Jugatrükk (0)

Tallinna Polütehnikum
Trükitehnoloogia
Jugatrükk
Referaat
Tallinn 2015
Ajalugu
Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833. aastal avastas, et vedeliku tilgad , mis lastakse läbi kitsa avause omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878. aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951. aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks.
1960. aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut kandvad tilgad kandusid kõrvale ja neid võis koguda vastuvõtjasse. Laengut mitte kandvad tilgad aga lendasid kuni vastuvõtumaterjalini ja moodustasid seal kujutise. Seda protsessi nimetati pidevaks jugatrükiks. Antud avastuse alusel firma A.B. Dick valmistas seade VideoJet.
Kuid alles 1976 aastal firma IBM võttis kasutusele selle avastuse ja lasi välja jugatrükiseade IBM 4640 teksti trükkimiseks paberile.
Samal ajal Lundi ülikooli professor Hertz töötas välja jugatrüki erinevaid meetodeid . Ta avastas, et on võimalik reguleerida tilkade arvu ühe piksli kohta. See aga võimaldas saada erineva tugevusastmega tilku ja seega luua erinevaid tooniastmeid.
Hoopis uue suuna võttis aga jugatrüki areng siis kui leiti meetod tilkade loomiseks nõudmisel (drop - end - demand ). Selle viisi põhimõte seisnes selles, et seade lasi välja tilga ainult vajaduse korral. See tunduvalt lihtsustas trükiseadete ehitust, kuna puudus vajadus luua laenu loomiseks vajalikud osad. Samuti polnud vaja luua liigse värvi tagastamissüsteemi. Nendes seadmetes kasutati tilkade loomiseks piesokeraamilist elementi, mis elektriliste impulsside abil lõi survelaine.
Alates 1980 aastatest hakati valmistama seadeid kus kasutati meetodit - tilgad nõudmisel. Kuid tekkis terve rida probleeme, mis olid seotud ebaühtlase kvaliteediga ja avade mustumisega. Alles 1979 aastal firma Canon lõi meetodi mille juures tilk suruti välja kasutades kuumutamist. Seda meetodit hakkas firma nimetama Bubble jet (mullide trükk). Sellise trükipea ehitus on imelihtne. Samuti saavutati värvitilga asendi väga suur täpsus. Samal ajal firma Hewlett - Packard töötas välja sarnase tehnoloogia , mida nimetati soojuslikuks jugatrükiks (thermal inkjet).
Alates 1980 aastate lõpust tänu madalale hinnale, kompaktsusele, töötamise vaikusele ja saavutatavale värvihaardele hakkasid need seaded asendama maatriksprintereid. Sellele aitas kaasa ka võimalus vahetada trükipäid kas koos või ükshaaval.
Värv
Jugatrüki värvidele esitatakse väga täpsed ja keerulised nõuded. Seni pole suudetud luua värve, mis vastaks kõigile neile nõuetele. Sellisteks põhinõueteks on:
*  Värvid ei tohu valguse käes pleekida
*  Väärid peavad kergelt voolama läbi peenikeste kapillaaride
*  Värvi vedelik peab keema ja kondenseeruma ilma oma omadusi kaotamata
*  Värv peab hästi kinnistuma trükipinnale
*  Värv ei tohi välja voolata kapilaaridest
*  Värvitilgad peavad olema ühesuguste mõõdetega
*  Värvid peavad säilima võimalikult kaua
*  Värv peab olema katvate omadustega
*  Värvi pealispind peab olema mehaaniliselt tugev
*  Värvid peavad omama polügraafiliste triaadvärvide  värvusi
*  Värv peab võimalikult kiiresti ( momentaalselt) kuivama trükipinnal
       Selliste nõuete täitmine on äärmiselt keeruline, kuna nii mõneski punktis on nad vastuolulised.
       Valdavalt on jugavärvid vesialusel valmistatud tindid, milledele on lisatud glütseriini, glükooli, etüülpiiritust ja orgaanilisi vedelaid pigmente. On kasutusel ka tahkeid pigmente.
Termiline jugatrükk
Trükiviisi põhimõtteks elektrivoolu mõjul trükiks kasutatava tindi temperatuuri tõstmine väga väikese ajavahemiku jooksul. Temperatuuri tõstmine tagatakse soojenduselemendiga, mis asub spetsiaalses ruumis. Osa tindi aurustumise tõttu suureneb rõhk ja läbi väikese düüsi surutakse välja väga väike tinditilk. Sekundi murdosade jooksul võib see protsess uuesti korduda.
Pideva joaga trükisüsteemid
Pidevaks jugatrükiks nimetatakse protsessi seetõttu, et trükipea pidevalt tulistab tindipiisku paberi suunas, See saavutatakse tänu düüside pidevale vibratsioonile. Vibratsiooni tekitab näiteks piesoelement. Kui tilgad jõuaks paberile, siis nad kataks pidava pinnana paberi. Mingit kujutist paberile ei tekiks. Selle tõttu paberini peavad jõudma need tilgad, mis on vajalikud kujutise loomiseks. Ülejäänud tilgad aga on tootmisjäätmed.
Selleks, et tilgad oleks juhitavad antakse neile elektriline laeng. Edasi lendavad tilgad mööda süsteemist , mis kõrglaengut luues muudavad tilga trajektoori. Seega muutes elektrivälja pinget on võimalik valivalt muuta osade tilkade liikumissuunda. Tilk kas satub paberile, kui ka vajaduse korral satub tindi kogumissüsteemi. Kogumissüsteemist aga tint satub tagasi reservuaari.
+ väga kõrge trüki kvaliteet
Jugatrükk  kangastel
 Jugatrükk on unikaalseks viisiks kujutise kandmiseks kangastele. See annab kujundajatele võimaluse luua oma sisemise vajaduse järgi , ilma et peaks mõtlema kuidas seda on võimalik tehnoloogiliselt teostada. Kuni viimase ajani kasutati analoogsete trükiste valmistamiseks kangastel siiditrükki. Jugatrükk aga võimaldab suurendada kangaste valikut väiksemate tiraažide puhul
Jugatrüki kasutamisel kangaste trükiks on kaks suunda: sisekujunduses kasutavate kangaste valmistamine ja teiseks suunaks on bannerite valmistamine. Jugatrüki kasutamist tingib vajaduse vähesus.
Esimesed jugatrükiseadmed kangastele trükiks valmistati 1998 aasta. Neid kasutati lippude valmistamiseks. Ka Tallinnas asuv Lipuvabrik kasutab lippude trükiks jugatrükki.
 Ka kangaste valmistamisel on vajadus teostada kangaste proovitrükki. Seega kasutatakse jugatrükki kangaste proovipartiide valmistamiseks, mida hiljem hakatakse tootma teisel viisil.
Jugatrükis kangaste trükkimiseks kasutatakse kaheksavärvilisi trükimasinaid. Vähema arvu värvide puhul ei saavutata vajalikku värvide diapasooni.
 Tekstiiltrükiks valmistavad masinaid Agfa, Reggiani, Ciba, Aprioni. Nende firmade jugatrükimasinatel loetakse sobivaks koguseks kuni 1000 m² kangast. Kangaste laius trükkimiseks on kuni 1,6 meetri ja töökiiruseks on kuni 150 m tunnis. Seadmete eraldusvõime on kuni 600 dpi
Masinad
Jugatrüki seadmeid võib jaotada oma kasutajate poolest kolme gruppi.
Esimesse gruppi kuuluvad seadmed , mida kasutatakse kodudes ja kontorites.
Teise gruppi kuuluvad laia formaadiga printerid , millede kasutamise põhisuunaks on suureformaadiline reklaam .
Kolmandasse gruppi kuuluvad spetsiaalsed , kindla suunitlusega printerid kindlate toodete valmistamiseks. Jugaprintereid valmistavad maailmas paljud firmad. Nagu eelpool juba on välja toodud jugaprinterite trükipäid aga toodavad vähesed firmad.
Kõige tuntum jugaprinterite valmistaja maailmas on Hewett-Pacard, kes on maailma suurim kontoriprinterite valmistaja. Oma populaarsuse poolest on tuntud Jaapani firma Seiko Epson . Ta on tuntud eriti printerite valmistajana fototrükiks. Tegijaks printerite turul on ka Lemark. Originaalse ehitusega on aga firma Canon printerid.
Tänapäeval on erilise hoo saanud laiaformaadiliste printerite valmistamine. Neid kasutatakse reklaami eesmärgil. Tallinnas on hetkel kümneid selliseid firmad, kes kasutavad laiaformaadilisi printereid. Tuntumateks selliste printerite valmistajateks on:
Agfa ,Oce, Durst, Zund, Inca , Roland,Mutech, Mimaki, DGI,Encad , Scitex, Nur, Comp , Tektronix, Data, Ilford, Fuij, Signtech, Vutek, Xerox .
Kasutusalad
Jugatrükk on leidnud viimasel ajal väga laialdast kasutust . Siin on toodud kasutusalad, millega oleme kokku puutunud igapäevases elus:
* Kontoritrükiste valmistamine
* Proovitrükk trükitööstuses
* Digitaalfotode trükkimine
* Diapositiivide valmistamine trükkimiseks
* Värvipiltide valmistamine diaprojektorites näitamiseks
* Trükkimine kangastel
* Laiaformaadiliste trükiste valmistamine
* Kaubakoodide kandmine kaupadele
* Raamatute trükkimine
* Etikettide trükkimine stantsitud alustele
* Ruumide ja kaupluste dekoreerimine
* Plaanide valmistamine
* Ettevõtete siltide valmistamiseks
* Muutuvate andmetega trükiste valmistamiseks
* Pakendite valmistamiseks
* Plakatite valmistamine
* Trükk keraamilistel plaatidel
* DVD plaatidele trükk
* Trükiste võltsimiseks
* Trükiste võltsimiseks
* Graafikutele kunstiteoste trükiks arvutist
* Raamatute trükkimiseks
* UV värvidega trükkimisek
Jugatrüki headeks omadusteks on:
* Kõrge trükikvaliteet minimaalsete kulutuste juures
* Trükiprotsessi ühekordsus
* Trükiprotsessi suur eraldusvõime
* Võimalus programmeerida trükiprotsessi
* Trükkimise suur kiirus
* Võimalus trükkida kõige erineva faktuuriga materjalidele nagu paber, plastmass , tekstiil, metall
* Trükiprotsessi optimaalse protsessi vajadus, kasutades mitmesuguseid informatsioonikandjaid
* Probleemide puudumine seoses trükivormi valmistamise vajadusega ja trükivormi trükikindlusega
* Värvide kohastamise probleemide lahendamine. Kõik värvid kantakse trükitavale materjalile üheaegselt
* Trükiseadmete mõõted on võrratult väiksemad teiste trükiseadmetega võrreldes
* Võimalus kasutada muutuvaid andmeid trükiprotsessis
* Trükkimine toimub kontaktita
Jugatrüki puudused:
* Värvide säilitusaeg on lühike
* Puuduvad värvid, mis oleks universaalsed kõigi trükimaterjalide kasutamisel
* Värvid pole harilikult veekindlad
* Olemasolevad seaded pole ette nähtud suurte tiraažide trükiks
* Joonte tekkimine pindade loomisel jugatrükis. Selle põhjuseks on düüside mõõted
* Tilkade-kaaslaste tekkimine. Need on teelt kõrvalekaldunud tilgad, mis pole sattunud ettenähtud kohtadesse.
kasutatud kirjandus:
http://opiobjektid.tptlive.ee/Trykitehnoloogia/jugatrkk.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Inkjet_printing