Läänemaailmas jätkuvalt populaarsena püsiva Mehhiko köögi
juured on maiade , asteekide ja teiste iidsete indiaani hõimude
toidukultuuris. Mehhikol on
vedanud nii esmaklassiliste toiduainete külluse poolest
kui ka inimeste poolest, kes oskavad toiduvalmistamise kunstis
saavutada tõelisi maitseelamusi. Mehhiklased, kasutades toiduainete
töötlemiseks kõikvõimalikke erinevaid
meetodeid , on
koostanud tähelepanuväärse "entsüklopeedia" kõige erinevamate
maitsenüanssidega roogadest.
Mehhiko kööki iseloomustavaks
tunnuseks on toidule lisatavate maitseainete isuäratav aroom, mis
räägib erinevate maitseomaduste rikkusest. Siiski on vale arvata,
et kõik mehhiko toidud on
teravad ja ülepipardatud. Mõned neist on
vägagi õrnad ja mahedad, et mitte kaotada kõrgekvaliteediliste
koostisainete ainulaadset
aroomi . Kui maitseaineid lisataksegi, siis
väga mõõdukalt, et säiliks toidu pehmus ja harmoonia. Ka
nendest toitudest, mis sisaldavad tshillipipart, valmistatakse mitme erineva
vürtsikusastmega
variante , kuidas kellelegi meeldib.
Üks mehhiko
toitude vaieldamatu eelis seisneb selles, et neid on ka kodustes
tingimustes lihtne valmistada: retseptid on lihtsad, peaaegu kõiki
koostisaineid (välja arvatud mõned erandid) on võimalik müügilt
leida, ei ole liiga keerulisi garneeringuid ega dekoratiivseid
elemente. Temperamentsete ja lõbusate mehhiklaste iseloomujooned
kajastuvad ka nende toitudes, mis on kulinaarse naudingu
ammendamatuks allikaks. Mehhiko kokakunsti väljakujunemine on
kestnud palju
sajandeid . Aja jooksu on välja kujunenud omalaadne,
teistest kergesti
eristatav ja oma riiki esindav
mitmekesine kulinaarne traditsioon. See stiil
viitab asteekide ja maiade
tsivilisatsioonile. Aluseks on selle rahva ligipääs suurele
valikule toiduainetele Enne Hispaania vallutajate saabumist olid
praeguse Mehhiko aladel põhitoiduaineteks mais,
avokaado , oad,
kartul ,
tomat , tšillipiprad ja kõrvits,
puuviljadest papaia,
ananass ja mango. Tõhusamat kehakinnitust
pakkusid kalkun ja
part ,
rannikualadel kala ja mereannid.
Asteegid andsid ühisesse
toidukultuuri jumalate roaks
kutsutava kakao ja shokolaadi.. Alates
1519 aastast hakkasid Hispaania konkistadoorid Vanast Maailmast sisse
tooma suuri sarvilisi kariloomi,
kanu , sigu, riisi, nisu,
kaneeli ,
nelki, musat pipart, apelsine, virsikuid ja aprikoose. Varsti võtsid
Mehhiko elanikud vastu need uuendused, mis ei muutnud radikaalselt
nende kulinaarseid traditsioone, vaid täiendasid ja arendasid neid.
Eelmise sajandi keskel
lisandusid prantsuse köögi mõjutused,
millest annab tunnistust väga mitmekesine valik maitsvaid saiakesi,
keekse ja pudinguid, mida
saadab suur edu tänapaevani. Kuna Mehhiko
piirneb Ameerika Ühendriikidega, siis on loomulik, et praegusel ajal
on seal tunda ameerika köögi mõjutusi. USA omakorda soodustab
mehhiko köögi levikut üle kogu maailma, sest tuleb mainida, et
"TexMex" restorane (teksase-mehhiko köögi restorane) on
Mehhikos raskem leida kui tema piiri taga.
Aga mis on Tex-Mex?
See on kaks
sajandit tagasi Mehhiko ja USA Texase osariigi piirialal tekkinud
hübriid. Ehtsast Mehhiko köögist on Tex-Mex üsna erinev, kuid
seda ei teadvusta isegi enamik ameeriklasi, eurooplastest rääkimata.
Õige Mehhiko köögi pooldajate meelest on Tex-Mex
road pahatihti
robustselt vürtsised ning tshillipipra tulisus matab kõik muud
maitsed enda alla. Mehhiko köögis pole aga kõik
sugugi ühtviisi
põletav. Kui
roog ei sisalda toiduaineid, mida küüslauk,
tshillipipar,
pune ja teised tuntud bakterihävitajad peavad
riknemise eest kaitsma, võivad maitsed olla üsna leebed.
Asjatundjate väitel paistab Mehhiko köök silma just maitsete
peenuse ja mitmekesisuse poolest ning isegi tugevalt maitsestatud
roas on selgesti tunda kõik aroomi- ja maitsenüansid.
Mehhiklaste
söögikombed
Toidusse ja söömisesse suhtutakse
Mehhikos tõsiduse ja austusega. Argipäevane põhisöömaaeg leiab
aset hilisõhtul ning algab tavaliselt supiga, mis peaaegu alati
sisaldab tomatit ja spagette ning sageli tortiljaribasid. Supile
järgneb taldrikutäis riisi või keedetud spagette ja alles pärast
seda tuleb põhiroog, mille üks osa on traditsiooniline oahautis või
pannil õliga üle
praetud ja seejärel kahvliga pudruks vajutatud
oalisand
punastest või pruunidest
ubadest . Järelroaks tuuakse
lauale
puuvili või magusa täidisega tortiljad, väga
armastatud on
ka magusad
tarretised , pudingid ja mussid, mis sageli sisaldavad
puuvilju , shokolaadi ja kaneeli. Põhitoiduaine on mais, millest
küpsetatakse õhukese pannkoogiga sarnanevaid lameleibu ehk
tortiljasid. (NB! Hispaanias tähendab tortilla hoopis rohkete
lisanditega munarooga). Tortilja leiab laialdast kasutamist hautiste
ja segude
pakkimiseks , suupisteks, ribadeks lõigatuna
suppide sees
ning muidugi ka lihtsalt leivana.
Tortiljad Mehhiko ja
Tex-Mex köögis
Tex-
Mexi enchilada (entshilada)
on üleni täidisega kaetud, seejärel rulli keeratud ja lõpuks
kastmega kaetult üle küpsetatud pehme tortilja. Mehhikos pannakse
enchilada-täidis lihtsalt kahe tortilja vahele.
Flauta (flau'ta) ehk flööt on ümber vähese lihatäidise
toruks keeratud ja pannil pruunistatud tortilja.
Fajita (fahhita) puhul on tortilja kolm külge volditud
taskuna ümber liha-salsatäidise, neljas külg on
lahtine ; meil
nimetatakse seda pakkimisviisi räpiks.
Kui täidis on tortiljaga ümbritsetud nagu suletud kirjaümbrik, on
see burrito (burito). Õlis keedetud burrito saab nimeks
chimichango (tshimitshango).
Taco (tako) on sõrmesuupiste, mis koosneb tortiljast ja
kastmega
segatud lihast. Krõbe maisitortilja praetakse tako
saamiseks õlis u-
kujuliseks , pehme nisutortilja keeratakse ümber
täidise rulli.
Quesadilla (kesadija) on tortilja pooleksvoltimisel saadud
sändvitsh (topeltvõileib), mida müüakse ja süüakse tänaval
kuumalt või külmalt; täidiseks tavaliselt
hapukoor , juust ja
roheline tshilli.
Tostada (tosta'da) on lahtine tortiljavõileib, katteks
ülepraetud oad või salatileht, juust ja lihalõik.
Tortiljatshipsid ehk totopod on õlis friteeritud maisitortilja
sektorid . Nacho (natsho) on juustu- ja tshillitükikestega
kaetud ning ahjus ülekuumutatud totopo.
Tortiljad on räppide ja
rullide ümbrisena meilgi väga popid, kahjuks on nende hind
transpordikulude tõttu kõrge.
Pannkoogid asendamiseks ei sobi, sest
on moekate suupistete jaoks liiga rasvased, ka pole
kookide tekstuur
ja maitse "see õige". Küllaltki head ja huvitava maitsega
tortiljad saad siin antud retsepti järgi. Küpsetamiseks oleks parim
malmpann, mida saab ka ilma rasvata ajada nii tuliseks, et sellele
tilgutatud vesi enam ei aurustu, vaid hakkab "tantsima".
Paksupõhjalisele teflonpannile kalla mõne millimeetri paksune
veekiht ja hoia panni keskmisest kõrgemal kuumusel, kuni kogu vesi
on
aurustunud . Võta esimene tortilja juba valmis ning toimeta
välkkiirelt kuivale pannile, et kuumus ei jõuaks teflonit
kahjustada. Suurepäraselt sobib ka Soome toode muurinpohjapannu -
suur ja lame kahe käepidemega ümmargune plaat, mida müüakse
grillpanni või -plaadi nime all.
Kõik kommentaarid