töötlemine a) ratsionaalsed funktsioonid: hinnangud, loogika aistav funktsioon (info kogumine) sensing objekti olemasolu fikseerimine mõtlev funktsioon (järelduste tegemine) thinking objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine loogilised järeldused b) irratsionaalsed funktsioonid: loogikast sõltumatud intuitiivne funktsioon (info kogumine) intuiting ennustused, minevik-tulevik tunnetav funktsioon (järelduste tegemine) feeling objektile väärtuse andmine, meeldib - ei meeldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused Näiteks. aistav f. (inimene), mõtlev f. (võõras), tunnetav f. (veetlev), intuitiivne f. (kestvad suhted) domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon IV Isiksuse tüübid Ekstravertne orientatsioon: Mõtlemise f. Elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav f tõrjutud
töötlemine a) ratsionaalsed funktsioonid: hinnangud, loogika aistav funktsioon (info kogumine) sensing objekti olemasolu fikseerimine mõtlev funktsioon (järelduste tegemine) thinking objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine loogilised järeldused b) irratsionaalsed funktsioonid: loogikast sõltumatud intuitiivne funktsioon (info kogumine) intuiting ennustused, minevik-tulevik tunnetav funktsioon (järelduste tegemine) feeling objektile väärtuse andmine, meeldib - ei meeldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused Näiteks. aistav f. (inimene), mõtlev f. (võõras), tunnetav f. (veetlev), intuitiivne f. (kestvad suhted) domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon IV Isiksuse tüübid Ekstravertne orientatsioon: Mõtlemise f. Elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav f tõrjutud
et ükskõik, kuidas nad ka ei pingutaks, miski sellest eriti ei sõltu ega muutu. Tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Leon Festinger (1919-1990) taipas esimesena, et ebameeldiv tunne kahe asja ebakõlas, pole ainult tunne, vaid tugev motivatsiooniline jõud. Tekkinud häiritustunne sunnib inimest tegutsema ebamugavust põhjustava ebakõla kõrvaldamise nimel. Sellise motivatsioonimehhanismi seletamiseks lõi Festinger kognitiivse dissonantsi teooria: ebakõla tunnetav inimene teeb ühte kahest võimalusest; 1. üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu; 2. muudab oma arvamusi nii, et ebakõla väheneks. Saavutusvajadus on hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine. See on edu saavutamise üks tingimus on vajadus edu saavutada- motivatsioon. Üldiselt kehtib saavutusmotivatsiooniga seoses kolm lihtsat tõde: 1
Ühiskondlikust lepingust Enne ühiskondlikku lepingut valitses inimeste vahel looduslik seisund ilma igasuguste seadustega, mis on nüüdseks iseloomulikud tsiviliseeritud ühiskonnale. Locke arvas, et just moraali tunnetav ja selle läbi enda loomulikke soove ja käitumist kontrolliv üksikisikute grupp saab eksisteerida sellises ühiskondlikus seisundis nagu seda on looduslik seisund. Niisiis võib pidada ühiskondlikku lepingut üleminekuks tsiviilühiskonda. Ühiskondlik seadus on ainuke seadus, mis loomu poolest nõuab üksmeelset heakskiitu, sest kodanike ühinemine riigiks on ju kõige vabatahtlikum akt. Riik on kord rajatud ning siis tingib elukoht vastava riigiga nõustumise.
„Taevall“ Hiljuti sai läbi loetud Peep Ilmeti 2009. aaasta luuleline teos „Taevall“. Tegemist on ühe pika jutustava luuletusega, mis koosneb nelikutest ning milles autor jagab ohtralt oma tundeid ja emotsioone, avaldab arvamust teemadel, mis tema jaoks tähtsad tunduvad. Kuid nagu igas ilukirjanduslikus teoses, peitub ka - pealtnäha – lühikeses raamatus lugejale tunnetav omapära, mida saab nimetada ka Peep Ilmeti võluks ning ise lugedes tundsin. Põhjusi, miks „Taevall“ on kindlasti huvipakkuv ka neile, kes pole luulelembelised, on mitmeid. Eelkõige Ilmeti väljendusviis. Oma luuletuses räägib ta asjatundja hõnguga nii maast kui ilmast, kirjeldab tundlikult inimestevahelisi suhteid ja noomib ühiskonna pahesid. Ühtlasi seob ta oma teost tihedalt planeediga ning tähtedega taevas, andes neile maagilise tähenduse – pealkiri antud juhul
tuleb nende ideede eest kaitsta; Lääne-Euroopas on VVV(Vabadus Vendlus Võrdsus) loosung realiseerimata, sest vendlus ei saa luua, see on olemas vaid venelastel. Venemaa kui messias, lunastaja toob maa peale jumalariigi. Sotsialism on võõras, tuleb loota kristlusele. Välisreis 1863 ,, talviseid märkmeid suvistest muljetest" reisikiri. 1864 ,,Ülestähendusi põranda alt" protest 1)solvatud, nurka surutud inimene, ,, Normaalse" eest taanduv, end eriti tugevasti tunnetav 19. Saj. Inimene. 2)tegutsevad tugevate närvidega nn tõelised inimesed, rumalad ja oma võimalustes piiratud. 1864-65 ajakiri ,,Epohha" keelustatakse 1866 ,,Kuritöö ja karistus" 1867 siirdub 4 aastaks välismaale 1868 ,,Idioot" 70ndad 1871-72 ,,Sortsid" (,,Kurjad hinged") 1875 ,,Nooruk" 1869-80 ,,Vennad Karamazovid" 1881. A lahkub igavikku. Missuguseid kuritöösid inimesed sooritavad ja miks? Mõtle kuritegija seisukohalt ja põhjenda!.
Selle gigantomaania negatiivseteks tagajärgedeks olid:ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud asustuspildi, kurnas viljakad maad ning halvendas keskkonna olukorda. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse- ja põllumajanduse ekstentsiivarengu võimalused. Nõukogude majandusmudel püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Kuigi Eesti NSV majandusnäitajad ületasid NSV Liidu keskmise taseme, oli ka siin taandareng selgelt tunnetav. Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. See tähendas aga Eesti NSV "panuse" suurendamist liha- ja piimasaaduste tarnimisel üleliidulisse fondi.Samal ajal muutus kohalik tarbimine järjest kesisemaks ning poeletid tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainetekriis.
teiste kontseptsioonide ja reaalsuskirjeldustega, mitte reaalsuse endaga. NB! Kommunikatsiooniteooria tekkis mehaanilise lähenemisviisi raames ja paljud tema mõisted on pärit sealt. Descartes'ilt on pärit duaalne maailmapilt- lahutab materiaalse ja vaimse maailma. Asjade maailm on: Staatiline Jumala loodud Asjade maailma elemendid on üksikud asjad, mis koosnevad väiksematest asjadest Tunnetus: Tunnetav vaim seisab masinast väljaspool ja tunnetus- kui see õnnestub- on reaalsuse kujutis või pilt sellest Tunnetuse ideaal- objektiivsus: sama asja vaatlevad eri vaatlejad peavad jõudma samadele tulemustele. Sest tulemused on määratud asja (objekti) omadustega. Selline kellamehhanismina toimiv maailm on väljaarvutatav ja ennustatav Descartes'i duaalne maailmapilt: Sellest on sajandeid lähtunud nn läänelik mõtlemine
Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita.kuid siin võimalust nii oma poliitilist võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Aastatel 1517-20 oli Luther Saksamaal paavstivastasuse lipukandja. 1521 pandi ta kirikuvande alla ja Karl V ediktiga kuulutati ta lindpriiks. Luther varjus Wartburgi lossis. 1521.aastaks oli ilmunud 81 Lutheri kirjutust. 1522. aastal tõlkis Luther 11 nädalaga Uue Testamendi saksa keelde
Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita.kuid siin võimalust nii oma poliitilist võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Aastatel 1517-20 oli Luther Saksamaal paavstivastasuse lipukandja. 1521 pandi ta kirikuvande alla ja Karl V ediktiga kuulutati ta lindpriiks. Luther varjus Wartburgi lossis. 1521.aastaks oli ilmunud 81 Lutheri kirjutust. 1522. aastal tõlkis Luther 11 nädalaga Uue Testamendi saksa keelde
sõimata. Füüsiline vägivald on toores, julm ja võib ka mõjuda teinekord kehaliselt isegi rängalt. Mis siis põhjustab, et ühe klassi õpilased muutuvad kaasõpilastele väljakannatamatuks, et on isegi vaenlased. Kindlasti tuleb siin vaadata nii vägivallatsejale kui ka ohvrile.Vägivallatseja kannatab ise mingise tunnustuse pärast ja tahab ennast maksma panna ja silma torgata, teiste kallal toorutsedes. Oma loomuse poolest on vägivallatseja üleolev ja oma jõudu tunnetav. Sageli on ta väikeste vaimsete huvidega, suhteliselt vilets õpilane, aga ometi tahab olla teistest üle, aga võib-olla on ta ka ise kannatanud perekonna vägivalla all, jäänud ilma tunnustusest, sest igaüks tahab olla hinnatud, see on temas kasvatanud trotsi ja ükskõiksust teiste suhtes. Kindlasti on vägivallatseja leidnud eeskuju ka filmidest, kus rusikakangelased võidutsevad ja ta on loonud endale eeskuju, kelle moodi ta tahab käituda ja arvab, et ta siis saavutabki tunnustuse ja
maailma tema mitmekesisuses ja iseenda muljeid ning läbielamusi selle tundmaõppimisel. 2. Kontrollitunne- Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kontrollitunde. 3. Tunnetuslik ebakõla- ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Psühholoog Leon Festinger seletas seda kognitiivse dissonantsi teooriaga, mille kohaselt ebakõla tunnetav inimene kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks 4. Saavutusvajadus- Saavutusvajadus hetkel tajutav või tulevikus prognoositav tunnustuse ebapiisavus või puudumine ehk vajadus edu saavutada. Olulisteks teguriteks koordineerivad ja treenivad vahe- eesmärgid, mis aitavad sisustada pikaajalist ja pingelist teed lõppeesmärgi poole. Abraham
Raamatu peategelaseks on Gam.Ta on terviku poole püüdlev erilise saatusega kaunis daam,kellele on Euroopa linnad igavuse peale ajanud ja kes reisib kaugetes maades- Egiptuses,Argentinas,Sri Lankas,Vietnamis,Indoneesias,Hiinas ja Indias.See eksootiline eluring,mil tema proviandiks on armastus,lõpeb tal meeletu põgenemisega ja salapärase kaaslase kaotamisega.Tuge leidnud buda vaimuliku tõekspidamistest,tuleb ta Euroopasse tagasi.Looduse uut õitsengut taas himukalt tunnetav noor naine on uuele eluringile minekuks usutavasti valmis. Gamile tundus,et tal on vaja osta Abu Duvase ´´Diivani`` vana väjaanne.Norman ootas teda,et esitleda talle Clerfayt`d,ühe sõbra poega,kes pidi ta lennukiga Luxorisse viima.Gam startis tunni aja pärast ja Norman pidi järgmisel päeval talle kiirrongiga järele minema.Kreool sõidutas nad hotelli ja kummardas Gami ees.Clerfayt ei teinud kreoolist
Teisisõnu: leksika > süntaks > morfoloogia Kliitik vahepealne iseseisva sõna ja grammatilise tunnuse vahel, n-ö toetub iseseisvale sõnale, nt inglise I'm, prantsuse j'ai. Liikumine toimub vabamatest suhetest rangemate suhete suunas, konkreetsest abstraktse suunas. Näiteid: Kaasaütleva lõpp on arenenud postpositsioonist: N GEN + kaasa > -kaa > -ga (vrd soome N GEN + kanssa) Kaassõnade areng: käändevormide kivistumine. Mõnikord side nimisõnaga on veel tunnetav (abil), kuid mitte alati (maha). Grammatikaliseerumine võib võtta palju aega, nii et ühe inimpõlve eluajal ei näegi selle tulemusi. 7. Mehhanismid: (1) reanalüüs keele omandaja (uus kõneleja) omistab vanema põlve käest kuuldud sõnadele teistsuguse grammatilise struktuuri. See võib toimuda ka keelekontaktide tulemusena. Interrogatiivpronoomen = relatiivpronoomen (toimub paljudes keeltes): Eesti Kes on seal käinud? Inimesed, kes on seal käinud, teavad ise.
aasta sügisel. VESTFAALI RAHU kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüd ka kalvinismi. Saksamaa jaoks kinnistas see veel kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 riigiks. 9) Mil moel reageeris usupuhastusele Rooma paavst ja mil moel Saksa keiser? ROOMA PAAVST suhtus reformatsiooni alguses ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid. Kui paavst toimuva tõsidust, oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. SAKSA KEISER lootis killustatud Saksamaad liita, kuid Lutheri tegevus ähvardas need plaanid nurjata. Keiser lootis, et Luther oma õpetusest riigipäeval lahti ütleb, kuid viimane seda ei teinud. 10) Nimetage kaks põhjust, miks algas Madalmaades 16. sajandil vabadusvõitlus? Madalmaad olid Habsburgide Hispaania liini valitseda Madalmaad olid Hispaania ülemvõimu all.
religiooniks". See süsteem oli ebaedukas, kuid avaldas sellegipoolest 19. sajandil mõju mitmetele ilmalik-religioossetele religioonidele. Kuni oma surmani elatub Comte ennast ära andes matemaatikas eratunde. Comte suri maovähi tõttu 5. septembril 1857 Pariisis. COMTE POSITIVISM Sõna positivism ei tähenda antud kontekstis mitte midagi head, positiivaset vaid mis on reaalselt olemas ja inimvõimete piires tunnetav ja tuvastav. Positivismi põhimõtteks on tegeleda hetke olukorraga ja muu ei oma mingit tähtsust. Kõik, mis me võime teha, on esmalt meile antud ilmingud vastu võtta, seejärel nad teatud seaduste järgi korrastada, kolmandaks tunnetatud seadustest püüda järeldada tulevasi sündmusi. Kõik mida me ette võtame, peame me ette teadma ka selle teo tagajärge. Kõik tõsiasjad tuleb uurida nii nagu nad on meile antud, kuid aktsepteerida peab ainult seda mis on ühiskondlikult kasulik.
mõistmine -> meeldejätmine -> meeldetuletamine -> õpitu kasutamine -> lõplik omandamine. Kognitiivse emotsiooniteooria teeneks on atributsiooni osa rõhutamine tundeelus: tundmuste aluseks peetakse toimuvale tähenduste omistamist ja olukordade lahtimõtestamist, aga ka oma elamusele seletava tõlgenduse otsimist. Ameerika psühholoog Leon Festinger (1919-1990) lõi kognitiivse dissonantsi teooria. Selle teooria kohaselt teeb ebakõla tunnetav inimene ühte kahest: kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks. Kognitiivse lähenemisviisi esindajad peavad emotsioonide tekkimise juures oluliseks inimese hinnangut stiimulile (olukorrale või sündmusele) või tähendust, mille ta stiimulile omistab. Seda arusaama võib kohata juba vanakreeka filosoofias Aristoteles arvas, et emotsioonid on vastuseks sellele, kuidas me tõlgendame maailma.
Anna Magdalenale pühendas hulga teoseid. Bachi eluõhtu möödub vaesuses ja kuulsusetuses, sest kui heliloojat teda ei mõistetud ega hinnatud. Ebapopulaarsuse üheks põhjuseks oli ka veel Bach muusika edumeelsus ja oma ajast ees kaugel olemises. POLÜFOONIA Hingeliselt mustud mees, suri haige ja pimedana. Oma elujooksul ning kummalisel viisil ei kohtunud ta oma elujooksul oma suure kaasaegse tolleaegse G.F Händeliga. Looming - Bach oli muusikas mõtiskleja, filosoof, vaatleja. Siin on tunnetav hingeeluga inimest, kes välist sära ei hinnanud. Talle ei meeldinud ka muusikalised toretsemised, kuna ta eraelu oli väga vaikne, tagasihoidlik. Tema teostes puuduvad säravad kangelised. Loomingu põhijooneks on tõsidus, kuid ka koht huumorikusel. See viimane, humoorikus, on just isepärane instrumentaal muusikale. Bachi muusikaline pärand sisaldab umbes 500 teost. Palju käsikirja on kadunud. Paljudest on säilinud ainult üksikud noodilehti
regioonina saab vaadelda tema asustusajaloo ja looduslike tingimuste kaudu. Ta on piiriks Peipsi nõo, Alutaguse suurmetsade ja Kirde-Eesti soomastike vahel, jäädes eemale suurtest magistraalteedest. Avinurme on olnud läbi aegade ääremaa, kanditud ühest haldusjaotusest teise ja jäänud ikka piirialaks. Vanast asustusest räägivad kaks kivikirve leidu Avijõe kallastelt, praeguse Avinurme aleviku territooriumilt. Siin on välja kujunenud oma kodu hoidev, end tunnetav ja tunnustav ,,avinurmik", nagu ütleb enese kohta Avinurme elanik ise (K. Pärn ja K. Mölder 2005). Avinurme alevis on 801 elanikku (Avinurme valla kodulehelt). Minu piiritletud alal, mis on punase joonega tähistatud (vaata Joonis 1), ei ole erilisi sessoonseid kõikumisi elanike arvus, sest sinna ei jäe eriti elumaju, kuid alevi peale üldiselt toimub rahvaarvu kõikumine peamiselt suvel, eriti jaanipäeva aegu, kui Avinurme tuleb palju külalisi seoses Tünnilaadaga.
välimus, asjad inimesed. Mina olemus ja funktsioonid (Lähi-)mina on identiteedi asupaik (lookus) loob mina tunde Mina on sünnipäraselt sotsiaalne, seotud õigluse ja hoolivusega. Tunnetuse lookus s.o sünnipärane võime orienteeruda objektiivsele maailmale. Integratsiooni asupaik mina vastutab teadvuse funktsioonide, tegevusviiside, seisundite tasakaalustamise ja lõimumise eest. W. Jamesi teooria: Mina arengus rõhutatakse minapildi kujunemist: -Tunnetav mina (I), -Empiiriline mina (ME)- ise, see on kõik see, mida inimene võib pidada enda omaks. Mida mitmekülgsealt on arenenud empiiriline mina, seda kergem on elus hakkama saada. Asjaolud, mille järgi inimene end hindab, kuuluvad tema enesehinnangu juurde. "Mina" mõjutavad tegurid: -Peegel-mina tekib isiku enda peegeldusena: kujutlus sellest, millisena teistele näidakse; kujutlus hinnangust, mida teised annavad; enesetunde tekkimine eelneva põhjal.
püstsuunas. Pea ja jalalabade vaheline suur temperatuurilang tekitab ebamugavustunde. On normeeritud ka põrandapinna temperatuur, mis on istuvat tööd tegevale inimesele ideaalne 250C. Kui puudub põrandaküte, ei tohi eluruumides kasutada põrandal soojustneelavaid materjale soojaneelavusega üle 5,8 W/m2K, näiteks keraamilist plaati. Eluruumides pole lubatud tõmbetuule tekkimist, mille suhtes on kõige tundlikum osa inimese kael. Siseõhu niiskus mõjub inimesele, kuigi otsene niiskust tunnetav meel inimesel puudub. Kõrget või madalat suhtelist niiskust tunnetatakse ebamääraselt naha, limaskestade ja hingamisorganite kaudu. Madal suhteline niiskus soodustab limaskestade kuivamist ja sellega kaasnevaid ärritusilminguid. Madal suhteline niiskus soodustab õhu tolmumist paberi- ja tekstiilikiudude eraldumist ning suurendab staatilist elektrit. Kõrge suhteline õhuniiskus soodustab mikroobide ja
teeb inimesest “mina ise”, mitte “ühe neist”. Isiksuslik identsus kujuneb kiiremini kui sotsiaalne identsus ning samuti on see ebastabiilsem, kuna indiviid pidevalt muutub igapäevaste kogemuste tulemusena. Isiksuslikud ressursid - eelduseks subjektsusele, kuid nendest ei piisa viimase kujunemiseks. M Mina - arusaamine endast kui isiksusest, iseenese tunnetamine, mõistmine, et ollakse just “mina ise“. Mina kui mõtlev, tunnetav ja tahtev olend. Mina kui isiksuse käitumist määrava olendi ülesandeks on indiviidi elu mõtestamine ning eesmärgiks selle mõtestatuna kogemine. Mina isiksuse mudelina moodustub omavahel kombineerunud mõtlemisharjumustest, eelarvamustest, stereotüüpidest, hoiakutest, uskumustest ja väärtushinnangutest. Mõistega “mina” liituvad terminid “minapilt” ja “minakäsitus. Mina-identsus - on võime tegutseda mitmesugustes situatsioonides olukorrale vastavalt,
a) ratsionaalsed funktsioonid (alluvad loogikale)– hinnangud, loogika, (info kogumine, aistav funktsioon). Objekti olemasolu fikseerimine (järelduste tegemine. Mõtlev funktsioon). Objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine. Loogilised järeldused. Näen ja kuulen ning teen sellest järeldusi. b) irratsionaalsed (loogika puudub) - loogikast sõltumatud. Intuitiivne funktsioon (info kogumine), ennustused, minevik – tulevik, tunnetav funktsioon (järelduste tegemine), objektile väärtuse andmine, meeldib – ei meldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused. Näit: aistav (inimene), mõtlev funktsioon (võõras), tunnetav (veetlev), intuitiivne (kestvad suhted). Domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon. VI Isiksuse tüübid: Ekstravertne orientatsioon: - Mõtlemise funktsioon – elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline
Making Objects: etteantud geomeetrilistest kujunditest objektide genereerimine Match Problem: nuputamisülesanded Loovus ja vaimsed tegevused matemaatika, teoreetiline füüsika, poeesia loovuse maksimum: 26-30 ajalugu, filosoofia, romaan loovuse maksimum: 45-55 Elutarkus ja vanus Elutarkus (Wisdom) ja intelligentsus Omadused: intelligentne, empaatiline, taiplik, intuitiivne, efektiivne probleemide lahendamine, teadmiste piire tunnetav. Vaimse võimekuse langust mõjutavad tegurid: · Kardiovaskulaarsed ja kroonilised haigused · SES (madal haridus, madal sissetulek, lihtsaid vilumusi nõudev töökoht, mitteintaktne perekond · Vaimselt stimuleeriv keskkond (lugemine, reisimine, kultuurisündmustes osalemine, enesetäiendus, klubid ja seltsielu) · Paindlikkus isiksuses. · Abikaasa suuremad kognitiivsed võimed. · Tegevused, mis nõuavad tajumise kiirust. · Enesega rahuolu. 2
seotud on üheväärsed. Substants kui selline on olematu fiktsioon. Samasugune fiktsioon on ka kujutlus mingist üldisest mateeriast. 2) Mis siis reaalselt eksisteerib? Ainus, mis reaalselt eksisteerib on kujutlus, see on ainus meie poolt tunnetatav antus kui selline. Niisiis olemine ja tunnetamine on absoluutselt identsed. Sisetaju absolutiseerimine viib ta spiritualismi. Ainsaks reaalseks eksistentsivormiks on tunnetav vaim, meie mina või hing. Kõik muu eksisteerib reaalsena üksnes tema kujutlusena. 3) Abstraktseid üldmõisteid ei ole olemas, need on üksnes meie pettekujutlused ja fantaasia vili. Kõik kujutlused on põhiolemuselt rangelt subjektiivsed ja ainult sellistena reaalsed. G.Berkeley on tõeline subjektiivne idealist. See, mida me nimetame asjadeks on liitaisting ehk aistingute seos ja meil ei ole mingit alust oletada, et nende taga oleks tõelisust. Esse est
Making Objects: etteantud geomeetrilistest kujunditest objektide genereerimine Match Problem: nuputamisülesanded Loovus ja vaimsed tegevused matemaatika, teoreetiline füüsika, poeesia loovuse maksimum: 26-30 ajalugu, filosoofia, romaan loovuse maksimum: 45-55 Elutarkus ja vanus Elutarkus (Wisdom) ja intelligentsus Omadused: intelligentne, empaatiline, taiplik, intuitiivne, efektiivne probleemide lahendamine, teadmiste piire tunnetav. Vaimse võimekuse langust mõjutavad tegurid: · Kardiovaskulaarsed ja kroonilised haigused · SES (madal haridus, madal sissetulek, lihtsaid vilumusi nõudev töökoht, mitteintaktne perekond · Vaimselt stimuleeriv keskkond (lugemine, reisimine, kultuurisündmustes osalemine, enesetäiendus, klubid ja seltsielu) · Paindlikkus isiksuses. · Abikaasa suuremad kognitiivsed võimed. · Tegevused, mis nõuavad tajumise kiirust. · Enesega rahuolu. 2
On olemas täiuslik olend maailma looja Veel kolmas variant. Teleoloogiline argument võib rõhutada niisugust aspekti: maailmas on kõigi imeliste asjade seas olemas üks eriti hämmastav asi teadvus (vaim, mõistus, tunnetusvõime). Teadvus, mis on looduse enese osa, on ühtlasi võimeline loodust tunnetama. Loodus tunnetab loodust. Kui loodus on võimeline iseennast tunnetama, siis peab loodus ise olema mingil moel vaimne, tunnetav olend. Sest kuidas muidu oleks see võimalik? Kuidas saab nii hämmastavat asja nagu teadvus või vaim seletada ilma aluseksoleva vaimsuseta? Teiste sõnadega, tõsiasjast, et tunnetus on võimalik, järeldub jumala olemasolu. )/ 1) Hume: mis on Jumala põhjus? Kes või mis andis Jumalale korrapära? Kui vastata, et ta korrapärastab end ise, siis on õigustatud küsimus, miks ei võiks ka tema loodud maailmas asjad ise end luua ja korrapärastuda ?
- Maailma idee ütleb: Sa pead tinglike ilmingute read nii siduma, nagu oleks nende aluseks üks tingimatu ühtsus maailm. - Jumala idee ütleb: Sa pead mõtlema nii nagu kõigele, mis eksisteerib oleks üks hädavajalik põhjus s.o. Jumal. - Need printsiibid tulevad mõistuse tarvitamisel paratamatult ette. - Nad aitavad luua tunnetuse süstemaatilist ühtsust. - "Ma pidin teadmise kõrvaldama, et usule platsi teha." PRAKTILISE MÕISTUSE KRIITIKA - Inimene on tunnetav olend, kes kasutab oma mõistust aga ta on ka toimiv olend ja sellisena kasutab ta oma mõistust praktiliselt. Põhimõisted - Autonoomia enesele ise seadusi andev - Heteronoomne võõrast seadusest määratletud. - Õnnest kui eesmärgist lähtuv moraal on heteronoomne. - Üldkehtiv printsiip võib tekkida vaid mõistuse abil. - Maksiim põhilause, mis maksaks iga üksiku inimese tegevuse kohta.
JHWH juba loob taeva ja maa); (Päiksejumala reis Abzusse) 26.-25.saj savitahvlil 7. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat. Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? 8. Kirjelda (nt P. Espaki artikli järgi) sumerite maailmaloomise müüti ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. An (taeva) ja Ki (maa) suguühe. Ki jäi An'i poolt saadetud seemnevedelikust e vihmast rasedaks, mille tulemusena sündis ka praegune inimesele tunnetav maailm koos erinevate jumalate, taimede ja lõpuks inimkonnaga. Sumeri peajumalused: käsitöö, tarkuse ja Abzu jumal Enki ning kuningavõimu ja korda tagav jumalus Enlil. Päiksejumal Utu ja kuujumal Su'en. Surnuteriigis (Kur'is) peajumalatena tegutses abielupaar Nergal ja Ereskigal. Pooljumalik kuningas Gilgames. 9. Mille poolest erineb sumeri maailmaloomise müüt piiblis (Vanas ja Uues Testamendis) esitatud maailmaloomise loost?
et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. ■ asi iseeneses (ding an sich)- milline on maailm tegelikult seda me ei võigi teada saada, sest meil on alati mingid “prillid” ees, see on meie mõistuse iseärasus, et me maailma nii tajume, eksisteerib sõltumata tajujast, seda ei iseloomusta ei aeg ega ruum, põhjuslikud seosed jms, ei ole tunnetav ■ asi meie jaoks (ding für uns)- tajutav asi “meie jaoks”, kõik on meie mõistuses kinni kuidas me midagi tajume, sõltuvad tajujast, eksiteerivad ajas ja ruumis, põhjuslikult seotud, tunnetatavad ■ igasugune teadmine=otsustamine ■ otsused 1)analüütilised (selgitavad) 2)sünteetilised (avardavad) otsustused (jagunevad: 1)aposterioossed (kogemusel põhinevad) 2)aprioorsed (kogemusest sõltumatud)
-25.saj savitahvlil 7. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat. Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? Taevas (An), Maa(ema) (Ki) ja allmaailmas Enki ja Nergal-Ereškigal. 8. Kirjelda (nt P. Espaki artikli järgi) sumerite maailmaloomise müüti ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. An (taeva) ja Ki (maa) suguühe. Ki jäi An’i poolt saadetud seemnevedelikust e vihmast rasedaks, mille tulemusena sündis ka praegune inimesele tunnetav maailm koos erinevate jumalate, taimede ja lõpuks inimkonnaga. Sumeri peajumalused: käsitöö, tarkuse ja Abzu jumal Enki ning kuningavõimu ja korda tagav jumalus Enlil. Päiksejumal Utu ja kuujumal Su’en. Surnuteriigis (Kur’is) peajumalatena tegutses abielupaar Nergal ja Ereškigal. Pooljumalik kuningas Gilgameš. 9. Mille poolest erineb sumeri maailmaloomise müüt piiblis (Vanas ja Uues Testamendis) esitatud maailmaloomise loost?
Tollast kirikupead Leo x Madicit köitsid pigem ilmalikud huvid, ta armastas teatris käia ega peljanud Vatikanis isegi maskeraade korraldada. Leo x pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud nendele tähelepanu. Nõnda pääses reformatsiooni lumepall tõkestamatult veerema. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks, aga oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti pulla avalikult ära. 1519. aastal lootis keisriks valitud Karl V kirikuvõimu tugevdamisega poliitiliselt killustatud Saksamaad tihedamini liita. Lutheri tegevus ähvardas keisri plaanid nurjata. Paljud saksa vürstid, teste seas ka mõjukas Sakas suurvürst Friedrich III Tark, asusid reformatsiooni poolele, nähes siis võimalust nii oma poliitiliselt võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda. 1521. aastal kutsus keiser
meie teooriatele vaatluste ja eksperimentidega lõplik tõestus. See ei ole Popperi hinnanagul võimalik. Teooriad jäävad alati lõplikult tõestamata, suure riskiga esitatud oletusteks. Fakte ja vaatlusi tuleks tema soovituse kohaselt kasutada teaduses mitte niivõrd tõestamiseks, kui teooriate kontrollimiseks ja kummutamiseks – falsifikatsiooni baasi, mitte induktsiooni baasina. Milline on siis Popperi järgi tunnetuse meetod tegelikult? Tunnetav subjekt ei ole tema veendumuse kohaselt maailmaga vastakuti seisev tabula rasa, millele maailm oma portree joonistab. Inimene toetub alati teatud teoreetilistele hoiakutele; tunnetusprotsess algab mitte vaatluste, vaid oletuste, hüpoteeside püstitamisega maailma kohta. Edasi tuleb oma oletused konfronteerida vaatlusandmetega ja heita kõrvale need oletused, mis ei kooskõlastu vaatlusandmetega, s. t. osutuvad falsifitseerituteks. Katse ja eksituse meetod, trial and error, on
Probleemid Maastiku hindamisel ei saa ilmselt kunagi leida kõiki rahuldavat tulemust, kuna alati esineb eelduste, võimaluste, ootuste, vajaduste ja huvide lahknevusi. Osapoolte vastandlikud seisukohad (konfliktid Jõudmaks mingi hinnanguni, tuleb leida, mis üks või teine maastik väärt on. Igasugused väärtused on aga sedavõrd komplekssed ja sageli ebastabiilsed, et neile mingit ühest dimensiooni (olgu rahalist või mis tahes muud) omistamine on sageli sobimatu. Mõisted. Subjekt –tunnetav olend, muutub ise ja reageerib keskkonna, eriti väärtushinnangute, muutustele. Inimene või sotsiaalne grupp. Nähtus kui subjekti teadvuses peegelduv osa reaalsusest. Hindamise olemus NÄHTUS/SUBJEKTI suhte määramine. Majanduslikud ja mittemajanduslikud väärtused Näited maastiku hindamisest. Objektiivsete väärtuste hindamine. Väärtused, mida saab mõõta: *Keemilis-füüsikalised suurused, meetrika, jne
· kui sarnased ja lähedased on selle elemindid üksteisele ehk stiimuli kompaktsusest, terviklikkusest, homogeensusest · kui pidev ja ühtlane see on ehk tema pidevusest (nii ajalises kui tugevuse mõttes) · kas see on terviklik või osaline ehk inimese "häälestatusest, huvist (sotsiaalne ja ajalooline taust), taju- ja analüüsiaparaadi erksusest ning tüübist Harmoonia või konflikt "MINAde" vahel : mina olemine/kontseptsioon - teadev, tunnetav mina - muutuda kavatsev mina O (olemine) T (teadmine) M (muutumine) KONFLIKTID: O-T: "mina ei meeldi teistele, ei sobitu keskkonda, ei oma staatust, mind ei hinnata jne" M-T: "ma ei ole rahul sellega, mida kuulen ja näen, aga mida mina üksi teha saan" O-M: "ma ei ole iseendaga rahul, aga liiga hilja on oma elu muuta" Konfliktiga on vaja kohaneda st muutuda. MUUTUS: kõigepealt oma
6. W. Sheldoni temperamendi käsitlus. Lähtus faktist, et inimorganism areneb kolmest lootelehest: endotermist, ektodermist ja mesodermist. Põhjaliku korrelatsioonianalüüsi järgi vastab igale kehaehituse tüübile kindel temperamenditüüp: Endomorfseile: vistserotoonik e. kõhuinimene. Mesomorfseile: somatotoonik e. kehainimene. Ektomorfseile: tserebroonik e. peainimene. Vistserotoonik on mugavust, seltsielu ja head toitu armastav tüüp. Somatotoonik on füüsilist jõudu tunnetav inimene, talub kergesti kehalisi jõupingutusi kui ka valu. Käitumine võib olla agressiivne. Tserebroonik on omaenda mõtte ja tundemaailma kapselduv tüüp, kes ei armasta palju rääkida. 7. Kretschmeri klassifikatsioon: leptosoom, atleet, püknik. Leptosoom e. asteetiline tüüp siia kuuluvad inimesed on pikad ja peenikesed, nõrga kehaehitusega, nägu piklik , laup kõrge, nina ulatub teravalt ette, selgroog on tahapoole kumeras, habemekasv on nõrk ja korrapäratu.
üksiku nähtuse struktuur, tema printsiip. Elusatel kehadel on selleks printsiibiks nende hing. Inimesel mõistuslik hing, hinge juhtiv jagu – to hegemonikon, mis on osa maailma valitsevast mõistuslikuks jõust. Antud asjaolu oli eelduseks, et inimene oleks võimeline maailmatervikut mõistuslikult tunnetama. Inimene teab midagi siis, kui ta on tunnetanud maailma mõistuspärasust, sellestsamast pärineb aga ka tunnetav instants inimeses, mõistus, olles järelikult tunnetatavaga olemusühtne. Inimese surma järel eraldub hing kehast ning lakkab olemast isiksuslike omaduste kandja. Kuigi hing elab inimese kehalise 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. surma üle ei ole ta surematu. Nagu edaspidi ilmneb võetakse ta maailmaprotsessi käigus üldisesse logos`esse tagasi
6. W. Sheldoni temperamendi käsitlus. Lähtus faktist, et inimorganism areneb kolmest lootelehest: endotermist, ektodermist ja mesodermist. Põhjaliku korrelatsioonianalüüsi järgi vastab igale kehaehituse tüübile kindel temperamenditüüp: Endomorfseile: vistserotoonik e. kõhuinimene. Mesomorfseile: somatotoonik e. kehainimene. Ektomorfseile: tserebroonik e. peainimene. Vistserotoonik on mugavust, seltsielu ja head toitu armastav tüüp. Somatotoonik on füüsilist jõudu tunnetav inimene, talub kergesti kehalisi jõupingutusi kui ka valu. Käitumine võib olla agressiivne. Tserebroonik on omaenda mõtte- ja tundemaailma kapselduv tüüp, kes ei armasta palju rääkida. 7. Kretschmeri klassifikatsioon: leptosoom, atleet, püknik. Leptosoom e. asteetiline tüüp- siia kuuluvad inimesed on pikad ja peenikesed, nõrga kehaehitusega, nägu piklik , laup kõrge, nina ulatub teravalt ette, selgroog on tahapoole kumeras, habemekasv on nõrk ja korrapäratu.
1. kompimistundlikkus 2. temperatuuritundlikkus 3. valutundlikkus 4. asendi- ja liigutustundlikkus ehk propriotseptsioon Puutetundlikkus Hõlmab puudutuse, surve, vibratsiooni, sügeluse ja kõdiaistingu. Nende aistingute aluseks on puutetundlikud retseptorid (Meissneri kehakesed, karvajuure põimikud, Merkeli rakud, Ruffini kehakesed, Pacini kehakesed ja vabad närvilõpmed) ärritus nahas või selle aluskihis. Surve Sügavamate kudede deformatsioonil tunnetav kestev aisting, laiemal pinnal kui puudutus. Surveaisting tekib Meissneri kehakeste, Merkeli rakkude ja Pacini kehakeste ühisel aktiveerumisel. Sügelus ja kõdi, vibratsioon Vibratsiooniaisting tekib puuteretseptorite tihedast korduvast sensoorsest stimuleerimisest. Meissneri kehakesed registreerivad madala ja Pacini kehakesed kiire sagedusega vibratsiooni. Sügelusaisting tekib vabade närvilõpmete stimulatsioonist põletikureaktsiooni käigus vabanevate kemikaalidega.
Temast sai märter. Temasti sai Tsehhi rahvuskangelane ja peale seda toimusid Hussiitide sõjad, et kaitsta oma õpetaja vaateid. Tekkis ka samanimeline kirik. Selle tagajärjel hakkas kirik usuküsimusi uuesti läbi vaatama. Sõnastati kolm uut seisukohta. Nendeks olid: · Kirik ei ole iseseisev, riigist sõltumatu organisatsioon ja sellepärast peab riik hoolitsema kiriku ja rahva usulise vajaduste eest. · Usu ainus lähtekoht on Piibel. · Rõhutati mõtleva ja tunnetav isiku rolli. Reformatsioon Saksamaal · Reformatsioon usupuhastus(katoliku) Selle käigus puhastati ristiusk täiendustest ja tõlgendustst ja pöörduti tagasi põhitõdede juurde. Reformatsiooni tagajärjed olid nähtavad kirkus ja riigis. See tähenda, et valitsemises, majanduses ja poliitika. Usupuhastuse algus Saksamaal Traditsiooni kohaselt on usupuhastuse alguseks 31. oktoober 1517 kui Martin Luther naelutas Wittenbergi uksele oma 95 teesi. Martin Luther... 95 Teisii sisu 1
samanimeline teos). Poeem koosneb kaheksast peatükist (laulust) tertsiinides, lisandub väike arutlus proosas. Cervantese esiletoodud luuleannetest on rohkem küllap neid, kelle nimed tänaseks ammugi unustusse on vajunud, kui neid, kes suures kirjandusloos edasi elavad. Ent just teise, elavasse poolde puutuvalt hämmastab Cervantese mõnigi hinnang oma ettenägevusega, mis veel kord kinnitab, et Cervantes ei olnud mingi "metsik geenius", vaid oma aega ja selle kultuuri sügavalt tunnetav looja. Poeemi 4. peatüki algusesse mahutab Cervantes hinnanguid omaenda loomele. Mõte "Don Quijote" püsivusest läbi "kõigi aegade" vastandub siin selgesti tagasihoidlikumatele, eelkõige oma "ajaga" seotud taotlustele näidendeis. "Õpetlike novellide" iseloomustuses säilib mitmemõttelisus. Cervantes ütleb nimelt, et neis "avas ta kastiilia keelele tee ehtsa hulluse (arutuse) näitamiseks". Kohe seejärel
Maailma saab tunnetada keeles olemasolevate terminite kaudu (nt eskimodel palju sõnu lume jaoks; jaapani keeles puuduvad eraldi sõnad sinise ja rohelise eristamiseks). Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939) ja C. G. Jung (1875-1961) Freud: inimene koosneb kahest osast väike osa teadvus, suur alateadvus, mis koosneb ihadest, mida me ei teadvusta. Kogu kultuur on psüühiliselt determineeritud. Jung tegeles antropoloogiliste uuringutega. Alateadvus: 1) pealiskaudne (ratsionaalselt tunnetav); 2) absoluutne (kollektiivne alateadvus) ühe grupi esindajad psüühiliselt sarnased. Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria R. Benedict (1887-1948) ,,Kultuurimudelid" (1934) kultuur nagu indiviidki on enam vähem püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. Sellepärast on rahvus eristatav, sest seal on psühholoogiline ühtsus. Kultuurimudelid: 1) apolloonlik mudelit esindavad zui indiaanlased New Mexicos; püüavad kõike võtta läbi mõistuse: mõõdukad, austavad rituaale
Inimene - osa loomariigist Vastavad teadmisvaldkonnad: - Võrdlev loomapsühholoogia - Etoloogia - Käitumisökoloogia - Sotsibioloogia - Evolutsiooniline psühholoogia Inimeste eellaste ja loomariigi esindajate uurimine peaks jälgima inimesele omane psüühika, tegevus ja tunnetus. Evolutsioonilise arengu idee kohaselt tekivad keerulisemad vormid lihtsamatest. Psüühika olemasolust võib rääkida siis, kui maailm hakkab jagunema 2 osaks: 1) subjekt - tunnetav organism 2) objekt - väljapoole jääv ümbritsev maailm - Käitumine - keeruline protsess, mis eeldab väga mitmesuguste organite ja organisüsteemide koostööd keskkonnas ettetulevate asjaolude jälgimisel kõrvuti organismist endast lähtuvale seisundite ja vajaduste jälgimisega. - Käitumismehhanism - vahend ja võimalus, mis organismil on käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised käitumise korraldamise mehhanism:
Temperamenditüüpide nimetused tulenevad Sheldonil organismi domineerivatest süsteemidest. Põhjaliku korrelatsioonianalüüsi järgi vastab igale kehaehituse tüübile kindle temperamenditüüp: Endomorfseile- vistserotoonik ehk kõhunemine Mesomorfseile- somatotoonik ehk kehainimene Ektomorfseile – tserebroonik ehk peainimene Vistserotoonik on mugavust, seltsielu ja head toitu armastav tüüp. Rahulik ja emotsionaalselt stabiilne. Somatotoonik on oma füüsilist jõudu tunnetav inimene. Talub suhteliselt kergesti nii kehalisi jõupingutusi kui valu, käitumine on mõngi kord tahumatu ja agressivne. Tserebroonik on omaenda mõtte- ja tundemaailma kasulduv tüüp, kes ei armasta palju rääkida, ei näita eriti välja oma tundmusi ning eelistab lärmakaile seltskondadele ja lobisemisele omaette olekut. Temperamendi neurodünaamiline käsitus Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus- ja
3. Ta kritiseeris kirikuõpetajate abielukeeldu. 4. Ta leidis, et piibel on vaja puhastada sinna aegade jooksul kogunenud saastast. 5. Nõudis lihtsat kirikut, lihtsat jumalateenistust ning seitsmest sakramendist tunnistas ta kahte (Ristimine, armulaud) Paavst Leo X suhtus Lutheri tegevusse esialgu üsna ükskõikselt, pidades seda munkade omavaheliseks jagelemiseks. Kui ta viimaks andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks, oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla 1520. a. avalikult. 1521. a. kutsus keiser Lutheri Wormsi riigipäevale, lootes, et ta oma õpetusest avalikult lahti ütleb, kui Luther jäi oma seisukohtadele kindlaks. Reformatsioon oli omandannud juba sellise mõju ja ulatuse, et seda maha suruda polnud võimalik. Aladel, kus reformatsioon võitis, läks võim kiriku ja tema varade üle kohalikele vürstidele või linnadele. Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda. (1555
Kkpsühholoogid väidavad, et asjad on ebatavalised, siis kerkib see maailm meie tähelepanukeskmesse Fenomenoloogiline kkpsühholoogia käsitleb kolme liaemat valdkonda või teemat 1.inimkogemuse olemus 2. maailma olemus - kk-kes ja geograafilikes aspektides 3.Inimese ja kk-a suhte olemus - Being in the world( maailmas olemine) Inimkogeemuse põhjal on fenomenoloogias olnud alati kahtlust äratav, kas R. Descartese(Pr.filosoof) nägemus maailmast mõtlev ja tunnetav. Inimene taandatakse mingisugusele mõtlevale ajule, mis võtav vastu otsusied ja käitub nendest lähtuvalt fenomenoloogia kahtleb inimtegevuse pidevas sihipärasuses (intentsionaalsuses) ja väidab, et suurema osa oma ajast käitub inimene automaatselt, ilma eriliste sihtideta Keha kui antu (body as given) - keha on tahke ja me seisame püsti, suunad paremal vasakul ja ees ja taga ja on ka keskpunkt, kus oleme me ise.See, et meil
· Religioon ei ole mitte transtsendentse päritoluga · Niisiis olemine ja tunnetamine on absoluutselt fenomen, vaid üks inimvaimu produkte. identsed. · Religiooni lätteks on psüühilised antused eriti · Sisetaju absolutiseerimine viib ta spiritualismi. hirm ja lootus, mis tulenevad inimelu nõrkusest ja · Ainsaks reaalseks eksistentsivormiks on tunnetav ebakindlusest. vaim, meie mina või hing. · Religioonifilosoofia · Tunnetusõpetus · Algselt on kõik religioonid polüteistlikud. · Abstraktseid üldmõisteid ei ole olemas, need on · Üleminek monoteismi ei lähtu mitte üksnes meie pettekujutlused ja fantaasia vili.
1. ontoloogia õpetus olevast ja selle olemisest, objektivistlik suhtumine maailma, uuritakse olevat kui objekti + maailm ehk objektiivne reaalsus. Reaalsus avaldub selle võimes eksisteerida sõltumata tunnetatavast subjektist ja tema teadmisest antud objekti kohta. IMESTUS. Eesmärk täielikum teadmine maailmast. 2. gnoseoloogia õpetus tunnetamisest/tunnetusteooria. Suhtub maailma kui objekti, millele vastandub tunnetav subjekt. Põhitähelepanu subjektil. Uurib subjekti ja objekti vahekorda tunnetusprotsessis, teadmiste suhet tegelikkusega, inimliku maailmatunnetuse võimalusi, teadmiste tõesuse ja usaldusväärsuse kriteeriume. Vaatleb maailma subjektiivse reaalsusena. Olev on olemas vaid selle tunnetatavuse ja tunnetatuse ulatuses. Pead tõstab KAHTLUS. Descartes. Püüdlus üha kindlama teadmise poole. 3
Koste läve määramisel tuleb tagada, et mõõtesuuruse väärtus muutub aeglaselt ja monotoonselt. Koste lävi võib sõltuda mürast, sise- ja välishõõrdumisest jms., aga ka mõõtesuuruse väärtusest. 60. Lahutusvõime Lahutusvõime on mõõtesuuruse väärtuse muutus, mis kutsub mõõtevahendis esile veel tunnetava näidu muutuse (väikseima näitude erinevuse, mida näidik võimaldab eristada). Skaalanäidikutega mõõtevahendeil on tunnetav muutus tavaliselt 1/10 ... 1/5 saalajaotise pikkusest, numbernäidikuga mõõtevahendeil aga numbersamm (viimane numbrikoht). 61. Stabiilsus Stabiilsus on mõõtevahendi omadus säilitada ajaliselt muutumatuna oma metroloogilisi omadusi. Stabiilsust iseloomustatakse aja kaudu,mille jooksul mõõtevahendi metroloogilised omadused muutuvad kindlal määral või omaduse muutuse kaudu kindla ajavahemiku vältel
Nii on loodud ruum nende uskumiseks. IV. EETILISUS JA RELIGIOON Kanti tegi kuulsaks "Puhta mõistuse kriitika". Paljudele, eriti vastastele on see ainus tähtis teos. Kuid see ei ole õige! Kant ei olnud paljas tunnetusteoreetik, vaid tõeline filosoof, "tark", kes püüdis kogu maailma oma mõtlemises haarata ja kujundada. Kanti võib mõista vaid siis, kui süveneme ka teistesse tema teostesse. 1. PRAKTILISE MÖISTUSE KRIITIKA Inimene on tunnetav olend. Sellisena kasutab ta oma mõistust teoreetiliselt. Inimene on aga samuti toimiv olend. Sellisena kasutab ta oma mõistust praktiliselt. Seda mõistuse praktilist külge käsitles Kant peamiselt kahes teoses, "Kommete metafüüsika ümberlükkamine" ja "Praktilise mõistuse kriitika". Esimene on selle ettevalmistav esitus, mida teises süstemaatiliselt ja üksikasjalikult käsitletakse. a) MÕNED PÕHIMÕISTED Autonoomia ja heteronoomia. Mis või kes määrab meie tahte
annaabi.ee 
