Noored keelt kujundamas (0)

Noored keelt kujundamas Jaan Kaplinski on kirjutanud: „Keelt on ammu võrreldud organismiga ja keele 
arenemist elusolevuste evolutsiooniga“ Kõik organismid on pidevas muutumises, 
mõni teeb seda lihtsalt kiiremini kui teine. Ka keel on läbi aegade olnud kogu aeg 
muutumas. Lugedes mõnda teksti 16.sajandist on sellest väga keeruline aru saada 
just meie jaoks vananenud keelekasutuse tõttu. Ilmselt ei suudaks ka tolleaegsed 
inimesed meie praegust keelt lugeda. Areng on pidev, aga tõsist tähelepanu on 
hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti.  Tsiteerides Peep Nemvaltsi „On neid, kes hoiavad loodust ja neid, kes reostavad. 
Meie emakeel on osa Eesti loodusest“ nende lausete jätkuks võib öelda, et 
põhilisteks reostajateks peetakse noori. Inimesele on omane igas olukorras süüdlast
otsida ja praeguses nutimaailmas, kus instagaramis veedetakse rohkem aega kui 
perega on ju lihtne süüdistada neid, kes kõige enam ekraani vaatavad. Just noored 
on need, kes sotsiaalmeedias suhtlevad peamiselt inglise keeles, vaatavad 
muukeelseid filme ja sarju, millel enamjaolt ei ole eesti keelseid subtiitreidki. Kuna 
noor viibib võõrkeelses keskkonnas nii palju jääb see talle külge. Ta hakkabki 
kasutama inglise keelseid väljendeid ja tihtipeale seotakse need emakeelega, mille 
tulemusena ongi meil segakeelsed väljendid , mis rüvetavad eesti keelt. Kuid 
võõrkeelteta ei saa ükski eestlane elust läbi. Alustades tööotsingutega nõutakse 
kõikjal vähemalt ühe võõrkeele oskust, enamasti on selleks inglise keel. Kuna 
maailma mõistes on meie emakeel väga väike, peaaegu olematu, ei ole sellega 
välisriikides eriti midagi peale hakata. Seetõttu oleme sunnitud õppima muid keeli, 
mis paratamatult mõjuvad emakeele kasutamisele.   Noored kasutavad igapäevastes vestlustes mõningaid inglisekeelseid väljendeid, 
sest neid eesti keelde tõlkides kaotavad nad oma esialgse mõtte ja kõlavad 
kohtlaselt. Näiteks „Weird flex but ok“ on tõlgituna „imelik painutus, aga hea küll“. 
Antud väljendit kasutatakse olukorras, kui inimene uhkustab mõne tegevusega, mis 
uhkustamist ei vääri (nt mitu negatiivset hinnet ta ekoolis seisab). Siinkohal tuleb 
tõdeda, et ingliskeelne väljend kõlab palju paremini. Lisaks väljendite inglise 
keelsele kasutamisele otsitakse sõnadele eesti keeles sarnaselt kõlavaid vasteid. 
Näiteks „cringe“  (tähenduses ebamugav ja piinlik) asemel kasutatakse sõna 
kringel. Säärane slängi kujuneb, kuna eesti keeles puudub sõnale hea tõlge, mis 
annaks edasi sama mõtet. Peamine põhjus keelte segunemisele on ilmselt vähene tähelepanu, mis antud 
teemale pööratakse. Õiget keelekasutust nõutakse noorelt ainult eesti keele ja 
kirjanduse tundides. Kirjutades kirjandit pööratakse õigekeelsusele sama palju 
tähelepanu kui sisule, ajaloo arutluses jäävad komad tahaplaanile ja keskendutakse 
pigem kirjutatu mõttele. Lahkudes emakeele tunnist satub noor taaskord interneti 
avarustesse, kus enamjaolt kohtab keelereeglite järgimist ainult teaduslikes 
artiklites. Tulemuseks ongi keele hääbumine, kuna noor jälgib alateadlikult teiste 
inimeste suhtlusviisi ja  ei teadvusta omale, kuidas see teda mõjutab nii rääkides 


kui kirjutades. Keele arengut ei ole võimalik ära hoida, kuid suuna saab valida 
ühiselt.