1 Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia (trükiste ettevalmistamine) Triin Kingu Referaat Trükitehnoloogia läbi aegade Õpetaja: Ivar Kaselaid Tallinn 2015 Tühitehnoloogia areng 2 Trükitehnoloogia, nagu iga teinegi tehnoloogia, on alguse saanud vajadusest. Vajadus mõtteid ja ajalugu kirjutada on olnud juba kiviajast 30 000 – 8000 aastat e.m.a. , mil tehti koopamaalinguid. Neid saab pidada juba esimesteks sümboliteks trükinduses. Arvatakse näiteks, et kunsti kaudu sai inimene luua endale väljamõeldud parema maailma või et tal lihtsalt on olnud vajadus loomisrõõmu järele. (1) Trükitehnoloogiat kui sellist, iseloomustab võimalus
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Meedia erialaosakond Trükitehnoloogia Jelizaveta Shornikova TT - 15T PRAKTIKAARUANNE Juhendaja(d) ............................... Esitamine TPT-sse ............ 2018 Hinne ................. Kuupäev ............ 2018 Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2018 1 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS .................................................
rastripunktid on vähemmärgatavad. Samuti võimaldab see simuleerida suuremat värviruumi. (vt Värviruum) Kuuevärvi protsess-süsteemi kasutatakse näiteks ka Giclée trükis kunstireprode valmistamiseks. digis ja ofsetis 6. Ofsettrükimasina skemaatiline joonis, mis järjekorras värve üldjuhul trükitakse, miks? 4 värvilisel masinal : must, sinine, punane, kollane 1 värviline masin : CMYK 2värviline masin: 7. Trükitehnoloogia ajalugu. Millist tehnoloogiat saame pidada vanimaks, kes selle leiutasid ja millal? trükkimine leiutati umbes 7. saj Hiinas. Trükiti puuplaatide abil, millesse lõigati reljeefsed tähed, kaeti värviga ning suruti vastu paberit. 11. sajandil alustati Hiinas juba eraldi trükitüüpidega trükkimist. Enam ei graveeritud tervet lehekülge korraga, vaid laoti lehekülg üksikutest graveeritud märkidest, mida sai korduvalt kasutada. 8
Trükitehnoloogia eksami küsimused ja vastused (Eksam on 11.01) 1. Trükitehnoloogia arengu ajalugu ( Gutenberg/Senefelder ) Gutenberg 1397 1468. Peetakse esimese liikuva trükimasina leiutajaks. Suurtööks peetakse 1445. aastal 200 saksakeelse Piibli eksemplari trükkimist. Senefelder 1771 1834. Litograafia ja sellega koos ka lametrüki leiutaja ( aastal 1796). Litograafia- kivitrükk. Leiutas litoraafia pmst kogemata kukutades tindi niisutatud paberile. Peale mida hakkas ta katsetama kiviga, mis tulemina andis talle
ja osaliselt ka siidi, kuna see on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem. Teda on ka suhteliselt odav toota. Paberit valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest. · Teadaolevalt vanim paberile trükitud raamat on hiinakeelne Teemantsuutra aastast 868. Gutenbergi galaktika · 15. sajandil raamatute levik Euroopas mitmekordistus seoses metallist trükivormide leiutamisega. Trükitehnoloogia arendamisse Euroopas andis suure panuse Johannes Gutenberg. Gutenbergi piibel on vanim Euroopas trükitud raamat, aastast 1454 või 1455. Seda trükiti 160 - 180 eksemplari, neist vaid 36 paberile. Gutenbergi piibli eksemplare on tänapäevani säilinud 12. Paljud eksemplarid on käsitsi illustreeritud, sarnaselt käsikirjadele. · Johannes Gutenberg (1400-1468)
Paberikäsitlus: 250 lehte paberisahtel (A4, B5, A5, B6, A6) Liidesed: USB 2.0 jadaliides Mõõtmed: 428x397x304 mm Kaal: 11,1 kg Põhjendus: hea resolutsioon, kiirus ja soojenemisaeg. 8) Paljunduskeskus Canon iR-1530 Skänneerimislahutusvõime: 1200x600 dpi Printimislahutus: 2400x600 dpi Printimiskiirus: 15lk/min Kopeerimissuurus: A4, A5 Paberi mahutavus: 500 lehte Põhjendus: hea ja kvaliteetne. 9) Avalik Interneti punkt Canon LBP 3370 Trükitehnoloogia: laser Meedia suurused: A4, A5, B5, C5, dl, letter, executice, legal Ühendatavus: USB2.0 Võrgukaart: 10/100 TX Ethernet Operatsioonisüsteemid: windows 2000, server 2003, XP, vista Printimikiirus: 26lk/min Lahutusvõime: 2400x600 dpi Töövõimsus: 15 000 lk/min Standardmahtuvus: 250 lk Mõõtmed: 26,7x39,9x37,9 Dokumendi maksimaalne suurus: 215.9x355,6mm Väljundmahtuvus: 125 lk First page out: 6,5 sek
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Inimese silm Referaat Tallinn 2015 Silm on meeleelund Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Silma ehitus Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade k...
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Jugatrükk Referaat Tallinn 2015 Ajalugu Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833. aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avause omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878. aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951. aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960. aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut kandvad tilgad kandusid kõrvale ja neid võis koguda vastuvõtjasse. Laengut mitte kandvad tilgad...
reklaamiagentuurid ja disainibürood nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Põhilisteks toodeteks on ajalehed, ajakirjad, kataloogid, kliendilehed ja suuremahulised reklaamtrükised. Kroonpressi trükikoda kasutab ofseti tehnoloogiat, mis on ajalehtede ja ajakirjade trükil vast üks enamlevinumaid, samuti on Kroonpressis kasutatav tehnoloogia ja seadmed kiire ja suure jõudlusega, mis peavadki tänapäeva kiiresti muutuvas infohulgas olema kiired ja operatiivsed. Ofseti trükitehnoloogia kaasajal põhineb trummeltrüki masinatel, milles on eelnevalt ettevalmistatud trükiplaadid. Need on oma keemilistelt omadustelt erineva vedeliku nakkuvusega- trükivärv sisaldab õlilaadseid ühendeid, mis nakkuvad trükkiplaadil trükitava mustripildiga ja need kohad kuhu ei ole trüki jälge, seda niisutatakse veega. Sellelt trükiplaadilt antakse järgnevalt trükivärv üle elastsele ofset kummile , mis omakorda edastab
Tallinna Polütehnikum Isaac Newton Värviõpetuse referaat Koostas: Relika Viilas Trükitehnoloogia TA-08 Saku 2009 Sisukord 1. Issaac Newtoni elulugu........................................................................................................3-5 2. Newtoni seadused................................................................................................................5-6 3. Newtoni panus optikasse.....................................................................................................6-7 4
organisatsiooni liikmetele kergemat ligipääsu organisatsiooni käitumiskoodeksitele, reeglitele ja regulatsioonidele, ning luua ühine platvorm organisatsiooni arvutitarkvarale. (Karsten, 1995) Autorid Levina ja Vaast, 2006 leiavad, et tehnoloogia kasutuselevõtu peamiseks eesmärgiks on muuta organisatsiooni tööd efektiivsemaks. Mobiilsed tehnoloogiad hõlbustavad interneti vahendusel tasuta kättesaadavate e-kursuste ja avatud juurdepääsuga materjalide kasutamist. Näiteks võime 3D-trükitehnoloogia abil luua digitaalsete jooniste põhjal kasutuskõlblikke objekte, mis muudab info kättesaadavuse väärtust ja vallandab tootvas tööstuses loomingulise plahvatuse. Lisaks on mobiilsed tehnoloogiad kaasa toonud positiivsed edusammud kaugtöö valdkonnas ning võrku ühendatud tervishoiusüsteemide kättesaadavuses. Üksikisikud ja äriettevõtted saavad aina enam osaleda globaalses infomajanduses sõltumata oma füüsilisest asukohast. (IFLA, 2016)
Termoülekandega materjalilt, millel asub värvikiht kantakse enamus seal asuvast värvist trükitavale materjalile. Selliseks materjaliks võib olla nii paber kui ka kile. Aineks, mis soojuse mõjul sulab ja mis tagab ülekande võib olla nii vaik kui ka mingi sünteetiline aine. 19.Kui suur on protsentuaalselt digitrüki sissevõtt ? · 0% 20.Mis on magnetograafia ? Kuidas seal edastatakse kujutis trükimaterjalile ? · Magnetograafia on trükitehnoloogia, mis põhineb nähtava kujutise loomisele kasutades magnetpinnaga kaetud silindri magnetomaduste muutumisele. · Magnetograafiliste seadmete tööprintsiip on analoogne elektrograafiale. Vahe seisneb silindri olemasolus, mis on kaetud magnetiliste omadustega materjaliga Fe2O3. Kirjutuspea abil toimub varjatud kujutise loomine. Ilmutuspea abil toimub kujutise visualiseerimine. Selleks kasutatakse magnettoonerit. Kujutis kantakse tänu kontaktile paberi pinnale
TRÜKITEHNOLOOGIA 2. KURSUS PIRET VALK EKA 2015 REAKTIIVVÄRVID Reaktiivvärve kasutatakse põhiliselt tsellulooskiude trükkides. Edasi arendatuna on nad aga tähtis värvirühm ka proteiinkiudude värvimisel ja trükkimisel. Sünteeskiududest polüamiid käitub värvimisel sarnaneselt villaga ning on samuti reaktiivvärvidega trükitav. Esimese reaktiivvärvina tuli 1956.a. turule Inglise ICI tehase Procion-värv, 1960-ndail muutusid reaktiivvärvid kangatrükis tavaliseks. Neil olid rõivakangaste trükiks olulised omadused: hea vastupidavus, eriti pesu- ja hõõrdumiskindlus. Ka reaktiivvärvide puhtad toonid, sobivus paljudele materjalidele ja mitmeks otstarbeks, kiirendasid nende kasutuselevõtmist tööstuses. Pigmentvärvidest erinevad reaktiivvärvid olemuslikult. Neil on teistsugune kinnituspõhimõte: reaktiivvärvis on eriline aktiivne ...
Josquin lahkus arvatavasti samuti katku eest põgenedes järgmise aasta aprillis. 1.6 Condé-sur-l'Escaut Ferrarast suundus Josquin otse Condé-sur-l'Escaut'sse (tema võimalik sünnikoht, tänapäeva Belgia ja Prantsusmaa piiri ääres, Lillest kagus), kus temast sai 3. mail 1504 Notre-Dame'i kiriku juhataja. Seal töötas ta kogu oma ülejäänud elu. Josquini elu kahe viimase aastakümne jooksul levis tema kuulsus koos ta muusikaga. Äsjaleiutatud trükitehnoloogia tegi võimalikuks tema muusika laialdase avaldamise ning Josquin oli esimeste trükkalite lemmik. Ottaviano Petrucci üks esimesi väljaandeid ja varaseim säilinud ühe helilooja muusikatrükis oli Josquini missade kogumik, mis trükiti Veneetsias 1502. aastal. See väljaanne oli niivõrd menukas, et Petrucci trükkis ka kaks järgmist Josquini missade kogumikku (1504. ja 1514. aastal) ning andis välja mitu kordustrükki.
annaabi.ee 
