Kaugete tsivilisatsioonide valitsemisviisid (0)

Kaugete tsivilisatsioonide valitsemiseviisid
Kaugetes tsivilisatsioonides oli alati tähtsal kohal usk, religioossus . Tänu sellele rajati mõnes tsivilisatsioonis näiteks templeid ja hauakambreid . Ohverdused isandate jaoks olid n.ö. „igapäevaselt lugupeetud’’. Preestrid olid kõrgetel positsioonidel. Kuningatel oli piiramatu võim ning rahva ette nad palju ei ilmunud, seda tegid nad vaid erandjuhtudel. Mõned tsivilisatsioonid olid üpris sarnased (nt. Asteegid ja Inkad ), mõned aga päris erinevad (nt. India, kuna ainult seal oli kastikord , mida ei saanud muuta).
Vana-India tsivilisatsioon
Pärast 1500. a eKr kujunes aarjalaste tsivilisatsioonis kastikord, mille all mõisteti jagunemist nelja seisuse vahel:
1)Braahmanid ehk preestrid 2)Kšatrijad ehk sõjamehed 3)Vaišjad ehk karjakasvatajd ja 4)Šuudrad ehk teenijad 5)Puutumatud ehk ühiskonnast välja poole jäänud
Pealikud , teisisõnu radžad juhtisid väikeseid kogukonde ning tähtsamaid otsuseid arutati meeste ühiskoosolekutel. Esimene riik, mis hõlmas nii Induse kui ka Gangese tasandiku, mis kujunes IV sajandil eKr ning mis hiljem jagunes mitmeks sõltumatuks riigiks, oli oma võimsuse tipus III sajandil eKr kuningas Ašoka valitsusajal.
Vana-Hiina tsivilisatsioon
1)Esimese suurema riigi (1500.a eKr – 1000.a eKr) eesotsas oli preesterkuningas , kelle võimu alla oli koondatud mitmed kogukonnad . Tema alluvateks olid aristokraatlikud võimukandjad ja ennustuspreestrid, kes täitsid tema korraldusi ning vajadusel nõustasid teda. Kuningad lasid ehitada hauakambreid ja losse.
2)Kodusõdade periood 1000.a eKr -221.a eKr
3)Shi Huangdi paneb aluse keisririigile. Keisririigi eesotsas oli keiser , kellel oli piiramatu võim. Ta oli ka seaduseandja ja riigi ülempreester. Ta tegeles ise riigi valitsemisega vähe, lastes seda ametnikkonnal teha, ise samal ajal palees puhates. Seadusandlik kogu oli keisririigi puhul tuumaks. *Eunuhhid – hoolitsesid keisri naiste ja keisrinnade eest. *Piirkonnakohtunikud – mõistsid kohut eri piirkondades, mida nad valitsesid, siiski oli igal külal aga omavalitsus , seega ei kontrollitud külaelu ega linnaelu .
4)Hani dünastia 209.a pKr - 220.a pKr – kujunes välja kindel maksusüsteem
Olmeegid , maiad ja asteegid
1)Olmeegid – linnad olid väikesed (elanikke ei pruukinud isegi üle 1000 olla). Linnad olid usulisteks ja poliitilisteks keskusteks. Linnade keskel paiknes tempel. Kõige kõrgem võim kuulus valitsejale, kuid ka preestrid olid tähtsal kohal.
2)Maiad – kuningad linnriigi eesotsas. Maiade esialgsete asulate asemele koondusid püramiidtemplite ümber linnad. Linnades kuningate residentsid ja templikompleksid.
3)Asteegid – riigi eesotsas kuningas, kellele kuulub piiramatu võim. Kuningas ilmus rahva ette vaid pidulikel rituaalsetel juhtudel. Osa lihtrahvast haris valitseja või ülikute maa alasi . Orjatöö.
Inkad
Elati kõrgel mägismaal. Cuzco oli pealinn. Kuningas, keda peeti jumalaks , oli impeeriumi eesotsas piiramatu võimuga. Inkade impeerium ehk „Nelja Ilmakaare Riik’’ oli hierarhialiselt korraldatud absoluutne monarhia . Kontrolliti alamate tegevust koguaeg. Kuningas kuulutas ise ühe oma poegadest valitsejaks, enne surma. Uus kuningas pidi maid vallutama, kui tahtis midagi suurt omada, sest poeg ei pärinud isalt ei lossi ega tema varandust, vaid see läks sugulastele. Kogu maa kuulus templitele ja riigile. Lihtrahval oli töökohustus – mida suurem maatükk, seda suurem töökohustus määrati sõlmkirjaga. Ka sõjaväekohustus oli noormeestel kohustuslik.
Erinevad tsivilisatsioonid, erinevad valitsemisviisid, samas võib olla ka sarnaseid ja siis jällegi täiesti vastupidiseid valitsemisviise, kuid see tegigi iga tsivilisatsiooni omamoodi eripäraseks, kasvõi natukenegi.