Mikroökonoomika KT (0)

Q: Kui suur on põllumeeste tulem?

Vastus leiad õppematerjalist: Mikroökonoomika KT

Q: Missugune on uus tasakaaluhind ja kogus?

Vastus leiad õppematerjalist: Mikroökonoomika KT

Q: Kuidas muutus põllumeeste tulem?

Vastus leiad õppematerjalist: Mikroökonoomika KT

Q: Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus?

Vastus leiad õppematerjalist: Mikroökonoomika KT

Eesti Maaülikool - Majandus - Mikroökonoomika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui suur on põllumeeste tulem?
Missugune on uus tasakaaluhind ja kogus?
Kuidas muutus põllumeeste tulem?
Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus?

MIKROÖKONOOMIKA KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.1

Olgu tegemist autoturuga, kus kaubeldakse mahtuniversaalidega. Selgita, mis juhtub mahtuniversaalide turul kui leiavad aset järgnevad sündmused. Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises.
a) Pered otsustavad saada rohkem lapsi.
b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind.
c) Leiutatakse uus tehnoloogia , mis võimaldab efektiivsemalt toota.
d) Universaalkerega autode hinnad tõusevad.
e) Majanduslanguse tulemusena inimeste sissetulekud vähenevad.
VASTUS:

Pered otsustavad rohkem lapsi saada. Selle tulemusena tekib nõudlus mahukamate autode järgi ehk siis mahtuniversaalide järgi. Turul tekib olukord, kus nõudlus nimetatud toote suhtes suureneb. Nõudluskõver nihkub paremale. Illustreeritud järgmise joonisega.

Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Pakkumist vähendatakse, kuna tootmisteguri hind suurenes. Pakkumiskõver nihkub vasakule. Illustreeritud järgmise joonisega.

Leiutatakse uus tehnoloogia, mis võimaldab efektiivsemalt toota. Selle tulemusena pakkumine suureneb, kuna hüvise tootmiskulud vähenevad. Tootja suudab igal konkreetsel hinnatasemel seda hüvist rohkem pakkuda. Pakkumiskõver nihkub paremale. Illustreeritud järgmise joonisega.

Universaalkerega autode hinnad tõusevad. Hinnatõus mõjutab nõutavat kogust – nõutav kogus väheneb. Tootja poolelt pakutav kogus suureneb kui hüvise hind suureneb. Illustreeritud järgmise joonisega.

Majanduslanguse tulemusena inimeste sissetulekud vähenevad. Selle tulemusena nõudlus väheneb – igal hinnatasemel saadakse väiksem kogus hüviseid. Nõudluskõver nihkub vasakule. Illustreeritud järgmise joonisega.

Tabel iseloomustab kinopiletite nõudmist ja pakkumist Tartus.
a) Joonista nõudmise ja pakkumise kõverad. Mille poolest on see pakkumiskõver eriline. Selgita, mida selline pakkumiskõver iseloomustab.
b) Missugune on tasakaaluhind ja kogus.
c) Oletame, et Tartu ülikoolid suurendavad vastuvõttu 500 üliõpilase võrra. Lisanduvate üliõpilaste kinopiletite nõudlust iseloomustab järgnev tabel.
Koosta joonis, kuhu on lisatud ka uute üliõpilaste nõudlus. Selgita, kuidas ja miks muutus tasakaalu hind ja kogus!
VASTUS:

Nõudmise ja pakkumise kõverad joonisel (vastavalt Q(D1) ja Q(S)).
Pakkumiskõver on eriline selle poolest, et tegemist on vertikaalse sirgega – olenemata hüvise hinnast , on hüvise kogus ühesugune (muutumatu). Ehk antud näite puhul on kinopileteid toodetud ühes kindlas koguses ning neid kinopileteid soovivad palju tarbijad ja on nõus maksma ükskõik, millist hinda, et neid pileteid endale saada.

Tasakaalu hind on 4 eurot ning kogus 800 ( tasakaalupunkt tähistatud A-ga).

Tartu ülikoolid suurendavad vastuvõttu 500 üliõpilase võrra. Uus nõudluskõver Q(D2). Uus tasakaaluhind on 6 eurot, kuid tasakaalukogus jäi samaks (tähistus B). Tasakaaluhind kasvas, kuna nõudlus suurenes, sai pakkuja hinda tõsta, pakutav kogus jäi samaks.

Oletame, et keskmiselt toodavad Ameerika Ühendriikide põllumehed aastas 500 miljonit vakka sojaube ja kaks miljonit tonni aprikoose. Lühiajaliselt (s.t. igal konkreetsel aastal) on nende toodete pakkumiskõver vertikaalne selliste koguste juures. Nõudlust iseloomustab järgmine tabel.
a) Kujuta olukorda graafiliselt mõlema kauba jaoks. Missugune on tasakaalu kogus ja tasakaaluhind? Kui suur on põllumeeste tulem?
b) Oletame, et halva ilma tõttu väheneb nii soja kui aprikooside tootmine 20 protsenti. Missugune on uus tasakaaluhind ja kogus?
c) Kuidas muutus põllumeeste tulem?
d) Missuguse toote nõudmine on elastne ja missuguse toote nõudmine on mitteelastne ?
e) Arvutage nõudluse elastsus küsimuses b) olnud hinnamuutuse alusel.
VASTUS:

Graafiliselt kujutatud. Soja puhul on tasakaaluhinnaks 4 eurot ja tasakaalukogus 500 miljonit vakka (tähistus A). Aprikooside puhul on tasakaaluhinnaks 2 eurot ning tasakaalukogus 2 miljonit tonni (tähistus B). Soja puhul on põllumehe tulemiks 2000 milj eurot ning aprikooside puhul on tulemiks 4 milj eurot.

Tootmine väheneb 20%. Ehk uuteks pakkumiskogusteks on 400 miljonit vakka sojaube ning 1,6 miljonit tonni aprikoose. Uus tasakaaluhind sojaubadel on 6 eurot ja tasakaalukogus 400 miljonit vakka (tähistus C), uus tasakaaluhind aprikoosidel on 2,4 eurot ja tasakaalukogus 1,6 miljonit tonni (tähistus D).

Sojaubade eest saadav tulem on nüüd 2400 milj eurot ning aprikooside eest saadav tulem on 3,84 milj eurot.

Sojaubade nõudmine on mitteelastne ning aprikooside nõudmine on ühikelastne.

Sojaubade puhul on hinnaelastsus järgmine: hind tõusis 4 eurolt 6 eurole ehk tõus oli 50%, nõudmine vähenes 500 milj vakalt 400 milj vakani, ehk -20%. Hinnaelastus on -20%/50%=-0,4 ehk absoluutväärtusena 0,4.
Aprikooside puhul on hinnaelastus järgmine: hind tõusis 2 eurolt 2,4 euroni ehk tõus oli 20%, nõudmine vähenes 2 milj tonnilt 1,6 milj tonnini ehk -20%. Hinnaelastus on -20%/20%=-1 ehk absoluutväärtusena 1.

Vasta järgnevatele küsimustele:
a) Missuguste piirangutega peab tarbija arvestama kui ta soovib maksimeerida oma isiklike kulutuste kasulikkust. Väljenda tarbija tasakaalu tingimust matemaatiliselt. Selgita, mida need tingimused väljendavad.
b) Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus?
VASTUS:

Kui tarbija soovib maksimeerida oma isiklike kulutuste kasulikkus, peab ta arvestama eelarvega, hindadega. Arvestama, et teatud hetkel juurde saadav ühik ühte hüvist ei ole piisav enda rahulolu suurendamiseks .
Tarbimise tasakaalu tingimus:
Erinevatele hüvistele kulutatud viimase rahaühiku piirkasulikkused on võrdsed.

Majapidamised on nõus teatud hinna juures ostma kindla kogus kaupa. Suurema hinna puhul loobuvad osad ostmast, väiksema hinna puhul ostetakse rohkem. Kui rahvast tekib juurde, siis hakatakse kaupa rohkem tarbima, tekib nõudlus mingite toodete järgi. Turu tasakaalu puhul sobib pakutav hind tarbijale ning pakutav kogus tootjale. Ükskõik, milline muutus toimub, võib see kaasa tuua majapidamiste nõudluste kasvu või kahanemise ning sellega seoses peavad ka tootjad peavad oma pakkumisi korrigeerima.

Oletame, et Pille nädalaeelarve puuviljade ja köögiviljade ostmiseks on 24 eurot. Puuviljade hind on 2 eurot kilo ja köögiviljade hind on 3 eurot kilo.
a) Joonista Pille eelarvejoon .
b) Pille armastab puuvilju rohkem kui köögivilju. Kanna joonisele selline samaväärsuskõver, mis näitaks, et Pille eelistab puuvilju köögiviljadele.
c) Tähista joonisel Pille optimaalne valik. Missugustes kogustes puuvilju ja köögivilju Pille ligikaudu tarbib. Selgita, missugune oleks puuviljade ja köögiviljade asendamise piirmäär optimaalse valiku korral. Mida asendamise piirmäär iseloomustab?
d) Oletame, et puuviljade hind tõuseb ja on nüüd 3 eurot kilo. Kanna samale joonisele uus eelarvejoon. Kanna joonisele uus optimaalne valik. Selgita, miks uus valik erineb esialgsest. Selgita, missugune oleks puuviljade ja köögiviljade asendamise piirmäär uue optimaalse valiku korral.
VASTUS:

Pille eelarvejoon:

Pille eelistab puuvilju rohkem kui köögivilju. Joonisel kajastatud.

Pille optimaalne valik joonisel, tähistatud A-ga. Optimaalne kogus ligikaudu: 9 kg puuvilju ja 2 kg köögivilju. Puuviljade ja köögiviljade asendamise piirmäär optimaalse valiku korral:
. Pille peab 1 ühiku puulviljade saamiseks loobuma 0,67 ühikust köögiviljadest. Asendamise piirmäär näitab, kui suures ulatuses on tarbija nõus loobuma ühest hüvisest, et saada vastu üks ühik hüvist, mida tarbija rohkem eelistab.

Puuviljade hind tõuseb, uus hind on 3 eurot kilo. Uus optimaalne valik: puuviljade kogus 7 kg ning köögivilju 1 kg (tähistus B). Kuna puuviljade hind tõusis, siis saab tarbija endale vähem osta, seega kogused vähenesid. Puuviljade ja köögiviljade asendamise piirmäär:
Pille peaks 1 ühiku puuviljade saamiseks loobuma ühest ühikust köögiviljadest.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 90 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

90 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

natsopall Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

pdf

Mikroökonoomika kontrolltöö 1

Esimese kontrolltöö vastused 1) Olgu tegemist autoturuga, kus kaubeldakse mahtuniversaalidega. Selgita, mis juhtub mahtuniversaalide turul kui leiavad aset järgnevad sündmused. Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. a) Pered otsustavad saada rohkem lapsi. Kui pered otsustavad saada rohkem lapsi viitab see muutustele eelistustes. Soovitakse suuremaid autosid lastega ringi liikumiseks ning tulemusena suureneb mahtuniversaalide nõudlus. Pakkumist see ei mõjuta. Tulemusena suureneb nii hind kui kaubeldav kogus. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Kui streigi tulemusena tõuseb terase hind, mõjutab see ka mahtuniversaalide tootmiskulu, sest sisendi hind tõuseb. Tulemusena väheneb mahtuniversaalide pakkumine. Nõudlust see ei mõjuta. Tulemusena tõuseb mahtuniversaalide hind ja väheneb kaubeldav kogus.

Kategoriseerimata

pdf

Mikroökonoomika 1 KT vastused

Mikro- ja makroökonoomika

pdf

Mikroökonoomika 2 KT vastused

Seega oma valikut tehes käitub meie tarbija ratsionaalselt just selles mõttes, et valib enda jaoks valiku tegemise hetkel kõige suurema piirkasulikkusega tarbimiskomplekti. Küll aga ei saa tarbija valida alati absoluutselt parimat tarbimiskomplekti, sest oluliseks piiranguks on kaupade hinnad ja tarbimiseelarve. Seega, kui tarbija teeb oma parima võimaliku valiku, siis teeb ta seda just sellise piirangu raames. Mikroökonoomika lähenemise kohaselt on rohkem küll parem (meid huvitavates situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames. Matemaatiliselt näeb tarbija eelarvepiirang välja järgmine: Kus (Px;Py) on vastavalt kaupade x ja y hinnad ning (Qx;Qy) on kogused. Sissetulek on M. Oma parimat võimalikku valikut tehes arvestab tarbija kaupade piirkasulikkusega. Tarbija valib alati sellise

Mikro- ja makroökonoomika

pdf

Mikro- ja makroökonoomika

Mikro ja makroökonoomika

pdf

Mikro seminaritööde vastused

Mikromajandus

doc

Mikromakro kodutöö(1)

1. a) Pered otsustavad saad rohkem lapsi ja vajavad suuremaid autosid, et lapsi ära mahutada. Nii suureneb nõudlus mahtuniversaalide järgi ja tänu sellele suureneb ka pakkumine. b) Terase hind suureneb, järelikult mahtuniversaalide hinnad tõusevad. Kuna kauba hind tõuseb, siis nõudlus väheneb. Tänu sellele väheneb ka pakkumine. c) Tänu efektiivsemale tootmisele muutub tootmine odavamaks ja toodete pakkumine suureneb. Hind alaneb ja nõudlus suureneb. Tänu efektiivsemale tootmisele suureneb tootmise maht ja alaneb selle hind, mis toob kaasa nõudluse ja ka pakkumise suurenemise. d) Kuna asenduskauba (universaalide) hind tõuseb, suureneb nõudmine mahtuniversaalide järele, kuid pakkumine väheneb ?? e) Kui inimeste sissetulekud vähenevad, väheneb ka nõudlus autode järele ja selle tõttu väheneb ka pakkumine. 2. a) Tasakaalukogus on soja jaoks 500 miljonit vakka ja hind 4,0 ning aprikooside jaoks 2 miljonit tonni ja hind 2,0. Põllumeeste t

Mikro- ja makroökonoomia

docx

Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8

Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba B hind on 2 eurot ja kauba C hind on

Mikroökonoomika

docx

Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012

Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus. Hüvise hinna tõ

Ettevõtluskeskkond

Rohkem sarnaseid