MIS ON TÄHELEPANU? Tähelepanu on psüühilise aktiivsuse seisund, mis väljendab teadvuse keskenduvat suundust mingile reaalsele objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Tähelepanu mõistetakse kui ajutist sisemist seisundit, mida nimetatakse vaimseks häälestuseks või lihtsalt häälestuseks. TÄHELEPANU LIIGID Tahtmatu tähelepanu passiivne Tahtlik tähelepanu aktiivne TAHTMATU TÄHELEPANU Tahtmatu tähelepanu rakendatakse tööle esilepääseva, silmatorkava või väljapaistva välisstiimuli poolt. Seega on selline tähelepanuprotsess stiimuli poolt käivitatud ning on vähemalt mingil määral automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu. TAHTMATU TÄHELEPANU TEGURID Objektiivsed tegurid Subjektiivsed tegurid 1. Ärritaja suhteline 1. Inimese vajadused ja tugevus huvid 2. Ärritaja suurus 2. Inimese vanus ja sugu 3. Erinevus ümbruse...
25.02.2018 3 aastane – emotsionaalne areng • Jäljendavad täiskasvanute ja teiste laste tegevusi. • Näitab kiindumust teiste inimeste ja 3 – 4 aastase lapse laste vastu. • Muudab mängu jooksul selle kulgu . sensomotoorne ja kõne areng • Muretseb nutva sõbra pärast. • Minu , tema oma tähendu...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond Eneli Gross KAS LAPSED ARENEVAD ERINEVALT? Referaat Juhendaja: lektor Kristiina Uriko Tallinn 2010 Sissejuhatus Enne, kui saan laste arengu erinevustest rääkima hakata, seletan, mida sõna arengu all mõistan. Minu jaoks on areng protsess, milles organism kasvab ning muutub eluea jooksul. Minu jaoks saab inimese areng alguse eostamisest ning sellest ka alustan. Laps saab küll alguse eostamisest kuid millal lõpetab laps olemast laps? Kindlat vanusepiirangut ma sellele ei pane. Puberteediiga on minu jaoks veel lapseea oluline osa ning kuna käsitlusi erinevate staadiumite kestvuse kohta on palju, on ka puberteediea lõppemine vastavalt erinevatele käsitlustele erinev. Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592-1670) välja teesi...
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjut...
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt - Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3. Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid). - Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühi...
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus ...
Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiiv-psühholoogilisest aspektist ning aju keskused Johanna Olesk Tallinna Ülikool 2015 Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab aistingult saadud informatsiooni tervikuks) Peaaju ehitus ja funktsioonid • Täiskasvanud inimese aju kaalub umbes 1300 – 1400 grammi. • Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost. • Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest ning eristatakse 5 osa. Peaaju ehitus ja funkts...
apse jalgade areng Mida kujutab endast lapseas o-ja x-jalgsus? L Normaalselt areneva lapse põlve asendis toimuvad erinevad muutused. Esialgu on vastsündinul o-jalad e genu varum, seda tingib üsasisene asend (lapse jalad on painutatud asendis ning vastu kõhtu). Sealt edasi hakkavad lapse jalad tasapisi sirgenema ning on täiesti sirged umbes 20ndaks elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus e genu valgum, see saavutab tipu (kuni 15 kraadi) kui laps on 2,5-aastane. Pärast seda sirgenevad põlved järk-järgult, kuni muutuvad sirgeks. Jalad on muutunud sirgeks 4–6-aastaselt. Kui deformatsioon püsib, tuleb last jälgida, et deformatsioon ei progresseeruks. X-jalgade üheks põhjuseks võib olla rahhiit, siis on vaja arsti konsultatsiooni ja ravi. Missugune on mängu olulisus lapse arengul? Mängu roll Mäng on lapse elus kasvatuse ja arenguvahend, laps õpib pe...
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: ...
