Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FRIEDLAND TIMBERS JUHTUMIANALÜÜS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellelt oleksid sina läinud esimesena selgitusi küsima?
  • Millised on suurimad vead süsteemis sinu arvates?
  • Milles on tegelikud probleemid?
  • Mida ta peaks tegema?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Logistika ja kinnisvara õppetool
Friedland Timbers juhtumianalüüs
Globaalse tarneahela juhtimise kodutöö, juhtumianalüüs I
Juhendaja : Tarvo Niine
Tallinn 2009
Vastused Friedland Timbers juhtumianalüüsi küsimustele
  • Kellelt oleksid sina läinud esimesena selgitusi küsima? Miks?
    Mina oleksin esimesena läinud selgitust küsima turundusjuhtilt, küsides miks lepiti kokku tähtajad mida ladu ei võimaldanud. Probleemist on näha, et arvestatud oli ainult tootmistähtajaga, kuid ei võetud arvesse materjali olemasolu või tellmise tähtaegu. Turundusjuht peaks arvestama laoseisuga ja teadma mida müüa ning milliseid tähtaegu lubada. Teisest küljest on küsimus selles kas turundusjuht saab nõudlust mõjutada ning müüa laos jõude seisvat puitu, samas peaks turundusjuht oma hinnakalkulatsioonis arvestama siis kiirtellimuse maksumust ning transpordi kulusid .
    Edasi oleksin uurinud ostujuhtidelt nende tellimise põhimõtete kohta ja välja selgitanud kas nad juhinduvad oma tellimustes otseselt nõudlusest või pelgalt allahindlustest. Nõudlust saab statistika põhjal kindlasti analüüsida ning selle põhjal teha ka varude ostuotsuseid. Selgus, et vähendati kulu materjalidele ostes suuremaid koguseid allahindlustega, kuid ei arvestanud laostamise hinda. Laostamise hinna ja allahindluse summa on kokkuvõttes kallim, kui täishinna maksmine mida ostujuhid ei paista arvestavat.
    Kokkuvõtlikult pidanuksin lõpuks siiski kõik osakonnad läbi käima, et kogu informatsiooni tegevuse ja probleemide kohta kokku saada.
  • Selgita, mis on logistikakulude kasvu põhjuseks Friedlandis.
    Logistikakulude kasvul on mitmeid põhjuseid. Esiteks tuleneb kulude kasv ostuosakonna suurematest tellimiskogustest, mis ei arvesta tegelikku nõudlust, teiseks tekitab kulusid kiirtellimuste esitamine, et tarnida tootmisele neid materjale mida nad kõige kiiremini vajavad ja see suurendab transpordikulusid. Kolmandaks probleemiks on suuremate tellimiskoguste koondamine , mis vähendab laopinna varusid ja tekitab sellega seoses kulusid. Seega varu omamine on kallis ja võtab liiga palju ruumi. Laotöötajad on öelnud, et ostuosakonna liiga suured kogused on tekitanud kulud laopinnaga seoses, kuna vaba laopind on tihtipeale otsakorral ja tekitab seega suuremaid kulusid. Tulevikus võivad kulusid tekitada ka väiksemad tellimuste suurused, kuna sellega kaasneb transpordikulude suurenemine. Samas Kui vähendada korraga tellitavaid koguseid, siis puudujäägid suurenevad ning samuti transpordikulud suurenevad oluliselt.
  • Millised on suurimad vead süsteemis sinu arvates? Milles on tegelikud probleemid? Suurim viga süsteemis seinseb kommunikatsioonis. Nimelt paistab, et kogu osakondade vahelise suhtlemise vahendamisega tegeleb tegevjuht ning osakondade omavahelist suhtlemist ei ole või on aga ei toimi täielikult kuna ei arvestata üldpilti ja seoseid. Iga osakond tegeleb oma kitsa osaga ja ei tea täpselt mida teine teeb. Süsteemi viga on osaliselt ka juhtimises, kuna ettevõtte juhataja ei ole osakondade vahelisele kommunikatsioonile piisavalt rõhku pannud . Lisaks on probleemiks see, et turundusosakond ei ole adekvaatselt analüüsinud nõudlust ning sellest ostu osakonda ning ka tootmisosakonda teavitanud. Nõudluse põhjal tuleks hinnata kas mõne tooraineartikli laos hoidmine on otstarbekas ning milline peaks olema minimaalne kogus mis uue tellimuse ja tarne tasakaalus hoiaks. Teisest küljest on tootmine ebaefektiivne kui töötajatel jääb reaalselt kasutamata tööaeg kuna puudub vajalik tooraine aga on olemas tellimus. Kolmanda probleemina tooksin välja turundusosakonna kokkulepped mis ei arvesta ettevõtte reaalsete võimalustega. Suurklientide teenindamisel on väikese kahjumiga müümine efektiivne juhul kui selle tulemusena on oodata suurlepingut mis kataks kahjumi ning toodaks ka kasumit. Turundusjuht peaks püüdma sõlmida kokkuleppeid mis kasutaksid laos olemasolevaid puiduvarusid.
  • Kas Johann saab olemasoleva info põhjal süüdistada mõnda osakonda konkreetselt? Millist?
    Olen arvamusel, et reaalselt ei saa ühtegi osakonda süüdistada. Kui siis turundusosakonda vett mitte pidavate lubaduste andmise eest ning ostuosakonda isepäiselt tegutsemise eest. Lõppkokkuvõttes jaotub süü siiski kõikide osapoolte vahel, kuna käesoleva juhtumi puhul on tegemist kommunikatsiooni probleemidega. Ja kui "pea ei tea, mida saba teeb" siis näitba see ka juhtimisvigu.
  • Kas Johann oli ise eksinud ? Mida ta peaks tegema?
    Johann oli ise eksinud ettevõtte juhtimissüsteemi üles ehitades. Nimelt selle asemel, et kommunikatsiooni ise vahendada peaks ta kommunikatsiooni erinevate osakondade vahel juhtima ja analüüsima ning kindlustama selle toimimise. Ettevõtte juhutl puudus suur pilt millele erinevate otsuste tegemisel peaksid kõik osakonnad tuginema.
    Mina soovitaksin Johannil kutsuda kokku koosolek kus osaleksid kõik osapoole ning selgitada tekkinud probleeme ja üheskoos otsida neile lahendusi. Ilmselt soovitaksin üle vaadata infosüsteemid, soovitaksin turundusosakonnalt nõudluse analüüsi küsida ning ostuosakonnal otseselt nõudluse analüüsist juhinduda . Turundusosakonnal soovitaksin aktiivselt laos olevate toorainete kasutamisega tegeleda ning tootmisosakonnal koostöös laoga varude vajalik olemasolu garanteerida. Kokkuvõttes soovitaksin hakata kontrollima infovahetust erinevate osakondade vahel, et kogu süsteemi efektiivsemaks muuta. Ükski osakond ei saa tegutseda ilma teiste osakondadega arvestamata.
    4
  • FRIEDLAND TIMBERS JUHTUMIANALÜÜS #1 FRIEDLAND TIMBERS JUHTUMIANALÜÜS #2 FRIEDLAND TIMBERS JUHTUMIANALÜÜS #3 FRIEDLAND TIMBERS JUHTUMIANALÜÜS #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Gerda Aaslaid Õppematerjali autor
    Vastused Friedland Timbers juhtumianalüüsi küsimustele
    Globaalse tarneahela juhtimise kodutöö, juhtumianalüüs I

    Sarnased õppematerjalid

    Kuluarvestus
    74
    doc

    Kuluarvestus

    KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja pü

    Kuluarvestus
    Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele küsimuste vastused
    35
    docx

    Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele küsimuste vastused

    Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele, A.Tulvi Logistika ülesanded ja missioon PTK 1 lk 9-33 LK 15 - Logistika ajaloost; Logistika määratlus, ülesanded ja eesmärgid; Logistika valdkonnad 1. Nimeta ärilogistika peamised ülesanded. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. 2. Mis on ärilogistika missioon? Üldjuhul defineeritakse ärilogistika missiooni järgmiselt: „Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses“. 3. Määratleda logistikat kui valdkonda tarneahela seisukohalt. Logistika määratlus konkreetse tarneahelasse kuuluva ettevõtte seisukohalt on järgmine: „Logistika on ettevõttesse saabuva, seal liikuva ja ettevõttest väljuva materjalivooga seotud tegevuste planeerimine, organiseerimine, teostami

    Logistika alused
    Töövihik-Laondus ja veokorraldus
    288
    doc

    Töövihik: Laondus ja veokorraldus

    Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine

    Logistika alused
    Laondus ja veokorraldus
    114
    doc

    Laondus ja veokorraldus

    Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................

    Laomajandus
    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks
    41
    docx

    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks

    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu ­ materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneae

    Ärilogistika
    LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED
    52
    doc

    LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED

    llKORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on konsolideerimine? Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja

    Laomajandus
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun