Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Peep Ilmet "Taevall" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
„Taevall“
Hiljuti sai läbi loetud Peep Ilmeti 2009. aaasta luuleline teos „Taevall“. Tegemist on ühe pika jutustava luuletusega, mis koosneb nelikutest ning milles autor jagab ohtralt oma tundeid ja emotsioone, avaldab arvamust teemadel , mis tema jaoks tähtsad tunduvad . Kuid nagu igas ilukirjanduslikus teoses, peitub ka - pealtnäha – lühikeses raamatus lugejale tunnetav omapära, mida saab nimetada ka Peep Ilmeti võluks ning ise lugedes tundsin. Põhjusi, miks „Taevall“ on kindlasti huvipakkuv ka neile, kes pole luulelembelised, on mitmeid.
Eelkõige Ilmeti väljendusviis. Oma luuletuses räägib ta asjatundja hõnguga nii maast kui ilmast , kirjeldab tundlikult inimestevahelisi suhteid ja noomib ühiskonna pahesid. Ühtlasi seob ta oma teost tihedalt planeediga ning tähtedega taevas, andes neile maagilise tähenduse – pealkiri antud juhul võtab tema mõtteid kokku. Need on miskit enamat kui lihtsalt säravad objektid meie pea kohal. Nad inspireerivad, nad rahustavad, nad on eraldi pisikesed planeedid , mis elavad oma elu. Ning tema osavus panna tähti ja inimesi, tundeid ja igapäevaelu kokku ühte tervikusse, mis mulle kui lugejale väga heas mõttes silma jäi, on minu jaoks uudne. Ta ei loonud mitukümmend erinevat lugu, vaid läks vastvoolu tavaks saanud põhimõtetega. Kuigi mõnele võib see tunduda üsna primitiivne ning pealiskaudne viis kirjutada luulet – eriti neile, kes on harjunud harilike luulekogudega – võin oma poolt julgelt öelda, et on kindlasti neid, keda improviseerimine ja „omalooming“ selle teose puhul külmaks ei jäta .
Mis „Taevalli“ eriti huvipakkuvaks teeb, on luuletaja mõtete ja teemade aktuaalsus tänapäeval. Nooremal põlvkonnal on kindlasti huvitav lugeda kirjaniku mõtteid, mis puudutavad meie ajastu probleeme, küsimusi ning tähelepanekuid ühiskonnas. Kuid igale küsimusele leidub alati ka vastus – nõnda puutume kokku kirjaniku endi vaadetega maailmale, mis ulatub suisa poliitikani, millest ühes nelikus ka juttu on. Kohati tunduvad tema ideed vastuolulised, kohati arusaamatud, sest kõik vaatavad maailmale eri pilguna ning oodata, et lugeja saab ilmtingimata aru tema poolt tähtsaks peetavast seosest universumiga on üpris valelik. Kuid julge väljenduslaad ja enesekindel hoiak, mida tundsin tema luules, väärivad vaieldamatult lugupidamist ja tähelepanu.
Meeldejääv on ka kirjaniku stiil. Omapära annab tema luulele täielik Ü-tähe väljajätmine, mille asendab Y-tähega. Väike muudatus, kuid võib nii mõndagi autori kohta öelda. Samuti tema mäng riimidega, mis meenutas pigem katsetamist, kuidas võiks paremini välja tulla. Selle kallal julgen pisut norida, sest lugedes täisriimilisi nelikuid ning järgmisel lehel hüpates üle ristriimile ning järgmisel omakorda segariimile, tekkis peas ebakõla, mis meelt ka pisut kripeldama jäi. Kuid see on olematu võrreldes tema üldise himuga olla erinev kõikidest teistest luuletajatest. Just see annab minu meelest luulele elulisust, 21. sajandi värskust, mida lugeja himuga ootab ja sellest raamatust kätte ka saab.
Üldises pildis julgen öelda, et Peep Ilmeti „Taevalli“ on väärt lugemist mitte ainult seepärast, et ei röövi palju aega. Vastupidi, kogu laiahaardeline kõneaine, seotud meie aega puudutavate aspektidega, mis ulatub koguni universumisse ning mida kõike luules kirja pandud, võib pakkuda mõtteainet pikemaks ajaks. Kogu kirjapildi, stiili ning värskete mõtete ja tunnete segu teeb seda kirjatükki nauditavaks palaks ning vaatamata kohati liialt sügavatele mõtetele ja seostele, mida autor oma vatenurgast kirjeldab, võin julgelt soovitada seda teost kõigile, kel vähegi luule vastu huvi on.
Peep Ilmet-Taevall #1 Peep Ilmet-Taevall #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor robert55 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus
Nüüdiskirjandus
42
doc

Nüüdiskirjandus

Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate

Kirjandus
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

Kirjandus
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
43
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid ­ Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" ­ Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun