20. sajand Eestis (0)

20. sajandi algus
Esile kerkisid uued isikud, kes asusid Eesti asjade edasiviimist. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse areng eestlaste seas oli väga kiire.
Jaan Tõnisson - astus välja nii saksastumise, kui ka venestamise vastu. Oli üks esimesi, kes ütles, et eestlased saavad oma riigi valitsemisega ka ise hakkama. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ning oli ka „Postimehe“ peatoimetaja. Tema toimetamise ajal oli „ Postimees “ rahvuslaste jaoks väga tähtis.
Tõnisson tugines oma rahvusluses pigem eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele ja linnakodanlusele. Samal ajal ei pööranud ta tähelepanu vaesematele kihtidele – töölistele ja maatameestele. Propageeris eesti keele kasutamist. Tõnisson ei mõistnud, et on tekkinud sotsiaalsed vastuolud ning kihistumine .
Konstantin Päts – Seadis rahvusluse õhutamise kõrval esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse. Leidis, et eestlaste rahvustunne on nõrk nende majanduslike positsioonide hapruse tõttu.
Koostöös venelastega saavutati 1904. Aasta linnavolikogu valimistel eesti-vene valimisbloki võit ning sakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Oli ka „ Teataja “ toimetaja.
Tema tegevusele võiks ette heita seda, et ta pööras ääretult palju tähelepanu majandusele, kuid maaelanikele ta tähelepanud ei osutanud.
Tõnissõn ja Päts olid Eesti esimesed poliitikud . Hakati tegelema Eesti tasandil ning sekkuti ka Vene impeeriumi asjadesse.
1905. Venemaa esimene sotsialistlik revolutsioon .
Sotsialism on isevalitsuse vastu. Eesmärki üritatakse saavutada revolutsiooni kaudu. Hea võimaluse revolutsiooniks andis Vene-Jaapani sõda.
Radikaalid nõudsid konstitutsioonilise monarhia kehtestamist ning päris äärmuslased nõudsid lausa monarhia kukutamist.
Manifesti väljaandmine Nikolai II poolt, millega anti rahvale soovitud vabadusi. Lubati moodustada poliitilisi parteisid, kutsuti kokku ülevenemaaline rahvaesindus.
Detsember, 1905 oli suur mõisade põletamislaine talupoegade poolt, keda olid õhutanud mässule sotsialistlikud agitaatorid.
Peale agitaatorite lahkumist ning mässu vaibumist hakkasid mõisnikud talusid läbi kammima. Varastatud esemed eksti talupoegade endi ees puruks, tagasi asju ei tahtnud.
Maale saabusid karistussalgad, mille käigus karistati mõisaid põletanud talupoegi, karistati ka lihtsalt talupoegi, kellega mõisnikel oli mingi kana kitkuda.
Hiljem võeti manifestiga antud vabadused tagasi ning rahvas suruti inimeste poliitiline tegevust uuesti maha.
1905. aasta revolutsiooni tähtsus
Rahvas sai loa poliitikaga rohkem tegeleda.
Eesti eliidil hakkas idanema mõte, et Eesti võiks saavutada autonoomsuse. Eeslased tahtsid oma piirkonna asjades ise otsustada.
Rahvuslikud tegelased, kes soovisid eestlust edendada, läksid väga suurde vastuollu sotsialistidega. Eesti rahvuslased soovisid eesti keele ja kultuuri säilitamist ning sellega sotsialistid nõus ei olnud.
Kultuur 20. sajandi algul
Väide: Eesti kultuur liikus 20. Sajandi algul kõrgkultuuri suunas.
3 jaatavat ja 3 eitavat seisukohta – tõestused, selgitused, näited, põhjendused
Mida võib 20. Sajandi alguses pidada suurimaks saavutuseks Eesti kultuuriloos?
JAH
1) Suurenes haritus nii lihtrahva, kui ka talurahva hulgas.
Rajati emakeelseid koole , kutsehariduskoole, oli võimalik omandada ka kõrgharidust. Eestis oli Vene kubermangudest kõige kõrgem kirjaoskuse protsent ning oluliselt suurenes eestlaste osakaal üliõpilaskonnas.
2) Toimus Eesti rahvusteaduste ning kultuuri areng.
Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Kirjameeste Selts (peale selle sulgemist võttis tööd üle Eesti Kirjanduse Selts).Keskenduti ka rahvakultuuri kogumisele, mis oli kõrgkultuurile omane, kuna austati uuriti ning säilitati vanu tavasid ja kultuuripärandeid. ERM.
3) Hakkas arenema eestikeelne ilukirjandus.
Eestikeelse ilukirjanduse areng on minu meelest väga oluline ka kõrgkultuuri arenguks Eestis ning Eesti rahva seas.
4) Eesti Teatri sünd
EI
1) Eestlastest õppejõude ning teadlasi oli väga vähe. Valdavalt olid vene rahvusest õppejõud ning osaliselt ka baltisakslased.
Kõrgkultuuri areng oleks eeldanud ka seda, et eestlastest haritlasi oleks olnud rohkem ning seda ka õppejõudude seas.
2) Vähe tähelepanu pööras tollane ülikool Eestimaa ja rahvaga seotud rahvusteadustele.
Eesti kutselise teatri sünd oli kahtlemata 20. sajandi alguse üks suurimaid saavutusi.
3 olulist fakti Eesti ajaloost
1) 1905 aastal Venemaa esimene sotsialistlik revolutsioon , millega võideldi isevalitsuse vastu. Sooviti konstitutsioonilise monarhia kehtestamist, radikaalid lausa tsaarivõimu kaotamist. Eesti jaoks oli see tähtis, kuna sellest revolutsioonist alates hakkas eesti haritlastel idanema mõte, et Eesti võiks saavutada autonoomsuse ning eestlased võiksid oma piirkonna siseasjade üle ise otsustada.
2) Raudteede rajamine, mis elavdas Eesti sisekaubandust ning ka kaubavahetust Peterburiga. Toimus tööstuse areng ning tekkisid tööstuslinnad, tekkis palju uusi töökohti.
3) 1869. toimus Eesti esimene laulupidu , millega tähistati 50 aasta möödumist pärisorjusest vabanemist ning see suurendas oluliselt eestlaste ühtekuuluvustunnet ning see on oluline tänapäevani.