KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Lahendada ülesanded! 1. AS Teine tegeleb ülikondade tootmisega. Järgnevas tabelis on toodud kulud kroonides, kui kuus toodetakse 440 ülikonda: Kulu Ülikondade arv 440 550 Summaarsed püsikulud 224 000 A Summaarsed muutuvkulud 418 000 B Summaarsed kulud kokku 642 000 C Ühiku püsikulud D E Ühiku muutuvkulud F G Ühiku kulud kokku H I Arvutada tähtede asemele arvud. Kõik arvutused esitada kirjalikult! A- jääb samaks nagu 440tk korral 224 000.- B- 950 x 550 = 522500.- C- 224000 + 522500 = 746500.- D- 224000/440 = 509,09.- E- 224000/550 = 407,27 F- 418000/440 = 950.- G- 224000/550=950.- H- 407,27+950=1357,27 2. AS PUIT on s...
Elektroonikafirma kavatseb asendada ühe oma käsitsijuhtiva tootmisliini täielikult automatiseeritud masinaga. See asendamine vabastab õhe töölise, säästes sellega palga ja täiendavad väljamaksed tööjõule. Leidke allpooltoodud informatsiooni põhjal: projekti rahavood, tasuvusaeg, praegune puhasväärtus, kasumiindeks. Praegune olukord: Üks operaator, palk ja sotsiaalmaks 25 000 USD aastas Ekspluatatsioonikulud 2000 USD aastas Praagikaod 6000 USD aastas Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD aastas Praagikaod 3000 USD aastas Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD Amortisatsiooni arvutatakse lihtsustatud lineaarsel mee...
Töölähetus Koostaja: Jaana Margus Tööandja õigused Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljaspoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või lapsinvaliidi, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaeealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötaja õigused Töötajal on õigus nõuda töölähetuse kulutuste hüvitamist (v.a juhatuse või nõukogu liige). Tööandja peab maksma päevaraha kehtestatud alammäära järgi, kuid võib alati maksta rohkem. Kui päevaraha ületab maksuvaba piirmäära, maksustatakse üle selle ulatuvat summat erisoodustusena. Töötajal on õigus nõuda kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne lähetust. Kui töötaja peab lähetuses olles ise tasuma majutuskulusid, on tal õigus nõuda, et tööand...
Ülesanne: Elektroonikafirma kavatseb asendada ühe oma käsitsijuhtiva tootmisliini täielikult automatiseeritud masinaga. See asendamine vabastab ühe töölise, säästes sellega palga ja täiendavad väljamaksed tööjõule. Leida: projekti rahavood; tasuvusaeg; praegune puhasväärtus; kasumiindeks. Praegune olukord: Üks operaator, palk ja sotsiaalmaks 25 000 USD/aasta Ekspluatatsioonikulud 2000 USD/aasta Praagikaod 6000 USD/aasta Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD/aasta Praagikaod 3000 USD/aasta Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD ...
KODUNE ÜLESANNE Ülesanne 10. Jääktulu arvestus Soovite korraldada raamatupidamiskursusi. Olenemata soovijate arvust, peate maksma ruumide renti 4000 kr kuus ja arvutite renti 10 000 kr kuus. Raamatupidamistarkvara maksumus on 24 000 kr (ühekordne) ja hooldustasu 6000 kr aastas. Reklaamikulud on 5000 kr. kuus. Palkate õppejõu, kellega lepite kokku tööjõukuludes: 1 900 kr tunni eest. Kohvipauside maksumus on 100 kr kursuslase kohta. Kursuste hinnaks määrate 4 000 kr. Üks kursus kestab 24 tundi, mille sisse mahub 7 kohvipausi. Tulu kursuslase kohta on 4000 kr. Muutuvkulude alla kuulub ainult kohvipauside maksumus, ülejäänud kuuluvad püsikulude alla. 1) Milline on ühe kursuslase jääktulu? Kuna kursuse jooksul on 700 kr väärtuses kohvipause, siis ühe kursuslase jääktulu on 4000- 700=3300 kr Müügitulu 108000 Otsene materjal (muutuvkulu) Otsene töö (muutuvkulu) Muud otsekulud (muutuvkulu) ...
AASTA 0 1 2 3 Investeerimise rahavood: Tootmisseaded -300,000 Alternatiivtulu -100,000 Käivevarad -64,000 Ärirahavood: Müügitulu 320,000 320,000 320,000 Tootmiskulud -176,000 -176,000 -176,000 Täiendavad kulud -44,000 -44,000 -44,000 Lõpetavad rahavood: Käibevarade vabastamine Alternatiivtulu vabastamine Tootmisseadmete müük CF -464,000 100,000 100,000 100,000 NPV -464,000 86,957 75,614 65,752 Oodatav tulumäär 15% 1.15 Vastus: Projekti oodavatv tulumäär saavutatakse, lisatulu on 1028 ning kuna see on suurem kui 0, s 4 320,000 -176,000 ...
Valemid saak ilma väetamata mullal ja - saagi võrrandi kordajad x- väetise kogus saame suurima saagi. X maj= Väetise kogus millest saadakse kõige suurem kasum enamsaak =x maj- saak mis aadud väetiste arvelt Saak väetamata mullalt y=(-2,1+0,38*boniteet)*100=... st/ha Kogusaak enamsaak+saak väetamata mullalt=... Kogusaagi võrrand Y=x-+a0 Tulu Kogusaak*vilja myygi hind Kulu kogusaak*Ch+Co+Cf*x maj Kasum Tulu-Kulu=kasum Kg omahind kulu-kogusaak= omahind Rt= =..% tootmise tasuvus. Keskmine saaks = kg/N toiteelemendi kohta Xagr== kg/a näitab väetise kogust millega saame suurima saagi Ch kg kuivatus ja koristus kulu Co täiendavad kulud Py müügi hind kg Cf kg toiduelemendi maksumus
Kontoplaan RMP-s Firmas toimuvate majandusoperatsioonide registreerimiseks ja andmete kogumiseks tekib vajadus kasutada kontoplaani, mis on raamatupidamise sisekorra eeskirjade lahutamatu osa. Kontoplaanis on kajastatud sünteetilised ( peakontod) ja analüütilised (allkontod). Analüütilised kontod täiendavad sünteetiliste kontode andmeid andes detailset infot majanduslike protsesside kohta. Analüütilise grupi käibed ja saldod kuu alguses ja lõpus peavad võrduma vastava sünteetilise konto peakonto käivete ja saldodega. Kontoplaan on süstematiseeritud kontode loetelu infotöötluse hõlbustamiseks. Kontod on tavaliselt kodeeritud. RMP seadus annab võimaluse igal RMP kohustuslasel ise koostada sobiv kontoplaan (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. RPS § 8. Kontoplaani koostamisel peab arvestama firma majandustegevuse iseärasusi. Kindlasti peab kontoplaan kindlustama arvestuseks, aruandluseks ja tegevuse an...
Erinevat materjali kordamiseks (Tõnis) Kulude liigitamise teema. Kõik kulud on võimalik jaotada kaheks: · Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. To...
III KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED 1 Millistele (ehitus) hangetele kohaldatakse Eestis võistupakkumist Riiklikele ja munitsipaalehitistele Kui finantseeritakse täielikult või osaliselt o Riigieelarvest või riiklikest fondidest o Riigiettevõtete ja riiklike AS poolt o KOV eelarvest või fondidest o Munitsipaalettevõtete poolt 2 Riigihanke kohaldamise piirmäärad o Asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot o 3 Marketingi definitsioon. Mida tähendab marketingi plaani elluviimine? Marketing on juhtimisfunktsioon, mis korraldab ja juhib äritegevust eesmärgiga muundada kliendi maksuvõimelisus nõudluseks, saades sealjuures kasumit ja täites firma muud eesmärgid. Vajadusest ja tarbijast lähtuv määratlus: Marketing on tegevuste kogum, millega selgitatakse, millised on vajadused, teavitatakse tarbijat nende teenuste ja toodete olemasolust ja toimetatakse need tarbijale. Pl...
Kuluarvestus logistikas – 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja –kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg – Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: – vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) – kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution)– Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
Ostu-müügi lepingu analüüs ostja seisukohalt Negatiivsed punktid ostjale: 1.) Punkt 1, on küll nimetatud kaup, aga ei ole ära toodud tingimusi, millele ta vastama peaks. Pesumasina ja tema kvaliteedi kirjeldus ning lisade jne kajastamine lepingus võimaldaks Müüja kohustuste rikkumisel Ostjal kohaldada õiguskaitsevahendeid tuginedes lepingule. Vastasel juhul lähtutaks küll sellest, et kaubal peavad olema samasugused omadused, mis on samaväärsel asjal, aga alati ei pruugi aluseks võetav asi olla siiski võrdväärne. Lisaks ei võimalda see punkt ostjal teostada tal lasuvat ülevaatamise kohustust, kuna viimane on suunatud sellele, et kontrollida, kas kaup vastab lepingutingimustele või mitte (kas kaubal esineb puudusi). Siin saab Ostja taas kontrollida ainult kauba vastavust samaväärsele asjale. 2.) Punkt 2, kus on ära toodud küll Ostja poolt kohustuste rikkumisel makstav viivise tasu, aga kui näiteks hoopis Müüja viivitab ...
Toiduhügieen Kuidas saab vältida toidu saastumist patogeensete organismidega? · Töötajate koolitused · Enesekontrolliplaan Mõisted · Toiduhügieen vajalikud tingimused ja abinõud ohutu, tervisliku ja inimtoiduks kõlbliku toote valmistamiseks, säilitamiseks. · Toiuduturvalisus piisava koguses vajalike toiduainete kättesaadavus. · Oht mõjur toidus või oidu potentsiaal tekitada tervist kahjustavaid efekte. · Risk ohu tõsidus; kahjuliku toime tõenäosus. Mis tähendab ,,ohutu ja tervislik toit"? · Ei põhjusta toidust pärinevaid infektsioone; · Ei sisalda jääkaineid üle piiratud normi; · On vaba haigustest, eriti looma tervishoiu seisukohalt olulisest haigustest; · On vaba ilmsest saastatusest · On vaba defektidest; mis on ebameeldivad tarbijate jaoks; · On toodetud adekvaatse hügieenilise kontrolli all. Kvaliteetne toit: · On ohutu, · On toiteainete koosluselt s...
1. Mis on logistika? Logistika määratlus. Logistika - materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Määratlus - Logistika on juhtimise integraalne tööriist, mis soodustab äritegevuse käigus strateegiliste, taktikaliste ja operatiivsete eesmärkide saavutamist materjali- ja teenuste voogude, samuti neid saatvate informatsiooni- ning rahavoogude efektiivse juhtimise kaudu. 2. Milliseid tegevusi hõlmab logistiline kett? Transport, laomajandus, varude hoiustamine, info töötlemine, juhtimine, pakkimine, korje, kaupade laialijagamine, kontroll varemmainitud tegevuste üle 3. Logistika areng, ajalugu Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigu...
Investeeringute analüüs I osa Õppejõud: 2013 1 INVESTEERINGUTE ANALÜÜS Pikaajalised investeeringud on reeglina seotud kapitalimahutustega. Kapitalimahutusteks on kulud,millelt ei eeldata kasumit varem kui 1.a.pärast. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad: põhivarade(maa,hooned,seadmed)soetamise kulud,pikaajaliste väärtpaberite ost,firmadega ühinemise kulud,ostmise kulud jne. Pikaajaliste investeeringute planeerimine koosneb 4 põhietapist: · Investeerimisprojektide läbivaatamine · Rahavoogude arvutamine · Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine · Investeerimisprojekti valik Esmalt:Tulutoovate projektide leidmine Kahtlemata on lihtsam tulutoovaid projekte võrrelda kui leida. Tulukate projektide puhul üritavad enamasti turule tungida ka konkurendid,kes viivad alla nii hinnad kui ka kasumi. Samas tuleb teada et ilma uute p...
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2. Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud) 90 000 + 40 000 + 20 000 / 1000 = 150 EUR 3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 +...
Ülesanne 1 Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Kulufunktsioon: C(q)= CF + Cvq Cvq=500/50ühikut C(q)=1 800+(500/50)q=1800+10q Tulufunktsioon: R(q) = q*p p(q)=-q+150 R(q) =q(-q+150)= -q2 +150q Kasumifunktsioon: P(q) = R-C P(q)= -q2 +150q-1 800-10q= - q2 +140q-1800 Vastus: kasumi sõltuvust tootmismahust on - q2 +140q-1800. b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(q)= - q2 +140q-1800 P(40)= (-40)2+140*40-1800=1600+5600-1800=5400 ( kui toodame 40 ühikut) (5400*25%)+5400=1350+5400=6750 (oodatav kasum) 6750=-q2+140q-1800 -q2+140q=4950 q = = = 70 Vastus: 70 peaks olema minimaa...
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt: · Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega · Põhivara, kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aast...
Andmeturve Üldosa Millest räägime? Infoturbe põhimõisted Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Turvameetmed Volitustõendid Krüptograafia Digitaalallkiri ja selle kasutamine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2 Kirjandus V. Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika V. Hanson, A. Buldas, H. Lipmaa Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika V. Praust. Digitaalallkiri -- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) andmebaaside ajastu andmetöötlus; Infoturve (information security) infosüsteemide ajastu infotöötlus; Teadmusturve (knowledge security) teadmussüsteemide ajastu teadmustöötlus. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 4 Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine Infovarad on infosüs...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega info...
ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD · Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. · Raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma, on ettevõtte kulu. · Tegevuse planeerimisel peab kõigepealt võrdlema oodatavaid tulusid ehk sissetulekuid nende saamiseks tehtavate kulutustega. Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid (arvestuslikke kulusid), need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. ·...
Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaa...
Kordamisküsimused 1. Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimise kui teadusharu tegelikuks tekkeajaks võib lugeda 1960.70. aastaid, mil töötati välja paljud praegusel ajal olulised seisukohad. Eestis on kaasaegset rahandusteooriat alates 1990. aastatest (professorid V. Raudsepp, U. Mereste). Kaasaegne finantsjuhtimine on integreeritud õppeaine, milles on omavahel seotud: _ finantsarvestus; _ investeeringud; _ juhtimisteooria; _ statistika jne. Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. (finantsjuhtimine vaata...
VÕÕRANDAMISLEPINGUD MÜÜGILEPING § 208. Müügilepingu mõiste (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. (3) Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õ...
RAAMATUPIDAMISE ISESEISEV TÖÖ Sisekorra eeskirjad 1. ÜLDSÄTTED Sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine Raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Raamatupidamise korraldus Tegevjuhtkond juhib raamatupidamiskohustuslase tegevust ja korraldab raamatupidamist.. Pearaamatupidaja juhib ja korraldab raamatupidamistööd ametijuhendis sätestatud pädevuse piires. Seal on paika pandud juhend kuidas peab raamatupidamist kajastama ning mis sinna peab olema märgitud . Raamatupidamisel peab olema märgitud: tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade arvestus , kohustuste arvestus , varade ja kohustuste inventeerimine , aruannete esitamise kor...
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledz Anzelika Baldina Äriplaan OÜ Kodutekstiili Maailm Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn November 2010 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE...................................................................................................................4 2. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.............................................................................................5 3. SWOT analüüs................................................................................................................... 6 4. TEHNOLOOGIA LÜHIKIRJELDUS. TOOTMINE........................................................ 7 5. PROJEKTI KIRJELDUS................................................................................................... 8 a. Õmbluskoda, kauplus, e-pood...........................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Äri õppetool Sigrit Viira ÄJ-11 VARUDE JUHTIMINE Referaat õppeaines ,, Logistika alused" Juhendaja Tiina-Mai Hirmo Väimela 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... lk 3 1. VARUDE TÜÜBID .......................................................................................................................... lk 4 2. VARUDE JUHTIMINE ..................................................................................................................... lk 5 3. VARUDEGA SEOTUD KULUD ............................................................................................................ lk 6 4. VARUDE JUHTIMISE PEAMISED VIISID ...................................................................
Liisa Juhkam TASB 41 Eesti toetub merekeskkonna haldamisel, reostuste ennetamisel, tagajärgede likvideerimisel Euroopa Liidu seadustele ning lähtub tegevustel ELi direktiividest Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb veendumusel, et majanduskasv, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse aitavad parandada meie elukvaliteeti. Toetub põhimõtetele: Ennetamine, parem kui tagajärgede likvideerimine Oluline rakendada kogu Eli hõimavat keskkonnapoliitikat Keskkonnapoliitika väljatöötaminekoostöö. Liikmesriigi kohustuse mittetäitmine Euroopa kohus, sanktsioonid, trahvid Valitsuste kohustus: kaitsta rahvast reostuse eest Parimate keskkonnaalaste tavade tunnustamine, lepingud teiste riikidega, abifond Euroopa Liidu veepoliitika eesmärk: Hoida ära, vähendada reostust ning edendada säästvat veekasutust Direktiiv vastuvõetud, täiendavad rahvusvahelised kokkulepped...
5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on tegurid. võimalik mõõta absoluutarvudes, näiteks: puhas õhk eur, leib eur, banaanid eur. Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete järjestada ja iseloomustada järgarvudena, olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) näiteks: puhas õhk, puhas vesi, leib, banaanid. mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on 9. Keskkonna hindamine. Keskkonn...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Geodeetilise tihendusvõrgu projekteerimine ja põhikaardistamine Tartu 2015 Sisukord 1Lähteülesanne..................................................................................................................3 2Projekti seletuskiri...........................................................................................................6 2.1Maa-ala üldiseloomustus..........................................................................................6 2.2Lähteandmed............................................................................................................8 2.3Kasutatavad instrumendid..............
1. Ressursianalüüs 1. Kas on olemas projekti täitmiseks vajalik kvalifitseeritud inimressurss? Probleem on selles, et kuna projektid hõlmavad reeglina vaid teatud perioodi, tuleb selleks kokku seada ajutine projektimeeskond. Inimressursi rakendamise seisukohalt on oluline, milline on projekti täitva asutuse organisa- toorne tüüp: funktsionaalne, projektipõhine või maatrikskujuline. Funktsionaalsetes asutustes (näiteks ülikoolid) on töötajad põhikohaga tööl kindlates allüksustes ning projektikohased ülesanded on töötajatele üldjuhul täiendavad. Projektipõhistes asutustes võetakse inimesed tööle ajutiselt, vastavalt täidetavatele projektidele. Maatrikskujulistes asutustes on töötajad põhikohaga tool, kuid jaotatud täidetavate projektide vahel. 2. Kas on olemas projekti täitmiseks vajalik infrastruktuur? Olenevalt projekti iseloomust, peab analüüsima järgmiste ressursside piisavust: · töökohad, ...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Ants Antsoni nimeline kiiruisuhall Spordijuhtimine I Äriplaan Koostaja: Anti Pungar Tartu 2010 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kiiruisuklubi eeliseks on otseste konkurentide puudumine Eestis, samuti ajalooline aspekt seoses eestlase Ants Antsoni olümpiavõiduga kiiruisutamises 1964 aastal Innsbruckis. Maailmas on seni 27 suletud 400m kiiruisuhalli. Planeeritav kiiruisuhall oleks ainus Baltimaades. Suletud 400m kiiruisuhalli pole ka Soomes ega Rootsis. Lähim 400m kiiruisuhall asub Valgevenes Minskis, mis valmis 2010. aastal............................................... 3 1. Organisatsiooni analüüs...................................................................................................
EKSAMIKÜSIMUSED 1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika. Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset val...
Finantsmajandus Finantsmajandus on üks osa majandusest, mis analüüsib ressursside kasutamist ja jagunemist ning millega tegelemine on möödapäästmatu igale ettevõttele. Põllumajandusettevõtte finantsmajanduse eripära on tingitud eeskätt tootmistegevuse otsesest seotusest bioloogiliste protsessidega, kuid paljuski ka nende ettevõtete õiguslikust vormist. Antud rubriigis pakume võimalust tutvuda iseseisvalt enamlevinud finantsmajanduse osadega, aga Teid võivad abistada ka finantsmajanduse valdkonna konsulendid, kes: · analüüsivad ettevõtte majandusaruannet; · tunnevad ettevõtte raamatupidamiset reguleerivaid põhilisi seadussätteid; · viivad läbi finantsanalüüse; · mõistavad hindade kujunemisviise põllu- ja maamajanduses (sh börsi tundmine); · hindavad investeeringute tasuvust; · tunnevad maksuseadusi (tulu-, sotsiaal-, käibemaks jm); · tunnevad rahandust, krediteerimist, toetusi (laenud, liisingud, fondid, otse...
KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mill...
Loeng nr 4. Ehitusprojekt ja ehituskulud, ehituskulude liigitamine ja töömahtude arvutamine 4.1. Ehitusprojekt ja ehituskulude prognoosimine Omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud ning projekti alustamisotsuse tegemiseks tuleb tal kulud võimalikult täpselt määratleda (prognoosida), et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Ehituskulude prognoosimine projekti arengu varases staadiumis toimub üldjuhul analoogmeetodil kavandatava ehitise põhiparameetrite alusel; hoonete puhul lähtutakse ruumiprogrammist ja soovitud pinna- või mahunäitajatest. Hoone ehitusprojekti (EVS 811:2012) kohaselt on ehitusprojekt jaotatud staadiumiteks, mille puhul liigutakse üldpõhimõtetest detail-lahendusteni. Sama kehtib ehitusprojekti maksumuse prognoosimisel ja vastava tasemega kulueelarvete koostamisel - esimesed ehitusprojekti kulude esmased prognoosid põhinevad vaid ideekäsitlusel ja on hinnangulised, järgnevatel projekti areng...
