Valitsuskulud Ehk kuhu eelarveraha kulub? KULUD Riigivalitsemine Rahalised u5% Ühishüvist ülekanded e Nt pensionid, sotsiaaltoetu pakkumin Nt sotsiaal- ja sed e haridusteenused, julgeolek, sideteenused sotsiaalse turvalisuse poliitika sotsiaalkindlu Sotsiaaltoetuse stus d ja Suurus sõltub inimese või ettevõtte poolt sotsiaalhooleka Antakse kõigile tehtud sissemaksetest. inimestele võrdselt, nne olenemata tema poolt Nt: tasutud nt: Toetused maksudest. lapsetoetus, pensionikindlustu sünnitoetus, matusetoetus. s, ...
61. 62. 63. 64. 65. 66. 67. 68. 69. 70. 71. 72. 73. 74. 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 82. 83. 84. 85. 86. 87. 88. 89. 90. 91. 92. 93. 94. 95. 96. 97. 98. 99. 100. Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad (EEK) 10/9/2012 14:21 10/9/2012 15:51 50.0% 71.0 (71.0/100.0 punkti) Seoses saadetiste suuruse vähenemise ja saadetiste arvu suurenemisega transpordikulude osatähtsus logistika kogukuludes üldjuhul võib nii väheneda kui ka teatud tingimustel suureneda ei muutu väheneb suureneb Kuidas on omavahel seotud üldjuhul transpordi- ja laokulud? transpordi- ja laokulusid tuleb käsitleda üksteisest lahus, ühe muutumine ei saa mõjutada teise muutumist transpordikulude vähendamisel vähenevad ka laokulud transpordikulude muutumine ei põhjusta üldjuhul laokulude muutumist transpordikulude vähendamisel suurenevad laokulud
Pilet 1 1) Veerevkoosseisu ja selle vajaduse valik 3.etapp Kolmandal etapil konkretiseeritakse valik, lähtudes transpordivahendi kasutamise efektiivsusest ja transporditeenuse maksumusest/omahinnast. Peale liikuvkoosseisu valikut leitakse nende vajalik arv. Aluseks on kogu töö mahu/koguse töö perioodil antud veosele (tkm) ja ühe veerevkoosseisu nominaalne veotöö. 2) Transpordikulude vähendamise võimalused transpordivahendite õige valik ja veomarsruutide optimeerimine · Transpordivahendite õige valik, kuna mittekohase transpordivahendi kasutamine on seotud täiendavate kulutustega. Otstarbekas on ühendada transpordi ja laadismisoperatsioonid ühele töömasinale. Ntks külvikauto ühendab transpordioperatsiooni mahalaadimise ja laotamise operatsiooniga. Tranpordivahendite valikul tuleks lähtuda eelkõige veokaugustest
Z U3 0 40 2 0 2 0 0 0 0 0 Lf U4 -6 0 +Y 30 -Y Nõudmine 40 40 50 10 40 y= 30 F= 920 B VALIDA VEERG/RIDA KUS ON TRANSPORDIKULUDE SUMMA SUURIM Pakkumine E ai KAHJU TOOTJAD A V5= 3 V1= 0 3 80 2 2 2 2 1 0 30 +Y 50 X U1=0 1 6 10 2 2 2 2 2 1 50 Y U2=2 40
Milline väide püsikulude kohta on õige? A. Püsikulud püsivad muutumatuna vähemalt ühe aruandeperioodi vältel. B. Bensiin ei saa olla püsikulud, kuna tema hind kõigub pidevalt. C. Püsikulu ei sõltu toodangu mahust. D. Kui igas kuus on toodangu hulk muutumatu, võib materjal olla püsikulu. B 13. Mastaabisääst tuleneb A. muutuvkulude kokkuhoiust; B. püsikulude vähenemisest tooteühiku kohta; C. paremate töötajate kasutamisest; D. transpordikulude vähendamisest otstarbeka logistika kasutamise tõttu. A 14. Konveierliini juurutas esimesena A. Henry Ford; B. Adam Smith; C. W. Edwards Deming; D. Joakim Puhk. B 15. Piirkulu on A. kulu, mis lisandub täiendava koguse tootmisel B. kulud, mis ei sõltu toodangumahust C. impordiga tegeleva ettevõtte tollimaksudest tulenev kulu D. kulu, mille juures on kasum maksimaalne
tellimiskoguste koondamine, mis vähendab laopinna varusid ja tekitab sellega seoses kulusid. Seega varu omamine on kallis ja võtab liiga palju ruumi. Laotöötajad on öelnud, et ostuosakonna liiga suured kogused on tekitanud kulud laopinnaga seoses, kuna vaba laopind on tihtipeale otsakorral ja tekitab seega suuremaid kulusid. Tulevikus võivad 2 kulusid tekitada ka väiksemad tellimuste suurused, kuna sellega kaasneb transpordikulude suurenemine. Samas Kui vähendada korraga tellitavaid koguseid, siis puudujäägid suurenevad ning samuti transpordikulud suurenevad oluliselt. 3. Millised on suurimad vead süsteemis sinu arvates? Milles on tegelikud probleemid? Suurim viga süsteemis seinseb kommunikatsioonis. Nimelt paistab, et kogu osakondade vahelise suhtlemise vahendamisega tegeleb tegevjuht ning osakondade omavahelist
mida müüakse ja süüakse tänaval kuumalt või külmalt; täidiseks tavaliselt hapukoor, juust ja roheline tshilli. Tostada (tosta'da) on lahtine tortiljavõileib, katteks ülepraetud oad või salatileht, juust ja lihalõik. Tortiljatshipsid ehk totopod on õlis friteeritud maisitortilja sektorid. Nacho (natsho) on juustu- ja tshillitükikestega kaetud ning ahjus ülekuumutatud totopo. Tortiljad on räppide ja rullide ümbrisena meilgi väga popid, kahjuks on nende hind transpordikulude tõttu kõrge. Pannkoogid asendamiseks ei sobi, sest on moekate suupistete jaoks liiga rasvased, ka pole kookide tekstuur ja maitse "see õige". Küllaltki head ja huvitava maitsega tortiljad saad siin antud retsepti järgi. Küpsetamiseks oleks parim malmpann, mida saab ka ilma rasvata ajada nii tuliseks, et sellele tilgutatud vesi enam ei aurustu, vaid hakkab "tantsima". Paksupõhjalisele teflonpannile kalla mõne millimeetri paksune veekiht ja hoia panni keskmisest
• Kriis ja/või revolutsioon on alati võimalus uueks äriks Veotellimuse elukaar: SRÜ riigid vs Eesti • Üldine koostööleping • Tellimus (email, faks) pitsatiga!!! Vajalik originaalallkirjad • Transpordi(liigi) valik, tähtajad jne. • Dokumentide eelkontroll (eeldeklaratsioonid, ekspordideklaratsioonid jne) • Laadimine • Piiriületuse vormistus (tir/transiit) • „Spravka po transportnim rashodam“ – transpordikulude eelteade • Tollivormistus • Laialivedu • Arve + „akt vipolnennih rabot“ + CMR EESTI • Tellimus, online • Laadimine • Laialivedu + arve või v.v Takistavad tegurid: bürokraatia, korruptsioon (toll!), kultuurilised eripärad Tolliformaalsused veoprotsessis (loeng X) Tolli definitsioon (kes on toll Eesti Vabariigis – Maksu ja Tolliamet )
Nafta-, kivisöe-, tuumaenergia Puidu-,tuule-,loomade-, inimeste energia Tasemel tervishoid Haigused ja nälg Puhas vesi Reostunud vesi või veepuudus Kõrge haridustase Madal haridustase „Põhja“ riikides on suur osa rikkusest (umbes 85%), arenenud tööstus ja kõrge elukvaliteet, kuid väiksem rahvaarv. Lõunas vastupidi. 6) Globaliseerumine Transpordikulude alanemine(siirdekulud)-(lennundus,konteinervedu,internet,mobiilid) Kaubavahetuse liberaliseerimine(vab.tegema)-(GATT-WTO) Finantsinvesteeringud(pangandus)-otseinvesteeringud(ostad 10% ettevõtte aktsiaid,osaled juhtimises). Portfelliinvesteeringud(investeerid, aga ei osale).Kapitali ost/müük(-riigilaenu paberitega). Globaalne tootmine e.rahvusvahelised firmad. Positiivne(arenenud maad)-laiendada turgu,võimalikult odavalt toota,kasumid suured,ressursid kasvavad
c) turu muutumise prognoos 18. Millal toimub hanke-turuuuring (tooteuuring) ? Mis on tarnijate ülesanne sellel perioodil? toimub paraleelselt uue toodangu väljatöötamisega. Näiteks masinaehituses algab see toote konstrueerimise staadiumiga. Tarnijate ülesanne sellel perioodil on varustada konstruktoreid vajalike kataloogide ja informatsiooniga . nende allikate puudus ei sisalda hindu. Seega on tarnijate otsene ülesanne koguda infot hindade, saadetiste tähtaegade, transpordikulude ja nende optimaalse seostatuse kohta hindade ja tähtaegadega. 19.Millised nõuded seatakse esiplaanile tarnijate materjalide ja komplekteeritavate detailide hindamisel? a) seadmete olemasolu mis võimaldab valmistada vajaliku kvaliteediga toodangut b) võimalus läbi viia materjalide kvaliteedi katsetusi ettenähtud programmi kohaselt vajalike seadmete abil c) toorme ja materjalide kontrolli ja atesteerimise kord
tihti tehnoloogiat uuendada. 27. Nimeta kergetööstuse koosseisu kuuluvaid majandusharusid. Tekstiilitööstus, trikotaažitööstus, naha- ja jalatsitööstus, rõivatööstus. 28. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtete paiknemist? Odav tööjõud – teha tuleb palju ja võimalikult odavalt Turu lähedus – vaadatakse, kus on kõige otstarbekam turgu avada, kus on enim ostujõulisi kliente Tooaine lähedus – võimalikult väikeste transpordikulude saavutamiseks 29. Miks on hõive kergetööstusharudes märgatavalt vähenenud, kuid arengumaades oluliselt kasvanud? Arengumaades on odav tööjõud, meil tekib aina enam kvalifitseeritud tööjõudu. 30. Missugused tootmis- ja müügistrateegiad võiksid tagada Eesti rõivatootjaile edu?
töökohtade koondumine keskustesse - Eesti ühiskonna kiire autostumine, millega suureneb märgatavalt just töörände tõttu peamiste põhimaanteede koormus. 5. Transpordisüsteemi põhiülesanded (esmane ja sekundaarne) Esmane ülesanne on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Sekundaarne ülesanne tuleneb sellest, et majanduse tõhus toimimine eeldab mitte transpordi kiiret arengut vaid transpordikulude optimeerimist kõigi institutsioonide suhtes, sealhulgas asjatu transpordivajaduse vältimist. 5.1 Mobiilsus (liikuvus) on tegevus, mis kindlustab millegi kättesaadavuse. Sotsiaalse mobiilsuse mõjurid: - Liiklussisesed: juhiloa olemasolu, sõiduauto kasutamise võimalus, ühistranspordi olemasolu, liiklusteede olemasolu ja kvaliteet, transpordi kasutamise kulud. - Liiklusvälised: elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökoha suhtes, töökohtade
sõiduks laevalt laevale. 5. Kombineeritud veod kasutatakse mitut veoviisi koos. Levinuimad on konteinerveod (laevas, rongis, autol) Ladude töö eesmärk on korraldada iga päev sisenevate kaubavoogude käsitsemist kuni kaupade hoiustamise ja väljasaatmiseni, kindlustada hoiustamine toodete hävimise või vigastusteta ja soovitud ajal ning soovitud kogustes väljastada vedamiseks kaubad. Ladude kasutamise põhjused: 1. transpordikulude kokkuhoid 2. tootmiskulude kokkuhoid 3. hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine 4. tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks 5. erinevatelt tarnijatelt erineval ajal sisse ostetud materjalide koondamine ühte kohta 6. ettevõtte klienditeeninduse taseme tagamine 7. tootjate ja klientide vaheliste ajaliste ja ruumiliste erinevuste ületamine 8. tarnevaru loomine planeeritud või ettenägematute tootmisseisangute puhuks 9
näiteks olemasolevaid valgustussüsteeme, kasutades energiasäästlikke lambipirne ja vähese personaliliikuvusega kohtades anduritel põhinevaid valgusteid, vältides üleliigset energiakulu; • Rohelised hanked : ökoloogilist jalajälge on võimalik vähendada pöörates rohkem tähelepanu oma hankesüsteemile. Tarnijapoolne öko-jalajälg, ISO-sertifikaadid ja distants kilomeetrites üksteisest peaksid olema valikukriteeriumid. • Tööga seotud transpordikulude vähendamiseks on alustatud videokõnede pidamist füüsilise reisimise asemel, mis annab samuti märkimisväärse kokkuhoiu ajas; 4.2 Jõudluse mõõdikud Kõik keskkonda säästva tegevusega seotud ettevõtted kasutavad mõõdikuna näiteks järgnevaid : • kütusekulu kilomeetri kohta; • sõiduki rehvide kulu ja nende keskmine eluiga; • koormaruumi täiteaste; • protsent kilomeetritest, kui veok sõitis koormata;
põhimaanteede koormus. Transpordisüsteemi põhiülesanded (esmane ja sekundaarne) Transpordisüsteemi esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs neile igapäevategevusteks vajalikele objektidele Transpordisüsteemi sekundaarne ülesanne tuleneb sellest, et majanduse tõhus toimimine eeldab mitte transpordi kui majandusharu kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist kõigi institutsioonide suhtes, sealhulgas asjatu transpordivajaduse vältimist.. Liikuvus (mobiilsus )Tegevus [liikumine], mis kindlustab [kellegi või] millegi kättesaadavuse. sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogia ja mõjurid kõik nn koduvälised liikumised, mis tehakse kas mittemotoriseeritult (jalgsi, jalgrattaga) või motoriseeritult (isiklik auto või mootorratas, ühistransport)
kaubeldav) Eriveod (vt loeng VIII) Näiteid kaupadest Metallkonstruktsioonid • Mahutid • Generaatorid • Moodulmajad • Tuulikud • Mitmesugused masinad, kraanad Näiteid veoviisidest ja vahenditest • Maismaatransport • Mere ja siseveetransport • Raudteetransport • Lennutransport Eriveo hinnapakkumise menetlus • Transpordiliigi valik • Transpordivahendite valik • Transpordikulude arvestamine • Veoskeemi lühike kirjeldus koos hinnapakkumisega • Tagasiside küsimine • Vajadusel uue soodsama / kiirema veoskeemi pakkumine • Tagasiside küsimine • VEOTELLIMUS! Näiteid erivedude tootmisprotsessist (pöörake tähelepanu võimalikele kitsaskohtadele ) Piisaval hulgal autode mobiliseerimine lühikesel ajahetkel soodsa hinnaga
"täis kaubariiul") ning suurendab tootjate konkurentsi samas tooteklassis. Harusisest kaubavahetust diferentseeritud toodetega saab põhjendada kattuva nõudluse segmentidega kauplevates riikides (riikide sarnasuse teooria - Linderi teooria). Põhjenduseks saab kasutada ka masstootmise efekti kaalutlusi. Homogeensete kaupade jaoks on kaubanduse tekkepõhjused küllalt lihtsalt hoomatavad. · Riik võib eksportida ja importida sama kaupa transpordikulude vähendamiseks. Näiteks on USA ja Kanada piir tuhandeid kilomeetreid pikk. Transpordikulude (ja seeläbi ka kogukulude) kokkuhoiu nimel võib New Yorgi ostja (USA) osta tsementi Quebecist (Kanada), kuna tootja Washingtoni osariigis (USA) müüb seda Briti Kanada Kolumbia provintsi ostjale. Sel juhul on mõlema jaoks kaup odavam! · Teine põhjus homogeensete kaupade kaubavahetuseks on hooajalisus. Sellise
”täis kaubariiul”) ning suurendab tootjate konkurentsi samas tooteklassis. Harusisest kaubavahetust diferentseeritud toodetega saab põhjendada kattuva nõudluse segmentidega kauplevates riikides (riikide sarnasuse teooria - Linderi teooria). Põhjenduseks saab kasutada ka masstootmise efekti kaalutlusi. Homogeensete kaupade jaoks on kaubanduse tekkepõhjused küllalt lihtsalt hoomatavad. Riik võib eksportida ja importida sama kaupa transpordikulude vähendamiseks. Näiteks on USA ja Kanada piir tuhandeid kilomeetreid pikk. Transpordikulude (ja seeläbi ka kogukulude) kokkuhoiu nimel võib New Yorgi ostja (USA) osta tsementi Quebecist (Kanada), kuna tootja Washingtoni osariigis (USA) müüb seda Briti Kanada Kolumbia provintsi ostjale. Sel juhul on mõlema jaoks kaup odavam! Teine põhjus homogeensete kaupade kaubavahetuseks on hooajalisus. Sellise
