Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jääktulu arvestus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on ühe kursuslase jääktulu?
  • Mis on tasakaalupunkt ühikutes ja käibes?
  • Miks jah miks ei?
  • Kui ei siis kuidas kujundaksite hinda?
  • Milline peaks olema jääktulu et saada kuus 10 000 kr kasumit?
  • Millist kasumit saavad Teie kursused kui Teil on 30 kuulajat kuus?
  • Milline on ohutusvaru kui loodate leida 28 kuulajat?
KODUNE ÜLESANNE
Ülesanne 10. Jääktulu arvestus
Soovite korraldada raamatupidamiskursusi. Olenemata soovijate arvust, peate maksma ruumide renti 4000 kr kuus ja arvutite renti 10 000 kr kuus. Raamatupidamistarkvara maksumus on 24 000 kr (ühekordne) ja hooldustasu 6000 kr aastas. Reklaamikulud on 5000 kr. kuus. Palkate õppejõu, kellega lepite kokku tööjõukuludes: 1 900 kr tunni eest. Kohvipauside maksumus on 100 kr kursuslase kohta. Kursuste hinnaks määrate 4 000 kr.
Üks kursus kestab 24 tundi, mille sisse mahub 7 kohvipausi. Tulu kursuslase kohta on 4000 kr.
Muutuvkulude alla kuulub ainult kohvipauside maksumus, ülejäänud kuuluvad püsikulude alla.
  • Milline on ühe kursuslase jääktulu?
    Kuna kursuse jooksul on 700 kr väärtuses kohvipause, siis ühe kursuslase jääktulu on 4000-700=3300 kr
  • Müügitulu
    108000
    Otsene materjal ( muutuvkulu )
     
    Otsene töö (muutuvkulu)
     
    Muud otsekulud (muutuvkulu)
    -18900
    Muutuvad kulud
    -18900
    Jääktulu
    89100
    Püsivad tootmise üldkulud
    -24500
    Püsivad turustuskulud
    -5000
        üldhalduskulud
    -59600
    Püsikulud kokku
    -89100
    Ärikasum
    0
    Mis on tasakaalupunkt ühikutes ja käibes?
    Püsikulud ühes kuus on 89 100 krooni.
    Tasakaalupunkt ühikutes 89100:3300=27 kursuslast
    Jääktulu määr 3300/4000=0,825
    Tasakaalupunkt käibes 89100/0,825= 108 000 kr
  • Kas hind on Teie arvates piisav? Miks jah/ miks ei?
    Ei ole, kuna 27 inimesega saaks kaetud alles kulud, kuid soov on teenida ka kasumit. Ning üle 27 inimese korraga ühel kursusel oleks liiga palju.
  • Kui ei, siis kuidas kujundaksite hinda?
    Tõstaks hinda niipalju, et kulud saaks kaetud 20 inimesega. Kuid kuna kasumit sooviks ka, siis ühel kursusel võiks osaleda 25 inimest ja kursuse hinnaks oleks 5155 kr.
  • Milline peaks olema jääktulu, et saada kuus 10 000 kr kasumit?
    Kuna püsikulud on 89100 kr, siis jääktulu peab olema 99100 kr, et saada kasumit 10 000 kr.
  • Millist kasumit saavad Teie kursused , kui Teil on 30 kuulajat kuus?
    Kui on 30 kuulajat kuus ning müügihinnaks 4000 kr, siis kuu lõpus oleks kasum 9900 kr.
  • Milline on ohutusvaru , kui loodate leida 28 kuulajat? (Muutsin kuulajate arvu ära, kuna arvuga 25 ma juba oleksin kahjumis)
    Loodetav käive 112 000, tasakaalupunkti käive 108 000,
    Ohutusvaru=(112 000-108 000):112 000=4%
    Tahaksite laiendada oma äri, kuid selleks vajate täiendavat ruumi, kulud 4000 kr kuus ja arvutite renti tuleb tasuda 10 000 kr. Täiendavad reklaamikulud on 3000 kr kuus. Muutuvkulud on samad nagu 1 ruumi puhul. Loodate leida täiendavalt 15 kuulajat kuus (lisaks seni kalkuleeritud 28-le). Kas laiendusel oleks mõtet?
    Püsikulud suureneksid 17 000 kr ehk laienduse puhul jääks püsikuludeks 106 100 kr. Kui loengus osaleks 28 inimest, oleks kasumi osatähtsus müügitulust 3%, kuid kui ettevõtet laiendada ning loengus osaleks 42 inimest oleks kasumi osatähtsus 21%. Müügitulu muutus oleks (172 000-112000)/112 000=54%, püsikulude muutus aga (106100-89100)/89100=19%. Müügitulu kasvas kiiremini kui püsikulud, mis on väga positiivne. Minu arvates oleks laiendusel küll mõtet, kuna tulu kasvaks kiiremini, kui kulud.
    Arvestus 28 kursuslasega: Arvestus 43 kursuslasega:
    Müügitulu
    112000
    Otsene materjal (muutuvkulu)
     
    Otsene töö (muutuvkulu)
     
    Muud otsekulud (muutuvkulu)
    -19600
    Muutuvad kulud
    -19600
    Jääktulu
    92400
    Püsivad tootmise üldkulud
    -24500
    Püsivad turustuskulud
    -5000
        üldhalduskulud
    -59600
    Püsikulud kokku
    -89100
    Ärikasum
    3300
    Müügitulu
    172000
    Otsene materjal (muutuvkulu)
     
    Otsene töö (muutuvkulu)
     
    Muud otsekulud (muutuvkulu)
    -30100
    Muutuvad kulud
    -30100
    Jääktulu
    141900
    Püsivad tootmise üldkulud
    -24500
    Püsivad turustuskulud
    - 8000
        üldhalduskulud
    -73600
    Püsikulud kokku
    -106100
    Ärikasum
    35800
  • Jääktulu arvestus #1 Jääktulu arvestus #2 Jääktulu arvestus #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Trittu Õppematerjali autor
    Püsikulud ja muutuvad kulud; Jääktulu, tasakaalupunkt, ohutusvaru;

    Sarnased õppematerjalid

    Kuluarvestus
    12
    docx

    Kuluarvestus

    Brutokasum 160 000 Üldhalduskulud -40 000 Ärikasum 120 000 Osakuluarvestus Müügitulu 400 000 Müüdud kaupade muutuvad kulud -168 000 Jääktulu 232 000 Püsivad tootmise kulud -72 000 Üldhalduskulud -40 000 Ärikasum 120 000 Ülesanne 10 Jääktulu arvestus Soovite korraldada raamatupidamiskursusi. Olenemata soovijate arvust, peate maksma ruumide renti 400 euro kuus, ja arvutite renti 1 000 euro kuus.

    Kuluarvestus
    Kulu--ja juhtimis arvestus
    118
    pptx

    Kulu- (ja juhtimis)arvestus

    Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa

    Juhtimine
    ETTEVOTTE TULUD-KULUD
    13
    pdf

    ETTEVOTTE TULUD-KULUD

    · Kuna püsikulud on oma kogusummas muutumatud, siis ettevõtte tootmiskoguse muutudes muutub ka ühe toote kohta arvestatav püsikulu. Kulu ühe toote kohta ettevõttes kokku Muutuvkulu püsiv muutuv Püsikulu muutuv püsiv · Niisiis kaasneb tulude kasvuga muutuvkulude kasv. · Ettevõtte käibe ja muutuvkulude vahet nimetatakse jääktuluks. · Jääktulust peab jätkuma veel püsikulude ning oodatava kasumi katmiseks. · Jääktulu sünonüümina kasutatakse ka mõistet piirkasum. · Ühe toote jääktulu avaldub järgmise valemiga: TOOTE JÄÄKTULU= TOOTE MÜÜGIHIND ­ TOOTE MUUTUVKULU · Kui selle võrdluse mõlemad pooled ettevõtte müügikogusega läbi korrutada, saame ettevõtte jääktulu: ETTEVÕTTE JÄÄKTULU= ETTEVÕTTE KÄIVE- ETTEVÕTTE MUUTUVKULU · Ettevõttel tasub toota kõiki tooteid, mille jääktulu on positiivne. · Sellised tooted aitavad katta ettevõtte püsikulusid.

    Investeeringute juhtimine
    Finantsnäitajate arvutamine
    171
    xls

    Finantsnäitajate arvutamine

    Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa

    Majandus
    KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING
    194
    pdf

    KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING

    3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ........................... 11 2.2. Kululiikide arvestus.........................................................................................11 2.2.1. Kululiikide arvestuse eesmärgid ja kulude liigitamine .........................11 2.2.2. Ettevõtte tulude, kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs.............................................................................................................14 2.3. Kulukohtade arvestus ........................................................................

    Finantsjuhtimine
    Majanduse alused
    40
    doc

    Majanduse alused

    1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste o

    Majandus
    Majandusanalüüs
    79
    doc

    Majandusanalüüs

    I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid.....................................................................................................12 II HIND 14 1

    Majandus
    Kuluarvestus
    74
    doc

    Kuluarvestus

    Kulude arvestuse põhimõisted Majandusorganisatsiooni edukust mõõdetakse eelkõige võime järgi genereerida kasumit ja täiendavat vaba raha. Traditsiooniliselt hinnatakse ettevõtte juhi ja juhtkonna edukust eelkõige lühiajalise eesmärgi, aruandeperioodi kasumi teenimise alusel. Kasum aga teatatavasti on kahe elemendi: tulude ja kulude vahe. Tavaliselt tulude arvestusega ei teki probleeme, kuid kulude arvestus ning kulude analüüs ning kulude juhtimine (optimeerimine) on iga ettevõtte juhtkonna ees seisev küllalt keeruline ülesanne. Veelgi keerulisemaks teeb kulude arvestuse ja analüüsi asjaolu, et erinevatel eesmärkidel on vaja organisatsioonis tekkivaid kulusid liigitada ja analüüsis kasutada erinevalt. Sageli kuluarvestuse meetodid, mis on kasutuses finantsaruandluse tarvis, ei sobi juhtimisotsustes kasutamiseks.

    Kuluarvestus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun