Pehme Mööbel (0)

Tallinna Tööstushariduskeskus
Pehme Mööbel
Referaat
403 SKA
Juhendaja : Katri Randma
2014
Sissejuhatus
Referaadis kirjutan pehmest mööblist ning selle stiilidest. Kirjeldan klassikalist ning kaasaegset stiili. Lisan juurde ka värvi mõjud inimestele. Erinevatel värvidel on erinevad mõjud, mis võivad aidata lõõgastuda või hoopis olla mõnele liiga ärritavad.
Samuti on oluline mis on pehme mööbli sees. Kindlasti peab valima porolooni vastavalt mööbli eesmärgile .
Lisaks toon polsterdamise näite, kuidas seda teha.
Pehme mööbel kodus
Elutuba ilma pehme mööblita on raske ette kujutada. Poodides on suur valik eri mudeleid ja värvitoone diivaneid, toole, tugitoole, diivanvoodeid. Kuidas selle mitmekesise pehme mööbli valiku hulgast leida just see, mis tõesti meeldib, mis teenib sind kaua ja on ka mõistliku hinnaga? Vaatame, mida peaks silmas pidama valides pehmet mööblit.
Pehme mööbli stiil ja värv
Subjektiivsest tunnetusest sõltuvalt ümbritseme end värvidega, mis tekitavad mugavustunde. On olemas ka värvide psühholoogiline mõju inimesele.
• Pruun, erinevad ookri toonid – mugavuse ja rahulolu värvid.
• Koralli ja liivakarva toonid – aitavad leevendada väsimust, tunnetada kergust ja rõõmsameelsust.
• Sinise erinevad toonid – soodustavad keskendumist.
• Kõik rohelise toonid – aitavad lõõgastuda, tunnetada mugavust isegi võõras keskkonnas.
• Must värv – asjalik ja tõsine ( pange tähele, et liiga palju musta sisustuses loob matusemeeleolu).
• Punane ja kõik selle nüansid – dünaamika ja aktiivsus. Neid värve on parim kasutada heledal taustal, kuid kui kontrastidega liialdada võib ümbritsevaid šokeerida.
Pehme mööbli võib jaotada stiili järgi kahte tüüpi: kaasaegne ja klassikaline.
Klassikaline stiil on väljaspool moodi ja konkurentsi. Klassikalises stiilis valmistatud pehme mööbel ei kaota väärtust olenemata ajast. Seda iseloomustab lihtne vorm ja looduslike materjalide kasutamine. Klassikalist mööblit on kerge kombineerida teiste stiilidega.
Kaasaegne pehme mööbel on lai mõiste. Seda võib kohata ka järgmistes valdkondades:
• modernism
•High-Tech
• funktsionalism
•minimalism
• eklektika
“Modernismi” iseloomustab asümmeetria, puidu ja metalli kombinatsioon, kalli mööbliriide kasutamine.
“High-tech” stiilis mööblit eristab funktsionaalsus ja kõige kaasaegsemate materjalide kasutamine.
Stiilides “funktsionalism” ja “minimalism” on ühiseid jooni. Nende eripära on lihtsus, selged piirjooned, dekoratiivsete elementide vältimine .
“ Eklektiline ” stiil on väga populaarne , sest hõlmab endas erinevaid stiile. See stiil võimaldab efektiivselt rõhutada erinevat stiili mööbli väärtust.
Kattematerjal
Pehme mööbli eluiga sõltub paljuski kattematerjali kvaliteedist. Pehmet mööblit valides on oluline arvestada hügieeni faktoriga, mööbli tugevusega ning kanga vastupidavusega. Kattematerjalide valik on rikkalik. Kõige populaarsemad on šenill, žakaarkangas, samet ja nahk.
Nahkmööbel
Nahkmööbel on praktiline ja vastupidav ning seda peetakse ka prestiiži näitajaks. Puuduseks võib pidada kõrget hinda. Kangas “šenill” ei ole vähem atraktiivne ja prestiižne. Kallis šenill koosneb 60% looduslikust materjalist – puuvillast või linast.
žakaarkangas – elegantne, suhteliselt vastupidav mustriline kangas, keskmise hinnaklassiga. Žakaarkanga puuduseks on see, et seda on võimalik puhastada vaid kuivmeetodil.
ametkangas – praktiline materjal, nahale meeldiv. Osadel sametkangastel on looduslike kiudude osakaal kuni 90% ja odavamad on kuni 100% sünteetilised.
Pöörake tähelepanu sellele, et naturaalne kangas ei taga alati vastupidavust ja mugavust . Kaasaegne sünteetika on palju praktilisem, tänu uutele tehnoloogiatele see “ hingab ” ning on atraktiivse välimusega.
Pehme mööbli “täidis”
Sama oluline kui vastupidavus ja välimus on see, mis on sinu diivani või tooli sees.
Poroloon on universaalne ja kõige levinum pehme mööbli täitematerjal. Porolooni kvaliteet sõltub paljuski toorainest ja tootmise meetodist.
Porolooniga täidetud mööbli juures tuleb pöörata tähelepanu porolooni tihedusele. Mida tihedam seda vastupidavam. On soovitav , et tihedus oleks mitte vähem kui 30-35 kg / kuupmeetri kohta.
Kasutatakse diivanipatjade, käetugede ja seljatugede valmistamisel. Diivanipatjade jne valmistamisel kasutatakse porolooni katmiseks vatiini.
Samavõrd oluline on muu “täidis” – näiteks mehhanism , mis muudab diivanid vooditeks. Valides diivanit on oluline mehhanismi töökvaliteet üle kontrollida.
Kvaliteetne karkassi materjal, mis on valmistatud spetsiaalset võttes arvesse mehhanismi eripärasid suurendab oluliselt mööbli eluiga. Kui raam on valmistatud puidust, see on kõige sobivamad tamm, kask ja pöök.
Kaupluses diivanit valides on soovitav julgelt sellel ka istuda – see peab olema mugav.
Alati tasub usaldada enda intuitsiooni, sest just see annab sulle kõige väärtuslikumat nõuannet. Ärge piirake ennast üldtuntud arusaamade raamistikuga ning eksperimenteerige.
Pehme mööbli restaureerimine – Polsterdamine
Vaja: polstrisisu (meriheiin, hobujõhv, poroloon, vatt ), polstrikatet (nahk, kunstnahk , mööbliriie), kinnitusvahendeid ( liim , klambrid , väikesed polstrinaelad)
Eemalda toolilt vana polster . Tooli istmeplaadile ja seljatoele on polstrikate enamasti kinnitatud klambrite või väikeste naeltega või siis liimitud. Polstrisisuks kasutatakse porolooni, varasemast ajast pärinevate toolide polstitäitena on kasutatud ka hobujõhvi, mererohtu ja vatti. Polstrikatteks kasutatakse nahka, kunstnahka või mööbliriiet. Võta uue polstrikatte mõõdud vana polstrikatte pealt, arvesta juurde mõned cm õmblusvaru.
Mererohi ja hobujõhv kaetakse omakorda õhukese vatikihiga, et polstri pealispinda ühtlasemaks muuta. Kui kasutad sisuks mererohtu või hobujõhvi ja polstirkatteks mööbliriiet, siis on katteriide alla vaja ka alusriiet, et jõhv või hein läbi pealisriide ei hakkaks tulema . Alusriideks sobib kõige paremini õhuke linane valge riie .
Polstrikate kinnta liimi, klambrite või polstrinaeltega. Kinnitamisel jälgi, et polstrikate oleks võimalikult pingul. Kõige parem on katet kinnitada, alustades polstirservade keskkohtadest. Kui keskkohad on kinnitatud, on hea liikuda keskkohast ühtlaselt polstrinurkade poole, mis kinnita kõige viimasena. Et vältida polstri nurgakohtades kühmu tekkimist, voldi polstrikatte nurgakohad kokku, paksema katte kangast lõika nurga juures vähemaks .