Trükitehnoloogia üldõpingud (trükkalid ja trükiettevalmistajad) (0)

21. Pidev juga ja tilk nõudmisel jugatrükimasinate erinevus

• Tint nõudmisel – uuem tehnoloogia. Värvikiht on väga väike. Saadakse kindlal ajahetkel kindlas koguses kindlasse kohta. Aeglasem
  
• Pidev juga – koguaeg värvi pumbatakse. Ebavajalik tint imetakse ära paberilt. Kiirem
  

22. Elektrofotograafia trükimasinate üldine tööpõhimõte. Kuidas kujutis materjalile

Trükitakse

• Elkograafia tööprintsiip on järgmine. Pöörlevale terassindri siledale pinnale kantakse vedela värvi ühtlane kiht, mis koosneb polümeerist ja pigmendist. Elektroodidega luuakse juhitav punktiline pinge. Elektroodid asuvad parakleelselt silindri pinnaga. Elektroodidele antava pinge mõjul vabanevad raua vabad ioonid . Ioonid koaguleerivad polümeeri. Värvi kihi paksus oleneb riba punkti kohal tekitatud pinge impulsist.
  

• Üleliigne värv eemaldatakse vaheelemnetidelt kummiraakliga. Trükivormisilindrilt värv antakse edasi paberile kontaktjoonel trükisilindriga. Edasi on kuivatustsoon ja puhastustsoon. Seega ka elkograafia puhul ajutine trükivorm tekib vaid masina ühe tsükli jooksul - ühe tõmmise trükkimiseks. Selleks, et tagada värvi üleminek paberile silindrile enne järjekordse värvi pealekandmist kantakse silindrile õhuke spetsiaalse õli kiht.
  

• 1. Õhukese õlikihi kandmine silindrile
  
• 2. Värvi kandmine silindrile
  
• 3. Kujutise tekkimine impulspinge mõjul anoodil
  
• 4. Polümeeri koagulatsioon ja erineva värvipaksusega osade tekkimine silindril
  
• 5. Silindril kinnitumata jäänud värvi eemaldamine
  
• 6. Trükikontakt
  
• 7. Silindri pinna puhastamine
  

23. Sügavtrüki tehnoloogia trükkimise põhiprintsiip ja kasutusalad

• Sügavtrükki kasutatakse väga suurte koguste trükkimisel (üle 250 000 eksemplari). Trükivormi trükkiv pind asub madalamal kui mittetrükkiv. Sügavtrüki ettevalmistus on tunduvalt kallim ja aeganõudvam kui ofsettrükis. Kasutatakse tapeedi , pakkepaberi, perioodika ja pakendite tootmises.
  

24. Tampotrüki tehnoloogia kasutusalad. Kuidas toimub trükkimine, skemaatiline

Joonis

• Tampotrükki kasutatakse logode ja kirjade pealekandmiseks väikemõõdulistele ja kõvapinnalistele esemetele. Trükkimisel kantakse kujutis pinnale templi põhimõttel, kujundus trükipadjal on peegelpildis.
  
• Tampotrükk on üks levinumaid sümboolika pealekandmise meetodeid . Trükitavad materjalid: keraamika , metall , plastmass, klaas, puit, nahk.
  
• Võimalikud tooted: pastapliiatsid ja muud kirjutusvahendid, kruusid-klaasid, võtmehoidjad, mapid, kellad , tulemasinad, mälupulgad, registraatorid, helkurid, kilekaaned, mapid, märkmikud, rahakotid, pisiplastika, mälupulgad.
  
• Eelised: Võimalik trükkida erikujulistele toodetele - kumeratele ja nõgusatele pindadele . Kujutised on väga täpsed, see võimaldab trükkida väga väikeseid kirju ja kujutisi.
  
• Piirangud: Piiratud on trükitava pinna suurus (olenevalt tootest ja kujundusest on suurim trüki mõõt 60-75 mm) ning värvide arv. Tampotrükki ei ole otstarbekas teha väga väikestes kogustes ja paljude värvidega.
  

25. Selgita mõisteid knock-out ja overprint

• Overprint – ületrükk
  
• Automaatne ületrükk – Vältimaks pisemate kokkutrükivigade nähtavaleilmumist värvilisel taustal asuvate mustade tekstide, joonte ja väiksemate objektide umber (kus on 100% black ), lisatakse repros või rip.-is neile ületrükk ehk overprint
  

26. Trükivärvide liigitus ja omadused

• Trükivärvide omadused
  
• Viskoossus - milline on aine takistus selle voolamisele. Mida kõrgem viskoossus, seda nö elastsem ja vähemvoolavam trükivärv .
  
• Kleepuvus - suurendatakse sideainete lisamisega, vähendatakse õlide abil.
  

27. Trükiste kaitsemeetodid. Milliseid võtteid on võimalik kasutada tõstmaks

trükiste võltsimiskindlust

28. Joonista fleksotrüki trükisektsioon ja kirjuta juurde sõlmede nimetused ja

Otstarve

29. Kuidas toimub tampotrükk ? Kas tampotrükis trükitakse CMYK pilte?

Põhjenda.

Tampotrüki tehnoloogia sarnaneb värvi pealekandmisele templi abil.

Jäljend trükitakse esemele silikoonist padjaga, millele eelnevalt on kantud kujutis söövitatud metallplaadilt.

30. Kuidas toimub kuumfooliumtrükk? mis on selle trükiviisi eelised ja puudused.

• kuumutatud klišeega surutakse foolium vastu toodet, kuumusega eraldub fooliumi kandekilelt metalliku kiht ja kleepub materjalile
  
• rükkimise tehnoloogia on lihtne. Trükiseade kuumutatavale pinnale kinnitatakse liimiga või poltidega klišee. Trükivormi ja trükitava materjali vahele asetatakse foolio. Klišee surutakse materjali vastu ja väikese ajavahemiku järgi eemaldatakse materjalist. Peale kuumutatava taalri tõstmist tõmmatakse foolio edasi järgmise tõmmise teostamiseks. Kuuma fooliotrükki kasutatakse mitte ainult polügraafias, vaid ka tööstuslikes eesmärkides
  

31. Kuidas toimub siiditrükk? Mis on siiditrüki eelised võrreldes teiste trükitehnoloogiatega? Siiditrüki kasutusalad tänapäeval

• Siiditrükk on trükkimise meetod, kus värv kantakse trükitavale materjalile läbi peenikese võrgu (siidi), mis on pingutatud raamile. Pinnad, mis värvi ei pea läbi laskma on kaetud emulsiooniga.(värv pressitakse läbi siidi raakli abil kohtades kus on emulsioon sealt siid läbi ei lase aga kus emulsiooni pole sealt laseb siid värvi läbi)
  
• Kasutusalad: suveniirid , pakendid, tekstiiltooted, postkaardid, etiketid , plakatid ja muud tooted
  
• Siiditrükk on kõige universaalsem trükiviis Siia kuuluvad suveniirid, pakendid, tekstiiltooted, postkaardid, etiketid, plakatid ja muud tooted
  
• Ei ole nii kvaliteetne kui teised trükitehnoloogiad pilt on täpselt nii terav kui tihe on siid
  

32. Milline on kontaktivaba digitüki tehnoloogia ? Kus on see kõige rohkem

levinud?

33. Rastergraafika üldine iseloomustus

34. Mille alusel valitakse rastritihedus (LPI)

• Rastritihedus
  
• Mida rohkem on ühel pinnaühikul rastripunkte, seda loomulikuma ja täpsemana paistab pilt. Seega võiks arvata, et mida tihedam raster , seda parem. Erinevad trükitehnoloogiad ning trükitavad materjalid ei võimalda kahjuks väga tihedate rastrite kasutamist. Näiteks saab ofsettrüki puhul kasutada palju tihedamat rastrit kui serigraafias ehk siiditrükis. Ofsettrüki puhul sõltub rastripunktide suurus trükipaberi kvaliteedist. Mida kvaliteetsem ja rohkem kaetud paber, seda väiksemaid rastripunkte saab kasutada. Trükirastri mõõtühikuks on l/cm (lines per cm), mis kirjeldab mitu rastrijoont trükitakse 1 sentimeetri kohta või lpi (lines per inch ), mis kirjeldab mitu rastrijoont trükitakse 1 tolli kohta. Kehvema kvaliteediga ajalehepaberi puhul kasutatakse 85 lpi rastrit, mille puhul suudab silm eristada üksikuid rastripunkte ka luupi kasutamata. Kvaliteetsema katmata paberi puhul kasutatakse rastrit 133 lpi ning kaetud paberite puhul 150 või 175 lpi. Eriti hästi seadistatud trükimasinate ja kõrge kvaliteediga paberi puhul kasutatakse vahel ka 200 lpi rastrit, mis annab hea tulemuse näiteks fotoraamatute ja kunstiteoste reprode trükkimisel
  

35. Millist rolli täidab ettevalmistuses proovitrükk?

• Saab näha kujunduse tegeliku trükijärgset olekut ja omadusi. Samuti näitab ka montaaži maketi tegemisel.
  

36. Aditiivne ja subtraktiivne värvimudel

• RGB- värvimudel on kasutusel otsese valguse korral. Otsest valgust kiirgavad päike, elektrilamp, televiisori- ja arvutiekraan. Kõik nähtavad värvid saadakse kolme primaarvärvi: punase (red, R), rohelise ( green , G) ja sinise (blue, B) kombineerimisel.
  

• Kõik pinnavärvid jõuavad meieni peegelduva valgusena. Peegelduva valguse korral on kolmeks primaarvärviks: tsüaan ( cyan , C), magenta (M) ja kollane (yellow, Y). Kahe primaarvärvi segamisel neelduva valguskiirguse hulk suureneb, seetõttu on need primaarvärvidest tumedamad.
  

• Primaarvärvide segamisel kahekaupa maksimaalkoguses saadakse sekundaarvärvid: sinine, punane ja roheline. Primaar- ja sekundaarvärvide arvväärtused arvutigraafikas kasutataval CMYK-mudelil on vastavalt:
  

37. Vektorgraafika üldine iseloomustus

38. Mis on RIP?

• värvilahutuseks
  
• rasterdamiseks
  
• plaadifailide genereerimiseks
  
• RIP-i nimetada ka tõlkijaks, mis kujundusfaili printerile arusaadavaks tõlgib. Kui
  

39. Erinevaid rastritüübid

• AM rastri ehk amplituudmodulatsioonrastri puhul on rastripunktiridade kaugus üksteisest
  

• FM rastri ehk sagedusmodulatsioonrastri puhul on kõik rastripunktid ühesuurused, kuid
  

• Hübriidraster on kõige uuem trükirastri liik ning selle puhul püütakse ühendada AM ja FM rastri tugevamaid külgi
  

40. Milleks kasutame spektrofotomeetrit ja densitomeetrit (tööpõhimõtted)?

• Spektrofotomeetria uurib ainete ja materjalide võimet mõjutada elektromagnetilist kiirgust, mis skaala optilises ehk nähtavas osas tähendab värvi. Kasutatakse värvuse mõõtmiseks ja erinevuste kirjeldamiseks. Kõige sagedamini kasutatakse värvuse mõõtmiseks CIELAB mudelit.
  
• 
  
• Densitomeetriga mõõdetakse:
  

• densitomeetri põhimõtteskeem
  

• Spektrofotomeeter – värve eristatakse füüsikas valguse lainepikkuste järgi.
  

41. Mis on ΔE (deltaE)?

• Värvuste erinevusi kirjeldatakse CIELAB värvusmudelis kolorimeetrilise hälbe mõõtühikuga delta E (ΔE). Delta on kreeka tähestik 4. täht ning sellega tähistatakse matemaatikas erinevust, E pärineb saksakeelsest sõnast Empfindung, mis tähendab taju. Lihtsustatult mõõdetakse ruumivektori pikkust võrreldavate värvipunktide puhul. ΔE väljendab värvide erinevusi protsentides. Erinevuse tajumine ei ole kogu värviruumis ühesugune, vaid sõltub värvitoonist, küllastatusest ja heledusest, sest silma värvitaju on spektri erinevates osades erinev. Näiteks heledamate toonide osas tajutakse erinevusi palju paremini kui tumedamates või küllastatud toonides
  

42. Milline on kontrollitud valgus trükitööstuses tõmmiste kontrollimiseks?

• D 50
  

43. Tüpograafilised mõõtsüsteemid (2 süsteemi). Mis mõõtühikutes mõõdetakse

kirja suurust?, veeru laiust? Seleta lahti kirja suuruse mõõtmise suhtelisus.

• Didot süsteem
  
• Kasutatakse nimesi kirjeldamaks suurusi ja ühikut punkt. Nt 1 cicero = 12 pt
  
• Fournier süsteem
  

44. Millega tegeleb värvihaldus ja milliseid ülesandeid täidab

• Värvihaldus on vajalik selleks, et oleks võimalik erinevatest väljundseadmetest saada standardiga samasugust või identset värvitulemust. Iga seade töötab kindlas värviruumis, mis võimaldab kindlat värviulatust või värvigammat. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus saab tagada värvivastavuse läbi kogu tootmisahela, edastatavate värvide parima kontrastsuse ja täpse toonivastavuse ning suurima seadme poolt võimaldatava värvigamma.
  
• 
  

45. Mis on monokromaatiline spektrivärv

• on ühe värvi heledamad ja tumedamad toonid.
  

46. Selgita skanneri metamerismi

47. Nimeta kolm seadet, mida kasutatakse värvihalduses mõõtmiste teostamiseks

– mida nad mõõdavad ja mida see meile annab

• Kolorimeeter – mõõdab kolorimeetrilisi väärtusi ehk numbreid , mis võtavad aluseks nägemisaparaadi komponentide reaktsioonid ja mille põhjal saab hinnata, millal metamerism ilmneb ja millal mitte.
  
• Spektrofotomeeter- Spektrofotomeeter mõõdab värvide aboluutväärtusi Lab-is
  

• Spektrodensitomeetrid -ühendavad endas fotospektromeetri, kolorimeetri ja densitomeetri
  

48. Kirjelda värvide konstantsust

• Värvuste konstantsus ilmneb inimese võimes näha värvusi muutumatutena. Vaadates värvi ühtedes valgustingimustes ja seejärel intensiivistades sellele värvile pealelangenud valgushulka 2 korda, ei taju me ometi seda värvi 2 korda intensiivsemana
  

49. Kuidas arvutis värve defineeritakse

• Läbi RGB süsteemi. Igal värvil on 256 võimaliku väärtust/ heledust .
  

50. Kuidas mõõdetakse seadme värviruumi

51. Mis on valge- ja mustpunkt ja kuidas need määravad seadme värviruumi

• Valge ja must punkt määravad seadme maksimaalse heleduse ja maksimaalse tumeduse, mida ta suudab kuvada/toota.
  

52. Mis on gamma

• kiirgus
  

53. Nimeta 4 põhielementi värvihalduses ja millega need tegelevad

54. Mis on profileerimine ja kalibreerimine

• Kalibreerimine on seadme viimine kindlasse ja korratavasse olekusse, selleks kasutatakse seadme enda korrigeerimisfunktsioone.
  
• Profiilimine ehk ICC profiili loomine on seadme värviedastuse mõõtmine ja seadmesse mineva signaali kohandamine , et saavutada võimalikult täpne värviedastus. Profiil kirjeldab seadme värvitoonide väärtuseid absoluutses värviruumis (CIELAB). Värviteisendus toimub alati kahe profiili vahel, milleks on lähteprofiil (nt monitor) ja lõpp-profiil (nt printer )
  

55. Kes või mis on ICC profiil

• 1993. a asutati Adobe, Suni, Apple , Kodak , Microsoft ja Silicon Graphics poolt organisatsioon International Color Consortium – ICC. See organisatsioon hakkas välja töötama erinevaid värviprofiile erinevate väljundseadmete ja paberite jaoks. Neid värviprofiile nimetakse vastavalt laiendile icc profiilideks. Profiilides on kirjeldatud kuidas antud seadmele või materjalile värve teisendatakse, milline on lubatud suurim maksimaalne värvikogus, kuidas ja kui palju musta värvi genereeritakse. Selleks et teisendada ICC profiilide järgi värve ühest värviruumist teise, kasutatakse PCS - Profile Connection Space . See on matemaatiline värviruum, mille abil kõigepealt teisendatakse värvid Labi värviruumi ning sealt omakorda valitud uude värviruumi. Näiteks RGBst CMYKi toimub see asi nii. Kasutades trükkimiseks sobivat Adobe RGB icc profiili, teisendatakse PCSi abil värvid Lab värviruumi ning sealt edasi samuti PCS i abil näiteks Fogra39.icc profiili kasutades CMYKi värviruumi. Värvihaldust ja icc profiile kasutatakse:
  
• 1.Värvilahutuses. Icc profiilide abil toimub värvide konverteerimine ühest värviruumist teise.
  
• 2. Piltide värviparanduses Kui pilt on vajalikus värviruumis, saab pilditöötleja trükiprofiili abil oma monitori ekraanil näha, milline see pilt näeks välja antud profiilile vastavalt väljatrükituna. Muidugi tingimusel, et monitor on õigesti kalibreeritud ja profileeritud.
  
• 3. Ekraanivõrdluses. Uute Photoshopi ja Acrobat Pro versioonidega saab ekraanil jäljendada trükitulemust eriti täpselt, sest on võimalik selliseks simulatsiooniks valida õigele trükimasinale vastava paberi icc profiil. 4. Digiproofide tegemisel Digitaalse proofiprinteri saab panna jäljendama konkreetse trükimasina värviedastust,
  

56. Mis on trükiste tootmise standardiseerimise eesmärk ja milliste andmete

standardiseerimine on kriitilise tähtsusega. Trükistandardid ja nende sisu

• Standardvalgus trükitööstuses
  

57. Nimeta 3 enimlevinud rastritüüpi ja millal neid kasutatakse

• AM (Amplitude Modulation) ofset
  
• FM (Frequency Modulation) rastriteks. 6 värvitrükis
  
• Hübriidraster väga kvaliteetse trüki puhul
  

58. Mille alusel valitakse rastritlhedus (LPI)

• Ajalehepaber – 95-115 LPI = 190-230 DPI
  
• Ajakirjapaber – 130 LPI = 260 DPI
  
• Katmata poognaofsetpaber – 135-150 LPI = 270-300 DPI
  
• Kaetud poognaofsetpaber – 150-175 LPI = 300-350 DPI
  
• Mitmekordselt kaetud paber (valupaber) – 200 LPI = 400 DPIim
  

59. Mis on CIE L*a*b* ja milleks seda kasutatakse

• Tänapäeval on värvihalduses sõltumatuks matemaatiliseks värvusmudeliks CIE LAB. Värvihalduseks teisendatakse värvid Lab süsteemi. Selleks, et seda teha, peab tegema antud seadmele kirjelduse, kuidas värvid antud seadmes edastatakse. Neid kirjeldusi nimetatakse värviprofiilideks
  

Trükitehnoloogia trükkalid

Kirjelda paberi liikumist trükimasinas

• paberipoognad antakse edasi poognatransportööride abil. Transportsüsteem peab tagama poognate edasiandmise, ja ka ümberpööramise sektsioonide vahel.
  
• Poognate transport sektsioonide vahel toimub kas kett-transportööride, või ülekande- silindrite abil.
  

2. Trükimasina reguleerimine vastavalt trükitavale materjalile

• Sissevõtu laua paberiga vastavasse formaati panemine (laius, paksus ,külgtõkised)
  
• Väljavõttu laud formaati (pikkus, laius)
  
• Masina press paberi järgi
  

Võimalikud vead poogna transpordil trükimasinas, põhjused.

Värviaparaadi ehitus

Värviaparaadi ja valtside reguleerimine

Trükisurve

• Tuleb panna vastavalt paberi paksusele
  
• Tuleb arvestada et katmatta paber tahab sutsu ülesurvet
  

Katmiku mõõtmine

Katmiku paksuse mõju kokkutrükile

• Igas sektsioonis sama paksud muidu tekib jama kokkutrükiga
  

9. Niisutusaparaadi ehitus

Milleks on ofsetmasinatel niisutussüsteem?

Milliseid niisutussüsteeme teate?

niisutusaparaadid

10. Niisutuslahuse mõju värvi kuivamisele

• Kui vesi on liiga happelin siis ei kuiva hästi
  
• 
  

11. Külje- ja otsatõkiste otstarve

• Et kokkutrükk oleks koguaeg timmis
  

12. Kokkutrüki ebatäpsuse põhjused

• Masinal on mehaanilised vead
  
• Tõkised ei tööta korralikult
  
• Paber mängib (vale kliima)
  

13. Trükisurve mõju plaadile

14. Millistel tingimustel võivad paberipaki servad kokku tõmbuda?

Millistel laineliseks minna?

• Paber tõmbub kokku kui on liiga kuiv
  
• Kui on liiga niiske siis läheb laineliseks
  

15. Milline peab olema tavapäraste offsetvärvidega, niisutussüsteemis

alkoholi kasutava trükimasina värvivaltside pinnatugevus (Shore A)?

Milline niisutusvaltside?

• Alkoholi kasutavate niisutusvaltside pinnatugevus peaks olema 25 ja 30 kraadi vahel ( Shore A).
  
• 
  

16. Mis on sikatiivi ülesanne?

• Kiirendab värvi kuivamist
  

17. Milline on ideaalne niisutusvee pH?

• pH väärtus - 4,8 kuni 5,5
  

18. Millise valemi järgi arvutatakse jõudu trükikummi pingutamiseks?

• Trüki pikkus cm – 10%(5N/m) =jõuga N/m(max)
  

19. Kuidas saab kambersüsteemiga muuta laki kogust?

• Anilox valtsi vahetamisega
  

20. Mida tehakse tärklisel baseeruva pulbriga, et teda oleks võimalik

kasutada vesilakiga?

• Kaetakse silikooniga
  

21. Märgid ja skaalad. Mida mõõdetakse trükisel?

22. Punktikasvu mõõtmine trükisel

23. Densiteetide võrdlemine standardiga Labi väärtustes

24. Trükise kvaliteedi hindamine, ISO kvaliteedijuht