Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mesopotaamia, Kaananimaa (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Mesopotaamia
  • Mesopotaamia on pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Põhjast ja kirdest piiravad seda Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast Araabia kõrb. Vihma sajab arvestataval määral vaid mägedeni ulatuvates põhjapoolsetes piirkondades. Jõgede alamjooksul tasane maa jääb seevastu peaagu sademeteta. Põllumajanduses ei saa lootust panna ka niisutavatele üleujutustele, sest need on, eriti Tigrise puhul, ettearvamatud ja võivad tekitada katastroofilisi purustusi. Seetõttu on ulatuslikum põlluharimine Mesopotaamia lõunaosas olnud võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Jõgede suudmealal Pärsia lahe ääres laiuvad aga sood ja pillirootihnikud, mis ei kõlba põlluharimiseks ilma kunstliku kuivenduseta.
  • Loodusvaradelt on Mesopotaamia vaene. Ainult savi ja pilliroogu leidub külluses. Nii kujuneski Mesopotaamias suurel määral savitsivilisatsioon - savi oli nii ehituses kui tarbeesemete valmistamisel peamine tooraine ja sellest tehtud tahvlid said ka põhiliseks kirjutusmaterjaliks.
  • Sumerid olid vanaaja rahvas. Elasid 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr Mesopotaamia lõunaosas. Semiidid elasid sumeristest läänepool. Nende keskus oli Mari linn.
  • KuningasPreesterkond, asevalitsejaTalupojad, käsitöölised Orjad
    Vaitseja Vabad kodanikud Sõltlased Orjad
  • Mesopotaamias oli linnatsivilisatsioon. See ei tähenda, et elanikkonna enamuse moodustasid linlased. Nagu kõigis varastes tsivilisatsioonides , nii elas Mesopotaamiaski suurem osa rahvast maal.
  • 1901. aastal leiti Hamurapi seadustetulp. Karistustel oli silm silma, hammas hamba vastu põhimõte.
  • Mesopotaamia usk sarnaneb egiptuse omaga mitme tunnuse poolest. Siingi tegelesid religioossete tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega eelkõige preestrid , kelle kirjapanekutel põhineb ka meie ettekujutus toonaste inimeste uskumustest. Siingi käisid müüdid ja õpetused sageli üksteisele vastu ning nende ühtlustamisele ei pööratud suuremat tähelepanu. Samuti kui Egiptuses, oli ka Mesopotaamias usk seotud riigivõimuga, põhjendas ja kinnitas valitseja ka jumalate asemiku juhtpositsiooni. Erinevusena, ei peetud Mesopotaamias kuningaidjumalateks, nad olid riigi ülempreestrina vaid inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad. Sellest tulenevalt, ei pööratud siinsetes uskumustes kuningale kaugeltki nii suur tähelepanu. Mesopotaamia religioon oli mõneti rahvapärasem.
    Anu
    Taevajumal , jumalate isa.
    Enlil
    Tuule-,tormi-,vihma- ja piksejumal . Tõeline jumalate kuningas.
    Ea
    Maa-aluste vete ja sügavuste isand.
    Šamaš
    Päikesejumal, jumalate kohtumõistja, inimlike seaduste kaitsja.
    Ištar
    Taeva kuninganna, sugulise asrmastuse ja viljakuse kehastaja .
    Marduk
    Babüloni kaitsejumal.
  • Egiptlastest erinevalt, ei pööranud Mesopotaamia rahvad kuigi suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Mesopotaamlased lootsid elada võimalikult kaua ja olla õnnelikud eluajal. Pärast surma ootas kõiki rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle allilmajõe. Usuti , et surnud söövad seal savi ja põrnu nind neil on tiivad nagu lindudel.
  • Mesopotaamiale iseloomulik kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Mesopotaamia kiilkiri oli mõiste- ja silpkirja kombinatsioon. Kiri täiustus aegamööda ja muutus hõlpsamini kasutatavaks. Häälikumärkide osa kasvas, märkide koguarv aga vähenes algperioodil rohkem kui 1500-lt mõnesajale.
  • Mesopotaamia ilukirjanduse olulisim žanr on kangelaseeposed . Ntx: Gilgamež
  • Mesopotaamias oli suhteliselt kõrgel tasemel matemaatika . Arvutamisel kasutati kuuekümnendüsteemi, mis on tänapäevani käibel. Esimesena maailmas rakendasid mesopotaamlased arvude märkimisel tänapäevalgi kehtivat põhimõtet, et numbri arvulise väärtuse määrab tema koht numbrite jadas (näiteks on number 2 arvus 21 suurema väärtusega kui arvus 12). Osati lahendada keerulisi ülesandeid, näiteks arvutada ruut- ja kuupjuurt. Astronoomia arengut stimuleeris peamiselt soov saada taevakehade liikumise järgi teada tulevikku. Astronoomiaga põimus tähtede järgi ennustamine ehk astroloogia .
  • Mesopotaamia kultuuris oli juhtival kohal ehituskunst . Mesopotaamia temlite kõige originaalsem osa oli tsikuraat - massiivne , astangutega ülespoole ahenev torn. Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega, näiteks bitumeeni ja põletatud tellistega, erivärviliseks tehtud. Tsikuraadi tipus asus väike tempel- jumala elukoht-, mida katvate glasuurhelesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Imetlusväärsed olid ka Nebukadnetsari aiad, mida nimetati rippaedadeks- 25 m kõrgusele kivisammastele olid laetud võlvid, need kaetud vettpidava materjaliga ja kõige peale kantud paks kiht viljakat mulda, milles siis kasvasid astanguliselt tõusvad puud ja lilled. Kastmisvesi toodi üles tõstukitega. Hiljem muutusid nad hoopis kuninganna Semiramise rippaedadeks.
  • Indoeurooplased : germaanlased, keldid , albaanlased, iraanlased, kreeklased, slaavlased , baltlased. Leviala Idast Euroopani.
    Hetiidid ehk hetid (ka:
    hitiidid ehk hitid ) olid esimene indoeuroopa rahvas, kesjõudis oma
    arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele . Nad hõivasid
    Väike- Aasia keskosa karjakasvatuseks sobivad tasandikud, ja
    ümbritsenud oma pealinna Hattusa võimsate kindlustustega, asusid
    sealt lähtudes laiendama oma võimu ümberkaudsetele mägialadele.
    Pärslased asusid Lõuna- Iraanis .
    Pärsia pealinnad
    Susa, Persepolis , Ekbatana ja Babülon.
  • Hetiitidele on omistatud ühte kõige olulisemat leiutist inimkonna ajaloos. Nende riigi ajal, umbes 1300 aastat eKr, hakati Väike-Aasias töörisstade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse . Algas rauaaeg.
  • Kaananimaa moodustab Süüria, Liibanon ja Palestiina. Kaananimaaks nimetati Foiniikiat ning rannikul asetsevaid linnu. Oli põlluharimise piirkond. 2 a tuh võeti kasutusele kiilkiri. Monoteism – ainujumalakultus. Messias – Taaveti soost salvitud kuningas.

  • Mesopotaamia-Kaananimaa #1 Mesopotaamia-Kaananimaa #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor La-Lu Õppematerjali autor
    Valdavalt Mesopotaamia+ lühidalt indo-eurooplased, hetiidid, pärslased.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    doc

    Mesopotaamia ajalugu

    Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega) Egiptus Mesopotaamia Asukoht Niiluse keskja alamjooksul Eufrati ja Tigrise jõe keskja alamjooksul Geograafiline asend Muust maailmast eraldatud Põhjast ja kirdest piiravad poolkõrbe ja kõrbealadega, Iraani kiltmaa ääremäestikud, mis piiravad nii läänest kui lõunast ja edelast Araabia

    Ajalugu
    thumbnail
    28
    pdf

    Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

    Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil

    Ajalugu
    thumbnail
    20
    docx

    Vanaaeg

    tõekspidamisi. Kuid armastati jäädvustada ka elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". See postuumne minavormis tekst võtab justkui lühidalt kokku lahkunu elutee. Kirjeldab tema sattumist valitseja põlu alla, aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Vaarao esimesel kutsel tuli ta rõõmuga taas koju, kus võis rahuga surra. 4. MESOPOTAAMIA ASEND JA LOODUSOLUD. Mesopotaamia (kr k ,,jõgedevaheline maa") on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Loodusolud pole siin eriti soodsad: põhjast ja kirdest piiravad seda mäestikud, lõunast ja edelast kõrb. Kui põhjapoolsetes piirkondades sajab vihma, siis alamjooksu tasane maa jääb seevastu peaaegu sademeteta. Üleujutused on siin ettearvamatud, seetõttu on maa lõunaosas olnud põllumajandusega võimalik tegelda vaid maa kunstlikul niisutamisel

    Ajalugu



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun