välja vaheliste seoste, aatomi struktuuri, kvantosakeste liikumise ja sellega seotud nähtuset uurimisega. Energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. a) Aineosakestel on laineomadused -osake võib käituda lainena b) Mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik- ei ole täpselt ennustatav 6.Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon (milles seisneb?) Hisenbergi ebatäpsusrelatsioon väidab, et pole võimalik ühteaegu osakeste impulsi ja asukoha määramine. 7.Milles seisneb fotoefekt ja kus seda kasutatakse? Fotoefektiks nim. elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Siis muutub aine laeng. Kõig kergemini loovutab elektrone tsink. Mitte igasugune valgus ei põhjusta fotoefekti. Enamikul
pidev juhuslik suurus, jaotusseadus, jaotusfunktsioon keskväärtus diskreetne juhuslik suurus, dispersioon, integraal, mediaan, ülemine rada 19. 15, binoomjaotus, parameetrid, parameeter Test 6 pidev, diskreetne, poissoni jaotus, jaotusseadus jaotusseadus, eksponentjaotus normaaljaotus, normaaljaotus normaaljaotus negatiivne väärtus poissoni jaotus Test 7 kogum, klastervalik, kihtvalik, lihtne juhuvalik, süstemaatiline valik tõenäosuslik valikumeetod, empiiriline valik fikseeritud samm, süstemaatiline valik, punkthinnang nihketa, efektiivne, optimaalne keskväärtus, normaaljaotus, suur valim keskväärtuse standardviga standardhälve standardviga, keskväärtuse usalduspiirid valimvaatlus usaldatavus suur valim, usaldatavus suurem üldkogumi keskväärtuse usaldusvahemiku laius, vabadusastmete arv studenti jaotus
vahemikus on variant tasuv ja millistes mittetasuv · Turukeskne meetod 3Variantide järk-järgulise hindamise meetod. Kõige olulisemale · Tarbijakeskne meetod parameetrile pühendatakse täiendavat tähelepanu ja täpsustatakse tema suurust · Leppemeetod ning projekti hindamine toimub mitmete arvutuste tulemusena · Normatiivne 4 Tõenäosuslik analüüs (ka riski analüüs). Kasutatakse, kui on teada Kõige levinumaks meetodiks elektri hinna määramisel on KULUKESKNE MEETOD. tõenäosuslik info (jaotusseadus või tõenäosuslikud näitajad) parameetri(te)kohta. Leitakse selle info Põhimõtted on lihtsad, praktikas muutuvad keerukaks. alusel majandusliku hinnangu tõenäosuslik jaotus ja Meetodid: hinnatakse variandiga seotud riski
nähtused, sündmused, mis väite vastu räägivad ja alusetuks muudavad 2) Võetakse kriitika alla argumendid, mis on esitatud väite tõestusel 3) Näidatakse, et esitatud argumendid on küll tõesed, kuid nendest ei tulene, ei järeldu tõestatav väide 4) Tõestatakse iseseisvalt uus väide, mis on ümberlükatava väitega vastuolus või välistab selle 5) Tõestatakse ümberlükatava väite enda väärus 21. Tõenäosuslik ja statistiline mõtlemine. Statistiline mõtlemine tähendab oskust näha tunnuste jaotust nende jaotusseaduste ja sõltuvuse näitarvude järgi ning teha sellest praktilisi järeldusi. Näiteks hinnata, missugused väärtuste kombinatsioonid on nende tunnuste puhul võimalikud ja missugused ebareaalsed. Tõenäosuslik mõtlemine- mõtlemisviis, kus ei saa kindel olla, et mingi väide on 100% tõene; kasutusele tuleb tõenäosus. 22. Reductio ad absurdum.
.. UURIMISMEETODID Reliaabus-kas meetod on korratav,kas uurimuse tulemused peavad paika Valiidsus-kui usaldusväärsed tulemused on uurimisküsimus või hüpotees: Falsifitseeritavus Operatiivne definitsioon Näiteks: Kiirus tähendab seda, millise ajaga lahendab laps ülesande Andmete kogumine peab olema süstemaatiline Muidu:valivus, isiklikud kogemused, kinnituse otsimine ehk usaldusväärsus kannatab Anektdootlikud tõendid ehk ebatüüpilised juhtumid Valim: Populatsioon Valim Tõenäosuslik või mittetõenäosuslik valim Mis võivad tulemusi mõjutada`? Ootuste vihjed Topeltpime uuring Põhjalikkus: Kirjeldav ja järeldav statistika Seotus (nt korrelatsioon, kaks muutujat omavahel seotud)või põhjuslikkuse(ühe muutuja muutmine mõjustab teist muutujat) Vaatlus meetod Enese vs teiste strukteerimata pool-stuktrureeritud struktrureeritud Loomulik vs labor
............10 3.2 Valimvaatlus ......................................................................................................11 3.2.1 Valimvaatluse tüübid ..................................................................................11 3.3 Valimvaatluse meetodid ....................................................................................11 3.3.1 Mittetõenäosuslik valim ............................................................................. 12 3.4 Tõenäosuslik valim ............................................................................................12 3.4.1 Vaatlusvead ................................................................................................ 12 3.4.2 Mitte valimi vead.........................................................................................13 3.4.3 Vaatlusvead ................................................................................................ 13 3.5 Lihtne juhuslik valim .
UURIMISTÖÖ EETIKA • Uuritavate isiku ja tema privaatsuse austamine. Uuritaval on õigus teada mida ja miks uuritakse, kuidas tulemusi kasutatakse, õigus katkestada osalemine, õigus anonüümsusele … • Tegelik autorlus ja korrektne osundamine allikatele • Tulemuste usaldusväärne avalikustamine VALIM Terminoloogia: valim (sample), valimi moodustamine (sampling), populatsioon (population) Levinuim – tõenäosuslik valim: lihtne juhuvalim (simple random sample). Igal populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus valimisse sattuda Tõenäosuslik valimisplaan on ainuke lähenemisviis, mis teeb esindusliku ehk representatiivse valimi võimalikuks . Juhuslike arvude tabel, iga sajas külastaja ... Mittetõenäosuslikud valimid: - konkreetse indiviidi valimisse sattumise tõenäosust ei saa hinnata. Esinduslikkus kaheldav.
5) andmete kogumine ja analüüsimine 6) tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7) teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus e korratavus - Meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r (mõõdetakse) Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Valiidsus - väline - ökoloogiline - sisu - konstrukti Näiv, kriteerium (ennustus, konkureeriv) Tõenäosuslik valim Mittetõenäosuslik valim Ajaline periood: ristlõikeline v läbilõikeline, longitudinaalne, järgnevuslik võrdlus Eksperiment: - Laboratoorne või loomulik eksperiment - Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp - Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus - Enese vs teiste - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud - Struktureerimata - Loomulik vs varjatud - Osalus vs mitteosalus Intervjuu - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud
võimalikult kiirelt eluline näide.pole kerge.Püüa kõik viia meelelisele tasandile. Nagu see avaldusk mu viiele meelele ja osti vastavaid nähtusi elust.12. aseta tunnused millegi alusel hierarhiasse. Mooduta mõttetööd hõlbustavaid skeeme- lähedaste nähtuste jadasid, kokkukuuluvusi, vastandustasandeid. 13. Püüa kirjalikes töödes valgustada uuritavaid probleeme 2 v enamast aspektist. 14. Niihästi psüühilistel kui sotsiaalsetel nähtustel on tõenäosuslik- stohhastiline- iseloom. 15. Psühholoogia kui teadus tõstatab rohkem probleeme kui neid suudab rahuldava avstusega lahti seletada.16. mingi teooriale omaseid mõiteid väljaspool antud teooriat kasutamine muudab need eklektika ohtlikeks. 17. Psühhol eesmärk pole mitte asju täpselt paika panna vaid osutab ennekõike hingeelu mitmekesisusele ja variatiivsusele.18. Psühholoogia kui teadus röövib kuigivõrd psüühika nähtustelt selle
konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. · 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis · SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus · SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. · Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?! · SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja
lepingutega määratud teenuste tasemed. 5. Nimeta 3 tüüpilise mahuplaani info sisalduse punkti. Plaani ulatus ehk põhilised IT infrastruktuuri elemendid, mis on seotud planeerimisega Kasutatud meetodid - defineerib kuidas ja millal info plaani koostamiseks saadakse Äristsenaarium - see kirjeldab kliendi ettevõtte olemasolevat seisu ja võimalikke muutusi tulevikus 7.2.3 1. Mis on risk? Risk (Risk) - tõenäosuslik sündmus, mis võib põhjustada kahju või mõjutada võimet saavutada eesmärke. Riski mõõdetakse ohu tõenäosuse, varade haavatavusega sellele ohuleja mõjuga, mis riski realiseerumisel tekiks 2. Mis on oht? Oht (Threat)- igasugune olukord, sündmus või tegevus, mis võib haavatavuse ära kasutada ja süsteemi kahjustada. Igasugust intsidentide potentsiaalset põhjust tuleb käsitleda ohuna
valimis). Valimi kvaliteet Valimi kvaliteet oleneb mitte ainult valimi koostamise eeskirjast, vaid ka (ja sageli isegi tunduvalt suuremal määral) selle eeskirja realiseerimisest: · valimisse kuuluvad mitteuuritud objektid. · andmeaugud uuritud objektidel mõõdetud parameetrites. Eksisteerivad mitmesugused sellelaadsete vigade korrigeerimismeetodid. Kirjandust 1. I. Traat, J. Inno. Tõenäosuslik valikuuring. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997. 2. E. Babbie. The Practice of Social Research. Eight Edition. Wadsworth Publishing Company, 1998. 3. W. G. Cochran. Sampling Techniques. New York: Wiley, 1977. 4. L. Kish. Survey Sampling. New York: Wiley, 1965.
Aine" Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse " Teema: Kommunikatsioon ja ühiskond Communio- lad k. ühendan kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus. Inimeste võime üksteisega suhelda, teineteisest aru saada, oma kogemusi, elamusi, mõtteid edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsioon kui ühendus inimeste vahel. Meie puhul eestkätt vaimne- informatsioon. Tänapäeva ühiskonda nähakse eestkätt kui infosidemeid. Igal pool tuleb sisse kommunikatsioon( nt. Turundus, poliitika, perekond) Ühendus inimeste vahel on oluline selleks, et oleks ühiskond. Me ei saa teada, kas meil on midgai ühist, kui me ei suhtle. Kuidas midagi teeme, mida, miks jne. Kommunikatsiooni valdkond on väga lai. Tänapäeval kitsalt ajakirjndus osa on vaid üks osa. Suurem osa on üldine kommunikatsioon alates meelelahutusega ja andmebaasidega. Mille poolest erinevad järgnevad mõisted mõisted: Informatsioon-sisu kommunikatsioon- protsess. Vaata...
lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub. Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lainepikkus, elastne põrge, klassikalist füüsikat ei selgita. Comptoni efektis: muutub impulss nii footonil kui elektronil W.Heisenberg (1927): määramatuse printsiip px . x h Elektroni liikumistee täpne määramine aatomis pole võimalik (asub mingis ruumiosas, mitte ruumipunktis), kirjeldamine on tõenäosuslik. 3. Keemilise elemendi mõiste Keemiline element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element sama aatomnumbriga aatomite kogum. 4. Organismi koostis Vesi moodustab 60% inimorganismi massist. Ülejäänu: valgud (20%), rasvad (15%), anorgaanil. ühendid Peam. organogeenid: O, C, H (massi järjestuses). Inimorganismile peetakse möödapääsmatult vajalikuks elemente: F, Si, V, Cr,Mn;Fe, Co,Ni,Cu, Zn,As,Se, Mo, Sn,I.
HÜPOTEES ON TEADUSLIK ,OLETUS/TÕESTAMATA TEES, mis eeldatavasti annab vastuse küsimusele mille uurimistöö autor seab, ning mis koosneb enamasti seostest uuritavate faktide vahel. Hea uurimisküsimuse ja hüpoteesi tunnuseks on selgus, lihtsus ja uudsus, st uurija kavatseb leida midagi sellist, mis võimaldab teadusel kas või natukenegi edasi areneda. Hüpotees kujuneb välja kui üks probleemi võimalikke lahendusi, sisaldades tõestamata, oletuslikke väiteid. Ta on tõenäosuslik ja peab olema kontrollitav. Kontrollimiseks vajatakse fakte, mille alusel saab paikapidavust hinnata. Mida suurem hulk fakte räägib hüpoteesi poolt, seda tõepärasem ta on. Hüpoteesid/uurimisküsimused vormistatakse töös eraldi alapeatükina või eraldi lõiguna sissejuhatuse lõpus. Andmekogumismeetodid a) Vaatlus arengu, käitumise, ,,suhtlemise" (analüüsiruudud: taimed, limused, vihmaussid) b) Eksperiment (mõõtmine, vaatlemine, mudeleksperiment, simulatsioon)
saavutamiseks jõutakse tõepoolest selleni, et pakutav materiaalne ergutussüsteem motiveerib inimesi. Töötajate motiveerimine tasustamissüsteemi kaudu ebaõnnestub suure tõenäosusega neis ettevõtetes, kus puudub mõni motiveerimise koostisosa ( Eero 2001). Ootusteteooria järgi peaksid ideaaljuhul töötajale esitatavad nõudmised langema kokku tema enda ootustega. Enne jõupingutuste rakendamist arvestatakse kolme tegurite grupiga (Vadi 2004: 99-103): · pingutuse ja tegevuse tõenäosuslik seos; · tegevusega tagajärje saavutamise tõenäosus; · valents ehk olulisus võrreldes analoogsete tegevustega Kui eesmärgid on liiga kõrged ja mittesaavutatavad, siis inimestel tekib motivatsiooni asemel demotivatsioon. Ootuste teooria puhul pingutavad inimesed ainult neile oluliste tasude nimel. Motivatsiooni loomiseks tuleks leida tasustamised, mis on erinevatele inimestele olulised. Samuti tuleks määratleda eesmärgid, mis oleksid saavutatavad ja siduda soovitud tulemus
Välja töötatud loogilise positivismi teadustöö metoodika kirjeldab teaduslik teooria liiki, mis on määratlenud ja fikseerinud teaduslikud määratlused ja selgitused, mis on väärtuslik loogiline- metoodiline uurimistöö. Olles mitte ainult filosoofid, vaid ka ekspertid loogikas, loogiline positivismi esindajad on teinud mõninga panuse arengu loogiline üksus (loogiline semantika - õpetamise tähtsuse kohta suhet märki, et on vahel sõnu ja lauseid ja mida need tähendavad, tõenäosuslik loogika), mis, kuigi seda peetakse nende poolt vaadatuna filosoofiline analüüsi vahendiks, üldiselt ulatud väljapoole filosoofia haardeid ja kuulub spetsialiseeritud teadusuuringute valdkonda. Loogiline positivismi põhilist filosoofilist programmi saab väljendada põhimõtte kontrollimise teel (kogemus faktide kontrollimise võimalusest), et teesi taandatavus teoreetiliste väidete tegelikule sisule, eksperimentaalsetee "andmete" ja paika