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
Tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemine on kõik tunnetusprotsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tähelepanu on taju, mälu ja mõtlemise kulgemise tunnuseks, kuid vaatamata sellele on taju see kõige esimene juhtiv psüühhiline protsess ja teised psüühilised protsessid juhinduvad tajulisest muljest. Näiteks ei saa 3-aastane laps mäletada asju, mida ta pole ise kogenud või tajunud, samuti pole tal võimalik neist rääkida ning ka mõelda saab vaid neist nähtustest, mida on tajutud. Tähelepanu on paljude kognitiivsete ülesannete teerajajaks. Tähelepanu kui keskendumine nõuab kahe vastuolulise oskuse omandamist- võime koondada tähelepanu olulistele ümbritsevatele teguritele ja pidada käsilolevat tegevust kõige tähtsamaks; võime ignoreerida paljusid ebaolulisi ärritajaid. Valikulise tähelepanu areng algab sünnist ja seda lihvitakse kogu varase lapseea vältel . Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud and...
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tu...
Avinurme Gümnaasium Perekonnaõpetus 11. klass NOORUKIIGA Koostas: Katrin Kõre Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2011 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Noorukiiga..............................................................................................4-5 Alaväärsuskompleks....................................................................................6 Muutused................................................................................................7 Kehaline areng..............................................................................8 Kognitiivne areng...........................................................................8 Emotsionaalne areng......................................
20. sajandi algus Esile kerkisid uued isikud, kes asusid Eesti asjade edasiviimist. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse areng eestlaste seas oli väga kiire. Jaan Tõnisson - astus välja nii saksastumise, kui ka venestamise vastu. Oli üks esimesi, kes ütles, et eestlased saavad oma riigi valitsemisega ka ise hakkama. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ning oli ka ,,Postimehe" peatoimetaja. Tema toimetamise ajal oli ,,Postimees" rahvuslaste jaoks väga tähtis. Tõnisson tugines oma rahvusluses pigem eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele ja linnakodanlusele. Samal ajal ei pööranud ta tähelepanu vaesematele kihtidele töölistele ja maatameestele. Propageeris eesti keele kasutamist. Tõnisson ei mõistnud, et on tekkinud sotsiaalsed vastuolud ning kihistumine. Konstantin Päts Seadis rahvusluse õhutamise kõrval esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse. Leidis, et eestlaste rahvustunne ...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Referaat Hüperaktiivsus Koostaja: Triinu Puhm EAL-2kõ Juhendaja: K. Kööp Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Mis on hüperaktiivsus?..........................................................................................................4 Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid.............................................................................5 1.Õpiraskused....................................................................................................................5 2. Kõne ja keele areng....................................................................................................
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast l...
ASPERGERI SÜNDROOM Ajaloost Hans Asperger oli Viinis lastearst ja ilmutas varakult huvi niisuguste laste vastu, kelle areng kuidagi normist kõrvale kaldus. Tema kliinikus oli domineeriv pedagoogiline ravi meetod, eelkõige sotsiaalsete suhtlemisraskuste ja käitumishälvetega noorte ravis. 1944.a. avaldas ta uurimuse autistlikust isiksusehäirest, teadmata, et 1943.a. oli Kanner samuti välja andnud artikli autistlikest häiretest. Tagantjärele on teada, et Kanner kirjeldas lapsi, kellest enamik oli üldiselt madala intellektiga, samal ajal kui Aspergeri kirjeldatud patsiendid olid enamasti normaalse ja kohati isegi kõrge intellektiga. Sõjajärgselt oli huvi saksakeelsete tööde vastu väike, mistõttu jäid Aspergeri tööd kaua lugemata Inglismaal ja USA-s. Alles 1981.a. avaldas autismiekspert L.Wing ühe suure artikli, käsitledes seisundit, mida ta nimetas Aspergeri sündroomiks. Väga hilja hakati Aspergeri sündroomil...
Liikumisõpetuse eesmärgid Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard (NASPE)- 5-19a Eesmärk: kehaliselt haritud inimene, kes *on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks aktiivsuseks *teab keh akt saaavavat tulu *on regulaarselt akt kehaliselt *on vormis kehaliselt *väärtustab keh akt ja selle osa tervislikust eluviisist. Nägemus kehaliselt haritud in: *uskumused-lapsel peab olema võimalik osaleda keh tegevuses *võimalus õppida *tähendusrikas sisu *sobilukud juhised. Liikumisõpetus on osa õppe. Ja kas.tegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: *kehalist kompetentsust ja vormisolekut *vastutustunnet *naudingut keh akt. See saavutatakse kui liikuisõp on hästi plaan. Ja täidetud nii et see sisaldab järgmist: oskust areng, regulaarne keh akt, kehalise vomri paranemine, teiste ainetega seotus, distsiplineeritus, paranenud otsustusvõime, vähenenud pinge, paranenud ja tugevnend sots oskused ja enesekindlus, kogemus eesmärkie seadmisest. Rahvusv...
Multiintelligentsuse teooria Multiintelligentsuse teooria on Howard Gardneri poolt 1983. aastal esitatud vaimsete võimete paljususe teooria. Gardneri määratluse järgi tähendab inteligentsus inimeste võimeid, mida kasutatakse erinevate probleemide lahendamisel ja millegi uue loomisel. Tema arvates ei ole inimestel ühte üldvõimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline intelligentsus, loogilis-matemaatiline intelligentsus, muusikaline intelligentsus, ruumiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelligentsus. Eelnimetatud seitsmele lisas Gardner hiljem kaheksanda, naturalistliku inelligentsuse. Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada laus...
INTELLIGENTSUS (VAIMSED VÕIMED) Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki. Intelligentsus kui: · Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel: · Tulemust võivad mõjut...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Lapse arengu verstapostide kirjeldamine Tartu 2020 Laste kõne areng, nagu ka kõik muu laste puhul, on individuaalne. Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata. Kuidas lapse kõnearengut toetada: a) anna lapsele head kõnelist eeskuju. Räägi mõõduka tempoga, kasuta lapsele eakohast sõnavara. Kuula, mida laps ütleb. b) kaasa last vestlusesse, et ta saaks rääkida pikemalt oma kogemustest, tegemistest, mängust ja tunnetest (mida sa täna tegid, mis ja miks sulle meeldis, ei meeldinud? mida uut täna teada said?). c) julgusta last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega. d) loe või jutusta lapsele (nt unejuttu) ning arutle koos lapsega tegelaste ja tegevuste üle. Sama lugu ...
ÕPPIJA ARENGU ARVESTAMINE ÕPPE KAVANDAMISEL I ja II kooliaste. E.Kikas Motivatsiooniline areng Akadeemiline minakäsitlus hõlmab endas usku oma võimekusse ja oskustesse, edule ja ebaedule omistatavaid põhjusi, hinnanguid ja ootusi ülesande raskuse kohta, eduootusi ja tajutud võimekust ehk usku oma suutlikkusse ülesande või tegevusega hästi hakkama saada. Mõistes, et neid jälgitakse ja hinnatakse, hakkavad lapsed pöörama järjest enam tähelepanu sellele, mida teised neist arvavad, ning hindavad iseennast ja oma tulemusi, tuginedes nendele standarditele, mida teised neile esitavad. Lapsed pööravad oma oskuste ja võimekuse hindamisel järjest rohkem tähelepanu sotsiaalse võrdluse teel saadud infole ning vähem isiklikule meisterlikkusele. Positiivse minakäsitluse kujunemise toetamine: - Jälgige, et ülesanded/harjutused oleksid kõikide õpilaste jaoks pingutust nõudvad, kuid siiski saavutatavad. – Organiseerige ülesanded/harjutused nii, et ...
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna e...
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat...
EESTI KAUBANDUSE ARENG 19. SAJANDIL Sissejuhatus • Rühmatöö teemaks on „ Kaubanduse areng 19. sajandil”. Referaadis kirjeldatakse Eesti kaubanduslikku olukorda 19. sajandil. Samuti tutvustatakse 19. sajandi Eesti tuntumaid tööstuslinnasid ning ka tegureid, mis lihtsustasid kaubanduse arengut Eestis • Rühmatöös tuuakse välja Eestis 19. sajandil enim levinud tööstusharud, mõisate ja talupoegade olukorra. Eesti kaubanduse arengut, raudteede ja mereteede kasutamist. Orienteerumist välisturgudele ja kasumimajanduse tekkimist • Rühmatöö põhineb uurimuslikul ülevaatel, mille eesmärk on tuua erialase kirjanduse lühiülevaade kaubanduse arengust 19. sajandil Eesti kaubanduse areng 19. sajandil. • Eesti linnad olid 19. sajandi esimesel poolel endiselt pooltukkuvas olekus • Peamisteks sissetulekute allikateks olid viina ja vilja müük • Täieliku laostumise vältimiseks võeti ette muudatusi: mitme väl...
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal. Oluline on teha üldistusi teooriast, aga olla valmis selleks, et praktikas tegeletakse indiviididega ja seega ei pruugi need kokku minna. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses, nende põhjustes ja ilm...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Triin Paur EAL-3kõ MINU LAPS LÄHEB KOOLI Referaat Õppejõud: MA Kerstin Kööp Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Kooli minek on laste, vanemate ja nende lähikondlaste seas suur sündmus. Kooli minekuga algab lapsel uus etapp elus- peale lasteaeda tuleb minna kooli. Lasteaiast kooli üleminek peaks olema laste jaoks võimalikult sujuv ning ideaalselt peaks sujuma probleemideta, kuid lapsed on erinevad ja igaüks ei pruugi olla koolimineku eas koolivalmis. Iga laps, kes läheb peaks olema sotsiaalselt valmis liituma kooliga. See, et laps oskab näiteks tähti ja numbreid, ei tähenda alati, et laps oleks kooliks valmis. Koolivalmiduse kujunemine on pikk protsess ning kulgeb läbi lasteaia aastate. Iga tegevus lasteaias valmistab last ette sujuvaks ...
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata...
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis s...
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
1. Mis on õppimine ja millal võib öelda, et õppimine on olnud edukas? Õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja vilumuste omandamine, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppija tegevusvõimes ja käitumises suhtelised püsivad muutused. Kuid millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise eesmärgiks on see, et õppija võtaks õpitava oma elus selle omaks ja vastavalt käituma hakkaks. 2. Arutlege lühidalt ja põhjendage oma arvamust, kes on õppeprotsessis tähtsam, kas õpilane või õpetaja? See muutub ajaga. Noores eas, kui inimene veel ei oska õppida, tuleb ta õpetada õppima. Siis on tähtis, et keegi teda suunaks ja juhendaks kuidas õppida. Julgustaks avastama, uurima uusi asju. Tekitada huvi uute teadmiste vastu. Kui see on edasi antud, väheneb ka õpetaja roll. Siis jääb õpetaja rohkem abistajaks, suunajaks ja peamise töö teeb õpilane ise ära, sest tal on oskus ja ka motivatsioon saada midagi...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ Tanel Pääro Tehnoloogia mõju lapsele Referaat Juhendaja: Kaido Kikkas Tallinn 2013 Sissejuhatuseks ,,Lapsed on pinnapealsemad kui paarkümmend aastat tagasi. Nende jaoks peavad tekstid olema lühikesed, hakitud, jooniste ja piltidega ..."(Vinter, 2012). Ühiskonnas aset leidvad muutused mõjutavad kõiki inimesi. Inimene on harjunud järgima üldise rahvamassi käekäike. Seega kõigi ühiskonnas toimuvate muutustega, muutuvad ka inimesed. Aga keda kõige rohkem mõjutavad taolised muutused? Teada on, et lapsed on väga vastuvõtlikud kõige suhtes, mis neid ümbritseb. Seega võib järeldada, et laste mõistus ning selle areng võivad olla suures ohus. Me tegelikult ei tea täpselt, kas praegu lastega toimuvad muutused on ainult kahjulikud või leidub neis ka positiivseid külgi. Praeguse tehnoloogilise revolutsiooni käigus tulekski suunata tähelepanu l...
TALLINNA ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOLI TÄIENDÕPPEKESKUS Kaidi Randmaa LIIKUMISTEGEVUSE RÕÕM LÄBI ÜHISÜRITUSE Täiendkursuse lõputöö Õppimine ja kasvamine mängu kaudu (17.09.2014–17.12.2014) Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….3 1. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG……………………………………….....5 2. SPORDIÜRITUSE PLAAN……………………………………………….7 KOKKUVÕTE………………………………………………………………..28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse tema kui isiksuse areng nii füsioloogilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil. Last tema arengus mõjutavad koolieelsel perioodil paralle...
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (sig...
Elu Maal aastal 2070 Elu Maal on pidevas arengus ja muutumises. Alles mõnikümmend aastat tagasi ei osatud unistadagi internetist, telefonidest, mängukonsoolidest jms. Tänaseks ei suuda me aga elu ilma nendeta ettegi kujutada. Samuti on pidevas muutumises rahvastiku paiknemine, juurdekasv ning ka looduslikud protsessid Maal. Missugune on aga elu siinsel planeedil aastal 2070? Teadlaste uuringute ja oletuste põhjal on aastaks 2070 maailmamere tase pideva kliima soojenemise ja liustikute sulamise tõttu tunduvalt tõusnud ning Ameerika ja Euraasia mandrid võivad seetõttu oma pindalalt kahaneda, sest osa maast jääb vee alla. Aafrikas võib see aga kaasa tuua üha suuremat veepuudust põuda. Aafrika riigid on arengumaad ning sealne rahvastiku kasv kahaneb palju aeglasemalt, kui Euroopas ja teistes arenenud riikides. Sealne rahvas on aga vaene ning haridus ja ka meditsiin on raskesti kättesaadav, mistõttu tuleks tul...
ELAMISTOIMINGUID MÕJUTAVAD TEGURID Jelizaveta Kalinina Õ14-2 VIIS PÕHIGRUPPI: 1)Bioloogilised 2)Psüholoogilised 3)Sotsikultuurilised 4)Keskonnategurid 5)Poliitilismajanduslikud BIOLOOGILISED TEGURID Tervise edendamine ja säilitamine Haiguste ennetamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektuaalne areng (häired, geneetilised häived) Emotsionaalne areng SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sotsiaalne tervis ja sotsiaalne klass (erinevad haigused) Sotsiaalne tervis ja religioon Sotsiaalne tervis ja vaimsus (moraalsed dilemmad) KESKKONNATEGURID Atmosfääriosakesed (orgaanilised aineosakesed, nt. tolm) Valgus (liiga tugev) Müra Riietumine (KT-ri reguleerimine) Ehitised (majapidamine) POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Tervis ja majanduslik seisund Riigi mõju Tervis arengumaades Tervis ...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduse Instituut Alushariduse valdkond Erika Vederman KAALB-3 MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: lektor Lii Lilleoja Tallinn 2018 Sisukord 1.Vaatlusprotokollid.................................................................................................... 3 2.Analüüs.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad...................................................................................................... 10 1. Vaatlusprotokollid Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 50 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Ker...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Autode ja masinate remont Jaapani hariduse areng referaat Juhendaja: 2008 Jaapani hariduse areng Jaapani hariduse areng. Taih koodeks nägi ette esimese ametliku kooli rajamise. See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt kesk- võimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Tavaliselt põhines õpetamine neokonfutsiaanlikul õpetusel. Suurem ulatus haridusel pärast Meiji reforme. Paljudesse provintsidesse rajati väiksemaid templeid, kuhu saadeti mungad hariduse andmiseks. Tendai koolkond pööras haridusele suurt tähelepanu. Õppemeetodeid oli 3: · 1. mon-e õppimine kuulmise abil · 2. shi-e õppimine mõtlemise abil · ...
Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993); · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni; · Pärast Amsterdami lepingut. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust; Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine: Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine + 67/548/EMÜ Ohtlike ainete klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine + 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside emissioon. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · 1972. Aastast kuni ühtse Euroo...
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifits...
Tööstuslik pööre 1718 sajandil Ajalugu 8.klass 12/13/12 Mis on tööstuslik Pööre? § Uute masinate leiutamine. § Suurenes kaupade tootmine ja kvaliteet. 12/13/12 Auruajastu § 1807a. esimene aurik § 1765a. esimene aurumasin § 1814a. esimene auruveduri 12/13/12 Muutused Põllumajanduses § Võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid § Külvi ja viljapeksumasin § Põllumajandus areng suurendas põllumajandussaaduste tootmist 12/13/12 Tõõstuliku Pöörde tagajärjed § Tõõstuliku pöörde tulemusena asendus käsitöö masintootmisega ja üleminekuga vabrikutööstusele. § Kästitöölis...
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon • Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) – on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. • NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO liikmesriigid • Alates 1. aprillist 2009 on NATO liikmeid 28. • 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani • 1952: Kreeka ja Türgi • 1955: Saksamaa LV • 1982: Hispaania • 1990: laienemine endise Saksa DV alale • 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari • 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia • 2009: Albaania ja Horvaatia • Põhja-Atlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. • 2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rahvusvahelised ju...
Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused 1. Tunnetusprotsesside abil võtab laps maailmast vastu infot, mõtestab seda, salvestab malluning kasutab. 2. Traditsiooniliselt eristatakse nelja tunnetusprotsessi taju, tahelepanu,malu, mõtlemine. Õpetajale on tunnetusprotsesside ning nende arenguliste isearasuste tundmine oluline kahest aspektist: 1) tunnetusprotsesside arengu taset peab arvestama ainete õpetamisel; 2) tunnetusprotsessid ei arene iseenesest, vaid nende arengut tuleb toetada. Tähelepanu Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Voi tapsustatult: tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. · Tahelepanu valib välja need tunnused, mida hakata edasi tootlema, mistottu ilma tahelepanuta ei ole selget teadlikku taju. ...
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikum...
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikum...
Geograafilised ja looduslikud olud. Asukoht + elatusalad, inimeste tegevused Egiptus Mesopotaamia Niiluse jõgi Tigris & Eufrat Alam-ja Ülem-Egiptus ning Nuubia *Jõgedevaheline ala (kesk- ja alamjooks) *Põhjas & kirdes Iraani kiltmaa, ääremäestikud *Lõunas & edelas kuni Araabia kõrbeni Egiptuses üldiselt vihma ei saja, seetõttu toetub Vihmasadu väike, põhiliselt põhjas (mäestikes) põlluharimine Niiluse põlluharimine (PÕHJAS, lõunas oli see võimalik korrapärastele üleujutustele vaid maa kunstlikul niisutamisel) (suvel vihmaperiood -> vesi tõus...
ELUKAAR Liana Kukava Õ16 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 SISUKORD Sissejuhatus Elukaare perioodid Arengu perioodid Mõjutavad tegurid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Elukaar ELUKAARE PERIOODID Eripära, põhiprobleemid, arenguülesanded, erinevad vanusepiirid. ARENGU PERIOODID 1. IMIKUIGA (0-1.a) .Kiire areng; .harjumine välismaailmaga; .ümbritseva usaldamine; .inimkeele mõistmine; .usaldamatus; .turvatunde puudumine; .inimkeele mittetundmine. 2. MAIMIKUIGA (1-3.a) Kiire areng; õppimine; liikumine; soovid; iseseisvus; hoiakud ja normid; 3. KOOLIEELIKUIGA (3 - 6/7.a) Hea ja halva mõiste; lubatud ja keelatud mõiste; iseloomu arenemine. 4. KAINIKUIGA (06/7 - 11/12.a) Kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine; lugemine; kirjutamine; arvutamine; liitumine ja suhtlemine teistega; ...
Noored keelt kujundamas Jaan Kaplinski on kirjutanud: „Keelt on ammu võrreldud organismiga ja keele arenemist elusolevuste evolutsiooniga“ Kõik organismid on pidevas muutumises, mõni teeb seda lihtsalt kiiremini kui teine. Ka keel on läbi aegade olnud kogu aeg muutumas. Lugedes mõnda teksti 16.sajandist on sellest väga keeruline aru saada just meie jaoks vananenud keelekasutuse tõttu. Ilmselt ei suudaks ka tolleaegsed inimesed meie praegust keelt lugeda. Areng on pidev, aga tõsist tähelepanu on hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti. Tsiteerides Peep Nemvaltsi „On neid, kes hoiavad loodust ja neid, kes reostavad. Meie emakeel on osa Eesti loodusest“ nende lausete jätkuks võib öelda, et põhilisteks reostajateks peetakse noori. Inimesele on omane igas olukorras süüdlast otsida ja praeguses nutimaailmas, kus instagaramis veedetakse rohkem aega kui perega on ju lihtne süüdistada neid, kes kõige enam ekraani vaatavad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