Ehitusmaksumuse hindamise kordamisküsimuste vastused 1) Mille poolest erinev hind kuludest? Kulu- rahasumma, mis on juba, kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuja küsib kauba või teenuse eest, kusjuures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalamad. hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. 2) Mille poolest erineb ehituse hinnakujundus muu tootmise hinnakujundamisest? Ehitus erineb muust tootmisest selle poolest, et iga objekt on erinev ning seetõttu tuleb ka iga ehitisega tegeleda kui individuaalse objektiga. Muu tootmise puhul (nt autod, monitorid jne.) on võimalik toota mitmeid identseid tooteid ning seetõttu pole vaja iga toote puhul uuesti tegeleda projekteerimisega. Hinnakujunduse eripära ehituses: 1. osapooli on ...
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskk...
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute...
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1). Ettevõtjate ühised jooned: o Võimekus midagi teha o Sa...
Kordamisküsimused 1) Mis on turundus? Defineeri mõiste. Selgita turunduse rolli organisatsioonis, milliseid eesmärke täidab turunduse funktsioon (ülesanne)? Turundus on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Turunduse roll on orienteerida kõik organisatsiooni tegevusvaldkonnad tarbija vajaduste rahuldamisele. Turunduse funktsioon organisatsioonis on uurida konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuda välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid. 2) Mis on turundusjuhi ja turundusspetsialisti roll organisatsioonis? Kuidas need erinevad, kuidas need täiendavad teineteist? Turundusjuhi roll on turundusstrateegiate väljatöötamine ja nende täitmise kontrollimine. Turundusspetsialisti roll on turundusmeetmestiku väljatöötamine – taktikaline, operatiivne tasand. Lisa, kuidas nad üksteist täiendavad. 3) Mis on strateegiline turundus? De...
SISUKORD 2.RTJ 4 "VARUD" ÜLESEHTUS.................................................................................4 2.1.Eesmärgid ja koostamise alused...........................................................................4 2.2.Rakendusala..........................................................................................................4 2.3.Mõisted.................................................................................................................5 2.4.Varude arvestuspõhimõtted..................................................................................5 2.4.1.Esmane arvele võtmine..................................................................................5 2.4.2.Arvestusmeetodid varude kulusse kandmisel................................................7 2.4.3.Edasine kajastamine......................................................................................7 ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse- ja maksunduse osakond xxxxxx ,,Tuha Talu OÜ" Praktikaaruanne Õpperühm:xxxxx Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2008-2009 SISSEJUHATUS...................................................................................................... 4 1. TUHA TALU OÜ STRUKTUUR, AJALUGU JA TEGEVUSVALDKONNAD....................................................................................6 2. TUHA TALU OÜ TURUNDUSTEGEVUS, TARNIJAD JA KLIENDID NING KONKURENDID..........................................................................................7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ...............................................................8 4. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS..............................................................
1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport...
1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub ül...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Oliver Marma Töötervishoiupoliitika loomine ettvõttes - kasu ettevõtjale REFERAAT Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus Mehaanika teaduskond Õpperühm: TI-71 Juhendaja: Kristi Jõeorg Tallinn 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. Töötervishoid........................................................................................................................................ 5 1.1. Määratlus ja eesmärgid.................................................................................................................. 5 1.2. Töötervishoiu roll praktilises elus.....................................
Põllumajandusökonoomika KT2 1. Majanduse üldteooria tees: olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. 2. Põllumajanduses kujundavad tootmise tasakaalu: müügivõime välisturul (määramatu) ja siseturu ostuvõime (prognoositav). 3. Tootmiskitsendused: harimiskõlblik maa, tööjõuressurss, kapitaliressurss, reformid 4. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid ja teenuseid 5. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid 6. Põllumajanduslik majapidamine- ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus • toodetakse põllumajandussaadusi ja vähemalt 1 ha põllumajandusmaad • vähem kui 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad ja põllumajandussaadusi toodetakse müügiks Põllumajandustootja(FADN)- terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, ka mittepõllumajanduslikud tegevu...
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · ...
annaabi.ee 