5. Milliseid statistilisi, matemaatilisi või arvutipõhiseid meetode kasutati info töötlemisel 6. Analüüsida kuidas on realiseerunud varasemad juhtkonna prognoosid Kui audiitor leiab, et info ei ole realistlik või selle ettevalmistamisel on tehtud olulisi vigu, siis tuleb see järelduse otuses selgelt kajastada. Kui nimetatud info on ettevalmistatud asjatundlikult, peab audiitor vältima oma otsuses resoluutset hinnangut ning viitama sellele, et prognoos on tõenäosuslik ning ei pruugi nii täpselt realiseeruda. Riskitüübid 1. Tegevusrisk risk, et raamatupidamise arvestuses ja aruandluses tekivad tahtmatud või tahtlikud vead, mis võivad moonutada ettevõtte tegelikke finantsseisundi näitajaid või perioodi tulemust. Ei tulene üksnes ettevõtte sisestest teguritest, vaid võib olla seotud üldise majandusliku seisundiga ning tegevusvaldkonna keerukusega. Tähelepanu tuleks pöörata
gaasi üleminekut ühest olekust teise. Protsessi, milles gaas pärast mitmes vaheolekus viibimist pöördub tagasi algolekusse, nim. ringprotsessiks. Pööramatuks nim. niisugust protsessi, mis kulgeb päripidisega võrreldes täpselt vastupidises suunas. Pööratavaks protsessiks nim. niisugust protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas, nii et süsteem läbib kõiki olekuid mis pärisuunaski ja jõuab algolekusse tagasi. · 15. Termodünaamiliste protsesside tõenäosuslik iseloom. · Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu. · 16. Ülekandenähtused gaasides. Põhikarakteristikud. · Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused reaalsetes gaasides: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. · 17. Difusioon, soojusjuhtivus, viskoossus. · Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele
last). vaatleme Need kolm ei ole kolm eraldi kõnetegu, vaid ühe kõneteo Neid dimensioonid neid ei saa teistest eraldi sooritada. Ütluses võib alati Kood (=reeglid) tagab, et määrmatuse (korrapäratuse) leida neid aspekte. asemele astub tõenäosuslik kord. 4 Semiootikakoolkonna kommunikatsioonikäsitlus See ei ole objektiivne reaalsus, vaid ainult . Semiootika keskne termin on ,,märk. Märkide ja nende Kood on , mis võimaldab kommunikatsioonis toime osalejate vastastiktoimet (interaktsiooni). uurimist nimetatakse semiootikaks. Nii nagu märgid (märkija ja märgitu), pole ka kood
Statistika üldiseks eesmärgiks on: asjakohastest eeldustest lähtudes leida vaadeldava stohhastilise objekti kohta mingi tõenäosuslik mudel, sh hinnates mudeli arvparameetreid ja kontrollides erinevaid hüpoteese objekti mudeli kohta. Mediaani hinnang: - kasvavalt järjestatud valimi keskelement (kui valimi maht on paaritu arv) - kasvavalt järjestatud valimi keskelementide poolsumma (kui valimi maht on paarisarv) Haare: valimi suurima ja vähima elemendi vahe Statistika põhiteoreem: Empiiriline jaotusfunktsioon FN(x) on teoreetilise (üldkogumi) jaotusfunktsiooni F(x) nihutamata ja mõjus hinnang.
mõiste. Paljud katsed olid seotud kiirgusspektrite uurimisega, mille käigus leiti, et energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. Kvantmehaanika kiire võidukäik algas 1920. aastatel. Selle peamised rajajad olid aastail 1925. 1926. W. Heisenberg ja E. Schrödinger. Kvantmehaanika on õpetus mikromaailma objektide liikumisest. Põhiseisukohad on: 1. Aineosakestel on laineomadused (st osake võib käituda lainena). 2. Mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik (ei ole täpselt ennustatav). Kvantmehaanika võtab arvesse osakeste liikumise kirjeldamisel nii korpuskulaarseid kui ka lainelisi aspekte. 6. teema - energiatasemed tahkistes · Tahkis - kristallilised kehad. · Energiatsoonid Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks on, et aatomite väliskihi elektronide ehk
Reeglina polaarsed solvendid lahustavad polaarseid polümeere ja mittepolaarsed solvendid mittepolaarseid polümeer. - molaarmassi kasvades polümeeri lahustuvus väheneb - ristsidumine raskendab (välistab) polümeeri lahustuvust Heige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 6 of 6 Mõiste polaarne :polaarsuse taseme määrab kovalentsideme moodustanud elementide elektronegatiivsuste erinevus, mistõttu siduv elektronpaar pole mõlema aatomi poolt võrdselt jagatav, vaid selle tõenäosuslik asukoht on nihutatud eletronegatiivsema aatomi poole. Kergesti polariseeritavad on kaksiksidemetega molekulid. Polaarseid rühmi sisaldavad polümeerid: PVOH (polüvinüülalkohol), mõned tselluloosieetrid (MC metüültselluloos, Klucel E,G) jms. Suurepäraste lahustuvusomadustega vees on polü (2-etüül-2-oksasoliin) e Aquazol - parem kui PVOH, mittetoksiline, mitteioonne termostabiilne termoplast. Lahustumisel on tähtis, milline on lahustuva aine dispergeerimisaste.
Vägi on nii karul kui inimesel. Pole proportsioonides, Üks asi võib korraga olla mitmes kohas. -karu viga -külg ees käimine -konna viga-konnasilm -hundi viga-hundikurk -jänese viga-jänesemokk -surnu viga-kui lapsel on sündides kuiv ja kollane nahk. Varieeruv materialisatsioon- vaimolend võib anda nii väe kui ka vea. Üks ja sama olend võib põhjustada erinevaid vigasid. Nt. käo petmisest võib tulla väga palju vigasid (käokuiv, täid, kõhnumine jne) Tõenäosuslik loogika-materialisatsioonid võivad olla äärmiselt varieeruvad ja mitte kindlalt paika pandud. Kindlal ,,loitsul" pole kindlat tagajärge. *käost petetud inimeselt usuti olevat erakordne seaõnn. Trikolaaz- kogu animistlik maailmanägemine Loeng 4. 06.10.2011 Animistlikud kujutelmad: Kehahinged: -hingus -elunditehing -vari -ise -nimi -mina Vabahinged: -irdhing -siirdhing Lahushing Väeloom Lisahing Teisik Üldhinged Animistlikud surmakujutelmad Kuhu lähevad hinged
Teispoolsus (eestlastel toonela 35-40 tuhat aastat tagasi tekkis Mõtlemine muutub mitmedimensiooniliseks Kuidas tunne on? Nagu seitsmendas taevas. Dualistlik eksistents. Materialisatsioon teise olendina. Õun - vägi (paralleelnimed) Materiaalsed ühenduslülid Multilokatsioon Karuviga - inimene käib üks külg ees Jäneseviga - jänesemokk Hundiviga - hundikurk Tedreviga - tedretähnid Konnaviga - konnasilm Varieeruv materialisatsioon Käokuiv - lihaskude asendub sidekudega Tõenäosuslik loogika Brikolaaz - millegi valmistamine käepärastest vahenditest 2 rasedust: - Materiaalne - Vaimne Jäi pohlamarjast raskejalgseks. 2 sündi: - M. - V. Emakene maa - animistliku praktika kirjeldus. 2 surma: - M. - V. 2 matust: - väike matus - kehamatus - võimalikult ruttu - suur matus - söömamatus 2 elu: - M. - V. - unenäod - sellised, milles ma tean, et magan ja juhin oma unenägu
arvestada aja- ning raharessursiga. Vaatlus: otsevaatlus, varjatud vaatlus, osalusvaatlus Eksperiment Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud või struktureerimata Küsitlus Kas uurida valimit või üldkogumit? Üldkogum ehk populatsioon. Valim on üldkogumist uurimiseks eraldatud osa, mille põhjal tehakse statistilisi järeldusi üldkogumi kohta. Valimi moodustamine: a)tõenäosuslik: 1. Lihtne juhu- nimekiri 2. Süstemaatiline juhu- nimekiri, millest iga 10. 3. Kiht- valin grupid, keda küsitlen 4. Klaster- valin kellegi grupist b) mittetõenäosuslik: 1. Mugavus- pilootuuring testina 2. Ettekavatsetud- vastavalt eelteadmistele valitud uuritavad 3. Kvoot- kaubanduskeskustes või telefoniküsitluste tüüpi 4. Lumepall- kasvab edasi leitud küsitletavate abil, kes juhatavad teiste sobivate
avatud küsimused, mis võimaldavad respondentidel kajastada enda hinnanguid mentorluspaari koostööle. Hiljem vastused kodeeritakse. Valimi kirjeldus Valimi moodustavad X organisatsioon mentorlusprogrammis osalenud 20 paari, kokku 40 inimest. Intervjueeritakse kõiki programmis osalejaid individuaalselt - 20 menteed ja 20 mentorit. Antud ettevõtte siseselt kasutame kõikset valimit (tõenäosuslik valim), kuhu kuuluvad kõik üldkogumi liikmed. Mentorlusprogrammi kestvus oli aasta, kus mentoriks olid kogenud spetsialistid, kes aitasid läbi programmi menteedel ehk alles alustavatel töötajatel tööle paremini sisse elada ning kohaneda. Mentorluspaaridest pooled olid kokku viidud programmi juhi otsuse läbi ning pooled olid tekkinud spontaanselt - menteed valisid endale ise mentorid. Läbi programmi osutati tuge seoses keerukamate otsuste langetamisega ning töökorraldusliku
Aprioorseks nim infot tuleviku kohta südmuste, suuruste, protsesside ja süsteemide tuleviku kohta.Info ülekandmine ja salvestamine toimub alati signaalide abil, ühe või teise füüsikalise protsessi kui signaali materiaalse kandja vahendusel. Keskkonda, mille signaali ülekandmine toimub nim sidekanaliks. Signaalina edastatav info võib olla kas pidev või diskreetne (üksikute signaalidena) Info vormid: 1 deterministlik info. 2 tõenäosuslik info 3 määramatu info: 3.1 määramatu deterministlik info 3.2 määramatu tõneäosuslik info 4 ebamäärane info 4.1 ebamäärane deterministlik info 4.2 ebamäärane tõenäosuslik info 3. Informatsiooni hulk (Shannoni valem), edastatava info hulk. Maksimaalne info hulk , mis teates sisaldub, on võrdeline tema pikkusega. Hmax=log2N. Tegelik info hulk sõltub mitte üksi võimalike teadete maksimaalsest arvust, vaid ka nende tõenäosusest.
