et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab ja millel on mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (nt katastroofid). Turuvälisteks tõrkepõhjusteks võib olla ka riigiorganite ebapädev poliitika. Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents. 14. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju. • Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra • Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma
et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab ja millel on mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (nt katastroofid). Turuvälisteks tõrkepõhjusteks võib olla ka riigiorganite ebapädev poliitika. Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents. 14. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju. · Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra · Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma
ametnikele. 69. Reguleerimisturg ja reguleerijate käitumine. Reguleerimisturg: huvigruppide tegevuse tulemusena kujuneb poliitilise turu vastaspoolel spetsiifiline pakkumine; Üksikud ettevõtted, ettevõtte rühmad ja majandusharud tervikuna vabastatakse rohkem või vähem turumajnduse põhimotivaatori, konkurentsi surve alt. Traditsiooniline normatiivne reguleerimisteooria – lähtub eeldusest, et reguleerijad lähtuvad oma otsustes avalikust huvist ja püüavad leevendada turutõrkeid. Positivsistlik reguleerimisteooria-näeb reguleerimises omamoodi turgu, kus kohtuvad huvigruppide soovid ja reguleerijate omakasupüüdlik käitumine. Reguleerimistooted: otsesed subsiidiumid, turulepääsu piirangud uutele konkurentidele, olemasoleva konkurentsi leevendamine, riiklikud hinnad. 70. Tullocki lobbifunktioon ja selle rakendused. Funktsioon: olgu üks ettevõtja huvitatud regulatsioonist (t=1) ja teine selle puudumisest (t=0). Kui mõlemad teevad
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvi
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
omakasupüüdlikud ja võivad seetõttu omavahel tugevalt vastuolus olla. Eraettevõte ja kodumajapidamine omab reeglina ühtset eesmärki ja selle omanikud soovivad samuti, et tervel ettevõttel läheks hästi. 24. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja avaliku sektori rahanduse lähenemisviisi erinevus avalikule sektorile? Avaliku sektori ökonoomika ei ole nii konkreetne kui rahandus, vaid käsitleb probleeme abstraktsel kujul. Näiteks uurib see turutõrkeid. Avaliku sektori rahandus uurib konkreetseid probleeme ehk kuidas konkreetselt tagada mingeid investeeringuid ja tellimusi nende rahalises mõttes maksude või lõivudena. 25. Milles seisneb avaliku sektori teooria ja avaliku sektori poliitika olemus ning milles nende erinevus? Avaliku sektori teoreetiline käsitlus uurib ühiskonna nähtuste teoreetilisi seoseid ja põhjuslikkust. Teooria ei arvesta indiviidide majanduslikke kriteeriumeid ja sotsiaalseid või
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
Kõik kommentaarid