Väliskaubandusteooria (0)

VÄLISKAUBANDUSTEOORIA
I kontrolltöö konspekt
Positivistlik majandusteooria – käsitleb kuidas majandussüsteem tegelikult funktsioneerib ning kuidas selle fundamentaalsete koostisosade muutused seda mõjutavad. Deskriptiivne lähenemine; sõltumatu eetilistest hinnangutest.
Normatiivne majandusteooria – õpetus sellest, kuidas majandussüsteem peaks funktsioneerima. Käsitleb väiteid, mis on loogilised tuletised teatud eeldustest; üleüldise heaolu kontroll.
ÜLDISE TASAKAALU MUDEL
Üldise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus tootmine, tarbimine, hinnad ja järelikult ka rahvusvaheline kaubandus on üheaegselt tasakaalus.
Lihtsustavad eeldused:
1) Kõik majanduses osalejad lähtuvad ratsionaalsest käitumisest;
2) maailmas eksisteerivad vaid kaks riiki, mis kauplevad vaid kahe kaubaga;
3) suhteliste hindade kasutamine;
4) mõlemas tööstusharus on täiuslik konkurents ja tootmises puudub ülevooluefekt/välisefekt.
5) tootmistegurid on vabalt liikuvad mõlema tööstusharu vahel ühe riigi raames;
6) ühiskonna samasuskõverat saab esitada üksikindiviidide samasuskõverate summana.
Kombineerides pakkumist ja nõudmist leitakse tootmise ja tarbimise maht ning määratakse hinnad.
Autarkia – olukord, kus riik ei osale rahvusvahelises kaubanduses.
MERKANTILISM
Majandusteooria, mis seob riigi rikkuse selle riigi kaubavahetuse käibega. Kaubavahetuses teiste riikidega peab ületama eksport pidevalt importi (positiivne kaubandusbilanss ) ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Ühe riigi tulu väliskaubandusest toob teisele kaotuse.
Absoluutne eelis (ADAM SMITH)
Teooria, mille kohaselt erinevad riigid võivad toota kaupu ja teenuseid erineva efektiivsusega. Riigid spetsialiseeruvad tootmistingimuste alusel ja igaüks hakkab tootma neid kaupu, milliseid toodab efektiivsemalt.
1) loomulik ehk looduslik eelisseisund, mille tekkepõhjuseks on soodsad looduslikud tingimused;
2) omandatud eelisseisund, mille põhjuseks on tehnoloogia , tööoskuste ja vilumuste kõrge tase.
Veel lihtsustavaid eeldusi:

• tootmistegurid ei saa riikidevaheliselt liikuda ( immigratsioon , multinatsionaalsed korporatsioonid)
  
• tööjõud on ainus tootmistegur
  
• tootmisprotsessis on püsiv mastaabiefekt kogutoodangu ja rakendatava töö vahel.
  

Suhteline eelis (D. RICARDO )
Mis juhtub juhul, kui üks riik omab absoluutset eelisseisundit kõikide kaupade ja teenuste alal? Riik peab eksportima kaupu, millede tootmises on suhteline eelisseisund ja importima kaupu, millede tootmises on suhteline mahajäämus.
RIIK A
RIIK B
KAUP S
6
1
KAUP T
4
3
Suhteline eelis (ühes töötunnis toodetud toodete arv):
A: 6S = 4T >>> S=2/3T >>> T=1,5S Kaupa S on kasulikum toota riigis B, kaupa T
B: 1S = 3T >>> S=3T >>> T=1/3S on kasulikum toota riigis A.
Kasu kaubandusest: Riigi A kasu, kui saab rohkem kui 1/3 S 1T
eest, riigi B kasu, kui annab vähem kui 1/3 S 1,5S 1T eest.
Kauba S suhteline hind: kauba tootmiseks vajaliku töö maksumus = riigi palgataseme (Wa/b) ja tööaja korrutis.
Hs = Wa x Sa tunnid = Wa x 6 Riigis A maksab üh/kaupa S 1,5T, riigis B
Ht= Wa x Ta tunnid = Wa x 4 maksab üh/kaupa S 1/3T.
Hs/Ht riigis A = (Wax6/Wax4) = 1,5
Hs/Ht riigis B = (Wbx1/Wbx3) = 1/3
Tulu rahvusvahelisest kaubandusest:
Toob kaasa tootjate spetsialiseerumise, nende tootlikkuse kasvu ja maailmamajanduse kogutoodangu kasvu.
Senikaua kuni rahvusvaheline hind asub Riik A saab rohkem tulu, kui hind asub 1/3
kahe riigi suhteliste hindade vahel saavad lähedal, B saab rohkem tulu, kui hind oleks
mõlemad riigid kaubandusest kasu. 1,5 lähedal.
Selle teooria miinused:

• määrab ära kaubavahetuse, mille aluseks on erinevad suhtelised töökulud, kuid puudub selgitus , miks töökulud erinevad;
  
• mudelis on vaid kaks riiki, kaks kaupa ja üks tootmistegur – töö;
  
• eeldab, et tooteühiku valmistamiseks vajalikud kulud on püsivad.
  

HECKSCHER -OHLINI TEOORIA (tootmistegurite proportsioonide teooria)

• Rahvusvaheline kaubavahetus viib tootmistegurite hindade ühtlustumiseni riikide vahel,
  
• võimaldab siduda rahvusvahelise kaubanduse kodumaise tootmistegurite paigutuse ja sissetulekute jaotusega,
  
• võimaldab analüüsida seoseid rahvusvahelise kaubanduse ja riigi majandusliku arengu vahel ning majanduskasvu vahel,
  
• seletab kaubandust erinevate riikide vahel (sh arenenud riikide ja arengumaade vaheline kaubandus).
  

Eeldused:
1) Kasutatakse kahte tootmistegurit - tööd ja kapitali.
2) Kõigile kaubanduses osalevatele riikidele on kättesaadav sarnane tehnoloogia (kui kapital on tööga võrreldes riigis odavam kui, siis hakatakse seal kapitalimahukaid tehnoloogiaid eelistama).
3) Kahes riigis on sarnased maitsed (elimineerib nõudluse poole, kui kaubavahetuse tekitaja ja kontsentreerutakse ainult pakkumise poolele).
Riigil A suurem soov tarbida kaupa S ja riigil B väiksem. Tekivad uued tasakaaluhinnad. Selgub et maitse muutuste tõttu on riigi B suhteline hind väiksem kui riigis A. Seega on suhteline eelis riigil B --> maitseerinevused kahes riigis muudavad nende suhtelist eelist ja sellepärast ei saa ühtse maitse nõuet mudelist välja jätta.
KLASSIKALINE TEOORIA
HECKSCHER-OHLONI TEOORIA
Ainus tootmistegur on töö
Tootmisteguriteks on töö ja kapital
Tekkepõhjus – üks riik omab absoluutset eelisseisundit
Tekkepõhjus – erinevused riikide tootmistegurite proportsioonides
Absoluutne eelis kaubanduse alusena
Tootmine oleneb sellest, kas on rohkem kapitali või ressursse
Ei hooli maitse-eelistustest
Kahes riigis on sarnased maitsed
Riigi täielik spetsialiseerumine
Iseloomulik riigi mittetäielik spetsialiseerumine
Kogupakkumine jääb muutumatuks
Pöördnõudlus viib tasakaaluhinnani, muutes nii nõudlust kui ka pakkumist.
Kaubandusest on kasu igaühele
Kaubandus võib tuua teatud grupile kahju
Turutasakaal tekib kui ühe riigi eksport toote osas = teise riigi impordiga antud toote osas. Toodete suhtelist hinda määrab ära pöördnõudlus -- turujõud, mis otsib vastastikust tasakaalu (kui ühe riigi poolt soovitav kaubavahetuse maht ei ole teisele riigile vastuvõetav antud hinna juures, siis tuleb rahvusvahelisel hinnasuhtel kohanduda).
Riigis A on toote suhteline hind enne kaubavahetust madalam ning tal on suhteline eelis. Pärast kaubavahetuse algust tõuseb seal ka kauba hind --> ekspordisoov. Riik B soovib sama hinnaga importida kaupa riigist A --> impordisoov > ekspordisoov. Üleliigse nõudluse likvideerib hinna kohandumine. Kui hind tõuseb liiga palju, siis nõudlus kahaneb, aga pakkumine kasvab.
Rybczynski teoreem -- Muutumatute maailmaturu hindade tingimustes toob ühe tootmisteguri pakkumise kasv riigis A kaasa selle riigi toodangu kasvu valdkondades, kus kasutatakse intensiivselt antud ressurssi.
Heckscher-Ohlin-Samuelsoni ehk tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem -- riikides, kus palgatase enne kaubavahetuse algust oli kõrge, toob kaubavahetuse algus kaasa selle alanemise ja neis riikides, kus see algul oli madal, hakkab palgatase tõusma.
Olgu riik A kapitalikülluslik ja tööjõuvaene. Seega riigis A on esialgu kõrged palgad ja rent ehk kapitali kasutamise maks madal. Riigis B on olukord täpselt vastupidine. Kui algab kaubavahetus, siis kauba S tootmine riigis A suureneb ja T tootmine väheneb. Kauba S tootmisel on vaja suhteliselt rohkem kapitali ühe töötaja kohta ehk kapitalimahukus on suurem. Seega tekib vastuolu: S tootmise suurendamine nõuab rohkem kapitali, kuid T sektori kokkutõmbumisega vabaneb hoopis tööjõud. Seega on turul liigne tööpakkumine esialgse palgataseme juures ja liigne kapitalinõudlus esialgse renditaseme korral. Tasakaalu tekkimiseks peab palk langema ja rent tõusma.
Stolper -Samuelsoni teoreem -- tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit.
Leontieffi paradoks -- Heckscher-Ohlini teooria empiirilisel kontrollil tekkinud paradoks. W. Leontief kontrollis H-O teooria põhiseisukohta USA eksporditööstusharude kapitali/tööjõu suhtarvu nende tööstusharude kapitali ja tööjõu suhtega, kus valmistati USA impordiga analoogseid tooteid. Katse näitas, et USA ekspordib töömahukamaid kaupu kui impordib .
Selgitused:
1) USA nõudluse suunatus kapitalimahukamate kaupade suhtes (USA nõudlus on moondunud kapitalimahukate kaupade suhtes nii tugevasti, et pöörab ümber USA suhtelise eelise kuludes nende kaupade osas) Pole empiirilises kontrollis kinnitust leidnud.
2) USA impordipiirangud (USA tollimaksud olid suunatud rohkem töömahuka toodangu impordi vastu).
4) USA loodusressursside nappus.
5) oskustöö küllus USA-s;
6) USA suhteline eelis tehnoloogiamahukates tööstusharudes;
7) erinevused nõudluses.
KAASAEGSED KAUBANDUSTEOORIAD
Praegune maailmakaubanduse praktika näitab, et:

• arenenud tööstusriikidele on langenud sõltuvalt perioodist ca 2/3 kuni 3/4 kogu maailma ekspordist;
  
• kaupu eksporditakse ja imporditakse ühe ja sama tööstusharu raames;
  
• suur osa tööstusharusisesest kaubavahetusest on firmasisene.
  

LINDERI MUDEL (kattuvate turusegmentide teooria) tootmistegurite proportsioonid põhjendavad kaubavahetust vaid toorainete ja põllumajandussaaduste osas, kuid ei suuda seda teha tööstuskaupade alal. Eduka ekspordi eelduseks on kodumaise nõudluse kontroll potentsiaalse ekspordiartikli üle.
Mida sarnasem on tööstuskaupade nõudlus kahes riigis, seda intensiivsem on nende kahe riigi vaheline tööstuskaupade vahetus.
Kõige olulisem tegur on rahvatulu ühe elaniku kohta.
HECKSCHER-OHLONI TEOORIA
LINDERI MUDEL
Ignoreeriti sissetulekute jaotuse erinevuste mõju kaubandusele
Erinevused rahvatulus on potentsiaalseks tõkkeks kaubavahetusele (rikkad riigid nõudlus kõrgekvaliteedilistele ja luksuskaupadele; vaesed lihtsamad tarbekaubad)
Põhineb pakkumise osale kaubavahetuse loomisel
Põhineb nõudluse osale kaubavahetuse loomisel

• ei selgita, millist kindlat tööstustsoodet riik hakkab eksportima ja importima.
  
• Ei näita, miks kaks sarnase tootmistegurite proportsiooniga riiki, kus toodetakse samu kaupu sarnase tehnoloogiaga, omavahel kauplevad.
  

TÖÖSTUSHARUSISESE KAUBANDUSE TEOORIA
Teatud osa tööstusharusisest kaubandust toimub homogeensete ehk mitmekesistamata toodete alal. Tööstusharusisene kaubandus tekib, sest:
1) tootmiskoht võib olla riigis A, kuid see on lähemal riigis B selle toote kõige aktiivsema nõudlusega piirkonnale,
2) põllumajandussaadustega kaubavahetuseks, kui riigid asuvad erinevates klimaatilistes piirkondades,
3) entrepot riigid: imporditakse suures koguses homogeenseid kaupu, seejärel nad sorteeritakse, pakitakse ja eksporditakse.
Tööstusharusisese kaubanduse mõõtmise indeks:
B - tööstusharusisese kaubanduse tase, X - eksport sama tööstusharu raames, M – import sama tööstusharu raames
horisontaalne tööstusharusisene kaubavahetus: sarnaste omaduste ja sarnase kvaliteediga kaupade sisse- ja väljavedu.
vertikaalne tööstusharusisene kaubavahetus: kõrge kvaliteediga toodete eksport ja madala kvaliteediga toodete import/madala kvaliteediga toodete eksport ja kõrge kvaliteediga toodete import.
Mastaabisääst – hulgitootmise mastaabi laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu alanemine.
Väline mastaabisääst ilmneb kui toote ühikukulud sõltuvad tööstusharu suurusest ja mitte niivõrd üksiku firma suurusest (konkurents). Sisemine mastaabisääst ilmneb, kui ühiku kulud olenevad üksiku firma suurusest ja mitte tööstusharu suurusest (monopol).
Algfaasis on tähtsaim suhtelise eelise tekitaja tehnoloogiline eelis. Keskmises faasis toote mitmekesistamine (kaasneb ka mastaabisäästu efekt). Hilises faasis, tootmistegurite proportsioonid ja mastaabisäästuefekt.
Mitmekesistatud kauba tootmine võimaldab firmadel välja arendada tugev turupositsioon ja väljuda hinnaalasest konkurentsist (monopoliseerumine).
Turu suurenemine toob kaasa uute firmade tekke ja tarbijale pakutavate kaupade valiku suurenemise. Nõudlus muutub tundlikumaks hinna taseme suhtes. Mida rohkem on alternatiivseid kaupu turul, seda kergemini lülitub tarbija ühelt kaubalt ümber teisele kui hind muutub.
Rahvusvahelise kaubavahetuse iseloom sõltub paljuski sellest, kui sarnased on kaubavahetuse pooled. Kui riik A ja B on väga sarnaste kapitali ja töö suhetega, siis on vähe tootmisharudevahelist ja palju tootmisharusisest kaubavahetust, mis toetub mastaabisäästule. Kui riigid on väga erineva tootmistegurite struktuuriga siis on põhiosa kaubandusest tootmisharudevaheline ja see toetub suhtelise eelise seadusele.