Kui objekte on paarisarv, siis on mediaaniks varitsioonrea 2 keskmise liikme poolsumma Uuringu etapid Planeerimine Probleemülesande (sisulise ülesande) põhjal statistilise ülesande määramine; Uuritavate (üldkogumi) määratlemine; Valimi valikumeetod, võimalusel üldkogumi loendi hankimine; Valimi valikumeetodid jagatakse kaheks, tõenäosuslikud ja empiirilised valikud. Tõenäosuslik valik - iga üldkogumi objekti kohta on teada tema valimisse sattusime tõenäosus. Tõenäosuslike valikute probleemiks on üldkogumi jaoks registri olemasolu ja sellele juurdepääs ning seejärel valitud objektidega koostöö saavutamine. Lihtne juhuslik valik (juhuvalik) Empiiriline valik - üldkogumi objektide valimisse sattumise tõenäosuses ei ole teada
S(a, b) = S(b, a) S(S(a, b), c) = S(a, S(b, c)) Hägusa hulga A täiend on antud järgnevalt: c(0) = 0, c(1) = 1 c(a) < c(b), kui a > b c(c(a)) = a Tüüpilised praktikas kasutatavad t-normid on miinimum (14) ja korrutis (15). Vt. ka joonis 4. A I B = min(µ A ( x), µ B ( x)) (14) A I B = µ A ( x) µ B ( x) (15) Tüüpilised s-normid on maksimum (16) ja tõenäosuslik summa 1 (17). Vt. ka joonis 5. 1 Siinkohal on huvitav märkida, et tegelikes rakendustes on kõige tüüpilisem s- normi valik tavaline summa, seda hoolimata asjaoluks, et resulteeruv hägus hulk võib osutuda supernormaalseks (s.t. et tema kõrgus ületab ühte, s.o. tegu pole üldse s-normiga). Viimast asjaolu praktikas siiski kuigi oluliseks ei peeta. 1. 4 Tehted hägusate hulkadega 10
Kui avastatud vigade arv on vastavalt N ja M, kusjuures mõlema rühma poolt avastatud samade vigade arv on L, siis vigade koguarvu hinnanguks on N*M/L. Kahe testirühma kasutamine on kulukas, mistõttu seda tehnikat kasutatakse eelkõige tarkvara puhul, kus vähene vigade arv on eluliselt oluline. Tõenäosusmeetod. Genereeritakse teatud arv vigu, mille avastamise sageduse järgi hinnatakse vigade koguarv: kui tekitati M viga, millest N avastatud vea hulgas oli L, siis vigade tõenäosuslik koguarv on N*M/L. Genereeritud vead peavad olema teatud mõttes representatiivsed; samuti ei tohi unustada sisestatud vigade hilisemat parandamist. Otsus tarkvara väljastamise kohta peaks tuginema mitmele indikaatorile. Samuti on oluline kasutada väljastamise kontroll-lehte, kus on loetletud kõik väljastamisega seotud tegevused; viimane võib koosneda mõnest kuni mõnesaja (näiteks MS Windows korral) punktini.
Selle otspunkte usalduspiirideks. NB! Kuna üldkogumi parameeter on JS, siis usalduspiire võib vaadelda kui parameetri hinnangu vastavaid kvantiile. 46. Usaldus- ja olulisuse nivoo. Otsustuse, hüpoteesi tõenäosus olulisuse nivoo; tähis . Hinnangu täpsust etteantud olulisuse nivool iseloomustab usalduspiirkonna laius. 47. Statistiline hüpotees, nullhüpotees, alternatiivne hüpotees, ühe-ja kahepoolne hüpotees. Üldkogumi kohta esitatud tõenäosuslik oletus on statistiline hüpotees. Nullhüpotees (tähistatakse H0 ) on väide, mis kinnitab üldkogumi vastavust teatavale standardile. See on juhus, millel ei ole uurijat huvitavat sisu. Näiteks väide selle kohta, et veekogus elavad punased ja sinised kalad ei erine üksteisest oma keskmise kaalu (või pikkuse jne) poolest. Sisukas ehk alternatiivne hüpotees (tähistatakse H1) on väide, mis kinnitab teatud erinevusi üldkogumi elementide
et neid peaks uuesti põhjendama; 9 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 c) põhjenduseks võivad olla selleks otstarbeks tunnistatud mistahes otsustused (ka väär otsustus, tõenäosuslik otsustus modaalsuselt problemaatiline otsustus jt.); d) oluline on eristada loogilist põhjendit faktilisest (viimasesse kuulub ka statistiline materjal). Küllaldase aluse printsiibil on arvestatavad seosed põhjuslikkuse (determinismi) seadusega. Lääne kultuuri areng on olnud selline, et inimene on püüdnud kõigepealt aru saada enda ümber toimuvatest sündmustest, asjadest ja nähtustest (Aristoteles nimetas neid teadmisi füüsikaks), ja
osa 1. Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid 1. Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? MASINAD ja APARAADID, SEADMED jne.peavad töötama TÕRGETETA ja OHUTULT!!! 2. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kind...
Ajahinnangute puhul normaaljaotus ei kehti sellepärast, et Aja puhul ei saa rääkida "negatiivsest ajast". Ajahinnangute puhul tuleb rääkida kallutatud jaotusest. See kui kaugele tulevikku jaotus ulatub sõltub määramatuse suurusest. 12. Seleta mõisted "oht", "nõrkus"; "risk". OHT- ettevõtte IT varasid (IT projekti) kahjustada võiva soovimatu juhtumi potentsiaalne põhjus NÕRKUS - infotehnoloogia varade (IT projekti) nõrk koht, mida oht saab ära kasutada RISK- tõenäosuslik võimalus, et oht kasutab ära varade (IT projekti) nõrkused ning põhjustab varade kaotust või kahjustuse (projekti nurjumise) 13. Mis kasu annab riskianalüüs? RISKI JUHTIMINE- ohu identifitseerimine, realiseerumise tõenäosuse hindamine ja ohutegureid maandavate tegevuste käivitamine · Avastada võimalikud ohud · Välja selgitada ohtu põhjustavad tegurid · Hinnata ohu realiseerumise tõenäosust · Leida võimalused ohu mõju vähendamiseks
Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele käitumisele ★ Majandusteadus – uurib inimeste poolt loodud hüvede tootmist, jaotust ja tarbimist ★ Õigusteadus – uurib kehtivate õigusnormide sisu ja nende vastavust ühiskonna arengule ★ Antropoloogia – uurib inimese bioloogilist, kultuurilist ja sotsiaalset põlvnemist
põhineb teaduslikel, filosoofilistel ja müstilistel veendumustel ja teooriatel (McQuiston & Webb, 1995). Rogers (1989) väidab, et inimesed ja nende keskkond on energiaväljad, mis pidevalt vahetavad omavahel energiaid (lk.. 184). Ühtse Inimese Teoorias on kolm olulist kontseptsiooni (Rogers, 1989: 186): Resonantsiprintsiip: inimese ja keskkonna energiaväljade jatkuv liikumine madalama sagedusega lainepikkuselt kõrgema sagedusega. Principle of helicy: jatkuvalt uuenev, tõenäosuslik, suurenev inimese ja keskkonna väljade mustrite paljusus. Tervist on nähtud kui eluprotsessi, mida defineeritakse kultuuriti erinevalt. Rogers näeb ennetamist/preventsiooni negatiivse mõistena ja edendamist positiivsena Õenduse eesmärk on aidata inimest saavutada maksimaalne heaolu, kasutades teaduslikke teadmisi ja õenduskunsti. Keskmes on indiviidi ja keskkonna vastastikune suhe. Hetkest, kui õel tekib teadvustatud mõte
selliste faktorite olemasolu, mis ei allu tehtava otsuse kontrollile; mitme võimaliku lahenduse olemaolu, millest tuleb välja valida vaid üks; alginformatsioon, mille alusel tuleb formuleerida probleem ning see lahendada, on mõningatel juhtudel puudulik (tihtipeale on alginformatsioon kvaliteetne ning seda ei ole võimalik mõõta koguseliselt). Ekspertiisi kasutamise eeldused: probleemi uudsus ja keerukus; probleemi objekti iseloom on tõenäosuslik; puudulik ja mittetõepärane informatsioon nende tingimuste seisukorra kohta, mille abil teostatakse toodangu väljatöötamist ja arengut. Ekspertiisi organiseerimine toimub jägmiste etappidena: ekspertiisi eesmärkide ja ülesannete kindlaksmääramine; ekspertiisi läbiviimise protseduuri valik; ekspertide grupi valik ja moodustamine; ekspertiisi enda protseduuri organiseerimine; informatsiooni läbitöötamine;
Kui suurendavad lülid ahelas on kõik maksimaalse võimaliku väärtusega ja vähendavad lülid samas minimaalsed, kujuneb sulgev lüli suurimaks võimalikuks. Kui suurendavad lülid on minimaalsed ja vähendavad maksimaalsed, saadakse sulgeva lüli minimaalne väärtus. Nende vahe on sulgeva lüli tolerants maksimum-miinimumi (nimetatakse ka halvima juhu) meetodil. Äärmuslike väärtuste sellina kokkulangemine on reaalselt vähe tõenäoline. Tõenäosuslik sulgeva lüli tolerants on enamasti oluliselt väiksem. Halvima juhu meetod tagab täisvahetatavuse, tõenäosuslik - etteantud tõenäosusega osavahetatavuse. Tolerantsiväljade keskväärtused EMi on seotud nimimõõtmetega ning esinevad kui vektor nimimõõtme otsas. Nimimõõde koos keskhälbega annab mõõtme tegeliku keskmise väärtuse. Tolerantsiväljade keskväärtus omab suunamärki ning koos nimimõõtmega moodustab kinnise kontuuri, siis: n
See on loominguline töö. Hüpoteesi on vaja, sest: · hüpotees annab uurimistegevusele kindla suuna; · hästi formuleeritud hüpotees väldib uurimistöös laialivalguvust; · hüpotees suunab uurija mõtet ning annab kindlamad raamid tööks vajaliku materjali kogumisele. Hea hüpotees on selline, mille vahendusel on võimalik teha teaduses samm (olgugi õige väike) edasi. Hüpoteesis sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus. Hüpotees on seega tõenäosuslik ja peab olema kontrollitav. Hüpoteesi kontrollimine seisneb selles, et temast kui loogilisest eeldusest tuletatakse järeldused, mida saab põhimõtteliselt kontrollida. Uurimuse algfaasis võib esialgseks orienteerumiseks püstitada mitmeid tööhüpoteese. Hüpoteesi kontrollimiseks vajame fakte. Fakt ise pole veel vastus küsimusele, kas hüpotees on kehtiv. Fakt on alus hüpoteesi hindamisel. Mida suurem hulk fakte räägib hüpoteesi poolt, seda tõepärasem on hüpotees
· Tihe koostöö kaartide koostamisel ja kasutamisel Erinevused: · Loodusgeograafia tegeleb loodusnähtustega, inimgeograafia inimtegevusega (erinevus on mitte kirjelduste vaid seletuste tasandil) · Seletus erinev. Loodusnähtused seletuvad võrdlernisi väheste põhjustega ja seletused on palju kategoorilisemad. Inimgeograafia peab seletades arvestama palju rohkemate asjaoludega, seletus sisaldab alati mitmeid reservatsioone, "kui"-sid ning "aga"-sid ja on tõenäosuslik, kehtib (hulga) eranditega. · Erinevus põhihuvis. Loodusgeograafia põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise koospaiknemise alusel, inimgeograafia põhihuvi on tihe kindla nähtuse korraldus ruumis. · Erinev ruumikäsitlus, erinev suhtumine kaartidesse · Loodusgeograafia on objektiteadus, inimgeograafia aga teemateadus Inimgeograafia koosseis ja tähtsamad teemad Teadused jagunevad fundamentaal- ja rakendusteadustesks
spetsiifilisema kogemuse tähenduse mõistmine inimese elu kui terviku kontekstis, individuaalse tähendusloome kaudu. Põhistatud teooria (grounded theory) on uurimisstrateegia, mille eesmärgiks on empiirilistest andmetest induktiivsel moel selgitava teooria loomine. Teoreetilise küllastumispunktini korduv andmekogumine -> tõlgendus -> andmekogumine -> tõlgendus. VALIMI MOODUSTAMISE PÕHIMÕTTED KVALITATIIVSES UURIMUSES Eesmärgistatud / teoreetiline valim (mitte-tõenäosuslik): · uurimisobjektide/uuritavate valimine eesmärgiga koguda võimalikult rikkalikku andmestikku uuritava nähtuse või protsessi kohta. · valimi koostamise kriteeriumid tulenevad sisulistest kaalutlustest · valimi moodustamise põhimõtteid on võimalik uuringu käigus korrigeerida, lähtudes esmase analüüsi tulemustest Valimi moodustamise põhimõtted on alati seotud uurimuse eesmärgiga ja sellega, millist üldistatavust taotletakse.
Hüpoteesi on vaja, sest: hüpotees annab uurimistegevusele kindla suuna; hästi formuleeritud hüpotees väldib uurimistöös laialivalguvust; hüpotees suunab uurija mõtet ning annab kindlamad raamid tööks vajaliku materjali kogumisele. Hea hüpotees on selline, mille vahendusel on võimalik teha teaduses samm (olgugi õige väike) edasi. Hüpoteesis sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus. Hüpotees on seega tõenäosuslik ja peab olema kontrollitav. Hüpoteesi kontrollimine seisneb selles, et temast kui loogilisest eeldusest tuletatakse järeldused, mida saab põhimõtteliselt kontrollida. Uurimuse algfaasis võib esialgseks orienteerumiseks püstitada mitmeid tööhü- poteese. Hüpoteesi kontrollimiseks vajame fakte. Fakt ise pole veel vastus küsimusele, kas hüpotees on kehtiv. Fakt on alus hüpoteesi hindamisel. Mida suurem hulk fakte räägib hüpoteesi poolt, seda tõepärasem on hüpotees
taseme mõistetega – alati ei kehti Defineerivate- ja iseloomulike tunnuste teooria Teooria on välja arendatud defineerivate tunnuste teooriast - Väidab, et mõiste omadused n kahesugused: defineerivad ja iseloomulikud - Defineerivad tunnused määravad mõiste tuuma ning on ühised kõigle mõiste alla kuuluvatele objektidele - Iseloomulikud tunnused näitavad kui tüüpiline vastav kategooria liige on Sarnasusele tuginevaid lähenemisi on 2: - Tõenäosuslik lähenemine nt prototüübiteooria - Näidisele tuginev lähenemine Tõenäosuslik lähenemine - Selle kohaselt pole ükski tunnustest vajalik ega piisav kategoriseerimiseks - Mõiste esitamisel kasutatakse tõenäosuslikke tunnuseid - Kategooriad koosnevad sarnaseid tunnuseid omavatest objektidest - Rosch ja Mevise teooria kohaselt jaotatakse mõisted kategooriatesse perekondliku sarnasuse alusel Prototüübiteooria
annaabi.ee 
