kogukulu. KESKMINE KOGUKULU ATC või AC: ATC = TC / TP = TC / Q, kus ATC keskmine kogukulu, TC tootmise kogukulud, TP kogutoodang, Q kogus ATC = AC = TC / TP = TVC + TFC / TP = TVC / TP + TFC / TP = AVC + AFC, kus ATC või AC keskmine kogukulu, TC tootmise kogukulud, TP kogutoodang, TVC kõik muutuvkulud, TFC on kõik püsikulud, AVC keskmine muutuvkulu, AFC keskmine püsikulu. KASUMI MAKSIMEERIMISE KULDREEGEL Tuleks täiendavaid tootmisteguri ühikuid (nt tööjõudu) palgata seni, kuni MRPL MRCL (MCL ehk MFCL) KESKMINE (KOGU PRODUKT) E KESKMINE KOGUTOODANG: APL = ATPL = TP / L, kus AP ja ATP keskmine kogutoodang, ühe töötaja kohta panus; TP- kogutoodang, koguprodukt; L - muutuv töötajate arv. KESKMINE KOGUTULU ATR või AR: ATR = AR = TR / TP = TR / Q real, kus ATR ehk AR keskmine kogutulu, TR kogutulud toodangu müügist, TP kogutoodang, Q real realiseeritud/müüdud kogus. KESKMINE MUUTUVKULU:
vahel (telefon,gaas,vesi). Monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui trul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast ent mingil määral eristatud toodet. Omadused: iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev. Turule on vaba juurdepääs. Ettevõtete arv tööstusharus on suur (toit, riided, mööbel). Nashi tasakaal pole parim tasakaal, kuid on domineeriv tasakaal, mida järgime (vangide dilemma). Tootmistegurite nõudlus on tuletatud nõudlus, st mingi tootmisteguri järele tuleneb vajadus seda kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle ettevõtte tehnoloogiliselt piirangutest ja turu piirangutest ning ettevõtte eesmärkidest. Muutus kogutulust, mis tuleneb ühe täiendava tootmisteguri ühiku palkamisest või tootmisteguri koguse vähendamisest ühe ühiku võrra nimetatakse teguri piirtulu produktiks. Tööjõu pakkumine majapidamised otsustavad, kui palju tööd pakkuda. Majapidamised
0 0 10 20 30 40 50 60 70 Tootmistegur 80 90 X 100 TÖÖ 1) Kandke tabelis toodud punktid joonisele 2) Vastake küsimustele ja täitke lüngad а) Neid jooni nimetatakse Isokvantideks b) Kui mõlema tootmisteguri ühikuhind o 200 raha ning kogukulud on 12000 raha, 60 siis milline on nende tootmistegurite madalaimate kuludega kombinatsioon toote A 300 ühiku tootmiseks? Tehke joonisele vastav kulukõver. 40 c) Seda kõverat nimetatakse Isokulu kõver d) Tootmisteguri Y ühikuhind tõuseb 300 rahale, aga ettevõtte kogukulud jäävad samaks. Kui palju toodangut saab ettevõte nüüd maksimaalselt toota?
2) Kandke saadud arvandmed joonisele (TC,AC ja MC - kõverad) Täitke lüngad joonise põhjal: 3) 5 tonni maasikate tootmise kogukulu RÜ 4) 6 .tonni keskmine kulu on RÜ 5) 9 .tonni maasikate tootmise piirkulu on RÜ 6) Kahaneva piirtootlikkuse seadus hakkab kehtima alates .tonnist Ülesanne 4.20 Talunik kasvatab maasikaid. Tabelis on toodud tootmiskogused kolme tootmisteguri erinevate kombinatsioonide korral. Tööjõu hin 50 kr tund L, tundi Maa, ha väetis, k TP,kg 100 1 50 4000 100 1 100 5000 100 2 50 7000 200 1 50 6000 Kui suured on maa ja väetise ühikuhinnad, kui madalaimate kuludega tootmistegurite kombinatsioon on toodud tabeli esimeses reas? PL= 50kr/h PMAA= ? kr/ha kr/ha PVÄETIS= ? kr/kg kr/kg Mikroökonoomika
tühine Pakkumisseadus: muude tingimust samaks jäädes mida kõrgem on hüvise hind seda suurem on pakutav kogus Kauba pakkumine väheneb kui Kauba pakkumine suureneb kui Toodetava asenduskauba hind Toodetava asenduskauba hind tõuseb langeb Toodetava kaaskauba hind Toodetava kaaskauba hind langeb tõuseb Tootmisteguri hind tõuseb Tootmisteguri hind langeb Mõned tootjad lõpetavad Leitakse efektiivsem tootmise tehnoloogia Uued ettevõtted sisenevad turule hind pakkumin e ülejääk
11 SISENDID JA TOOTMINE TARBIJATEOORIA JA TOOTMISEL SAMA PÕHIMÕTE ÜKK = ISOKVANT EJ = ISOKOST KOGUPRODUKT e KOGUTOODANG TP - mingil kindlal ajaperioodil ettevõttes valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes (naturaalsetes) toodangu ühikutes. ISOKVANT (samatoodangu joon) on joon, mis näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Isokvandi tõus mõõdab piirproduktide suhet. Isokosti tõus mõõdab sisendite hinnasuhet, ETTEVÕTTE KASUM T = TR TC Majanduskasum on alati ajutise iseloomuga RAAMATUPIDAMISLIK e ARVESTUSLIK KASUM (ev
pakkumine) Tootmistegurid - tootmistegurite omanikud saavad tasu ettevõtetelt, kes kasutavad neid tegureid kui tootmissisendeid oma tootmises - Nendeks sissetulekuteks on: tööle makstav palk; kapitalile maksta intress ja maale makstav rent Nõudmine ja pakkumine teguriturul Tootmistegurite nõudlus - tootmistegurite nõudlus on tuletatud nõudlus - tuletatud nõudlus tähendab, et nõudlus mingi tootmisteguri järele tuleneb vajadusest seda kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks - ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle ettevõtte tehnoloogilistest piirangutest ja turu piirangutst ja ettevõtte eesmärkidest. Meie käsitluses on ettevõtte eesmärgiks kasumi maksimeerimie Kasumi maksimeerimine - kasumit maksimeerivad ettevõtted toodavad mahus kus piirtulu on võrdne piirkuluga
5. KULUPÕHINE HINNAKALKULATSIOON: hinna alus on toodangu keskmine muutuvkulu, millele lisatakse teatud protsent, et katta jagamatuid kulusid ja saada kasumit TOOTMISTEGURITE TURG TURG: HÜVISTE e. VÄLJUNDITE TURG: kaubeldakse kaupade ja teenustega TOOTMISTEGURITE e. SISENDITE TURG: kaubeldakse tootmisressurssidega (maa, töö, kapital) MÕLEMIL TURUL firma püüab maksimeerida oma kasumit; firma võib olla kas hinnavõtja või hinnakujundaja TOOTMISTEGURI PIIRKULU (MFC) e. RESSURSI PIIRKULU (MRC): tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutuselevõtuga kaasnev lisakulu MFC = TC / TOOTMISTEGURI HULK HINNAVÕTJA TOOTMISTEGURI PIIRKULU = TEGURI TURUHINNAGA RESSURSSIDE NÕUDLUS: TULETATUD NÕUDLUS, mis sõltub ressursi abil valmistatava toodangu nõudlusest RESSURSI NÕUDLUS sõltub: 1) ressursi abil valmistatava hüvise turuhinnast 2) tootmisteguri tootlikkusest
konkurentsiseadus. Tootmistegurite (ressursside) turg Tootmistegurite ehk ressursiturg on turg, kus ressursside (maa, kapital, töö) omanikud ja ressursside ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressursside nõudlus on tuletatud nõudlus, st ta sõltub antud ressursi abil valmistatava hüvise nõudlusest. Ressursside tuletatud nõudlus sõltub konkreetselt: 1. antud ressursi abil valmistatava hüvise turuhinnast; 2. ressursi ehk tootmisteguri tootlikkusest. Tootmisteguri piirprodukt (MP) on tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutamisel saadud täiendav toodang (ceteris paribus). MP = TP : L, kus TP tähistab firma kogutoodangut ja L kasutatud tööühikuid. Kahaneva piirtootlikkuse seadus vastavalt nimetatud seaduse toimele hakkab selle teguri piirpodukt, mille suurust tootmismahu suurendamise eesmärgil muudetakse, teatud hetkel kahanema, kui teiste tootmistegurite hulk ja tehnoloogia jääb samaks.
· Tootmiseks vajalike ressursside hind · Tehnoloogia tase ja efektiivsus · Tootjate ootused tuleviku suhtes · Tootjate arv turul Pakkumisena käsitleme eelkõige seost pakutava koguse ja hinna vahel. MIDA KÕRGEM ON TOOTE HIND, SEDA SUUREM ON PAKUTAV KOGUS (CETERIS PARIBUS) vt nõudlusseadus mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus Muutused pakkumises : Väheneb kui -asenduskauba hind tõuseb -kaaskauvba hind langeb -tootmisteguri hind tõuseb -mõned tootjad lõpetavad tootmise Suureneb kui -asenduskauba hind langeb -kaaskauba hind tüuseb -tootmisteguri hind langeb -leitakse efektiivsem tehnoloogia -uued ettevõtted sisenevad Graafiliselt saab pakkumise kasvu või kahanemist kajastada pakkumiskõvera nihkega vastavalt paremale või vasakule. Kui pakkumiskõver nihkub hinna poole, siis pakkumine väheneb. Kui kõver nihkub koguse poole siis suureneb.
ja teenuste valmistamisel; vastusvariant b) on küll õige, kuid ei vasta esitatud küsimusele; vastuses d) esitatud viide prognoosile tähendab aga püüdu ette ennustada tulevikku, mis võib osutuda täpseks või vähem täpseks; 8. a) kapital (e kapitali- või investeerimiskaubad) b) maa (e kõik loodusest saadav e kõik loodusressursid) c) kapital d) maa e) töö(jõud) f) kapital 9. b; kapital esineb siin tootmise sisendi e tootmisteguri tähenduses!; 10. b; tootmise sisendi e tootmisteguri tähenduses vaadeldakse nimelt reaalset kapitali e uusi kapitali (investeerimiskaupu); 11. c; 1) maa rent; 2) töö palk; 3) kapital intress; 4) ettevõtlus (e ettevõtlikkus) kasum (kahjum); 12. d; esmajoones võrreldes palgatööga küll riski võtmist, kuid ka äriotsuseid (firma majandusvalikuid) ning uuendusi (innovatsioone); 13. d; piiratud ressursiks on kõik see, mida ei jätku kõigile soovijaile tasuta (0-hinnaga) jagamise korral; 14
Väheneb kui: Suureneb kui: · Kasseti hind langeb · Kasseti hind tõuseb Muutus pakkumises Kassettide pakkumine Väheneb kui Suureneb kui · Asenduskauba hind tõuseb · Asenduskauba hind langeb · Kaaskauba hind langeb · Kaaskauba hind tõuseb · Tootmisteguri hind tõuseb · Tootmisteguri hind langeb · Mõned tootjad lõpetavad · Leitakse efektiivsem tootmise tehnoloogia · Uued ettevõtted sisenevad turule 3.2.4 Liikumine mööda pakkumiskõverat ja pakkumiskõvera nihe
kas nad seda soovivad või ei; ühe inimese tarbimine ei vähenda teisele jäävat hüve kogust; selle kasutamise piirkulu on väga väike. Rahvusvahelises kaubanduses on tuntud Stolperi-Samuelsoni teoreem, mille Samuelson 1941. aastal ta koos Wolfgang Stolperiga Heckscher-Ohlini mudelist tuletas. Teoreem väidab, et tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit ehk küllusliku tootmisteguri hind tõuseb ja napi teguri hind langeb. Teoreem selgitab, miks eksisteerivad majanduses alati teatud huvigrupid, kes ei soovi kaubavahetuse kasvu. Samuelsoni ja Robert Solow 1960. aasta edasiarendus Phillipsi kõverast tuvastas kõrge inflatsiooni ja kõrge töötuse omavahelist seost, mis on makroökonoomikas laiemalt tuntud Phillipsi kõvera selgitus.
suurem kui tootmissisenditele tehtud kulutused. Kasumi valem: Tulu-kulu arvestamine: Raamatupidamislik (kitsas, konkreetses, raamatupidamislikus mõistes) Majandusanalüütiline (laias, üldises, majandusteoreetilises mõistes) Graafiliselt saab tootmisfunktsiooni kujutada isokvantide abil. Isokvant e samatoodangu (samakoguse) joon kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Isokvant näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Keskmine produkt e keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. (AP, ATP) keskmine produkt e kogutoodangu tootmisteguri ühe ühiku kohta kajastab mingi(muutuva) tootmissisendi keskmist tootlikkust: Piirprodukt e piirtoodang on täiendav toodang (MP), mida saadakse tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutamisel.
võimalikku tootmiskulu. Esinevad aga ka olukorrad, kus informatsiooni mitteomamisel on teatud süstemaatiline põhjus, mis omakorda halvendab turu kui majandusmehhanismi toimimist." (Näiteks: infotõrg meditsiinisektoris). Tööpuudus Majanduspoliitika üheks eesmärgiks on täishõive tööjõu osas. Täishõive on olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud ja majandus toimib loomuliku tööpuuduse tingimustes, s.o. 4- 6% töötuid. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Tööpuudus riigis viitab potentsiaalselt võimalikule, kuid tegelikkuses mittetoimivale majandustegevusele. Töötuseks nimetatakse sellist olukorda, kus tööealised inimesed, kes on võimelised tööd tegema ja soovivad tööd teha, ei leia tööd. Reeglina muutub töötuse olukord koos majandustsükli faasidega. Tööpuuduse statistiline arvestus toimub Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ning Majanduse ja
mastaabiefektiks. Kui toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga, siis loetakse mastaabiefekti püsivaks e. konstantseks. Kui toodangu maht kasvab ennaktempos võrreldes sisendite kasvuga, siis on tegemist kasvava mastaabiefektiga. Kui toodang suureneb vähem kui sisendite maht, siis on tegemist kahaneva mastaabiefektiga. Isokvandi kaldenurk määrab otseselt ära nn. tehnilise asenduse piirnormi e. piirmäära. Sisuliselt näitab see ühe tootmisteguri ühikute arvu mis on vajalik teise teguri ühe ühiku asendamiseks (toodangu samaks jäädes). Tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm avaldub valemiga: PANLK = MRTSLK = - Delta K/Delta L Kus PANLK, MRTSLK on tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm; Delta K - kapitali koguse muutus; Delta L - tööjõu koguse muutus Tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm avaldub valemiga: PANLK = abs(Delta K/Delta L) , kus - PANLK on tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm,
Majandusteaduste alused. 1. kt 81/100 1. Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul ülejäägi. Valge 2. Optimaalne tootmismaht on sel, kus piirkulu võrdub piirtuluga. Õige 3. Majandusliku ratsionalismi üheks põhieelduseks on täiusliku konkurentsi olemasolu. Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb. Õige 7. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siis on A ja B asenduskaubad. õige 8. Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. õige 9
· Teiste toodete hind · Tootmiseks vajalike ressursside hind · Tehnoloogia tase ja efektiivsus · Tootjate ootused tuleviku suhtes · Tootjate arv turul Pakkumisena käsitleme eelkõige seost pakutava koguse ja hinna vahel. Pakkumisseadus mida kõrgem on toote hind, seda suurem on pakutav kogus. Nõudlusseadus mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. Muutus pakkumises: Väheneb kui: - Asenduskauba hind tõuseb - Kaaskauba hind langeb - Tootmisteguri hind tõuseb - Mõned tootjad lõpetavad tootmise Suureneb kui: - Asenduskauba hind langeb - Kaaskauba hind tõuseb - Tootmisteguri hind langeb - Leitakse efektiivsem tehnoloogia - Uued ettevõtted sisenevad Pakkumise kasv ja kahanemine: · Analüüsi käigus tuleb eristada: - Muutust nõutavas (pakutavas) koguses - Muutust nõudluses (pakkumises) Tasakaaluhind hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad.. Tasakaaluhinna
TOOTMISTEGURITE HINNA KUJUNEMINE Tootmistegurite omanikud saavad tasu ettevõtetelt, kes kasutavad neid tegureid kui tootmissisendeid oma tootmises Nendeks sissetulekuteks on: o Tööle makstav palk o Kapitalile makstav intress o Maale makstav rent Tootmistegurite nõudlus Tootmistegurite nõudlus on tuletatud nõudlus Tuletatud nõudlus – tähendab, et nõudlus mingi tootmisteguri järele tuleneb vajadusest seda kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks Ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle ettevõtte tehnoloogilistest piirangutest ja turu piirangutest ja ettevõtte eesmärkidest o Meie käsitluses on ettevõtte eesmärgiks kasumi maksimeerimine Kasumi maksimeerimine Kasumit maksimeerivad ettevõtte toodavad mahu, kus piirtulu on võrdne piirkuluga
Ränne ja rändepoliitika Tööjõu mobiilsus: terminid Tööjõu liikumist iseloomustab kaks mõistet: mobiilsus ja ränne. •Mobiilsuse all mõistetakse tavaliselt igasuguse töö kui tootmisteguri liikumist ühest regioonist (sisaldab ka riigist riiki liikumist) teise (ingl.k. interregional mobility) või ühe regiooni sees (intraregional mobility). •Ränne on inimeste ruumiline liikumine, millega kaasneb elukoha vahetus. Seega eristub ränne mobiilsusest püsivama iseloomu poolest. Migrandid põhjuste järgi Majandusmigrandid – Vaestest riikidest, peamiselt põllumajandus taustaga. Peamine
Test 4 ettevõtteteooria 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene 9. Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust
Rent on sissetulek, mida makstakse maa ja loodusvarade kasutamise eest. Töö on kõige olulisem tootmistegur, moodustades 70 protsenti kogu sissetulekust. Majapidamiste omanduses olevast kapitalist on kõige suurema osatähtsusega majad, milles majapidamise liikmed elavad. Tootmistegurite hinnad kujunevad teguriturul. Nende hindade mõistmiseks on hea kasutada nõudmise ja pakkumise mudelit. Nõutava tootmisteguri kogus sõltub tootmistegurite hindadest. See tähendab, et nõutava töö kogus sõltub palgamäärast, nõutava kapitali kogus sõltub intressimäärast ning nõutavad maa kogus sõltub rendist. Seega, kui tootmisteguri hind langeb, siis selle teguri nõutav kogus suureneb. Joonisel 11.1 iseloomustab tootmistegurite pakkumist kõver S. Tasakaaluhind kujuneb välja tootmistegurite nõudluse ja pakkumise kõverate lõikepunktis. Seega oleks tasakaalupunktis
seega samatoodangujoone kõikides punktides on tootmisfuntsiooni väärtused võrdsed isokvandi omadusi: isokvandid on nõgusad erinevad samatoodangujooned omavahel ei lõiku. Seega vastab kindlale tootmistasemele parajasti üks samatood suuremate toodangu mahule vastav samatoodangujoon paikneb koordinaatide alguspunktist kaugemal samatoodangujoone kõigis punktides on tema puutjua tõus negatiivne st ühe muutuja kasvades teine muutuja kahaneb ühe tootmisteguri kulu suurendamisel võib tootmismaht jääda m kui teise tootmisteguri kulu kahaneb tootmishakt y=13 ei muutu, kui samaaegselt suurendada tööjõuväärtuselt l1 väärtuseni l2 ja vähendada kapitali vä isokvandid on majandusteeroa kohaselt langevad ja nõgusad kõverad langev kalle on tingitud eeldusest , et kapital ja tööjõud asnedavad teinetesit- kui kapital väheneb siis tuleb tööjõu
Test 4 – ettevõtteteooria 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene 9. Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust
tootmist jätkama. Normaalkasum peab võrduma vähemalt sissetulekuga, mida ettevõtja võiks saada, kui ta investeeriks oma raha mujale Koguprodukt e kogutoodang on ettevõttes tootmisteguritega mingil kindlal ajaperioodil valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes (naturaalsetes) ühikutes. 15 Keskmine produkt e kogutoodang tootmisteguri ühe ühiku kohta kajastab mingi (muutuva) tootmissisendi keskmist tootlikkust ning leitakse koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud tootmisteguri hulga jagatisena. Piirprodukt on tootmisteguri üheühiklise muutusest tulenev toodangu koguse muutus. Püsikulud on kulud, mis ei muutu koos toodangu mahu muutumisega ning esinevad ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Muutuvkulud on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui toodangu maht muutub.
ja tegevusvaldkondade koordineerimine) Ettevõtte liigitus: Ettevõtte haruline kuuluvus- tegevus ala Ettevõtte suurus väike (kuni 50 (100) töötajat),- keskmine (50 (100) - 500 (1000) töötajat) - suur (üle 500 (1000) töötaja) Ettevõtlusvorm (reguleeritud seadusandlusega) Eesmärgipüstitus Asukoht Tehnilis- majanduslik struktuur Valdava tootmisteguri järgi- töö e. personalimahukad ettevõtted - seadme e. kapitalimahukad ettevõtted - materjalimahukad ettevõtted - energiamahukad ettevõtted Valmistamisprintsiibi järgi - üksiktootmine, - korduvtootmine Valmistamismeetodite järgi – vooltootmine, - töökojatootmine 13. Tootlikkuse olemus ja selle hindamine Produktiivsus = tööviljakus. Vähesega rohkem ära teha. Valem: Tootlikkus= väljund/ sisend 14
koguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Autonoomne tarbimine väljendab füsioloogilistele vajadustele vastavat Kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel saadavat toodangu kasvu tarbimist, mis ei sõltu tulude suurusest. Indutseeritud tarbimine nimetatakse mastaabiefektiks ja see võib olla kas konstantne, kasvav väljendab tarbimist, mis ületab tulusid ja saab toimuda kas säästude või või kahanev. Muutuva tootmisteguri ühikulisest juurdekasvust tulenevat laenude arvel. Elatusstandardiks kitsamas mõttes loetakse elatustaset, toodangu juurdekasvu nimetatakse antud tootmise sisendi piir- ehk mida teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv üksikisik vajab enda ja oma pere marginaalproduktiks Kasum kogutulu ja kogukulu vahe Omahind - elatamiseks Investeerimine on pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav
e) Majanduslanguse tulemusena inimeste sissetulekud vähenevad. VASTUS: a) Pered otsustavad rohkem lapsi saada. Selle tulemusena tekib nõudlus mahukamate autode järgi ehk siis mahtuniversaalide järgi. Turul tekib olukord, kus nõudlus nimetatud toote suhtes suureneb. Nõudluskõver nihkub paremale. Illustreeritud järgmise joonisega. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Pakkumist vähendatakse, kuna tootmisteguri hind suurenes. Pakkumiskõver nihkub vasakule. Illustreeritud järgmise joonisega. c) Leiutatakse uus tehnoloogia, mis võimaldab efektiivsemalt toota. Selle tulemusena pakkumine suureneb, kuna hüvise tootmiskulud vähenevad. Tootja suudab igal konkreetsel hinnatasemel seda hüvist rohkem pakkuda. Pakkumiskõver nihkub paremale. Illustreeritud järgmise joonisega. d) Universaalkerega autode hinnad tõusevad
Kommertspankade laenud • reservidest ülejäävad hoiused laenatakse välja laenud = D – r*D • Majapidamiste otsused määravad hoiuste ja sularaha suhte: c = CU/D M0 ja M1 seosed M1/M0 = CU + D / CU + R | :D rahavõimendi fi= c + 1 / c + r M1 = rahavõimendi (fi)M0 Vahetusvõrrand M*v = P*Y M- raha hulk v- raha ringluskiirus P- hinnatase Y- reaalne SKP PY- nominaalne SKP Rahaturu tasakaal Ms = MD = PY/v Ms = MH = MD Tööturg Tööpuudus- tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus Töötus • Rahvusvaheline definitsioon ◦ ILO (International Labour Organisatsion) metoodika- kogutud ja arvutatud töötuse näitajad ◦ Eestis ILO metoodikaga tööjõu-uuringud (ETU) ◦ 1995-1999 1x aastas, alates 2000 1x kvartalis • Rahvuslikud definitsioonid ◦ Riigi tööturuametis registreeritud töötud ◦ Töötu abiraha saajad (tingimused) Töötaja- isik, kes uuritava perioodi jooksul:
keskmisest, oleks ta alla viinud keskmise. Ehk siis kui graagikul MP on AP-st kõrgemal, kisub ta ka AP-d üles. Kui MP hakkab graafikul AP-st allapoole minema, kisub ta ka AP alla (joonis 5.1 pealt). Lühiperioodil vaadatakse: *kogukulu (TC) *fikseeritud ehk püsikulu (TFC) *muutuvkulu (TVC) *keskmised kulud (ATC, AFC, AVC see on kulu ühe toodangu tootmiseks). Piirkulu (MC) kogukulu suurenemine ühe täiendava ühiku tootmisest. Piirprodukt (MP) kogutoodangu muutus, mida põhjustas tootmisteguri muutus ühe ühiku võrra (võeti täiendavalt juurde üks tööline ja selle tõttu suurenes kogutoodang). Kahaneva tulu seadus võtad juurde töötajaid järjest, iga järgnev töötaja ei tõsta toodangut järsku enam niipalju kui esimesed töötajad. Töötajate juurdevõtmisega hakkab toodang vähenema see selle tõttu, et ei võeta juurde kõiki ressursse, vaid ainult ühte. Lühiperioodi ja pika perioodi vahe: lühiperiood on selline ajavahemik, kus vähemalt
erinevused tulutasemetes. Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L) Solow mudeli eeldused: - kapital ja tööjõud on omavahel asendatavad tootmistegurid; - tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev; - konstantne mastaabiefekt. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon on Y = F(K,L,A) = AKL1-, 0 < < 1, kus Y on kogutoodang (reaalväärtuses), K on kapital, L tööjõud, A on tehnoloogiaalane know-how (ka tootmistegurite ühistootlikkus). Kogutoodangu kasv on väljendatav järgmiselt: Y/Y = A/A + K/K + (1-)L/L. Konstantne mastaabiefekt (constant economies on scale): F(zK,zL) = A(zK)(zL)1-, F(zK,zL) = zAKL1- = zY.
muutuvressurss:osa ressurssidest mille kasutatavat kogust lühiperioodi jooksul saab muuta. 8) Kogutoodang,keskmine toodang,piirtoodang Kogutoodang (total product TP) ettevõtte poolt toodetava hüvise kogus Keskmine toodang (average product AP)- ettevõtte kogutoodang ühe kulutatud teguriühiku kohta APL Piirtoodang (marginal product MP)- toodangumahu muutus ühe tootmisteguri suurendamisel ühe ühiku võrra, teise teguri koguse samaks jäädes. MPL= 9) Kahaneva piirtootlikuse seadus Kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse,siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisengi ühikust saadav lisatoodang vähenema. (Lisades inimesi tööle, suureneb tootlikus ja mingil hetkel hakkab vähenema) 10) Lühiperioodi kogukulu jagunemine püsi- ja muutuvkuludeks TC= FC+VC
Selleks, et muffinite tarbeks vajalikud toorained osta, võtab Mari raha enda hoiuppõrsast. Kuhu ta on kõrvale pannud poole oma saadud igakuisest taskurahast. Kuna Mari on varem koos emaga kodus muffineid enda tarbeks küpsetanud, siis omab ta vajalikke teadmisi.. Koolis on klientideks koolikaaslased, õpetajad ja teenindav personal. Mari küpsetas 40 muffinit ning müüs kõik toodangu maha. 4. Selgita käsitluse ,,piiratud ressursid'' sisu tootmisteguri maa ( kõige laiemas tähenduses) näitel. Kui käsitleda maad tootmistegurina, siis tuleb seda vaadata taastuvate ja mittetaastuvate ressursside seisukohalt. Kui taastuvaid ressursse saab korduvalt kasutada teatud aja tagant. Siis piiratud ressursid on need, mille ära kasutamisega täna jätame tulevased põlved neist ilma. Nende kulka kuuluvad enamus maavarasid, näiteks maagaas, nafta, kivisüsi, põlevkini jt. 5. Selgita mõiste `'nõudlus'' sisu ühe kestvuskauba näitel.
Nii kapital,tööjõud kui ka tehnoloogia ületavad riigi piire. Oletame, et meil on tegemist tisleriga, kes toodab mööblit riigis A, mis on tuntud oma mööblitööstuse poolest. Sellisel juhul saab näiteks riik B osta mööblit riigist A ja meil on tegemist rahvusvahelise kaubandusega. Kui aga riigi A tisler tuleb riiki B oma mööblit tootma, siis võimaldab see riigi B tarbijatel seda mööblit osta ilma, et oleks tegemistrahvusvahelise kaubandusega. Töölise kui tootmisteguri liikumine ühest riigist teise asendas rahvusvahelise kaubavahetuse. Seega võib tootmistegurite liikumist ja rahvusvahelist kaubandust pidada teineteise asendajaks. Tootmistegurite liikuvuse olulisust on võimalik iseloomustada ka David Ricardo lihtsa suhtelise eelise mudeli abil. Tuletame meelde, et suhteline eelis iseloomustab seda, et kui me suudame toota midagi suhteliselt efektiivsemalt kui partnerriik, siis saame spetsialiseeruda selles valdkonnas
erinevused tulutasemetes. Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L) Solow mudeli eeldused: - kapital ja tööjõud on omavahel asendatavad tootmistegurid; - tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev; - konstantne mastaabiefekt. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon on Y = F(K,L,A) = AKL1-, 0 < < 1, kus Y on kogutoodang (reaalväärtuses), K on kapital, L tööjõud, A on tehnoloogiaalane know-how (ka tootmistegurite ühistootlikkus). Kogutoodangu kasv on väljendatav järgmiselt: Y/Y = A/A + K/K + (1-)L/L. Konstantne mastaabiefekt (constant economies on scale): F(zK,zL) = A(zK)(zL)1-, F(zK,zL) = zAKL1- = zY.
rahvusvahelisel hinnasuhtel kohanduda). Riigis A on toote suhteline hind enne kaubavahetust madalam ning tal on suhteline eelis. Pärast kaubavahetuse algust tõuseb seal ka kauba hind --> ekspordisoov. Riik B soovib sama hinnaga importida kaupa riigist A --> impordisoov > ekspordisoov. Üleliigse nõudluse likvideerib hinna kohandumine. Kui hind tõuseb liiga palju, siis nõudlus kahaneb, aga pakkumine kasvab. Rybczynski teoreem -- Muutumatute maailmaturu hindade tingimustes toob ühe tootmisteguri pakkumise kasv riigis A kaasa selle riigi toodangu kasvu valdkondades, kus kasutatakse intensiivselt antud ressurssi. Heckscher-Ohlin-Samuelsoni ehk tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem -- riikides, kus palgatase enne kaubavahetuse algust oli kõrge, toob kaubavahetuse algus kaasa selle alanemise ja neis riikides, kus see algul oli madal, hakkab palgatase tõusma. Olgu riik A kapitalikülluslik ja tööjõuvaene. Seega riigis A on esialgu kõrged palgad ja rent ehk
Ükskõiksuskõver samakasulikkuse kõver, nivoojoon, mis esitab kõik- võimalikud X ja Y suuruste paarid, kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga. 30. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q = f (K,L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on LK = -1,5. Selgitada, mida see tähendab. Asendatavuse piirmäär näitab ligikaudselt, kui suur kogus tootmistegurit Y on asendatav tootmisteguri X ühe ühikuga antud koguste juures (punktis (x0,y0)). LK - kapitalimahutuste suurendamisel K ühikult L ühikule tuleb tootmismahu säilitamiseks tasemel Q = F (K,L) ühikut tööjõukulutusi vähendada 1,5 ühikut. 31. Olgu U = f (x, y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Mis on kaupade X ja Y asendatavuse piirmäär? Mida tähendab, et yx =-3?
4) Inflatsioon on nii või teisiti seotud tööpuudusega. Ta mõjutab negatiivselt investeeringuid ja selle kaudu majanduslikku kasvu Täishõive on olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, st. majandus toimib loomuliku tööpuuduse tingimustes. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmistegureid. Kui ressursse ei kasutata täielikult on tegemist osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Töötuse liigid: Friktsionaalse e. siirdetöötuse Struktuurset töötust Tsükliline töötus Hooajaline (sesoonne) töötus Varjatud töötus Majandustsükkel on tegeliku RKT perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes ning positiivsete ja negatiivsete lõhede vaheldumine, mis jaguneb languse ja tõusu faasiks. Majanduse tsüklilise arengu põhjuste üle on majandusteadlased palju pead murdnud
4) Inflatsioon on nii või teisiti seotud tööpuudusega. Ta mõjutab negatiivselt investeeringuid ja selle kaudu majanduslikku kasvu Täishõive on olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, st. majandus toimib loomuliku tööpuuduse tingimustes. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmistegureid. Kui ressursse ei kasutata täielikult on tegemist osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Töötuse liigid: Friktsionaalse e. siirdetöötuse Struktuurset töötust Tsükliline töötus Hooajaline (sesoonne) töötus Varjatud töötus Majandustsükkel on tegeliku RKT perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes ning positiivsete ja negatiivsete lõhede vaheldumine, mis jaguneb languse ja tõusu faasiks. Majanduse tsüklilise arengu põhjuste üle on majandusteadlased palju pead murdnud
elekter, kütus, mille koguseid saab muuta lühikese aja jooksul. Nende eristamine võimaldab kasutusele võtta mõisted lühiperiood ja pikk periood. Lühiperiood on selline ajaperiood, millal vähemalt üks tootmisteguritest ei muutu. Pikk periood on selline, kuis kõik tootmistegurid muutuvad. Kogutoodang on ettevõttes toodetud väljundi (kauba) üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes ühikutes. Keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. Piirtoodang on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava muutma tootmisteguri kasutamisel. Tootmiskulud Kõik ettevõtte poolt tootmiseks tehtavad kulud ehk kogukulud jagunevad muutuvkuludeks ja püsikuludeks. Suur osa firma kuludest sõltub sellest, kui palju toodetakse. Toodangumahust sõltub vajadus tooraine, tööjõu jne järele. Seega ka kulutused neile tootmisteguritele kasvavad toodangumahu kasvades. Selliseid toodangumahu muutudes muutuvaid kulusid nimetatakse
Üldiselt kehtib reegel, et kui toormaterjali transport on kallim, kui lõpptoodangu oma, siis ettevõte peaks tehase ehitama võimalikult lähedale toormaterjalile ning vastupidi. 34. Tootmistegurite optimaalne kombinatsioon Eeldame, et pikal perioodil on kõik tootmistegurid muudetavad. Seega saab ettevõte valida, milliseid tootmistegurite kombinatsioone ta kasutab. Tootmistegurite kombinatsioon on optimaalne siis, kui kahe erineva tootmisteguri toodetud piirtoodangu suhe kuludesse on võrdne. Kui ettevõte kasutab palju ühte tootmistegurit ja vähe teist hakkab kohe toimima ka kahaneva piirtootlikkuse seadus. 35. Kogutulu, keskmine tulu ja piirtulu Kogutulu on ettevõtte toodetud kogutoodangu müügist saadud raha mingi ajaperioodi jooksul. Keskmine tulu on tulu, mida ettevõte saab keskmiselt ühe müüdud ühiku kohta. Piirtulu on lisatulu, mida saadakse ühe täiendava tooteühiku müügist.
maad. Tavapäraselt kasutatakse tootmisfunktsiooni analüüsides kahte tootmistegurit: tööd ja kapitali. Lihtsustusena liidetakse maa kapitaliga. Tööstuses ja teeninduses on see ka sobiv lihtsustus, sest maa kui tootmise sisendi osatähtsus on väga väikene. Ent maa ja kapital ei ole siiski samastatavad, seda eelkõige põhjusel, et kapitali on võimalik akumuleerida, maad aga mitte. Seega on põllumajandusliku tootmisfunktsiooni koostamisel oluline hinnata lisandunud väärtust kui kolme tootmisteguri funktsiooni/panust. Kui jätta üks neist teguritest, näiteks maa kui tootmise sisend tootmisfunktsioonist välja on tulemuseks töö ja kapitali osatähtsuse ülehindamine. Tootmisfunktsiooni analüüsi vajalikkus nii üksiku ettevõtte tasandil ja sektori kui terviku iseloomustamiseks võimaldab teha tulevikkuvaatavaid otsuseid tootmistehnoloogia muutmise osas. Käesolevas analüüsis lähtutakse põllumajandussektori keskmistest näitajatest taimekasvatuse tootmistüübi näitel. Seega
tootmiskogus suureneb. Positiivne mastaabiefekt (ka lihtsalt mastaabiefekt) omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Sageli on tootmistegurid üksteisega asendatavad, kuid mitte täielikult. Neoklassikaline funktsioon-ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral. Seda milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehniliste andmete piirmäär. Toota minimaalse kuluga ehk mis asuks nullpunktile võimalikult lähedal samakulujoontel. Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt osutubki optimaalseks tegurikomplektiks fikseeritud ressursside juures. Iga optimaalse tegurikomplekti korral tegurihindade
vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Usaldusühing äriühing, kus vähemalt üks osanik vastytab ühingu kohustuste eest oma varaga. Ülejäänud oma sissemaksete ulatuses. Vastavalt vastutuse määraale räägitakse täis- ja usaldusosanikest. Osaühing ja AS piiritletud vastutusega, riigi pool tsätestatud miinimumkapitali nõue. OÜl 40 000 krooni ja ASil 400 000 krooni. 4. Tehnilis-majanduslik struktuur 1. Valdava tootmisteguri järgi kõige suurem efekt saavutatakse seal, kus kulud on suuremad Töö e pesronalimahukad palgakulude kõrge osakaal tootmiskuludes Seadme e kapitalimahukad amortisatsiooni ja intressikulude kõrge osakaal Materjalimahukad tooraine ja materjali osatähtsus kõrge Energiamahukad energiatarbimise kõrge tase 2. Valmistamis printsiipide järgi
Nii kapital, tööjõud kui ka tehnoloogia ületavad riigipiire. Oletame, et meil on tegemist tisleriga, kes toodab mööblit riigis A, mis on tuntud oma mööblitööstuse poolest. Sellisel juhul saab näiteks riik B osta mööblit riigist A ja meil on tegemist rahvusvahelise kaubandusega. Kui aga riigi A tisler tuleb riiki B oma mööblit tootma, siis võimaldab see riigi B tarbijatel seda mööblit osta ilma, et oleks tegemist rahvusvahelise kaubandusega. Töölise kui tootmisteguri liikumine ühest riigist teise asendas rahvusvahelise kaubavahetuse. Seega võib tootmistegurite liikumist ja rahvusvahelist kaubandust pidada teineteise asendajaks.
käive,bilansimaht. Suuruse järgi liigitamisel on aluseks kõige sagedamini töötajate arv Alla 10- mikroettevõte 10-49 väikeettevõte 50-249 keskmise suurusega ettev. Üle 250 töötaja suurettevõtted III ettevõtlusvormi järgi FIE-otsene materjaalne vastutus AS OÜ Täisühing Usaldusühing AS ja OÜ sissemakse kohustus, saab asutada min. Üks isik, piiratud vastutus Täisühing ja usaldusühing- min 2 asutajat, sissemakse kohustust ei ole IV- Valdava tootmisteguri järgi Personalimahukad- ettevõtted, kus on palju inimtööjõudu. Seadmemahukad- palju seadmeid, neid iseloomustab amortisatsiooni ja intressikulude kõrge osakaal tootmiskuludes. Materjalimahukad- tooraine ja materjalikulude osakaal on kõrge Energiamahukad- energiatarbimise kõrge tase V Valmistamisprintsiipide järgi Üksiktootmine- ainult üks eksemplar- laevad, kinnisvara Korduvtootmine- samaliigilist toodet toodetakse rohkem kui üks eksemplar PERSONALIMAJANDUS
Kui muutub d (elastsuskoefitsient) muutub kaldenurk Keerulisem pakkumise funktsioon: Qs = f ( Pg , Cg , a1 , a2 ... an , j1 , j2 ... jm , R, A, Pe g ( t + 1) ) 20 Teised tegurid, faktorid, peale hinna, millest oleneb pakkumine (pakkumiskõvera nihke põhjustajad): · tootmiskulu muutus tootmisteguri hinnas muutus tehnoloogias organisatsioonilised muutused · valitsuse poliitika · alternatiivsete toodete tootmise efektiivsus (nende hind, tootmiskulu) · ühiselt pakutavate kaupade tootmise efektiivsus · looduslikud sokid jt. ettenägematud sündmused · tootjate eesmärgid 21
Keskmine enamsaak leitakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi ressursside kohta. 2.4. Efektiivsuse väljundid Tehnoloogiaefekt – kui muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav või kahanev muutus. Tehnoloogiaefekti üldine suund väljendab muutust, mille korral samatootekõver nihkub koordinaattelgede alguspunkti suunas, st mõlema (kapitali ja tööjõu) tootmisteguri kasutus väheneb. Mastaabiefekt – kõikide tootmissisendite võrdne muutus tingib toodangu mahu kas samaväärse, kasvava või kahaneva muutuse. Struktuuriefekt (sünergeetiline efekt) toimib mitme teguri üheaegsel muutmisel, kusjuures ühisefekt ületab üksikefektide summa (nt tootmise intensiivistamine). 3. MATERJALIRESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Taimekaitsevahendite liigitus
et hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule. V 13.Nõudmise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on tootjate poolt pakutav kogus. V 14.Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta. V 15.Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiedava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. T 16.Kui nõudmine ei muutu mitte hinna, vaid muude nõudmist kujundavate tegurite mõjul, siis on tegemist nõudmise struktuuri muutustega. T 17.Miiniumhinna kehtestamine põhjustab turu puudujäägi. V 18.Mikromajandusteoorias käsitletakse peamisenõudluse mõjutajana tarbijate soove. V 19.Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist kaugemale. V 20.Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda
suhtes ning määrab protseduure, mida tegelikult ei ole ravimiseks vaja ning mida ta individuaalse arvlemise korral võib-olla ei oleks söandanud teha. Moraalirisk viib situatsioonini, kus ostjad soovivad tasakaalukogusest rohkem osta ja müüjad rohkem müüa. Vahetus ei ole kummalegi poolele efektiivne, sest kannatab kvaliteet ja tasuvus. TURUTASAKAAL Walras' tasakaal. Üldise tasakaaluteooria idee seisneb selles, et iga hüvise (ja tootmisteguri) turul kujuneb välja nõudlusja pakkumiskõverate lõikepunktis tasakaal kindla hinna korral. See hind aga mõjutab nõudluse ja pakkumise kujunemist teistelgi turgudel. Seega on üleüldine tasakaaluseisund võimalik ainult juhul, kui kõigi hüviste turud on üheaegses tasakaalus. Üldise tasakaalu teooria käsitleb tasakaalu bilansilise tasakaalu mõttes. LOENG 10 okt 2011 Ressursside piiratus. MAKROÖKOOOMIKA
annaabi.ee 