teenindajate riietus. 3. Jaeettevõtete liigitus. Jaeettevõtete liigitus 1.Jaekaubanduse kett, tegutsetakse kas tootja müügiesindajana või frantsisiga. 2.Kaubavaliku laiuse puhul liigitatakse: teatud kaupu pakkuvad kauplused; konkreetset kaupa pakkuvad kauplused. 3. Teeninduse järgi 4.Hinnataseme järgi 5.Suuruse järgi. 6.Asukoha järgi nt kauplus keskuses või kodukoha lähedal. 7.Tegutsemismeetodi järgi 4. Ettevõtja logistilised eesmärgid. Transpordikulude alandamine (optimeerimine) Klientide rahulolu suurendamine 5. Turunduse vajadus. · Turundus stimuleerib nõudlust. · Turundus toetab nii tootmist, vahendamist kui ka tarbimist. · Turundus mõjutab inimeste tarbimist, hoiakuid, elustiili ja elukvaliteeti. · Turundus mõjutab ettevõtte kasumlikkust 6. Turunduse funktsioonid. 1. Tehingulisteks funktsioonideks on ost ja müük. 2. Logistiliste funktsioonide hulka kuulub ladustamine ja transportimine. 3
tarbijasõbralikku ühistranspordikorraldust, turvalist liikluskeskkonda kergliiklusele, kaasaegsete logistikateenuste rakendamist, minimaalseid tolliformaalsuseid, koostalitlust välisriikidega, efektiivset ja õiglast seadusandlust ning maksupoliitikat, info kiiret liikumist ja paljut muud. Teisalt eeldab majanduse efektiivne toimimine mitte transpordi kui eraldi majandussektori kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist igal tasandil, seal hulgas asjatu transpordivajaduse vältimist. See tähendab liikumisvajaduse vähendamist ja hajutamist, aga ka efektiivset logistikat ja iga kaubaliigi veoks kõige sobivamate veovahendite kasutamist. Olulisteks märksõnadeks on erinevate veoliikide vaheline koostöö. Transpordi ekstensiivse arenguga võib kaasneda elukvaliteedi langus. Seetõttu tuleb transpordi arengule esitada
muude ärirajatiste asukohtade määramisel arvestatakse alati ka transpordi kättesaadavust (kulusid ja sobivust). 5. Hinnaotsused tootja või hulgimüüja määrab oma kaupadele hinna, arvestades seda, et tema kaup oleks hinna poolest konkurentsivõimeline ka sihtturul, peale seda kui kauba hinnale on lisandunud transpordikulud sihtturule toimetamiseks. Transpordi tähtsus hinnaotsuste tegemisel sõltub kaubast, transpordikulude osatähtsus on seda suurem, mida väiksema väärtusega on kaup või mida suuremat rolli mängib turustamisstrateegias kauba (odav) hind. Turg tuleb täpselt segmentida. TRANSPORDIKULUSID MÕJUTAVAD FAKTORID TOOTEGA SEOTUD FAKTORID · Tihedus - toote ja massi ruumala suhe. Madala massi-ruumala suhtega kaupade transport maksab kilogrammi kohta rohkem kui kõrge massi-ruumalaga kaupde puhul. Transpordi kasutusel füüsilise kaalu ja arvutusliku kaalu mõiste.
Paigutusteguritest lähtuvalt võib eristada erineva suunitlusega ettevõtteid: 1) Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega tegelevad esmasektori ettevõtted ning metallitootmine ja raskemasinaehitus. (tooraine rohkusest tulenevad veokulud, sellest omakorda paiknemine; tooraine töötlemine mahalaadimiskohtades võimaldab transpordikulude kokkuhoidu). 2) Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus rohkelt vajalike oskustega töötajaid. Tööjõudu vajavad tootmisharud on nt tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, ja elektroonikatööstus. (Ladina Am, Kagu-Aasia, India, Hiina). Järjest olulisem on tööjõu kvaliteet! Eriti kõrgtehnoloogia puhul. (EL riigid, Austraalia , USA (ettevõtted tekivad ülikoolilinnadesse ja teadusparkidesse, kus kõrgharidusega kaader)
vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistatavate, terminaali- ja muude transpordioperatsioonidega ning nendesse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutuvate teenustega. 32. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust. Tolliteenused / kauba kokku- ja laialivedu / ladustamisteenused / veoste markeerimine / projektide ekspedeerimine / treilerite, konteinerite ja kaubaaluste väljarentimine. 33.Miks kasutatakse ladusid ? Transpordikulude kokkuhoid / tootmiskulude kokkuhoid / hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine / tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks / sesoonse nõudluse puhul varude loomine müügiperioodiks. 34. Loetle ladude tüüpe. Üldotstarbeline kaubandusladu / külmutusladu / tolliladu / omandiladu / spetsiaalladu / puistekaupade ladu. 35. Milliseid tegevusi teostatakse laos ? Veoautode, treilerite, konteinerite jms. vastuvõtt ja tühjakslaadimine / kaupade paigutamine
Finantstulud ja -kulud kokku -315 750 -421 000 -387 000 -262 000 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 104 861 555 978 3 695 026 4 055 608 Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (- 104 861 555 978 3 695 026 4 055 608 kahjum) Transpordikulude osakaal 22,4% 19,1% 28,5% 27,9% kogukuludes Transpordikulude osakaalu muutus kogukuludes varieerub, kuna erinevate tootmismahtude juures on püsi-ja muutuvkulude suhe erinev. Samuti on transpordikulu planeeritud ilma muutusteta, kuigi reaalne on transpordi kallinemine, kuid samas ka tihenev konkurents võib hoida hinnad ka stabiilsena. 8. Kuluarvestus oma transpordi soetamisel Tabel 6: Soetatavad autod:
vajalikuks osutuvate teenustega. Ekspedeerija organiseerib kohaletoimetamise. Ta on pigem spetsialist, kes organiseerib veo maitsi, meritsi või õhu teel. 32. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust. · Transporditeenused vedaja või vahendaja vastutusega · Tolliteenused · Kauba kokku- ja laialivedu · Ladustamisteenused · Veoste markeerimine · Pakkimisteenused · Kulleriteenused 33. Miks kasutatakse ladusid? (vähemalt 5 põhjust) · Transpordikulude kokkuhoid · Tootmiskulude kokkuhoid · Hulgiostu hinnasoodustuse ärakasutamine · Tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks · Erinevatelt tarnijatelt erineval ajal sisseostetud materjalide koondamine ühte kohta · Ettevõtte klienditeeninduse taseme tagamine · Tootjate ja klientide vaheliste ajaliste ja ruumiliste erinevuste ületamine · Tarnevaru loomine planeeritud või ettenägematute tootmisseisakute puhuks
5.) Hoida võimaluse korral stabiilseid kontakte ärisfääris. 17. Millised on hanketuru-uuringu etapid? 1.) Turu hetkeseisu analüüs. 2.) Turu konjuktuuri muutumise dünaamika. 3.) Turu muutumise prognoos. 18. Millal toimub hanketuru uuring? Mis on tarnijate ülesanne sel perioodil? Hanke- ja ostuturu uuring toimub paralleelselt uue toodangu väljatöötamisega. Tarnijate otsene ülesanne on koguda informatsiooni: 1.) Hindade kohta. 2.) Saadetiste võimalike tähtaegade kohta. 3.) Transpordikulude ja nende optimaalse seostatuse kohta hindade ja täht- aegadega. 19. Millised abinõud seatakse esiplaanile tarnijate materjalide ja komplekteeritavate detailide kvaliteedi hindamisel? 1.) Seadmete olemasolu, mis võimaldab valmistada vajaliku kvaliteediga toodangut. 2.) Võimalus läbi viia materjalide kvaliteedi katsetusi ettenähtud programmi kohaselt vajalike seadmete abil. 3.) Toorme ja materjalide kontrolli ja atesteerimise kord. 4
5.) Hoida võimaluse korral stabiilseid kontakte ärisfääris. 17. Millised on hanketuru-uuringu etapid? 1.) Turu hetkeseisu analüüs. 2.) Turu konjuktuuri muutumise dünaamika. 3.) Turu muutumise prognoos. 18. Millal toimub hanketuru uuring? Mis on tarnijate ülesanne sel perioodil? Hanke- ja ostuturu uuring toimub paralleelselt uue toodangu väljatöötamisega. Tarnijate otsene ülesanne on koguda informatsiooni: 1.) Hindade kohta. 2.) Saadetiste võimalike tähtaegade kohta. 3.) Transpordikulude ja nende optimaalse seostatuse kohta hindade ja täht- aegadega. 19. Millised abinõud seatakse esiplaanile tarnijate materjalide ja komplekteeritavate detailide kvaliteedi hindamisel? 1.) Seadmete olemasolu, mis võimaldab valmistada vajaliku kvaliteediga toodangut. 2.) Võimalus läbi viia materjalide kvaliteedi katsetusi ettenähtud programmi kohaselt vajalike seadmete abil. 3.) Toorme ja materjalide kontrolli ja atesteerimise kord. 4
ekspordist ei lisandu täiendavaid kulutusi ja tootmismahu suurenemine vähendab tootmisega seotud kulusid. 3.2 Omahinna vähendamise võimalused · Vahest harva annab toote omadusi kärpida, võtta tootelt ära mõned väheolulised lisaomadused, või kasutada toodete valmistamiseks odavamaid materjale. (Mis omakorda võib mõjutada toote kvalikteeti) · Logistikakulude vähendamine Hoida kokku transpordikulude vähendamise pealt 3.3 Müügikasumi kujunemine Toote müügikasum toote tegeliku müügihinna ja omahinna vahe. Ettevõtte poolt teenitav müügikasum peaks ära katma kõik ettevõtte püsikulud. Müügikasumi maksimeerimisek on tavaliselt kaks võimalust: 1. Müües tooteid kõrge müügikasumiga, kuid väikese mahuga 2. Kasutades minimaalset müügikasumit ja teenida raha suurte kogustega.
kanali teiste liikmete üle vajatakse 17. Materjalide ja kaupade ladustamise põhjused Turustamise või tootmise kindlustamine- vajalikud kaubad müügiks, materjal tootmiseks; riskide maandamine- muutuva nõudluse rahuldamiseks, tootmise ja nõudluse sesoonsusest tingitud kõikumiste silumiseks; ümberkujundamine ja täiustamine- laopidamine võib olla tootmisprotsessi osa(veini-juustu laagerdamine); kaupade kogumine partiideks transpordikulude vähendamiseks; spekulatsioon- varumine tõusvate hindade või oodatava defitsiidi puhuks; ladudes hoitakse looduskatastroofide ja ikalduste ning kaitsevajaduste tarvis riiklikke reserve. 18. Laonduse areng. Kaasaja laonduse eripära Ladudes töötavad isejuhtivad meeskonnad, kes vastutavad oma töö kvaliteedi eest. Laonduses, nagu ka muudes valdkondades, on üha enam levinud nn "madal organisatsioon", kus direktori ja isejuhtiva meeskonna vahel on mõni üksik juhtimistasand. Tõsiseks
ka majandamisele. Seega peaks praegu võtma stabiilset aega kui võimalust täiendada oma protsesse veelgi ja keskenduma oma eelistele teiste teenusepakkujatega võrreldes suurendamaks oma kasumimarginaali. Kuidas tulevikus veelgi efektiivsust parandada? Kolm lihtsat punkti, mida paljud ettevõtted võiksid järgida suuremaks kulude kokkuhoiuks on järgmised : transpordikulud, tehnoloogia ning kaupade saatmine ning vastuvõtt. Transpordikulude vähendamiseks on mitmeid võimalusi. Üheks variandiks on olemasolevate lepingutingimuste uuesti läbi rääkida ja vähendada makstavat miinimumsummat näiteks ühes teatus piirkonnas saadetavate pakkide arvelt. Teiseks on logistikateenuste pakkujate hulk väga suur ja näiteks on võimalik kasutada väikeseid kohalikke ettevõtteid, kes võivad pakkuda parimat hinna/ kvaliteedisuhet. Tehnoloogia kasutuselevõtul on eeliseks kiirus ja koordineerimine. Kui tegemist on üle riigipiiri
jooksul totaalselt purustatud majandusega maast maailma domineerivaks tootmismaaks. Sellise edu üheks vötmeteguriks loetakse hankeid ja logistikat. Jaapanlased suutsid kasutada kõige odavamaid tarneallikaid, luua kõrgekvaliteedilisi ning unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 70-ndatel järgmistel põhjustel: 8 1 . Transpordikulude kasv. Traditsioonilised distributsioonimeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust, tõusid kütusehinnad (1973, 1979). Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabfilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu.
Ladude optimaalne arv/ kulude kompromiss on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. Püüdlused vähendada varudega seotud kulusid on peamiseks põhjuseks, miks jaotust on viimase paarikümne aasta jooksul ulatuslikult tsentraliseeritud, nii et üha väiksem arv üha suuremaid ladusid ja jaotuskeskusi teenindab üha suuremaid piirkondi. Viimastel aastatel on suund muutunud- klientide kasvav nõudlikkus tellimuste täitmise kiiruse suhtes ja transpordikulude kasv on sageli muutnud otstarbekaks suurendada jaotussüsteemis jaotuskeskuste arvu. Suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine- Suboptimeerimine leiab aset, kui igas logistika tegevusvaldkonnas eraldivõetuna püütakse saada maksimaalseid tulemusi. Seega ei vii kogu tervikliku logistikategevuse maksimaalsele tõhususele, sest parimad lahendused allüksuste, allsüsteemide või allkulude tasandil hakkavad üksteisele vastu
(nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 5 38. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused. 39. Miks kasutatakse ladusid? A. Varud on puhver pakkumise ja nõudluse kõikumiste silumiseks B. Transpordikulude kokkuhoid C. Hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine D. Kauba pakkumise ja nõudluse geograafiline erinevus E. Vajatakse mänguruumi hoida igaks juhuks reservladu erakorralisteks olukordadeks F. Hooajanõudlus G. Vajaliku klienditeenindustaseme tagamine (nt tootevalik, tarneaeg) H. Traditsioonide ja valede hoiakute tõttu ettevõtted on sageli liiga konservatiivsed, ollakse endiselt
domineerivaks tootmismaaks. Sellise edu üheks võtmeteguriks loetakse hankeid ja logistikat. 9 Jaapanlased suutsid kasutada kõige odavamaid tarneallikaid, luua kõrgekvaliteedilisi ning unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 1970-ndatel järgmistel põhjustel: 1. Transpordikulude kasv. Traditsioonilised jaotusmeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust ning tõusid kütusehinnad. Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu.
müüakse ja süüakse tänaval kuumalt või külmalt; täidiseks tavaliselt hapukoor, juust ja roheline tshilli. Tostada (tosta'da) on lahtine tortiljavõileib, katteks ülepraetud oad või salatileht, juust ja lihalõik. Tortiljatshipsid ehk totopod on õlis friteeritud maisitortilja sektorid. Nacho (natsho) on juustu- ja tshillitükikestega kaetud ning ahjus ülekuumutatud totopo. Tortiljad on räppide ja rullide ümbrisena meilgi väga popid, kahjuks on nende hind transpordikulude tõttu kõrge. Pannkoogid asendamiseks ei sobi, sest on moekate suupistete jaoks liiga rasvased, ka pole kookide tekstuur ja maitse "see õige". Küllaltki head ja huvitava maitsega tortiljad saad siin antud retsepti järgi. Küpsetamiseks oleks parim malmpann, mida saab ka ilma rasvata ajada nii tuliseks, et sellele tilgutatud vesi enam ei aurustu, vaid hakkab "tantsima". Paksupõhjalisele teflonpannile kalla mõne millimeetri paksune veekiht ja hoia
domineerivaks tootmismaaks. Sellise edu üheks võtmeteguriks loetakse hankeid ja logistikat. 9 Jaapanlased suutsid kasutada kõige odavamaid tarneallikaid, luua kõrgekvaliteedilisi ning unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 1970-ndatel järgmistel põhjustel: 1. Transpordikulude kasv. Traditsioonilised jaotusmeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust ning tõusid kütusehinnad. Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu.
teeb kliendile veosekindlustuse jne. 30. Vähemalt 5 ekpedeerimisteenust? · kauba peale ja mahalaadimine · ladustamisteenused · pakkimisteenused · ekspordi/impordidokumentide hankimine ja vormistamine · messide ja näituste ekspedeerimine · kullerteenused · kliendile veosekindlustuse vormistamine 31. Miks kasutatakse ladusid (vähemalt 5 põhjust)? · Varud on puhver pakkumise ja nõudluse kõikumiste silumiseks · Transpordikulude kokkuhoid · Hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine · Kauba pakkumise ja nõudluse geograafiline erinevus · Vajatakse mänguruumi hoida igaks juhuks reservladu erakorralisteks olukordadeks · Hooajanõudlus · Vajaliku klienditeenindustaseme tagamine (nt tootevalik, tarneaeg) · Traditsioonide ja valede hoiakute tõttu ettevõtted on sageli liiga konservatiivsed, ollakse
Paigutust mõjutavad tegurid I. Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted. Sõltuvad eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest: 1. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega- primaarne sektor 2. Metalluriga 3. Raskemasinatööstus- nt kaevandusseadmed, laevaehitus, hüdroenergia seadmed Põhilised kulud on transpordikulud, tooraine töötlemine võimaldab märgatavalt transpordikulude kokkuhoidu Tänapäeval mängivad olulist rolli sisseveosadamad, kus toorainet töödledakse II. tööjõule orienteeritud ettevõtted ettevõtted paigutuvad eelkõige sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid nt: tekstiilitööstus, rõivatööstus, elektroonika, kõrgtehnoloogia, toiduainetet. 1. Tööjõu odavus Madalaimad palgad on arengumaades, kus töötajate oskused on vähesed, kuid
teeb kliendile veosekindlustuse jne. 30.Vähemalt 5 ekpedeerimisteenust? kauba peale- ja mahalaadimine ladustamisteenused pakkimisteenused ekspordi-/impordidokumentide hankimine ja vormistamine messide ja näituste ekspedeerimine kullerteenused kliendile veosekindlustuse vormistamine 31.Miks kasutatakse ladusid (vähemalt 5 põhjust)? Varud on puhver pakkumise ja nõudluse kõikumiste silumiseks Transpordikulude kokkuhoid Hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine Kauba pakkumise ja nõudluse geograafiline erinevus Vajatakse mänguruumi – hoida igaks juhuks reservladu erakorralisteks olukordadeks Hooajanõudlus Vajaliku klienditeenindustaseme tagamine (nt tootevalik, tarneaeg) Traditsioonide ja valede hoiakute tõttu – ettevõtted on sageli liiga
· Transpordiga on tihedalt seotud järgnevad otsused: o Tootega seotud otsused (uute toodete väljatöötamisel arvestatakse transpordikuludega) o Turustamisega seotud otsused (tõhusalt ja usaldusväärselt kohale transportida, liik ja kulud) o Hankeotsused (ostetud materjalide transport) o Asukohavaliku otsused (valikul arvestatakse transpordi kättesaadavust) o Hinnaotsused (transpordikulude arvestamine) · Transpordikulud koosnevad: o Terminalikulud (Peale-, maha-, ja ümberlaadimisega seotud kulud) o Sõidukulud (veokaugusest ja kogusest sõltuvad kulud, tööjõud ja kütus) o Kapitalikulud (infrastruktuuri ja põhivarasse investeeritud kapitali kulu) Transpordikulusid mõjutavad tegurid · Tootega seotud transpordikulusid mõjutavad: o Tihedus (kaalu ja mahu suhe, elektroonika vs teras)
Optimaalne lahendus on kuskil keskel. Suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine- Subotimeerimine leiab aset, kui igas tegevusvaldkonnas eraldi üritatakse saada minimaalseid tulemusi ja vähendada kulusid. See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad teineteisele vastu töötama. Näide: Näide subotpimeerimise vältimise kohta Madalaimate transpordikulude tagaajamine ei pruugi olla kõige targem lahendus, kui selleks tuleb veoseid täiendavalt pakkida. Fragmenteeritus- Logistikaga seotud tegevusvaldkondi ja kululiike vaadeldakse eraldi (sissetulev transport, vedaja valik, hankimine, klienditeenindus, väljuv transport jne) kui igaüks ajab oma jonni. Näide: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete
mõõdikutesüsteemi loomine; veeremi ennetava hooldus- ja remondisüsteemi loomine; personali töölepingute, ametijuhendite ja muude seadusandlusest tulenevate dokumentide ettevalmistamine ja vormistamine. Transporditeenuse ostmisel ja pakkumisel on üheks võtmeteguriks pakutav veohind. Veohinna määramisel tuleb jälgida kõigi veo teostamiseks tehtavate kulutuste kajastamist omahinnas. Selleks oleme loonud mudeli - transpordikulude kalkulaatori, mis on täpne ja mugav töövahend kasumlikkuse ning konkurentsivõime tagamiseks optimaalse veohinna leidmisel. Lao juhtimisel on efektiivsuse peamisteks võtmeteguriteks motiveeritud personal, lao paindlikkus reageerimisel nõudluse muutusele, asjakohane IT süsteem ja väärtust mittelisavate operatsioonide eemaldamine. Logistikapartneri kompetentsi kuulub: tulemusliku motivatsioonisüsteemi loomine;
2 n ( xi - x )2 i Vabaliikme tõlgendus transpordikulude mudelis? Kulud ei saa olla negatiivsed! Millal tekivad kulud transpordile? Siis, kui kogukulud pereliikme kohta on ca 1880 eurot aastas. Näitavad, kui täpsed on parameetrite hinnangud. houthakker.gdt
• Eesti ühiskonna kiire autostumine, millega suureneb märgatavalt just töörände tõttu peamiste põhimaanteede koormus. 5. Transpordisüsteemi põhiülesanded (esmane ja sekundaarne) Esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs neile igapäevategevusteks vajalikele objektidele. Sekundaarne ülesanne tuleneb sellest, et majanduse tõhus toimimine eeldab mitte transpordi kui majandusharu kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist kõigi institutsioonide suhtes, sealhulgas asjatu transpordivajaduse vältimist. – Transpordipoliitika on teatud avalik-õiguslike prioriteetide ja abinõude kompleks, mille abil mõjutatakse veoteenuste nõudlust ja pakkumist. Liikuvus (mobiilsus) - Tegevus [liikumine], mis kindlustab [kellegi või] millegi kättesaadavuse. Sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogiad ja mõjurid - kõik nn koduvälised liikumised, mis tehakse kas mittemotoriseeritult
võimalikult lähedal. Elati lattu tootmise aega. Jaotusfirmade turundusstrateegiad loodi lükkamise põhimõttel. See tähendab, et tooteid tuli müüa suurte partiidena, täita kliendi kõik laod, et kliendil tekiks kohustus müüa. Olulised märksõnad: ladudes rokneb ja vananeb ohtrasti tooteid; ostetakse suurte partiidena ja harva; põhilised on müügiprognoosid; kehtib põhimõte: kasuta madalaimat t/km hinda. Dramaatiline ladude arvu kasv põhjustas laovarude, tellimis- ja transpordikulude kasvu ja rakendas nõudluse prognoosi. 1960.aastal oli Soomes 320 ladu. 1987 aastaks oli nende arv langenud 32-ni. 90-ndate lõpuks oli ladusid 10. Põhimõte ,,teha kõike ise" hakkas murenema alles 70-ndate keskel, kui allhanke tähtsus firma hankestrateegias tugevnes. Ka vedusid hakati tellima transpordifirmadelt. Alles 80-ndatel mõistsid tootmisettevõtted, et info- ja materjalivoo eraldatuse tõttu ei saada piisavat ülevaadet jaotussüsteemist. Samas oli veel 90
Maaviljeluse Instituudi poolt välja töötatud agrotehnoloogiat. · Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale (nisu ja rukki hübriid), kartul, suhkrupeet Kõikide nimetatud liikide kasutamisel vedelkütuste tootmisel võib saagi kvaliteet olla kõikuvam ning vähem valke sisaldav kui toidu- või sööda otstarbel kasvatataval kultuuril. Tuleb märkida, et teraviljast toodetava etanooli omahind on madalam kui kartulist toodetaval etanoolil eelkõige just suurte hoiustamis- ja transpordikulude tõttu. Lisaks vedelkütuste tootmisele sobivad kõik nimetatud kultuurid ka biogaasi tootmiseks. Teravilja tootmisel saab lisaväärtusena kasutada ka põhu põletamist. Teravilja omatoodang, mis on orienteeruvalt 600-760 tuhat tonni aastas (1) ei kata omatarbimist söödaks, inimtoiduks, seemneks ja tööstuslikuks otstarbeks ning teravilja veetakse igal aastal täiendavalt sisse. Kuigi teravilja biomassi ressursina praegu käsitleda ei saa, on
Arvestataval kohal on ka ida-kitseherne kasvatamine ja kasutamine energiaheina kultuurina. Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet Kõikide nimetatud liikide kasutamisel vedelkütuste tootmisel võib saagi kvaliteet olla kõikuvam ning vähem valke sisaldav kui toidu- või sööda otstarbel kasvatataval kultuuril. Tuleb märkida, et teraviljast toodetava etanooli omahind on madalam kui kartulist toodetaval etanoolil eelkõige just suurte hoiustamis- ja transpordikulude tõttu. Lisaks vedelkütuste tootmisele sobivad kõik nimetatud kultuurid ka biogaasi tootmiseks. Teravilja tootmisel saab lisaväärtusena kasutada ka põhu põletamist. Suhkrupeedi kasutamist energiakultuurina piirab Eestis tootmiskvoodi puudumine, mille tootja ei saaks toetust, mida saavad tootjad kvoodiga riikides. [4] Looduslikud heintaimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgalad. Loodushoiu eesmärkidel niidetavate maa-alade biomass sobib
paljulapselistele peredele; Koolilõuna toetus kõigile keskkooli õpilastele; Eakate sünnipäevatoetus; jne. Sissetulekutest sõltuvad toetused Ühekordsed toetused vähekindlustatud peredele; Ühekordsed toetused vähekindlustatud peredele laste koolitarvete soetamiseks; Kooli või lasteaia lõuna maksumuse kompenseerimine; Toetused vähekindlustatud puuetega isikutele abivahendite või retseptiravimite soetamiseks või transpordikulude katmiseks jne; Toetused töötutele; Toetused vanglast vabanenutele; Toetused ravikindlustuseta isikutele; Toetused kodututele; Vältimatu abi; jne. Riigi eelarvest rahastavad sotsiaalteenused Erihoolekandeteenused: igapäevaelu toetamise teenus; töötamise toetamise teenus; toetatud elamise teenus; kogukonnas elamise teenus; ööpäevaringne erihooldusteenus; rehabilitatsiooniteenus; proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine; asenduskoduteenus;
See on tõhus suurte jaotussüsteemide puhul, kui on piisavalt sõidukeid, et kindlustada kaupade väljavedu ja kohaletoimetamine. Eeldab, et ettevõtted jagavad omavahel palju infot Otse lähetamine- tarnijad lähetavad kauba otse kauplusesse, ilma jaotuskeskust läbimata. Veetakse täiskoormad kauplusteni, hiljem sõidavad need veokid tagasi tühjana- see pole ratsionaalne. Vaheladu puudub, sest arvatakse, et ladu suurendab kauba kulusid. Otselähetamise puudused- tootja ja hulgimüüja transpordikulude kasv Eelised- välditakse jaotuskeskusega seotud kulusid Ladude rollid veel: Transpordi ühitamine- laos kogutakse osakoormad täiskoormateks Suurte saadetiste lahutamine Erinevate tarnijate kaupade ühendamine üheks saadetiseks 16. Jaotussüsteemi kavandamise põhikaalutlused- tuleb lähtuda kauba iseloomust, kogustest ja tüübist. Lisaks tuleb kaalutleda järgnevaid punkte: Omandivorm- kas omada või rentida laopinda?
muutes tootmise senisest efektiivsemaks. Kui monopol pikal perioodil ei suuda kahjumist lahti saada, on firma sunnitud turult lahkuma. Monopol ja ressursside jaotus Puhas heaolukahju ehk puhaskahjum näitab, kui palju väheneb tarbijate heaolu seetõttu, et tootmismaht on vähenenud. Hinnadiskriminatsioon Hinnadiskriminatsiooniks nimetatakse olukorda, kui toodangut müüakse erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erinevat kogust müüakse erineva hinnaga, ning see pole seotud tootmis- ega transpordikulude erinevustega (erinevad kinopiletitehinnad, elektrihinnad päeval ja öösel). Selleks, et hinnadiskriminatsiooni kasutada, peab firmal olema teatud turuvõim ehk kontroll oma toodangu hinna üle, mis tähendab, et firmal peab olema negatiivse tõusuga nõudluskõver. Teiseks peab olema vähemalt kaks gruppi tarbijaid, kellel on erinev nõudluse hinnaelastsus. Kolmandaks peab firma suutma teha vähese vaevaga vahet erinevate tarbijate vahel. Neljandaks peavad firmad suutma tarbijaid, kes