Fjodor Dostojevski elu ja looming (0)

Fjodor Dostojevski
Elu ja looming
Pärit moskvast
isa (arst vaesehaiglas) oli lahti öelnud vaimuliku seisusest, pidas oluliseks karjääri , tahtis saada aadlikuks.
Oli karm iseenda ja laste vastu
Elu lõpus ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks. Siis aga hakkas jooma ,laastus.
Ema- vastand isale, kaupmeheperekonnast, lihtne, südamlik, andis lastele alghariduse, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde .
FD-üksik, kinnine , luges palju
Õpinud- 1834-36 õppis pansionides, karm distsipliin .
1836.a tekkis kirjandus huvid. Luges paju romantikuid
1837 suri ema, 1839 tapeti isa.
1838-43 peterburi sõjaväeisendite kool- raske periood.Ei soovinud saada sõjaväelaseks vaid unistas kirjandus tegevusest.
40ndate Looming

1844-45 „Vaesed Inimesed“
FD-d huvitab inimese hingeelu , psüühika ja sotsiaalse keskkonna vastastikune mõju.
1846- romaan „Teisik“
1847 – „Valged ööd“
Kokkuvõte:
40ndate jutustused ja „teisik“ on peene psühholoogilise kaega teosed, milles tõdetakse, kurjus esineb ka inimeses endas. Inimene on loomult kahestunud, pürgib nii hea kui kurja poole.
Poliitiline võitlus:
1847- ühineb petraševskilastega, kes väidavad end võitlevat ülemaailmse vendluse, utopistliku sotsialismi eest.
1849- arreteeritakse, 4 kuud vaevleb Peeter-Pauli kindluses, aimamata, milles teda süüdistatakse,
Mõistetakse surma mahalaskmise läbi, viimasel hetkel muudetakse otsus ära.

50ndad
1850-54 Omski vanglas.
1854-59 semipalatinskis asumisel
1856- teenib sõjaväes ohvitserina
1859- naaseb Peterburgi.
Usk revolutsioonisse on lõplikult kadunud, ta on asunud kristliku moraali positsioonidele – inimkonda võib päästa vaid puhas headus , täielik andeksand, valmidus end teiste heaks ohverdada.
60ndad
1861 „alandatud ja solvatud“
sunnitööaegsed mälestused,
novaatorlik kujutuslaad uudseim tegelane on vürst valkovski, inimene, kelle elukreedoks on ideetus, igasuguste ideaalide puudumine.“Vajab vaid kuulsust , head toitu, naisi, hotelli.“
1861-62 „Märkmeid surnud majast“ – pildid sunnitöövanglast
„Surnud maja“ – vabaduse matmise koht.
Iga inimene vajab eneseväljenduse võimalust. Kui seda piiratakse, kogub ta kõik pinged endasse ja ühel hetkel on sunnitud piirini jõudes selle välja elama. Mida andekam inimene, seda suurem eneseväljendusvajadus.
„Sunnitöövanglas on andekam osa venemaast“
Sunnitöö ise on mõttetu, ei muuda ega kasvata kedagi, pigem ajab inimese hulluks.
Head inimised pole mitte headeks sündinud, vaid võitnud endaz kurjutse, sest need kaks poolt on seotud.
Sunnitöövangla ei täida oma funktsiooni, sest 1) Tapab inimeses eneseväärikustunde, 2)puudub võimalus olla üksi.
Kristlus revolutsiooni asemel
1861-63 andis koos vend Mihhailiga välja ajakirja „Vremja“, milles propageerisid omi vaateid vene rahva erilisest kutsumusest (Kristliku andeksandmise ja alandlikkuseidee)
1862 .a Moskva rahutuste ajal kirjutab, et revdemokraadid on ohuks inimkonnale, inimest tuleb nende ideede eest kaitsta; Lääne-Euroopas on VVV(Vabadus Vendlus Võrdsus) loosung realiseerimata, sest vendlus ei saa luua, see on olemas vaid venelastel. Venemaa kui messias , lunastaja – toob maa peale jumalariigi. Sotsialism on võõras, tuleb loota kristlusele.
Välisreis
1863 „ talviseid märkmeid suvistest muljetest“ reisikiri.
1864 „Ülestähendusi põranda alt“ – protest
1)solvatud, nurka surutud inimene, „ Normaalse“ eest taanduv, end eriti tugevasti tunnetav 19. Saj. Inimene.
2)tegutsevad tugevate närvidega nn tõelised inimesed, rumalad ja oma võimalustes piiratud.
1864-65 ajakiri „Epohha“ keelustatakse
1866 „Kuritöö ja karistus “
1867 siirdub 4 aastaks välismaale
1868 „ Idioot “

70ndad
1871-72 „Sortsid“ („Kurjad hinged“)
1875 „Nooruk“
1869-80 „Vennad Karamazovid “
1881. A lahkub igavikku.
Missuguseid kuritöösid inimesed sooritavad ja miks?
Mõtle kuritegija seisukohalt ja põhjenda!.