Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elukaar (0)

1 Hindamata
Punktid

ELUKAAR
Liana Kukava
Õ16
Tallinna Tervishoiu  Kõrgkool
  2015
SISUKORD
 Sissejuhatus
  Elukaare  perioodid
 Arengu perioodid
 Mõjutavad tegurid
 Kokkuvõte
 Kasutatud kirjandus
SISSEJUHATUS
 Elukaar
ELUKAARE PERIOODID
 Eripära,
 põhiprobleemid,
 arenguülesanded,
 erinevad vanusepiirid.
ARENGU PERIOODID
1.  IMIKUIGA  (0-1.a)
.Kiire areng;
.harjumine välismaailmaga;
.ümbritseva usaldamine;
. inimkeele  mõistmine;
.usaldamatus;
.turvatunde puudumine;
.inimkeele mittetundmine.
2.  MAIMIKUIGA  (1-3.a)
 Kiire areng;
 õppimine;
 liikumine;
 soovid;
  iseseisvus ;
 hoiakud ja normid;
3. KOOLIEELIKUIGA (3 - 6/7.a)
 Hea ja halva mõiste;
 lubatud ja keelatud mõiste;
 iseloomu arenemine.
4. KAINIKUIGA (06/7 - 11/12.a)
 Kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine;
 lugemine;
 kirjutamine; 
 arvutamine;
 liitumine ja  suhtlemine   teistega ;
 aktiivsuse ja asjalikkuse arendamine.
5.  MURDEIGA  (11/12 - 15/16.a)
 Sõprussuhete ümberhindamine;
  toimetulek probleemidega; 
 muutused organismil;
 sisemised ja välised vastuolud.
6.  NOORUKIIGA  (15/16 - 20/22.a)
 Eneseleidmine, 
  eneseteadvuse  areng,
 tulevikuga seonduvad otsused,
 õpib käituma, tundma ja mõtlema, 
 normide ja väärtuste hindamine,
 iseseisvus.
7. VARANE  KÜPSUSIGA  (20/22 - 35.a)
 Iseseisev  tööelu ;
 võimete areng maksimumini;
  karjäär ;
 intiimsuse väljendamine;
 lojaalsus ja  truudus ;
 elustiil;
 laste  kasvatamine .
8.  HILINE  KÜPSUSIGA (35 - 55/60.a)
  Produktiivne  ja loominguline tegevus;
 karjääriredeli tipp;
 vananemine;
  keskea  probleemid.
9.  ELATANUIGA  (55/60 -70.a)
 Saavutused,
 tervise ja kehaliste võimete säilimine,
  terviseprobleemid ,
 mälu ja õppimisvõime nõrgenemine,
  üksindus .
10. VANURIIGA (70 - 90.a) ja PIKAEALISUS (üle90.a)
 Kiire taandareng;
 teistest ja abist sõltumine;
 üksindus muutub talumatuks.
MÕJUTAVAD TEGURID
 Bioloogilised,
 psühholoogilised,
  sotsiokultuurilised ,
 keskkonnategurid,
 poliitilis-majanduslikud.
KOKKUVÕTE
 Elukaar
KASUTATUD KIRJANDUS
 http://
inimene. timberg .ee/elukaar_ja_selle_perioodid.html 
(19.03.2015)
TÄNAN  TÄHELEPANU EEST!

Document Outline

  • Slide 1
  • SISUKORD
  • SISSEJUHATUS
  • ELUKAARE PERIOODID
  • ARENGU PERIOODID
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • MÕJUTAVAD TEGURID
  • KOKKUVÕTE
  • KASUTATUD KIRJANDUS
  • TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Vasakule Paremale
Elukaar #1 Elukaar #2 Elukaar #3 Elukaar #4 Elukaar #5 Elukaar #6 Elukaar #7 Elukaar #8 Elukaar #9 Elukaar #10 Elukaar #11 Elukaar #12 Elukaar #13 Elukaar #14 Elukaar #15 Elukaar #16 Elukaar #17 Elukaar #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LianaKukava1 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Põhjalik referaat- Elukaar ja selle perioodid-
11
doc

Põhjalik referaat ,,Elukaar ja selle perioodid,,

Tegelikult on olemas ka üheteistkümnes iga ehk pikaealisus ja see on alates üheksakümnendast eluaastast. Sinnani ei ela tänapäeval paljud inimesed. Vanurieas üksindus suureneb. Mõned inimesed naudivad elu, teised aga tunnevad kibestumust. Suureneb sõltuvus teistest. Taandareng üha süveneb. Mõned vanurid ei mäleta enam isegi oma lähedaste nimesid. Kokkuvõte Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Igal eluperioodil on omad arenguülessanded ja probleemid. Inimesel on eluperioode kümme: Imikuiga, maimikuiga, koolieelikuiga, kainikuiga, murdeiga e. mürsikuiga, noorikuiga, varane küpsusiga, hiline küpsusiga, elatanuiga, ja vanuriiga. Iga inimene käib läbi kõik eluprerioodid. Sisukord Lk. 1. Sissejuhatus. Lk. 25

Inimeseõpetus
Inimese areng
11
docx

Inimese areng

ilmnevad uued refleksid. (Sarapuu 2003 : 121) 2.2. Imikuiga Imikuiga kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Nii füüsiline, vaimne kui ka emotsionaalne areng on selles eas väga kiire. Esimese eluaastaga harjub imik välismaailmaga ja saab selles oma esimese kogemuse.Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (Inimese elukaar...2014) Ta õpib ka usaldama või umbusaldama. Stimuleerivas ja turvalises keskkonnas saab esimese eluaasta lõpuks imikust iseseisvalt kõndiv, kindla tähendusega sõnu ütlev, nututa oma soove väljendav ning ümbritsevaid inimesi usaldav väikelaps. Kui imikuea arenguülesanded täidetud läheb laps üle teisele teadvuse ja sotsiaalsete suhete tasandile. (Inimese areng 2014) 4 2.3. Maimikuiga

Inimeseõpetus
Arenguülesanded
2
doc

Arenguülesanded

Vanuseastmete põhilised arenguülesanded Imikuiga (0-1a). 3-4 nädalasi lapsi nimetatakse ka vastsündinuteks (vastsündinuiga). Esimese eluaastaga harjub väike, õrn ja abitu imik välismaailmaga ning saab esimese kogemuse: kui lapse ümber olev maailm on hea ja sõbralik tema vastu, siis õpib väike imik seda maailma ka usaldama. Nii sõltub väikese lapse esimese eluaasta areng sellest, millised on tema ümber olevad inimesed, eelkõige tema vanemad käituvad. Vanematega suheldes õpib laps ka mõistma inimkõnet ning saab julgust õppida tundma ümbritsevat maailma. Esimesel eluaastal on imiku kasv ja vaimne areng kiire. Maimikuiga (1-3a). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Sellel perioodil hakkab laps rääkima, hakkab vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima jne). Peale selle õpib ta iseseisvalt sööma ja omandab mitmesuguseid norme ja hoiakuid, mis mõjutavad lapse edaspidist elu. Maimikuna õpib laps iseseisvus

Inimeseõpetus
ARENGUPSHHOLOOGIA 2018
18
doc

ARENGUPSHHOLOOGIA 2018

, kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada mingite minimaalsete ja maksimaalsete seisundite vahel. Seda nimetakse normaalseks muutlikuseks. II EKSOGEENSED- VÄLISTEGURID 1. Miljoo-stihilised mõjutused 2. Kasvatus-sihipärane mõjutamine III INIMESE ENESEKASVATUS E. SISEMINE AKTIIVSUS Mõjuteguriteks on: a. ajastu, ühiskondlikud normid b. kultuurikontekst c. tehnika areng d. tervis IGA INIMESE ELUKAAR ON AINULAADNE, INDIVIDUAALNE! Iga elukaare juurde võivad kuuluda kriisid. KRIIS on arengus esinev loomulik tugev tundlikkusperiood, mille läbimine loob võimaluse uue sünniks. Kriis ei pea alati kaasa tooma elutraagikat. Samas läbi valu me küpseme. Iga inimene kogeb kriisi, kui satub endale tähtsasse olukorda ja tal pole valmis tegevusmudeleid. Osa kriisidest käib elu normaalse kulgemise juurde. Sellised on ka psühholoogilise küpsemise kriisiperioodid.

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia konspekt
36
docx

Arengupsühholoogia konspekt

ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge

Üldaine arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia
29
docx

Arengupsühholoogia

Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhip

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia kokkuvõte
28
docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul ­ koogamine 4. kuul ­ lalisemine 9. kuu ­ ehholaalia periood 9. kuu ­ asju nimetama 9-24. kuu ­ ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu ­ umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu ­ umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia eksamiks kordamine
38
docx

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

Arengupsühholoogia Kuldvillak:  Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne  Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine  Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm  Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt  Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria  Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu  See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse  Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil  Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed  Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine  Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine  Nii nimetat

Arengupsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun