käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava stiimuli mõjul. Tahtlik tähelepanu on eesmärgipärane, seda juhib inimene ise lähtuvalt oma plaanidest , eesmärkidest ,kasvatusest. Automatiseerunud protsessid toimuvad ,,iseenest", kiiresti , vajades vähest või üldse mitte tähelepanu. Metatunnetus :mõtlemine tunnetusest Metatunnetus on teadmine enda tunnetusest. See võimaldab arvestada enda kognitiivse te protsesside nõrkusi ja vastavalt sellele oma tegevust planeerida Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis kodeeritud informatsiooni töötlemisele.Teadusmõisted pole tingimata ,,teaduslikud" mõisted. Teadusmõiste on mõiste,millel on formaalloogiline hierarhiline struktuur.
väidetest. · Loogiline mõtlemine areneb õppimise tulemusena. Kriitiline mõtlemine. · Kriitiline mõtlemine on reflektiivne tegevus, mille eesmärgiks ei ole sageli probleemi lahendamine, vaid sellest arusaamine (arutlemine, reflekteerimine). · Eesmärk on kriitiliselt informat- siooni kaaluda ja hinnata, et suuta edukamalt põhjendatud otsuseid langetada. Metatunnetus: mõtlemine tunnetusest. · Metatunnetus on teadmine enda tunnetusest. · Teadmised tunnetusest sisaldavad teadmisi endast kui õppijast ning faktoritest, mis mõjutavad õppimist. · Teadmised tunnetusest arenevad suhteliselt hilja. · Teadmistest üksi on oma tegevuse parandamiseks vähe, neid tuleb arvestada tegevuse reguleerimisel ja planeerimisel strateegiate valikul, ressursside otsingul ja eesmärkide püstitamisel; samuti oma tegevuse kõrvaltjälgimisel ning selle muutmisel vastavalt va- jadusele. 2
alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk. Kanti arvates on metafüüsiline tunnetus puhas filosoofiline tunnetus, mis tähendab, et tegu on sealpool kogemust asuva tunnetusega. Esmalt tuleb meeles pidada, et soovides mingit tunnetust teadusena esitada, peab olema võimalik määratleda seda, mis on sellele tunnetusele iseloomulik ning mis teda teistest eristab. Kant selgitab oma nägemust metafüüsilisest tunnetusest, milles jagab tunnetuse analüütiliseks ning sünteetiliseks. Ta ütleb, et metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, st puhtast arust ja mõistusest tulenevaid tunnetusi. Otsustuste erinevus sõltub aga nende sisust. Analüütiliste otsustuste korral on tegu vaid seletamisega ning see ei anna tunnetussisule midagi juurde, kuid sünteetilise otsustuse korral avardatakse ja rohkendatakse tunnetuse sisu. Seega analüütilise
saada, oma kogemusi, mõtteid, elamusi teistele edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsiooni uurimise probleemid: · Kuidas on see võimalik? (Küsimus märkidest, keelest) · Mil viisil see toimub? (Küsimus vahendajatest, meediast) · Kuidas on see korraldatud? (Küsimus intuitsioonidest) · Kuidas see toimub ja mõjub? (Küsimus suhtlejatest, nende suhetest) · Mis on selle sisu ja tähendus? (Küsimus tunnetusest, teadmistest) Teadused, mis tegelevad kommunikatsiooni uurimisega: · Lingvistika, semiootika · Sotsioloogia · Psühholoogia · Filosoofia · Informaatika · Küberneetika · Politoloogia · Ajalugu · jne... Kommunikatsiooni revolutsioon: 1. Kiri 2. Trükikunsti leiutamine (15. saj.) 3. Raadio (1895, Popov) 4. Liikuvad pildid (1895, Vennad Lumier'id, ,,Rong jõuab jaama"; Eesti esimene J. Pääsuke, ,,Karujaht Pärnumaal", 1919) 5
Selle mõistmiseks on igaühel endast lähtuv tunnetus, mis omakorda on tõlgitud antud kunstiliigi keelde. Konstruktivism, funktsionalism või minimalism, igaühel on omad tagamaad ja põhjendused. Tunnetus on aga igaühel individuaalne. Tekkinud emotsioonid ja seosed sõltuvad kogemusest, assotsiatsioonidest, isiklikust maitsest ja harjumusest. Niipalju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi. Ka kunsti loomist ja tajumist võib võtta eraldi nähtustena. Kunstnik edastab oma tunnetusest lähtuvalt oma maailma nägemuse ja tõekspidamised. Vaataja võib saada aga teistsuguse impulsi lähtuvalt oma intuatsioonist ja tõlgendusviisist. Abstraktsionismis pole mõistuspärast ühtset konstruktsiooni. Pigem on see mäng ja mäng on teadagi inimpsüühika üks orgaanilisemaid omadusi. Kunstnikud mängivad inimeste tunnetuslike eripäradega. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega.
õpetada, parandades nõnda olulisel määral nende oskuseid, tunnevad nad ära ja kinnitavad oma oskuste puudumist. Seega, kui neid inimesi parandada mingil teemal, kus nad tunnevad end kindlana, paneb see neid kahtlema kogu nende teadmistest sellel kindlal teemal. Siin puhul on hea tsiteerida Briti loodusuurijat Charles Darwin’i „Teadmatus tekitab rohkem enesekindlust kui teadmine.“ Tarkus on tõesti teadmine, kui vähe me tegelikult teame. See võib tuleneda kas tunnetusest, et mida enam me avastame, seda rohkem jääb meie ees saladuseks või on tegu psühholoogilise illusiooniga, kus inimesed hindavad end valesti- kas liiga madalalt või liiga kõrgelt. Igal indiviidil on see paigutus erinev, kas ta kuulub sinna alla, kus lihtsalt läbi õppimise tunneb, et ta teab vähe, kuna informatsiooni on liiga palju või kas ta kuulub sinna alla, kus ta kannatab illusoorse alaväärsuse all.
Ma püüdsin alati olla samasugune alati austada ja lugu pidada inimestest, kes on minust targemad. Mis oli mul anda naisele, kes seda mulle õpetas? Samasugust lugupidamist. Ta oli mulle õpetanud stiili. Kõik oma riided õmbles Ta ise ja need polnud kunagi iganenud või vanamoodsad. Isegi kui kangas oli vana või kui polnud saada paremat kui vana kardinariie, õpetas Ta mulle, et stiil ei olene riietest, vaid tunnetusest. Enda armastamisest. Endast lugupidamisest. Mida oli mul Talle vastu anda? Samasugust armastust. Ta oli mind õpetanud tegema tööd. Nägema vaeva asjade saavutamiseks, mitte saavutama midagi läbi vale või pettuse. Tegema tööd, et toita oma peret. Tegema tööd, et saada oma unistuste vääriliseks. Mida oli mul Talle anda? Uued unistused. Vaadates neid käsi ei tulnud mul pähe midagi, mida oleksin mina saanud õpetada nende omanikule
Baas: Nii palju aega, kui probleem vajab. Rakendus: Täpselt finantseeritud. Baas: Nii palju kulutusi, kui probleem vajab. Rakendus: Suunatud kliendile. Baas: Suunatud teadlaskonnale. 4) Mis on teaduslik hüpotees? - Oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. 5) Mis on teaduslik tunnetus ja mille poolest erineb see empiirilisest tunnetusest? - Siht vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja empiirilisele tunnetusele. Teaduslik tunnetus põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel. Nt- empiirilise tunnetuse puhul: inimene, keda usaldad, räägib sulle ühte fakti, kuigi andmed usaldusväärsetest allikatest räägivad teist, usud ikka inimest.
milles liigutakse üldiselt üksiku poole. Tõestus Aristotelese mõttes ongi tuletamine (apodeixis). Tema väärtuslikuim teadustest on niisiis filosoofia, õigemini esimene filosoofia (kr prote philosophia), mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Teiseks filosoofiaks nimetab Aristoteles matemaatikat ja füüsikat. Tema esimene filosoofia nimetati hiljem metafüüsikaks, millele järgnesid traktaadid olemisest ja tunnetusest. Aja jooksul omandas aga termin metafüüsika erilise filosoofilise vormi: nii nimetatakse olemise printsiipide ja algpõhjuste ning asjade olemuse uurimist. Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab filosoof kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust
Pehme mööbel kodus Elutuba ilma pehme mööblita on raske ette kujutada. Poodides on suur valik eri mudeleid ja värvitoone diivaneid, toole, tugitoole, diivanvoodeid. Kuidas selle mitmekesise pehme mööbli valiku hulgast leida just see, mis tõesti meeldib, mis teenib sind kaua ja on ka mõistliku hinnaga? Vaatame, mida peaks silmas pidama valides pehmet mööblit. Pehme mööbli stiil ja värv Subjektiivsest tunnetusest sõltuvalt ümbritseme end värvidega, mis tekitavad mugavustunde. On olemas ka värvide psühholoogiline mõju inimesele. · Pruun, erinevad ookri toonid mugavuse ja rahulolu värvid. · Koralli ja liivakarva toonid aitavad leevendada väsimust, tunnetada kergust ja rõõmsameelsust. · Sinise erinevad toonid soodustavad keskendumist. · Kõik rohelise toonid aitavad lõõgastuda, tunnetada mugavust isegi võõras keskkonnas.
esimesele etapile. Nagu ka kõikide teiste visuaalsete objektide puhul, seostatakse näo tajumist ja sellele tähelepanu pööramist inimese mäluga. Näo äratundmist seostatakse eelkõige varasemalt nähtud näoga. (Samsonova 2013) 5 KOKKUVÕTE Kõige rohkem tajutakse isikutajus teiste inimeste füüsilisi tunnuseid. Isikutaju ei piirdu vaid sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv- alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke või kustumine. Inimese taju sõltub hetkeseisundist. Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või hoopis eemaletõukav, rahustav või ärritav, tajutakse sageli puudulikult
Loodusseadused rühmatööd Rait Rehemets 2008 Leonardo da Vinci "Inimese proportsioonid" "Loodus ei riku kunagi oma seadusi" Leonardo da Vinci ( 15.04.1452 -02.05.1519 ) Riigikogu ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud hulgaliselt seaduseid ja määruseid , mis sätestavad meie toiminguid looduses. Nendest seadustest ja inimese tunnetusest sõltumatult toimivad aga looduses omad objektiivsed seadused. Sageli nimetatakse neid loodusseadusteks. Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseaduseid. Seadus on üldine, objektiivne, püsiv ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede vahel. Seadusi saab avastada ainult praktika ja eksperimendi kaudu. Seadused on dünaamilised ( Newtoni seadused )
loomupäraste võimete ebavõrdsus õigustab ka nende ebavõrdset õiguslikku staatust ühiskonnas ja riigis. Maailma tunnetamine on raske, sest asjade olemus on nende sees peidus. Tunnetus ei anna tõde kogu ulatuses. Tõelise teadmise tunnusteks on üleüldisus ja paratamatus. Kogemuse alusel areneb meisterlikkus. Tuleb asjade sügavam tunnetus. Primaarsed ja sekundaarsed omadused. Värvus, soojus ei sõltu meie tunnetusest, on potentsiaalselt võimalikud, meeled aktualiseerivad need omadused. Tähtis koht on mõistusel ja mõistetel. On 6 varianti riigi poliitilises korralduses: 3 loomulikku: 1)monarhia - vanim, jumalikum, üks inimene kõigist kõrgem, teoreetiliselt parim, praktiliselt halvim; 2)aristokraatia - monarhiast parem, võim on kõige väärtuslikemate käes; 3)vabariik - enamuse võim, ainus voorus on sõjamehevoorus.
Antud teraapia põhineb Nõustaja ja kliendi vahele Nõustamisel kasutatakse Lubab süüvida Keskendub väga mitmet PSÜHHO- psühholoogial ja inimese luuakse minimaalne ja psühhoanalüütilisi võtteid toomaks välja laiapinnaliselt perjoodideks inime tunnetusest arusaamisele. Teraapia osaliselt võõristav kontakt. alateadlikud protsessid teadlikule probleemidesse ja probleemide süvaanalüüs DÜNAAMILINE keskendub lapsepõlve mälestuste ja Inimene lamab või istub pinnale. sügavuti välja mis võivad kesta aastaid. mineviku üleelamiste seljaga terapeudi poole
Inimesed õpivad kogu oma elu, kas siis teadlikult või teadmatult. Kool on ainult üks etapp ja see, et me õpime koolis teadlikult, ei tähenda, et enne või pärast seda enam õppimist ei toimugi. Teadmiste ammutamine ja maailma mõistmine algab juba väga varajases eas ning sageli ei nimeta me seda üldse õppimiseks,vaid hoopis mängimiseks. Sellest õppimisest aga sooviks ka häid tulemusi saada. Kas selleks,et õppida, on meil vaja ka midagi enda aju talitlusest, mälust ja tunnetusest, ning millisel määral aitavad need teadmised meil saavutada paremaid õpitulemusi? Kõige esimeseks õppimisetapiks on lapseeas omandatavad teadmised ja oskused. Üheks selliseks teadmiseks on keel. Laps ei sünni keelt osates, kuid nutmine ja häälitsemine on esimesed ilmingud keele õppimises. Kuigi keeleorganid on need, mis võimaldavad meil ära õppida keele (Allik jt, 2006) on tähtis siiski ka see, kui palju saavad lapsed keele omandamisel tähelepanu
->Filosoofia ajaloos saab vastuseid neile küsimustele liigitada nelja etappi: 1. traditsiooniline empirism (kogemus) - kõik teadmised pärinevad kogemustest ja mõistus on ainult abivahend 2. traditsiooniline ratsionalism (mõistus) - kõik tõelised teadmused pärinevad mõistusest enesest ja kogemused on vähemväärtuste teadmiste allikas 3. I. Kant -teadmisteni jõudmistel mängivad olulist rolli nii kogemus kui ka mõistus 4. kaasaegne arusaam teaduslikust tunnetusest lähtub Kanti ideest Teadmine ->eristatakse kolme erinevat tähendust 1. teadmine kui tuttav olek (isiklik kogemus) 2. teadmine, kui oskus midagi teha 3. teadmine, kui teatud informatsiooni omamine ->võivad olla ka uskumuse liik ( kõik teadmised on uskumused, kuid mitte kõik uskumused ei ole teadmised) ->saab olla ainult tõene ->peab olema alati põhejendatud Traditsiooniline definitsioon teadmisele Teadmine, kui põhjendatud tõene uskumus. 1
Platon uskus reinkarnatsiooni ehk taassündi ( hing on vahepeal ideede maailmas). Platoni õpetus ideaalsest riigist. Ideaalses riigis on 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas. Ideaalses riigis on 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus. ARISTOTELES Elas 4 sajandil eKr. Rajas Ateenasse oma koolkonna- Lykeioni. Jagas teadmised kolmeks: teoreetilised ( metafüüsika, matemaatika ja füüsika), praktilised ( poliitika, eetika) ja loomingulised. Metafüüsika- teosed olemisest ja tunnetusest. Ise nimetas seda esimeseks filosoofiaks. A metafüüsika põhimõisted on: mateeria ja olemus; tekkimine; võimalikkus ja tegelikkus; põhjus. Iga asja puhul saame eristada mateeriat, olemust e vormi (teeb asja selleks mis ta on). A järgi on hing elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge - toitumine, kasvamine, palju-nemine); looma hing taimne alge + loomne alge (aistingud ja liikumine); inimese hing taimne alge + loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime). Enne A arvati,
sobisid ja neist ( näiteks Brigidist) said pühakud ning sobimatud pandi vande alla ja tembeldati deemoniteks, eksisteerisid keldi usund ja kristlus veel kaua aega koos, põimudes ja kõrvuti eksisteerides; üksteiselt erinevaid usuelemente üle võttes. Keldi kristlus oli oma olemuselt kloosterlik- just kloostrid panid Britannias aluse ristiusu levikule. Iirimaal ja Walesis tekkis kõva sulam kloostrikristlusest ning sellest tunnetusest, mida kandis endas rahvas, kellele tuldi kristlikku sõnumit tooma. Just seesugusest tunnetusest kõneleb põlvest põlve edasi antud pärimus, mis õnnestus Shotimaalt ja Iirimaalt kokku koguda 19. saj. lõpul (Carmina Gadelica).Rahvas võttis omaks, et igapäevaelu ja palvetamine kuuluvad ühte. Tekkis omalaadne ,,kodukoldeusund". (De Waal, 2007) 12 3. Keldi mütoloogia
Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. Isikutaju abimehhanismid Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv- alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke või kustumine. Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või eemaletõukav, rahustav või ärritav, tajutakse sageli puudulikult. Olles näiteks teadlik sellest, et teine isik on
Kuidas teatud meediate levik mõjutab koge kultuuri.kuidas meediate muutus muudab kogu ühiskonda. nt. Infoühiskond muudab ühiskonda kui sellist. nt. Suur osa lapsi ei taha raamatuid lugeda. Tegelasi teatakse aga nt multikate järgi. Seda mõjutas ju meediumi muutus. Ka heas filmis läheb midagi kaotsi. Kuidas meedia mõjub? nt. Reklaamindus. Kuidas mõjub kellele, mis olukorras, kuidas mõõta ja hinnata. *Mis on selle sisu tähendus küsimus tunnetusest, teadmusest mis väärtused meil on,milliseid arusaam. Meedia kujundab. Teeme siin väikseid katseid, kus mõnele küsimusele vastame. Teadused, mis tegelevad kommunikatsiooni uuimisega Kommunikatsiooni teooria- semiootika,sotsiol.,psühhol,politoloogia,etnograafia, filoloogia, filos., ajal, informaatika,küberneetika, geeniteadus. Esimesed meedia ja kommunikatsiooni uuringud kuskil 20ndatel. Tänapäeval see mitme erineva teadushau süntees nt
Maslow'i vajaduste püramiidi järgi on inimese esmasteks vajadusteks füüsilised vajadused. Kui inimesel on kõht täis, koht, kus elada, puhtad riided ja ise puhas siis alles siis hakkavad rolli mängima muud vajadused. Kuna hambapasta on (suu)hügieeni üks osa on see esmatarbekaup ja rahuldab esmatarbevajadusi. Pasta lõppemisel on esimene automaatne reaktsioon minna seda juurde ostma ja iga endast lugupidav inimene selleta läbi ei saa. Hambapasta ostuprotsess algab tarbija vajaduse tunnetusest - tarbija ostukäitumine on motiveeritud, sest tekkinud on probleem, mis vajab lahendamist: hambapasta on otsas aga hambaid on vaja pesta! Vajaduse rahuldamiseks pöördutakse kas jaekaubandusettevõttesse, apteeki vms ja ostetakse kas juba kindlaks kujunenud toode eelnevate kogemuste baasil ja harjumuste põhjal või proovitakse hoopiski uut toodet kellegi teise soovitusel või mõjutusel. Hambapasta ostu juures võib erinevate tarbijate käitumine olla väga erinev, sest muutuvad nii
pinnavorme) ümberkujundav kunst KUNSTIMÕISTED Visuaalsed kujundid nähtavad tehisobjektid, mis esindavad, peegeldavad, tähistavad midagi. Nad kannavad endas kultuurilist tähendust. Hingelis ja vaimse tähendusega. Visuaalne kunst Hingelise ja vaimse tähendusega visuaalsed kujundid, kui nende vormis on seaduspära( rütm, sümmeetria) või kui neis on eriline materjalitöötlus. Interpretatsioon tõlgendus, tähenduse "väljalugemine". Kunst Inimtegevuse liik, mis loob tunnetusest lähtudes kujutlusvõime varal üldistavaid väärtushoiakuid vahendavaid kunstilisi meelelis-konkreetseid kujundeid. 18. saj. Tekkis kunstikäsitlus tänapäevases mõistes. Kauneid kunste hakati vastandama tehnikale ja teadusele. Kunst on märgisüsteem . Kunst peegeldab reaalset maailma. Kunsti funktsioonid on kasvatuslik, tunnetuslik, kommunikatiivne, hedonistlik(luksusese). Kujutav kunst kunstiharu, mis peegeldab tunnetatavat tegelikkust ja kunstniku olemust nägemismeelega
muusikat,ilukõnekunsti ja kasvatust.Platoni ande mitmetahulisus on imetlusväärne.Selles põimuvad filosoof ja õpetlane.Neid omakorda ei saa lahutada kunstnikust- poeedist,dramaturgist.Platon esitas oma filosoofilised ja teaduslikud ideed kirjandusteostes.Platoni kirjanduslik tegevus kestis poolsada aastat.Ta teosed pole vabad vasturääkivustest.Paljudes teostes on õpetus olemusest ja tunnetusest,mis on saanud nimeks ,,ideede teooria".Kuid paljudes teostes teooria puudub ja on ka selliseid teoseid,milles Platon omaenese ,,ideede" teooriat kritiseerib.Väga huvitav on fakt,et paljud teadlased sellepärast juba üle 150 aasta ,,Platoni-küsimust" arutavad.On uurimus,mis on pühendatud järgmistele küsimustele:1)Platoni teoste nime all meieni jõudnud tööde tõeline kuuluvus Platonile.2)nende kronoloogia.Uurijad on Platoni dialoogid jaganud mitmesse gruppi.Kõige
sensualistid-empiirikud meelte andmeid ja praktilisi kogemusi, arutatakse mõlemal juhul tunnetusteooria probleeme nii, nagu annaksid indiviidi meeled või mõistus mingi algse maailmapildi, mida sotsiaalsed tegurid teisedavad. Ei suudetud mõista, et ilma sotsiaalkultuuriliste teguriteta ei saa üldse olemas olla inimese maailmapilti. Kui pööratakse tähelepanu inimese keele ja märkide süsteemide osale tunnetusest (Leibniz, Locke), siis vaadeldakse keelt seoses individualistliku tunnetusskeemiga, mitte aga praktilise sotsiaalse tegevusega. Tulemuseks on agnostilsed järeldused (Locke, Condillac). XVIII saj hakkas arenema psühholoogia. Individualistliku käsitluse ühendamine tajumise psühholoogia andmetga annab subjektiivse idealismi (G. Berkeley) ja agnostitsismi (D. Hume), viimane on õpetus, mille järgi inimene ei ole suuteline tunnetama asjade olemust, tal ei saa olla
Kas ta defineeris neid selgelt? Kuidas? Kui mitte, siis kuidas ta teie hinnangul neid defineeris ehk mida nende all silmas pidas? Kas teie hinnangul võiks siin kasutada ka mõnda teist definitsiooni? (5p) Autor proovis teha vahet organisatsioonilisel kultuuril ja organisatsioonlisel kliimal. Ta proovis välja tuua epistemoloogilise 3 (õpetus inimese teadvusest tunnetusest) ja metoodilised (tegutsemise viis) küljed ja nende kahe poole teoreetilised alused. Samuti mõtiskles Daniel selle üle, kuidas tulevikus see valdkond võiks edasi areneda. Mina sain tema defineerimisest väga hästi aru, sest ta tegi seda selge-sõnaliselt ja lihtsalt. Hea oli veel see, et ta oli tekstilie lisaks veel koostanud mõned tabelid, kus ta tõi välja peamised erinevused ja iseloomujooned nendele mõistetele.
jalad saavad enda all kokku enne järgmist tõuget; suusa libisemise ajal peavad käed tagasi ette jõudma 7) Vahelduvtõukeline ühesammuline – nagu käärsammtõus, aga suusk viiakse libisemisse; ristkoordinatsioon Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele Laste suusaõppe omapära Lapsi õpetades tuleb arvestada nende vanuse ja eelnevate kogemustega. Laps peab ise tahtma suusatamist õppida mitte vanemate sunnil. Suusatunnid pole ainult suusatamise õpetamiseks vaid annavad kogemusi lume tunnetusest ja üldisest arengust. Lastel peab olema turvaline. Valida tulebõ ige koht õpetamiseks. Rakendada palju mängulist tegevust. Valdav osa harjutusi teha algul ilma suusakeppideta. 3. Suusatamise õppega seostuvad teemad Suuskade iseloomustus, valik Uisk- suusk lühem ja sirgem, keskkohti raske kokku suruda, naistel182cm -meestel 187cm; Klassika - suusk pikem, nina kaarjam ja jala all kõrgem kaar, keskkohti saab kokku
11.2009 Maailma tunnetamisest Oma osa maailma terviklikul tunnetamisel on ARGITUNNETUSEL, KUNSTILISEL TUNNETUSEL, FILOSOOFILISEL TUNNETUSEL, RELIGIOOSSEL TUNNETUSEL, TEADUSLIKUL TUNNETUSEL. Igal tunnetusteel on oma plussid ja miinused. Vallata oleks vaja tõe tunnetamise kõiki võimalusi ja tunda ka piiranguid, mis on igal teel. Inimesel, kes mõnda tunnetusteed üldse ei valda või ignoreerib, on raske aru saada mistahes tunnetusest ja tunnetuse tulemustest ning jääb tahes-tahtmata vaeseks. (Vooglaid, 2005) Teadus Mõistet teadus on keeruline (kui mitte võimatu) täpselt defineerida. Teaduse nägemiseks on vaja leida küllalt palju erinevaid vaatepunkte. Teadus on (Vooglaid, 2005) institutsioon organisatsioonide kogum haridussüsteemi loomise ja hoidmise eeldus spetsiifilise kommunikatsiooni ala õppeobjekt õppemeetod edasi- ja tagasisidestamise eeldus
10. Kus ja millesse Wittgenstein suri? V: Cambridge'is vähki 11. Mis on Wittgensteini 2 peateost? V: ,,Loogilis-filosoofiline traktaat" ja ,,Tõsikindlusest" 12. Mis on Wittgensteini kuulsaim lause? V: ,,Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida" 13. Millest me moodustame pilte Wittgensteini arvates? V: tõsiasjadest 14. Millega me kirjeldame pilte, mida me endale tõsiasjadest loome Wittgensteini arvates? V: lausetega 15. Kuidas nimetada seda, mis jääb meie tunnetusest väljaspoole Wittgensteini arvates? V: väljendamatuks ehk müstiliseks 16. Mis kehtivad sõltumata teadvusest Wittgensteini arvates? V: loogikaseadused 17. Kumb on veendunud, et on ka midagi muud peale loogika-maailma Russel või Wittgenstein? V: Wittgenstein 18. Kas hiline Wittgenstein uskus lihtsate definitsioonide võimalikkuse? V: ei 19. Kuidas nimetab Wittgenstein keelelisi kontekste, milles sõnad saavad tähenduse? V:
" kuulub aga teoloogilise kirjanduse raudvara hulka, mille väärtus mõnevõrra veel tänapäevani püsib. Anselmi mõttemaailm koondub peamiselt kolme probleemideringi ümber, mille suhtes on tal öelda mõndagi uut ja originaalset. Selletõttu on ta oma nimi jäädvustanud mitte ainult kristliku teoloogia vaid ka filosoofilise mõtlemise ajalukku. Nendeks peaprobleemideks on: tunnetusprobleem, jumalaprobleem ja lunastusprobleem. Tunnetusprobleem - oma käsitluses inimlikust tunnetusest kui niisugusest sõltub Anselm olulisel määral Augustinusest ja tema sellekohane loosung ,,usun, et mõistaksin" (credo ut intelligam) kõlab ehtsalt augustiinlikult. Realistliku seisukoha pooldajana peab ta õigeks, et meelelise tunnetuse varal me tabame vaid üksikesemeid ja tunnetame üksikasju, mitte aga üldist, milles kätkeb tõde. Jumalaprobleem - kui usu läbi valgustatud mõistus on suuteline tunnetama kõige suuremaid
katalüsaatorina mitte isikuna.Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow eneseteostus. Vajaduste püramiid (85% oma füsioloogilistest vajadustest, 70% oma turvalisuse vajadustest, 50% oma kuuluvusvajadusest, 40% oma enesehinnanguvajadusest, 10% oma eneseaktualiseerimise vajadusest). Edu ja positiivsus. Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid. Kognitiivne Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon, Nobeli preemia probleemilahenduse meetodite rakendamise eest majandusalal. Miller: maagiline arv, keeleprotsesside ja mälu uurimine. U. Neisser (1967) kognitiivse psühholoogia mõiste, esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtted ja olemust üldistava raamatu autor .Keel (Noam Chomsky)
informatsiooni edastamine. Kaardi kujundusel on tähtis jälgida kaardi tasakaalu, fookust ja joondust. Tasakaal näitab, kuidas on kaardi elemendid omavahel tasakaalus. Tasakaal peegeldab kaardi stabiilsust. Halva tasakaaluga kaarti on rakse lugeda ja inimese tähelepanu hajub kaardi teemast kõrvale. Hästi tasakaalustatud kaardi on kergem ja hea lugeda (joonis 1). Kaardi disaini juures on tasakaalu keeruline defineerida, see tuleneb inimese tunnetusest. Elemente tasakaalustatakse kaardil peamiselt kaalu järgi. Kergema kaaluga elemendid on väikesed, tuhmi värviga, heledad, keerulise või ebaregulaarse kujuga ja lähemal kaardi keskpaigale. Rasked elemendid aga on suuremad, eredavärvilisemad, tumedamad, kompaktsed ja lähemal kaardi servale (Kryger & Wood, 2005). Joonis 1 Kaardi tasakaal: a) halvasti tasakaalustatud kaart, b) hästi tasakaalustatud kaart (Kryger & Wood, 2005).
Filosoofia kolm osa: Eetika ehk õpetus õnnest, selle tingimustest. Füüsika ehk teadus maailma loomulikest alustest ja seostest. Tunnetusteooria ehk kanooniks õpetus tõe kriteeriumitest. Tunnetusteoorias on Epikuros sensualist (meeleline, aistingutel põhinev). Sensualism väidab, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei tugineks meelelisel kaemusel. Ka kõige abstraktsemad väited on alguse saanud meelelisest tunnetusest. Füüsika vabastab inimese mitmest hirmust eelkõige hirmust surma ees. Niisiis tõelise filosoofi jaoks pole surm probleemiks. Hirm jumalate ees: Epikuros arvab, et jumalad on olemas aga nad ei sekku inimeste ellu. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas. Jumalik ettenägelikkus on lihtrahva väljamõeldis. Neli rohtu õnnelikuks eluks: Jumalaid pole vaja karta. Surm on teadvusetus. Hüvet on kerge saavutada. Pahet on kerge vältida. Eetika : Hinge kõige suurem mõistatus on valu
Kaitsealad – keskkonnakorralduskava (maastikulised aspektid) Mõisapargid (rekonstrueerimiskava, hoolduskava) Puhkealad ja nende kujundamine Karjääride rekultiveerimine Planeeringud Ruumilised keskkonnameetmed jne Näited UNESCO maailma loodus ja kultuuripärandi konventsioon- maastikulised väärtuskriteeriumid (1990) Maastik on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistes (kiviaiad, teed, jne) tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga Maastik maastikukonventsioonis-territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad looduslike ja antropogeensete faktorite mõjud ja koosmõjud Maastikuhooldus Alus, teaduslik alus, rakendusuuringud Tehnilised oskused GIS, avalikustamine, inimeste kaasamine, uurimismeetodite tundmine (GIS analüüs, küsitlused, osalusuuring, vaatlus) Praktiline väljund – rakendatavus!
Psühhoanalüüs - S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: patsiendi asemel klient. Kliendikesksus. Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow eneseteostus. Vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus. Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid. Kognitiivne revolutsioon. Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon, Nobel preemia. Miller: maagiline arv. U. Neisser (1967) kognitiivne psühholoogia mõiste. Keel (Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus. Evolutsioonipsühholoogia. 1980 ndast alates
Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. 4 ISIKUTAJU ABIMEHHANISMID Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv- alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke või kustumine. Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või eemaletõukav, rahustav või ärritav, tajutakse sageli puudulikult. Olles näiteks teadlik sellest, et teine isik on väga mõjukal
ajastu maastiku? ● Kultuurmaastik ● Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi? ● Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega? KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastikon süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistest (kiviaiad, teed, jne), tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga Maastikul on vähemalt viis mõõdet: ● Kolm ruumilist (X,Y,Z), ● Aeg ● Inimtunnetus Maastik maastikukonventsioonis Maastik: territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad looduslike ja antropogeensete faktorite mõjud ja koosmõjud. Maastikulised väärtuskriteeriumid (1990 UNESCO) ● Esteetiline kvaliteet ● Ehitised, nende kompleksid ● Traditsiooniline maakasutus
ja paratamatud. - Meil ei saa olla kogemusi, mis poleks vastavuses kausaalsusseadusele. LOODUSTEADUSTE VÕIMALIKKUS - Kuidas on puhas loodusteadus võimalik? - Loodusteadus on võimalik samasugusel põhjusel nagu matemaatikagi. - Ilmingute seaduspärast korda nimetame me looduseks, nende seadusi loodusseadusteks. - Inimene on looduse seaduseandja! - Objektid sõltuvad meie tunnetusest. Transtsendentaalne dialektika - Kuidas on metafüüsika kui teadus ülemeelelisest üldse võimalik? - Teaduse valdkond ulatub nii kaugele kui meie võimalike kogemuste maailm. Me oleme piiratud ilmingute maailmaga. - Kuid inimmõistust saadavad küsimused, millest ta ei saa loobuda. Mis on hing, maailm ja Jumal? - Neid küsimusi ei saa kõrvale jätta kui tahame jõuda rahuldavale elukäsitlusele.
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia
4. Lõpuks küsimused, mis püüavad välja selgitada, kuidas peaks inimühiskond ideaalis korraldatud olema. Neid, kes selliseid küsimusi püstitavad, nimetatakse poliitikafilosoofideks. KAS FILOSOOFIA SÜNDIS MÜÜDIST? Kaasajal on filosoofia geneesi (areng) üks keskseid küsimusi, kas filosoofia on välja kasvanud mütoloogiast, st filosoofia oleks vaadeldav lihtsalt uue etapina kreeklaste religioossete ideede arengus, või on filosoofia sündinud juba n-ö teaduslikust tunnetusest (tegelikkuse peegeldumine inimteadvuses). Ühelt poolt võib nõustuda, et esimesed filosoofid andsid traditsioonilistele mõistetele ja väärtustele sageli paradoksaalseid tähendusi ja lõid uusi, mis ei tähenda aga veel, et nende süsteemid oleksid olnud vabad mütoloogilistest elementidest ja kujutelmadest ning meetodid oleksid teaduslikud tänapäevases mõttes (esimeste filosoofide novaatorlikud e uuenduslikud
maistmismälu. - Sõnalis-loogiline mälu sisuks on mõtted, ideed, ei ole võimalik ilma keeleta 2) Tegevuse isseloomu järgi mälu liigitus - Tahteline mälu - Mittetahteline mälu]] MÕTLEMISE OPERATSIOONID Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Mõtlemine tekib meelelise tunnetuse pinnal, kuid eeldab irdumist meelelistest tunnetusest. Analüüs nähtuse jagamine komponentideks Süntees üksikute tunnuste ja osiste liitmine Üldistamine oluliste tunnuste leidmine Võrdlemine nähtuste kõrvutamine, ühisuste ja erinevuste leidmine 1) Mõtlemise liigid *teoreetiline *praktiline Diskursiivne teadlik Intuitiivne - alateadlik 2)Mõtlemise liigid Divergentne lahknev, hargnev Konvergentne - koonduv Produktiivne uue idee leidmine Reproduktiivne vana nägemine uues valguses Probleeme mõtlemises
Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. Isikutaju abimehhanismid Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv- alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise 11 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke või kustumine
· Platoni ideaalne riik ning totalitarism, kunsti funktsioonid ideaalses riigis · Kogu ülejäänud filosoofia täiendused Platonile ARISTOTELES · Aristoteles (384-322 eKr), isa oli arst Makedoonia kuninga õukonnas, rajas Ateenasse oma kooli Lykeioni · Jagas kõik teadmised kolmeks: teoreetilised (metafüüsika, matemaatika, füüsika); praktilised (poliitika, eetika); loomingulised · Metafüüsika A teosed olemisest ja tunnetusest (järgnesid füüsikale), ise nimetas A seda esimeseks filosoofiaks (protei philosophia) · A metafüüsika põhimõisted on: mateeria ja olemus; tekkimine; võimalikkus ja tegelikkus; põhjus · Iga asja puhul saame eristada mateeriat, olemust e vormi (teeb asja selleks mis ta on) · A järgi on hing elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge - toitumine, kasvamine, palju-nemine); looma hing taimne alge + loomne alge (aistingud ja
● soositi propaganda kunsti- kunst ei tohi olla kunsti pärast, kunst peab kasvatama inimest riigi truuks 3.ARISTOTELES- vanakreeka 384-322 eKr ■ Platoni õpilane ■ rajas Ateenasse oma kooli - Lykeioni ■ jagas teadmised kolmeks: 1)teoreetilised (metafüüsika, metemaatika, füüsika) 2)praktilised (poliitika, eetika) 3)loomingulised ■ Metafüüsika- Aristotelese teosed olemisest ja tunnetusest, sest järgnesid füüsika-alastele teostele, selle eesmärk on arusaamine ■ protei philosophia- esimene füüsika (olemise ja selle uurimine) ■ metafüüsika põhimõisted: 1)mateeria ja olemus 2)tekkimine 3)võimalikkus ja tegelikkus 4)põhjus ■ iga asja puhul saame eristada 1)mateeriat 2)olemust ehk vormi, ehk mis teeb asja selliseks nagu ta on (maja- telliskivi- savi- savimülakas- algelemendid- algelement- esimene mateeria)
salaorganisatsioonid. 13. Mida tähendab sünergia? Saavutada rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Sünergiline efekt: 1+1+1 > 3 14. Mis on organisatsioonisünergia? Inimeste otstarbekas rakendus, mille määravad üldjuhid. Koos saavutatakse rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. 15. Mis on ressursisünergia? Ressursisünergia tuleneb ressursside kasutamise otstarbekusest. 16. Mis on kultuurisünergia? Kultuurisünergia tuleneb tunnetusest, kuidas inimesed ühtemoodi käituvad ja mõtlevad. 17. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? Konkurendid, liitlased, regulaatorid, tarnijad ja kliendid 18. Mis on organisatsiooni markokeskkond? Rahvusvahelised, poliitilised, üldise tehnoloogia arengu, majanduslikud ja sotsiaal- kultuurilised tegurid. 19. Kuidas toimub organisatsioonilise evolutsiooni protsess? Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid:
Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. 3. Sotsiaalkognitiivse õppimise olemus ja faasid. Sotsiaalkognitiivse õppimise olemus ja iseloomulikud jooned Sotsiaalse õppimise faasid Bandura järgi (nimetada ja kirjeldada, õpetaja tegevus sotsiaalse õppimise toetamiseks igas faasis) Tunnetusest lähtuv õppimine toimub teiste inimestega suhtlemisel ning käitumist märgates ja jäljendades. Tugeva sotsiaalse seose tõttu nimetatakse sellistõppimise viisi sotsiaalseks õppimiseks. Sotsiaalse õppimise korral toimub uute toimimis ja käitumisviidide omandamine jäljendamise teel. Üpitu kasutamine ei ole üks-ühele koopia, vaid see on pigem üldjoontes matkiv võo nähtut kordav.
6.Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin. Loomuõigus tähendab inimese vaatlemist väljaspool riiki, ehk rahvusvaheline õigus. Inimese ja ka riigi kaks eesmärki on enesesäilitamine ja sotsiaalsus, rõhuda on avaja pikaajalisele kasule, mitte lähtuda alati hetkeolukorrast. Ennetaval sõjal on piiratud õigused. Impeerium 1.Rooma imperiaalne ideoloogia. Rooma põhines ideaoloogial, mis koosnes rooma rahust (pax romane) ja sellega tihdealt seaotud tsivilisatsiooni tunnetusest. Samuti elukorrast korraldatud, seadustatud ja luksuslik. Kõige aluseks oli õigus, ka sõjas olid oma seadused. 2.Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. 16. sajandini mõisteti ajalugu nalje maailmariigi idee läbi, millest Rooma oli neljas, seega pidi Rooma edasi kestma ka pärast 476. Aastat. Esimesena püüdles keisrivõimule Ida-Rooma keiser, Sama tegid ka vene tsaarid (tuletatud
tunnetan, s. t. pean hoiduma ruttamisest ja eelarvamustest, ja lõppresultaadina ainult seda tunnustama, mis on selge ja distinktne. 2) Kõiki küsimusi, mida ma uurin, pean ma jagama nii paljudesse osadesse kui see võimalik ja kui see nende paremaks lahendamiseks tarvilik. 3) Tõe otsimisel ma pean oma mõtlemist juhtima teatud korra järgi, alates lihtsamate ja kergemate objektide tunnetusest ja tõusma samm-sammult keerulisemate tunnetamisele. 4) Asjade olemuse uurimusel pean ma alati tegema ülevaateid ja loendusi nii täielikult kui see võimalik, sest ainult nii saan olla kindel, et pole midagi vahele jätnud. Nii lihtsaina kui need reeglid meile näivadki, ometi ütleb Descartes geomeetrilise analüüsi ja algebra alal nende abil kergesti lahendanud olevat palju ülesandeid, mis seni näisid lahendamatuina
mille abil varjavad soovimatut osa Victor Turner. Forest of Symbols (1967), The Ritual Process (1969) Sotsiaalne draama koosneb neljast etapist: 1. algse korra rikkumine 2. kriis 3. kriisi leviku piiramine 4. tasakaalu taastamine Liminaalne, lepitaja roll. Struktuur liminaalsetes ühiskondades väga liikuv 8.Kirjandusteadus ja teised teadused-filosoofia ja kirjandusteadus põimuvad omavahel Esteetika- filosoofia haru, teadus meelelisest tunnetusest Alexander Gottlieb Baumgarten "Aesthetica" (2 köidet: 1750, 1758) Esteetika kategooriad (ülev, kaunis, traagiline,koomiline, hirmus,madal) Kunsti olemuse probleem Mõjukamad esteetilised süsteemid: Platon ja neoplatonism Jumalik hierarhia: ideed, elusolendid, asjad (ideede koopiad). Kunst kui koopiate koopia ehk varjude vari Kunst mõjutab meeli ja tundeid, s.o hinge madalamat osa
valdkondade tajumused ja üks neist pole vähem taju kui teine. Samuti ei saa varasemat taju hilisemaga kummutada, kuna nad on eelpool toodud põhjendusel võrdse kaaluga. Seesama kehtib ka katsete puhul kummutada ühe vaatleja taju teise vaatleja tajuga – ka see ei ole võimalik, kuna kõik tajud on võrdse kaaluga. Samuti ei saa tajusi kummutada aru, kuna aru enda mõisted pärinevad Epikurose järgi kõik tajudest. Nii jääb Epikurose hinnanagul ainul kaks valikut: kas loobuda tunnetusest taju kaudu – mis Epikurose eelduste alusel tähendaks üldse teadmisepüüdlemisest loobumist – või aktsepteerida kõiki tajusid tõestena. Skeptikud, kellelt Epikuros selle argumendi on laenanud, kaldusid esimese valiku poole. Epikuros valis teise. Et oma positsiooni toestada, püüab Epikuros näidata, et see, mida tavaliselt käsitleti “eksliku tajuna”, s.t. meelepetted, ei kujutagi endast õigupoolest taju ning et arvatavad vastuolud
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited:
annaabi.ee 
