Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Trükitehnoloogia üldõpingud (trükkalid ja trükiettevalmistajad)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trüki, trükk, trükki, ofset, tehnoloogia, profiil, värviruum, siid, print, trükist, siidi, trükitehnoloogia, ofsett, silindril, raster, poogna, valtsi, tausta, värvil, primaar, trükivärv, valtside, kattevalts, tehnoloogias, trükkimine, ioonid, punktikasv, graafika, katmik, tampotrükk, metall, printer, plaati, masinal, foolium, litograafiaEKSAM Milleks on ofsetmasinatel niisutussüsteem? niisutusaparaat on ettenähtud trükivormi vaheelementide (mitte- trükkivate elementide) ühtlaseks või valikulikuliseks niisutamiseks Niisutussüsteem ofsettrükis peab tagama ühtlase ja stabiilse niisutusvee kandmise trükivormile. Samuti peab võimaldama juhtida värvi ja vee tasakaalu trükiprotsessis Milliseid niisutussüsteeme teate? Niisutussüsteemid piiritusega Kileniisutus Niisutussüsteemid niisutusvee viimisega värviaparaati Katkestatud niisutuse etteandmise süsteemid Pideva niiskuse etteandmisega seadmed Pihustitega niisutussüsteemid niisutusaparaadid otsese niisutamisega e. konvntsionaalne, ja kaudse niisutamisega, kus niisutusvedelik pääseb trükivormile värviaparaadi kaudu. Niisutussüsteemid Niisutusvedeliku järgi: *piiritusega töötavad *veega töötavad Niisutusvee ülekande viisi järgi : *Kontaksed *Ilma konktaktita Millistest osadest niisutussüsteem
Küsimused 1. Milleks on ofsetmasinatel niisutussüsteem? 2. Milliseid niisutussüsteeme teate? 3. Millistest osadest niisutussüsteem koosneb? 4. Kuidas nimetatakse joonisel antud niisutussüsteemi osi: 5. Kuidas toimub poognate transport trükimasinas? 6. Milleks on trükimasinate sektsioonide vahel ülekandesilindrid? 7. Milliseid ülekandesilindreid tead? 8. Milleks on vaja poognate kiirendusseadet? 9. Kuidas toimub poognate üleandmine pealepanemisaparaadist trükisektsiooni? 10. Milliseid forgreifereid tunnete? 11. Kuidas toimub trükitud poognate vastuvõtt? 12. Kuidas vähendatakse poognate kiirust masinast väljumisel 13. Mis on poognate stoosimine (otsastamine) ja kuidas see toimub? 14. Kuidas eemaldatakse paberipakk trükimasinast? 15. Nimeta poognate väljatoomisseadmete nimetused joonisel: 16. Milleks on vaja hõõrdesüsteemi? 17. Milleks kasutatakse kattevaltse? 18. Mitu kattevaltsi on t
Digitrükk 1. Mida kutsutakse digitrükiks ? · Digitrükki all mõistetakse trükitehnoloogiat, mille puhul informatsioon saadakse diskreetsel kujul. Harilikult puudub klassikaline trükivorm. 2. Milline digitrükki tehnoloogia on kontaktita ? · jugatrükk 3. Mis oli ajendiks digitrüki tehnoloogia arendamisel ? · Koos personaalarvuti arenguga ja perifeersete seadmete arenguga toimus arvutite kasutuselevõtt kirjastustegevuses. Loetud aastate jooksul toimus kirjastustöö täielik muutus. Koos sellega muutus tootmisprotsess ka trükikodades. 4. Milliseid erinevaid digitrüki tehnoloogiaid tead ? · Risograafia · Lameofset · Elektrograafia · Jugatrükk · Termograafia
nõudmisel. Kuid tekkis terve rida probleeme, mis olid seotud ebaühtlase kvaliteediga ja avade mustumisega. Alles 1979 aastal firma Canon lõi meetodi mille juures tilk suruti välja kasutades kuumutamist. Seda meetodit hakkas firma nimetama Bubble jet (mullide trükk). Sellise trükipea ehitus on imelihtne. Samuti saavutati värvitilga asendi väga suur täpsus. Samal ajal firma Hewlett - Packard töötas välja sarnase tehnoloogia, mida nimetati soojuslikuks jugatrükiks (thermal inkjet). Alates 1980 aastate lõpust tänu madalale hinnale, kompaktsusele, töötamise vaikusele ja saavutatavale värvihaardele hakkasid need seaded asendama maatriksprintereid. Sellele aitas kaasa ka võimalus vahetada trükipäid kas koos või ükshaaval. Värv Jugatrüki värvidele esitatakse väga täpsed ja keerulised nõuded. Seni pole suudetud luua
kõik trükised ja pakitakse. Kasutatav tarkvara ja seadmed Trükifaili ette valmistamiseks ja kontrollimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid programme näiteks Adobe Illustraator, Adobe InDesign, Adobe Photoshop, Adobe Acrobat. Enne poognamontaaži ja plaadifailide tegemist tuleb veenduda, et PDF-id, mida trükkimiseks kasutatakse, vastaksid trükikoja nõudmistele ehk PDF ofsettrükistandarditele. Peamised nõudmised ofsettrüki pdfidele on resolutsioon soovitatavalt 200- 300 dpi, värviruum peab reeglina olema CMYKis ja ICC profiile ei tohi olla kaasa pandud, fondid peavad olema täielikult kaasa pandud, ületrükk (overprint) peab tavaliselt olema mustadele tekstidele ja objektidele seatud overprint, rijuhtudel ka mustadel tekstidel ning objektidel võetakse overprint maha, eksportimisel saadud PDF-id peavad olema tehtud õigete seadetega, Lõikevaru (bleed) peab ulatuma 3-5 mm üle lõike serva, lisaks peab kontrollima veel maksimaalset värvikogust,
1 Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia (trükiste ettevalmistamine) Triin Kingu Referaat Trükitehnoloogia läbi aegade Õpetaja: Ivar Kaselaid Tallinn 2015 Tühitehnoloogia areng 2 Trükitehnoloogia, nagu iga teinegi tehnoloogia, on alguse saanud vajadusest. Vajadus mõtteid ja ajalugu kirjutada on olnud juba kiviajast 30 000 – 8000 aastat e.m.a. , mil tehti koopamaalinguid. Neid saab pidada juba esimesteks sümboliteks trükinduses. Arvatakse näiteks, et kunsti kaudu sai inimene luua endale väljamõeldud parema maailma või et tal lihtsalt on olnud vajadus loomisrõõmu järele. (1) Trükitehnoloogiat kui sellist, iseloomustab võimalus trükiplaati muuta ja ette valmistada
- Gamut näitab, kui palju värve mahub ühte värviruumi - Iga värv on kirjeldatud 3 numbrilise koordinaadiga. - RGBs nt must on (0;0;0) ja valge on (255;255;255) 34)Kui kahe värviruumi ulatused ei kattu, siis kuidas edastada väljajäävaid toone? - 2 värviruumi ühisosa ei muudeta, üleulatuvad osad arvutatakse kokku ja lükatakse kokkupoole... Kõgu värviruum arvutatakse kokku. 35)Millise kolme termini abil iseloomustatakse värvuseid fotograafias? - Hue toon - Saturation ehk saturatsioon - Luminance hele-tumedus 36)Ligikaudsed valgustemperatuuri väärtused: - küünal 1900 K - päikeseloojang 2200 K - päikesevalgus + valgus selgest taevast keskpäeval 6000-6500K
c. Mungakaardid (2-12 saj) d. Globaliseerumine (13-16 saj) e. Triangulatsioon (17 saj) (trükipress) f. Topograafia (18 saj) g. Aeromõõdistamine (20 saj) h. GPS ja lasermõõdistamine (21 saj) 17. Milline oli Ptolemaiose tähtsus? a. 90-168 pKr b. Teejuht maateadusesse 8 raamatut (24-64 kaarti) c. Kooniline kaardiprojektsioon d. 4000 kohanime 18. Kirjeldage tehnoloogia arengut kartograafias? a. Manuaalne (käsitsi) b. Magnetiline (kompass) c. Mehaaniline (trükimasinad) d. Optiline (luubid) e. Foto-keemiline f. Elektrooniline (50-90 digitaalmehaaniline, 65-85 digitaalfotomehaaniline, 1990 täisdigitaalne) 19. Millistel maailmakaartidel oli kujutatud ka Eestit kuni 1940. a? a. Al- Idris'i maailmakaart (1154) b. Olaus Magnuse Põhja-Euroopa kaart (1539
Vahendatavaks on ruumiline info ja suhtlemisvahend on kaart. Osalevad pooled on kaardi koostaja ja kaardi lugeja. Kaardi koostaja lihtsustab, valib, klassifitseerib, liialdab ja leppemärgistab kaardi koostamisel. Kaardi lugeja loeb, analüüsib ja tõlgendab kaardi lugemisel. Nii toimubki kommunikatsioon. 14. Millised on tänapäeva kartograafia arengusuunad? Arengusuunad: · Mõõtkava digitaalkartograafias · Analoogkartograafia (manuaalne tehnoloogia koos fotoprotsessidega) · Keskendumine digitaalkartograafiale · Digitaalkartograafia probleemid Keskendumine: uute tehnoloogiate rakendamine, uued joonestamise reeglid, standardite väljatöötamine, metaandmebaasid. Probleemid: kõike ei saa automatiseerida, andmete konverteeritavus. 3
visuaalsest loomingust, mis on loodud arvuti ning tarkvara abil. Reeglina räägime piltidest, millest omakorda koosnevad nii videod kui ka animatsioonid. See kuidas miski omavahel kokku sobib nimetatakse graafiliseks disainiks. Arvutigraafikat näeme nii reklaamides õues kui ajakirjas, veebilehtedel, programmides, filmides, mängudes jne. Ühesõnaga kõikjal... Arvutigraafika liigid Et seda suurt maailma lihtsustada jaotatakse see loomise tehnoloogia järgi gruppideks. Üks võimalus on ära kasutada piltide mõõtmelisust - 2D või 3D. 2D ehk kahemõõtmelise pildi loomise puhul kasutame ära punkte mis on ühel tasapinnal - pikkus ja laius (x, y). Selle alla kuulub traditsiooniline joonistamine, animatsioon, tüpograafia, kartograafia, joonistamine jne. 3D ehk kolmemõõtmelise pildi puhul kasutatakse lisaks kolmandat dimensiooni - sügavus (z). Reeglina võimaldab see meil objekte programmis vabalt vaadelda ja sellega manipuleerida
Esimene elektronarvuti ENIAC loodi 1945.a. Arvutid, mis ehitati möödunud sajandi 1945- 50.a. olid suured seadmed, mis olid realiseeritud elektronlampidel ning võtsid enda alla terveid ruume, maksid ränka hinda ning olid kättesaadavad ainult suurtele rikastele firmadele ja riiklikele teadusasutustele. (Näiteks arvuti ENIAC oli realiseeritud 18.000 elektronlambil, tegi 5000 operatsiooni sekundis, kaalus ~50 tonni, ning tarbis elektrivõimsust ~50 kW). Seoses kaasaegse tehnoloogia arenguga elektroonika valdkonnas muutusid ka arvutite gabariidid ja nende tehnilised näitajad. Transistori leiutamisega 1948.a. vähenesid oluliselt arvutite gabariidid, suurenes nende töökindlus ja vähenes energiatarve. Räägiti arvutite teisest põlvkonnast. Järgmine oluline samm oli integraalskeem e. kiip (chip). Kiibi autoriks oli R. Noise (Intel-i firma asutaja) 1959.a. See leiutis võimaldas ühele plaadile asetada nii transistorid kui ka kõik vajalikud ühendused nende vahel
argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus. AND (JA, loogiline korrutamine, konjuktsioon) OR (VÕI, loogiline liitmine, disjunktsioon) NOT (EI, loogiline eitus, inversioon) Teisendusvalemid: · Diskreetne aeg Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Esimesed digitaalsetest integraallülitustes kasutati lülituselementidena bipolaartransistore, sest nende valmistamise tehnoloogia oli rohkem arenenud. Hiljem aga osutus, et suure tihedusega lülituste tarbeks on unipolaarne e. väljatransistor palju sobivam. Viimaste valmistamine nõuab vähem tehnoloogilisi operatsioone ja vähem pinda ühe lülituselemendi kohta. Seetõttu valmistati esimesed mikroprotsessorid eranditult väljatransistoride baasil. Vaatamata oma tehnoloogilistele eelistele jäävad väljatransistorid bipolaarsetele siiski alla töökiiruse poolest