Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides (0)

Teadmised vanaaja muusikast on praegusel ajal üsna vähesed, kuna üleskirjutusi suuremalt jaolt säilinud ei ole. Kui kiviajal kasutati muusikat ilmselt loodushäältega seoses ning rituaalide läbiviimiseks, siis ka vanaajal kasutati muusikat esmalt usulistel põhjustel ja sellega seotud toimingutel. Samuti suurenes muusika olulisus ilmalikemal üritustel – seda kasutati tantsuks ja pidudel saateks, muusika käis kokku ka luulega.
Muusikat seostati tugevalt jumalaga, seda peeti taevalikuks ja omistati ka võlujõudu; arvati, et jumala hääl sarnaneb pillihäälega. Muusikuid austati väga ja seda, kes oskas mängida, peeti jumalaga ühenduses olevaks ning eriti tähtsaks. Ka vaaraode jaoks oli oluline muusikute lähedus.
Muusikatavad erinesid kultuuriti. Näiteks armastati Egiptuses suursugust ja väärika rütmiga muusikat, mida kasutati küll peamiselt kõrgkihi ürituste ja tähtsate usuliste rituaalide jaoks; Süürias jällegi lärmakat muusikat. Babüloonias tegeleti põhiliselt muusikateooriaga ja oluline oli seaduspärasus. Põhiline osa muusikategemisel oli ka pillidel ning kuna piirkonniti erinesid pillide tegemise võimalused, tulid ka need välja erineva kõlaga.
Pillidest olid peamiselt levinud keel- ja puhkpillid, oli ka erinevaid löökpille. Keelpillideks olid põhiliselt kinnor, lüüra ja lauto ning puhkpillideks šalmei, šofar ja flööt.
Põhilised teadmised muusika kohta pärinevad osaliselt väljakaevamistelt, millest olulisemad on toimunud Assüüria aladel, ning ka piiblist, kus mainitakse mh kinnorit jm pille. Kirja oli muusikat pandud vähe, Egiptuse ajast pärinevad mõned hümnitekstid, samuti on leitud muusikakoosseise või pille kirjeldavaid tekste , kuid noodinäiteid on vähe ja umbes 4-5. saj e.m.a.