Kirjeldage ja analüüsige turutõrkeid (0)

Kirjeldage ja analüüsige turutõrkeid, millega Te igapäevaelus kokku puutute.
Mida tähendab turutõrge? See on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus; väljendab selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab, ja infotõrgetes, millel on, juhul kuj need kestavad pikemat aega, mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid ( inflatsioon ; tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (näiteks katastroofid). Turuvälisteks tõrgepõhjusteks võib olla ka riigiorganite ebapädev poliitika. Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents .
Lihtsa sõnadega see tähendab, et teatud tingimustel realiseerib turg ressursside efektiivse paigutuse, kui seda ei toimu, siis see on turutõrk.
On olemas kuus tähtsat olukorda ehk tingimust, mille korral turg ei ole efektiivne:

• Konkurentsitõrked
  
• Üldkasutatavad hüvised
  
• Välismõjud
  
• Puudulikud turud
  
• Infotõrket
  
• Tööpuudus , inflatsioon ja tasakaalutus
  

Konkurentsitõked
Kui konkurents puudub täielikult (nt monopol ), siis võib ettevõte kehtestada
liiga kõrge hinna, misõttu nõudluskogus on madalam, kui optimaalselt olla võiks. Sellisel juhul sekkub mõnikord riik nõnda, et ta maksab monopolile dotatsiooni selles ulatuses, et majandus tegutseks optimaalsel tasemel. Sellise toetamisega on aga probleeme – kuna riik ei tea tegelikult, kui suurt kasumit monopol tegelikult tahab saada ning, kui suur peaks olema subsiidium.
Üldkasutatavad hüvised
Turg ei paku kõiki hüviseid või pakub neid ebapiisaval hulgal (näit riigikaitse ,
navigatsioonivahendid). Neid nimetatakse üldkasutatavateks hüvisteks. Iga täiendav üksikisik saab neid hüviseid tasuta kasutada.
Iseloomulik üldkasutatavate hüviste jaoks on ka see, et üksikiskuid on raske või võimatu nende kasutamisest välistada. Asjaolu, et eraturud üldkasutatavaid hüviseid ei paku või pakuvaid neid ebapiisavalt, on paljude valitsuste tegevuste põhjenduseks.
Välismõjud
Välismõju tähistab sellist olukorda, kus isik, kes pole seotud mingi konkreetse majandustegevuse või -tehinguga, on siiski sellest tegevusest mõjutatud. Välismõju on siis olemas, kui kolmandal poolel tekivad kas kasud (positiivne välismõju) või kahjud (negatiivne välismõju) mingist majandustehingust. Looduskeskkonna kontekstis kasutatakse mõistet keskkonna välismõju. Tuntuim negatiivne välismõju on näiteks tehaste tekitatud keskkonnasaaste , mis mõjutab paljusid inimesi ja ettevõtteid negatiivselt näiteks saastatud põhjavee näol.
Vee ja õhu saastamine on kaks kõige üldisemat näidet nähtuste kohta, mida majadnusteadlased nimetavad välismõjudeks.
Kui üksikisik või firma mõjutab oma tegevusega teist isikut vüi firmat, kes selle eest ei maksa ega saa tasu – on samuti tegemist välismõjuga.
Positiivsed välismõjud: lilleaed
Negatiivsed välismõjud: vee saastamine
Tähtis välismõjude liigitus hõlmab ühisest ressursist tulenevaid probleeme: nafta
Välismõjusid tekitavad tootjad ja tarbijat: suitsetamine , praht.
Meetmed, mida riik välismõjurite puhul rakendab: maksud , trahvid , keelud jne
Puudulikud turud
Kui eraturud ei suuda pakkuda kaupa või teenust, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui
tarbijad on nõus maksma, esineb turutõrge, mida nimetatakse turgude puudulikkuseks .
Mõnede majandusteadlaste arvates on sellisteks valdkondadeks kindlustus ja laenude
andmine.
Kindlustuse valdkonnas ei kindlusta eraturud ( kindlustusseltsid ) üksikisikuid paljude tähtsate
riskide vastu. Seepärast tuleks käivitada vastavad riiklikud programmid . Tavaliselt on selliste
programmide käivitamiseks tarvis mingeid olulisi sündmusi (Ühendriikides Suur
Depressioon, üleujutused 1967.a., terroriakt 11.09.2001 jms. Eesti näidetena võiks tuua
pankade pankrotilaine 1997-1998, ilmastikust tingitud kahjustused).
Infotõrket
Infotõrked on jällegi meie elus väga levinud, ka mina puutun nendega vahetpidamata kokku. „Mitmeid valitsuse tegevusi motiveerib tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni. Kahtlemata ei ole võimalik absoluutselt täielik informatsiooni omamine ning viimase hankimist tuleb vaadata ka kui ühte võimalikku tootmiskulu. Esinevad aga ka olukorrad, kus informatsiooni mitteomamisel on teatud süstemaatiline põhjus, mis omakorda halvendab turu kui majandusmehhanismi toimimist.“
(Näiteks: infotõrg meditsiinisektoris).
Tööpuudus
Majanduspoliitika üheks eesmärgiks on täishõive tööjõu osas. Täishõive on olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud ja majandus toimib loomuliku tööpuuduse tingimustes, s.o. 4-6% töötuid.
Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Tööpuudus riigis viitab potentsiaalselt võimalikule, kuid tegelikkuses mittetoimivale majandustegevusele. Töötuseks nimetatakse sellist olukorda, kus tööealised inimesed, kes on võimelised tööd tegema ja soovivad tööd teha, ei leia tööd. Reeglina muutub töötuse olukord koos majandustsükli faasidega. Tööpuuduse statistiline arvestus toimub Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ning Majanduse ja Koostöö Organisatsiooni poolt heakskiidetud metoodika alusel eesmärgiga saada adekvaatset infot tööhõivest ja töötusest.
Potentsiaalne tööjõud on alati suurem kui tegelikult tööga hõivatud inimesed. Osa inimesi on majanduslikult mitteaktiivsed ja nad ei soovi töötada, neid nimetatakse ka väljaspool tööjõudu olevateks. Nende hulka kuuluvad niinimetatud "heidutatud inimesed", kes on kaotanud lootuse tööd leida, samuti varimajanduses tegutsevad põrandaalused töötajad ja ka eluaegsed koduperenaised (näiteks tasuta pereettevõttes töötavaid inimesi ei loeta töötuteks).
Kokkuvõtteks tahan öelda, et täiuslik turg võib esineda vaid teoreetilistes mudelites, turutõrked on ühiskonnaelu ja ka minu elu loomulik osa. Eesti Inimesed saavad teha kõike, et elu Eestis läheks paremaks, inimeste sotsiaalne kaitstus paraneks, tööpuudus väheneks ja kõigil, mitte ainult teatud osal, oleks võimalusi inimväärseks eluks.
Allikad:

• https://et.wikipedia.org/wiki/Turut%C3%B5rge
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4lism%C3%B5ju
  
• http://valdre.com/andres/KIT/maj_essee_tt_RK.html
  
• http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/tootus_inflatsioon_raha_pangandus/ttus_ja_inflatsioon.html
  
• http://stud.sisekaitse.ee/saar/Paremuselt_teine_teooria/nide.html
  
• http://www.hot.ee/majandusopetus/Majandus_koondkonspekt_keskkoolile.pdf
  
• http://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/liiva_too.html