Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias - KONSPEKT (6)

NÜÜDISAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS (1)
1. Teadus, tehnoloogia ja geograafia
* teadus- tegevus, mille eesmärk on uute oluliste teadmise saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. jaguneb teadusharudeks. sisaldab FAKTI, TEOORIAT nt seaduspärasusi ja SOOVITUSI teadmiste kasutamiseks.
* teaduslikud uurimismeetodid- annavad igale teadusharule oma veetlus -, katse-, ja analüüsivahendid, seavad kindlad reeglid. koosneb PROBLEEMI PÜSTITAMISEST ( olemasolevad teooriad + praktiline vajadus), HÜPOTEESI SÕNASTAMISEST ja KONTROLLIMISEST (taustinfo kogumine, katsed ), TULEMUSTE PUBLITSEERIMISEST. Kokkuvõtteks UUS TEOORIA.
* geograafia areng- kasvas välja Maa looduslike tingimuste, paikade, maade, piirkondade iseärasuste, looduse, rahvaste, majandustegevuse ja kommete uurimisest ja kirjeldamises. uurimismeetodina kasutati kaardistamist. ( esmalt idamaade tsivilisatsioonides , kreeklased töötasid välja. )arengu käigus toimus spetsialiseerumine. hüdroloogia, geoloogia jne muutusid eraldi loodusteadusteks. ühiskonnateadustes tekkis esimene fundamentaalteadus - majandusteadus, tekkisid ka demograafia, rahvastikugeograafia , etnograafia jne. toimus ka lõimumine, koostöö eri teaduste vahel, et luua seoseid . kujunes süsteemkäsitlus. üldmaateadus-uurib Maa kui terviku ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist
* 3 maailma tasandit :
1. tasand – teadmiste tasand (teadus)
2. tasand- uskumise tasand (kultuur, religioon)
3. tasand- tunnete tasand (armastus)
* fundamentaalteadus- kindlad alustalad
* rakendusteadus- saab reaalselt rakendada
2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias
kaugseire - andmete kogumine kaugelt ( satelliit , lennukitelt, soojuskaamera) kartograafias, metsatulekahjud , tormid , maavarad , loomaränded
asukoha määramine:
1. GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest
2. GIS- geoinfo süsteem (vaja mitut satelliiti)
3. geograafilised koordinaadid (N/S laius, E/N pikkus) näitavad kaugust nurgakraadides ekvaatorist ja algmeridiaanist
4. polaarkoordinaadid - asimuudi (nurk põhjasuuna ja objekti suuna vahel) ja kaugusega. 90* ida, 180* lõuna, 270* lääs, 360* põhi.
5. ristkoordinaadid - kaugust ekvaatorist ja algmeridiaanist (km)
3. Arvutikaardid
Kaartide jaotus MÕÕTKAVA alusel:
1. suuremõõtkavalised kaardid ( piiriks on 1:100 000, nt 1:20 000) TÄPNE! topograafilised kaardid, plaanid. (1 cm-> 1000m-> 1km ) nt. Eesti põhikaart
2. keskmisemõõtkavalised kaardid (1:100 000-1: 1 000 000) nt Eesti kaart
3. väiksemõõtkavaline kaart (väiksem kui 1: 1 000 000) nt gloobus
Kaartide jaotus SISU alusel:
1. üldgeograafilised
2. temaatilised kaardid ( maakonnad , kliima)
3. erikaardid (navigatsioon, trassid, kanalisatsioon)
* vektorkaart - infokandjad jooned, pinnad, punktid (nt värvil kindel tähendus). seotud andmebaaside, GPS-süsteemiga. kerge muuta, ümber töödelda. koosneb kaardikihtidest, võimalik printida .
* rasterkaart- ala jaotatud piksliteks, mis sisaldavad infot. täpselt seotud koordinaatidega. kasutatakse GIS-is ( kohateave - klikid, tuleb jutt)
Kaart = ruumiliste seoste visualiseerimisvahend ( graafiline illustratsioon, oluline teemakaartide puhul), töövahend ( sellelt mõõdetakse kaugusi, nurki, pindalasid, märgitakse peale mingeid asju)
arvutikaardi tunnused:
* suheldavus (interaktiivsus. päringud, suumimine, eri kihid )
* kohesus (operatiivsus. kiire muudetavus, saab luua kartograafilise animatsiooni nt millegi muutumisest )
* ainulaadsus ( individuaalsus . samast lähteandmest saab luua oma kaardi)
* kopeeritavus (mugav, piiramatu arv kordi ilma kvaliteedi halvenemiseta)
* kaardikihid
kujutusviisid:
* punktid (linnad, kirikud, sagedus)
* jooned (samajooned- kõrgused, temperatuur, liikumisjooned- ränded, tuuled, hoovused, piirid)
* pinnad (värvustausta meetod nt maakonnad eri värvi)
* kartogramm (värvil numbriline tähendus nt rahvastiku tihedus, kartodiagramm - sektorid nt põllumajandus)
* animatsioon (3D, ainult arvutikaartidel)
4. Andmebaasid , geoinfosüsteemid
andmebaas - arvutis olev korrastatud andmekogum, kust saab teha päringuid -kiire info. asju saab omavahel siduda
infosüsteem- andmebaasid koos salvestamiseks, säilitamiseks, töötlemiseks, esitlemiseks vajaliku tarkvaraga. nt. Internet
5. Kohateabe analüüs
ruumiline interpoleerimine - mingit näitajat mõõdetakse ainult teadud kohtades (vaatluspunktides) ja nende alusel määratakse ka vahepealsete alade andmed (nt temperatuuri puhul) aluseks eeldus, et näitaja muutub sujuvalt .
lähikonna arvestamine - iga paiga ümber on lähikond, mis seda paika mõjutab. selle alusel valitakse teeninduspunkt (nt kooli paigutus , et lapsed sinna tuleks, ranna riietuskabiini paigutustihedus, et oleks mugav jne)
lühima tee leidmine- nt ajaliselt lühem (ligipääsetavuse/ mugavuse kaart), odavus (maksumusliku kauguse kaart), lühim tee võrgus (teevõrgus lühim tee kilomeetritelt, ajalt või bensiinikulult)
paiknevusanalüüs (paiknemise jm seaduspära, tõenäosus)
levikuseaduspärasuste iseloomustamine- nt õnnetuste puhul (Tsernobõl) leviku operatiivne ja kiire modelleerimine