Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjeldage ja analüüsige turutõrkeid (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab turutõrge?

Lõik failist

Kirjeldage ja analüüsige turutõrkeid #1 Kirjeldage ja analüüsige turutõrkeid #2 Kirjeldage ja analüüsige turutõrkeid #3 Kirjeldage ja analüüsige turutõrkeid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Staceyeight Õppematerjali autor
Kirjeldage ja analüüsige turutõrkeid, millega Te igapäevaelus kokku puutute.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
docx

Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab ja millel on mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (nt katastroofid). Turuvälisteks tõrkepõhjusteks võib olla ka riigiorganite ebapädev poliitika. Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents. 14. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju. • Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra • Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma

Keskkonna ökonoomika
thumbnail
13
docx

Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab ja millel on mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (nt katastroofid). Turuvälisteks tõrkepõhjusteks võib olla ka riigiorganite ebapädev poliitika. Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents. 14. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju. · Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra · Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma

Keskkonnaökonoomika
thumbnail
40
doc

Majanduspoliitika eksam kordamisküsimused eksamiks

ametnikele. 69. Reguleerimisturg ja reguleerijate käitumine. Reguleerimisturg: huvigruppide tegevuse tulemusena kujuneb poliitilise turu vastaspoolel spetsiifiline pakkumine; Üksikud ettevõtted, ettevõtte rühmad ja majandusharud tervikuna vabastatakse rohkem või vähem turumajnduse põhimotivaatori, konkurentsi surve alt. Traditsiooniline normatiivne reguleerimisteooria – lähtub eeldusest, et reguleerijad lähtuvad oma otsustes avalikust huvist ja püüavad leevendada turutõrkeid. Positivsistlik reguleerimisteooria-näeb reguleerimises omamoodi turgu, kus kohtuvad huvigruppide soovid ja reguleerijate omakasupüüdlik käitumine. Reguleerimistooted: otsesed subsiidiumid, turulepääsu piirangud uutele konkurentidele, olemasoleva konkurentsi leevendamine, riiklikud hinnad. 70. Tullocki lobbifunktioon ja selle rakendused. Funktsioon: olgu üks ettevõtja huvitatud regulatsioonist (t=1) ja teine selle puudumisest (t=0). Kui mõlemad teevad

Majanduspoliitika
thumbnail
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed

Ökoloogia
thumbnail
15
doc

Majanduse mõisted

Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvi

Majandus
thumbnail
72
docx

Majanduse alused

I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan

Majanduse alused
thumbnail
130
doc

Avaliku sektori ökonoomika

omakasupüüdlikud ja võivad seetõttu omavahel tugevalt vastuolus olla. Eraettevõte ja kodumajapidamine omab reeglina ühtset eesmärki ja selle omanikud soovivad samuti, et tervel ettevõttel läheks hästi. 24. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja avaliku sektori rahanduse lähenemisviisi erinevus avalikule sektorile? Avaliku sektori ökonoomika ei ole nii konkreetne kui rahandus, vaid käsitleb probleeme abstraktsel kujul. Näiteks uurib see turutõrkeid. Avaliku sektori rahandus uurib konkreetseid probleeme ehk kuidas konkreetselt tagada mingeid investeeringuid ja tellimusi nende rahalises mõttes maksude või lõivudena. 25. Milles seisneb avaliku sektori teooria ja avaliku sektori poliitika olemus ning milles nende erinevus? Avaliku sektori teoreetiline käsitlus uurib ühiskonna nähtuste teoreetilisi seoseid ja põhjuslikkust. Teooria ei arvesta indiviidide majanduslikke kriteeriumeid ja sotsiaalseid või

Majandusteadus
thumbnail
37
doc

Majandusteooria

Majandusteooria ­ majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika ­ rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun