ühisturg ja ühisturundus (2)

ühisturundus
Ühisturundus on ettevõtjate individuaalsete eesmärkide saavutamine ühiste turundustegevuste kaudu. Ekspordile suunatud ühisturundus tähendab ettevõtjate jaoks soodsamat ja tulemuslikumat võimalust end sihtturul potentsiaalsetele klientidele ja tutvustada. Mujal maailmas läbi tehtud strateegiline koostöömeetod on end õigustanud eriti väiksemate ettevõtete seas, sest koostöö käigus õpitakse tundma erinevaid võimalusi ekspordi laiendamiseks või selle alustamiseks. Ettevõtjate ühiselt välisturule sisenemine võib paljude alustavate ettevõtjate jaoks olla ka ainuvõimalik samm.
Ühisturunduse eelisteks on:
• ühistegevustest tulenev sünergiaefekt, kogemuste ja teadmiste ühine rakendamine;
• uute partnerite leidmine ja kaasamine suuremahuliste allhangete täitmiseks;
• ressursside kuluefektiivne, tõhusam majandamine
Ühisturu olemus
regionaalsed ühendused on tänapäeva maailmas tihti läinud kaugemale lihtsatest kokkulepetest vaba kauplemise osas. Plajudel juhtudel on lisaks kaubandusvabadusele sõlmitud kokkulepped ka tootmistegurite vabaks liikumiseks. Vabakaubanduspiirkond ja tolliliit iseloomustavad majandusliku koostöö vore, kus kaotatakse ära omavahelise kaubandustõkked. Ühisturg erineb vabakaubanduspiirkonnast ja tolliliidust selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite ehk tööjõu ja kapitali vaba liikumine.
Ühisturgude puhul tuuakse tihti vlja niinimetatud " neli vabadust" , mis iseloomustavad kõiki ühisturu loomiseks sõlmitud kokkulepetest tulenevaid vabadusi:

• kaupade vaba liikumine - tulemusena on ühisturg sarnane ühe riiki siseturule, kus ei ole olulune, missuguses regioonis on kaubad toodetud. Lepitakse kokku ühistes normides ja partnerriikide vaheliselt ei tehta seeljärel enam mingisuguseid piiranguid kaupade liikumises.
  
• teenuste vaba liikumine - ühisturu liikmesriikide ettevõtjatel on sellisel juhul õigus pakkuda oma teenuseid kõigis liikmesriikides või asutada oma ettevõtte ükskõik millises liikmesriigis.
  
• isikute vaba liikumine - kõigi liikmesriikide kodanikud on ühtlasi ka ühisturu kodanikud ning võivad asuda elama või tötama ükskõik missugusesse liikmesriiki.
  
• kapitali vaba liikumine - investeerinugte tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel
  

Ühisel turul saavad töölised ja kapital liikuda sinna, kus neinde tootlikkus on suurem. tulemusena on võimalik suurendada lõpptoodangut ilma tootmissisendeid lisamata.
Ühisturgude kujunemine
Edukalt toimiva ühisturu näiteks on Euroopa Liit, mis toimib ühisturuna alates 1992. aastast.
Ühisturuks, kus srnaselt Euroopa Liidule on olemas neli vabadust, on näiteks ka Euroopa Majanduspiirkond ja Pärsima Lahe Koostöönõukogu. Euroopa Majanduspiirkond on Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolme Euroopa Vabakaubanduspiirkonna liikemsriigi ühine majanduspiirkond.
Pärsia Lahe Koostöönõukogu koondab Pärsia Lahe äärseid araabia riike. Kokkuleppe kohaselt kohustuvad kõik Pärsia Lahe koostöönõukogu liikmesriigid kohtlema võrdselt kõiki kaupu, mis on sisenenud ühenduse territooriumile, nii tööjõud kui kapital saavad liikmesriikide vahel vabalt liikuda ning kõiki seaduseid, mida kohaldatakse oma kodanikele , peab sarnaselt kohaldama ka teiste liikmesriikide kodanikele. Paljud regionaalsed ühenduse on ühisturu loomise ning kaupade teenuste, inimeste ja kapitale vaba liikumise saavutamise sedanud oma kaugemaks eesmärgiks.
Kaupade ja teenuste vaba liikumine
Rahvusvaheline kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse. Paratamatult kaasnevad vaba kaubandusega ka kaotused, ent summaarne võit suurem kui kaotus. Kui võitjad kopenseerikisid kaotajatele nende kaotuse, saavutaksime kõrgema heaolutaseme kui ilma vabakaubanduseta.
Impordiga konkureerivad ettevõtjad on sunnitud tootmist vähendama, sest nad ei suuda konkureerida madalama hinna juures. Tarbijad võidavad madalamatest hindadest. Eksportivas harus hakkab tootmine kasvama ning luuakse uusi töökohti ja sissetulekuid. Vaba kaubandus toob kaasa potensiaalse eksportkauba hinna tõusu kodumaisele tarbijale. Tulemusena peavad töölised ja kapital hakkama liikuma ühest tööstusharust teise.
See tähendab seda, et vaba kaubandus paneb osa sotsiaalseid gruppe halvemasse seisu kui nad oleksid siis, kui kaubandust piiratakse. See ongi tihti põhjuseks miks leidub neid, kes soovivad kaubanduspiirangute kaustamist.
Ühisturu mõju kaubandusele
Ühisturul kaotatakse sarnaselt tolliliiduga omavahelised kauplameise piirangud. tootmine oimub vaba kaubanduse korral neindes riikudes, kus omatakse suhtelist eelist selle kauba tootmisel.
Vastupidiselt vabale kaubandusele toovad kaubanduspiirangud kaasa kodumaiste tootjate eelmistamis välismaistele tootjatele sõltumata suhteliselst eelisest, mille tulemusena hakatakse kodumaal laiendama impordiga konkureerivaid vähemefektiivseid tööstusharusid. Kasu kaubanusest , mida saaksime vabalt eksportides ja importides, on olemas vaid siis, kui kaubandus on täiesti vaba. Ühisturul on kaubandus vaid osaliselt vaba, sest kolmandate riikid suhtes jätkatakse diskrimineerivat kaubanduspoliitikat.
Euroopa Liiduühine põllumajanduspoliitika iseloomustab kaubanduse ümbersuunamis. Selle tulemusena on tarbijad suunatud ostma just Euroopa Liidu tootjate toodangut, mitte aga väjapoole liitu jäävate tootjate toondangut. Üks osa sellest rahast, mida tarbijad maksavad kõrgemate hindade näol muutub põllumeeste sissetulekuks. Teine osa läheb majandusliku efektiivsuse mõttes lihtsalt kaduma, sesttoodetakse sellist kaupa mida oleks võimalik odavamalt osta maailmaturult. Näiteks on EL kasutanud erinevaid kaubanduspiiranguid, et kaitsta oma suhkrutootjaid odavama välismaise suhkruroost valmistatud suhkru vastu. Euroopa suurim suhkrupeedist suhkru valmistaja on Prantsusmaa. Kaubanduspiirangute kasutamine on tagatud Prantsusmaa suhkrupeedikasvatajatele tööd ja leiba. Tulemusena on pidanud ligu 600 miljonit eurooplast sööma kulukamalt toodetud suhkurt
Vabakaubandus ühisel turul suurendab ka ettevõtjate vahelist kokurentsi, sundus´des ettevõtjaid olema tootmises efektiivsed. Tulemusena ei tõuse ettevõjate konkurentsivõime mitte ainult ühisel turul vaid ka maailmaturul. Tarbija võidab siin nii täna madalamatele hindadele kui ka suuremale kauba valikule.
Tööjõu vaba liikumine
Tööjõu vaba liikumine avaldab mõju nii töölise päritolumaale kui sihtriigile. Kui lähtuda vaid sellest, et riigid erinevad kapitali ja tööjõu suhte poolest, siis suurendab tööjõu vaba liikumine üldst heaolu. Riigist kust tööjõud lahkub muutmub tööjõud napimaks töötmisteguriks ning palga tase hakkab tõusma nii nendel töölistel, kes lahkuvad kui ka nendel, kes koju jäävad. Riigid, kust töötajad lahkuvad , tööandjad küll kaotavad, aga summaarne heaolu suureneb, sest koos tööandajate kaotustega võidavad töölised rohkem heaolu juurde.
Üheks olulisemaks migreerumise põhjuseks on võimalus leida tööd, mis võimaldab tõsta elustandardit või annab võimalusi spetsialiseerumiseks ja isiklikuks arenguks. Tüüpilised on esimesteks migreerujateks noored mehed, kes otsivad tasuvamat tööd ja haridust.
Kui võõrtöölised on valmis töötama madalama palgaga, alandab see kulutuste taset tootmises ja suurendab tootmist ning ettevõtete konkurentsivõimet. Samuti ei ole võõrtööliste hariduse eest maksud sihtriigi maksumaksjad.
Täiendava positiivse mõjuna tuuakse tihti esile võõrtööliste suuremat mobiilsust võrreldes kohalike töölistega. Kui kohalike töölisi seovad oma kodukohaga nii perekonnasidemed kui sõpruskond ja tihti ka eluasemelaen siis võõrtöölised on altimad liikuma ka sihtriigisiseselt.
Tööjõu vaba liikumine ja kaubandus
Nii kapital,tööjõud kui ka tehnoloogia ületavad riigi piire . Oletame, et meil on tegemist tisleriga, kes toodab mööblit riigis A, mis on tuntud oma mööblitööstuse poolest. Sellisel juhul saab näiteks riik B osta mööblit riigist A ja meil on tegemist rahvusvahelise kaubandusega. Kui aga riigi A tisler tuleb riiki B oma mööblit tootma, siis võimaldab see riigi B tarbijatel seda mööblit osta ilma, et oleks tegemistrahvusvahelise kaubandusega. Töölise kui tootmisteguri liikumine ühest riigist teise asendas rahvusvahelise kaubavahetuse. Seega võib tootmistegurite liikumist ja rahvusvahelist kaubandust pidada teineteise asendajaks.
Tootmistegurite liikuvuse olulisust on võimalik iseloomustada ka David Ricardo lihtsa suhtelise eelise mudeli abil. Tuletame meelde, et suhteline eelis iseloomustab seda, et kui me suudame toota midagi suhteliselt efektiivsemalt kui partnerriik, siis saame spetsialiseeruda selles valdkonnas. Kui riigid spetsialiseeruvad oma suhtelise eelise valdkonnas võib tootmine maailmas suureneda ilma, et peaksime lisama tootmisesse uusi tootmistegureid. Ainuüksi olemasoleva tööjõu, maa ja kapitali parem ärakasutamine oma suhtelise eelise valdkonnas võimaldab tootmismahtu suurendada.
Kui mõlemad riigid saavad nisu ja kangaga vabalt, aga kapital ja tööjõud ei saa riikidevaheliselt liikuda, siis kujunedb välja ühtne maailmaturu hind. Kui mõlemad riigid jätkavad mõlema kauba tootmist, toob see endaga kaasa ka palgatasemete ja kapitalu hinna ühtlustumise, sest maailmaturult hakatakse ostma rohkem odavama riigi nisu.Riigis kus müüakse odavamalt hakkab nõudlus nisu järele kergitama nisu hinda ja suurendab nõudlust ka nende tööliste töö järele, kes nisu toodavad. Tulemusena hakkab selle riigi tööliste sissetulek tõusma. Vastupidine protsess leiab aset riigis, kes müüb kallimalt nisu oleks vaba kaubanduse korral liiga kallis ja nõudlus selle järele väheneb. Järelikult väheneb nõudlus ka nende tööliste poolt tehtava töö järele, kes nisu tootsid ning tulemusena hakkab nende sissetulek langema. Seega tänu vabale kaubavahetusele hakkavad võrdsustuma ka tootmistegurite hinnad.
Seega võib öelda, et tootmistegurite liikumine ja kaupade vahetamine asendavad teineteist. Ent siinjuures võib öelda, et kaubandus on paremuselt teine valik, sest kui kaubandus ei too endaga alati kaasa absoluutset tegurihindade võrdsustumist, siis tootmistegurite liikumie viib tegurite migratsioonini riigist, kus selle tootlikkus oli madalam, riiki, kus tootlikkus on kõrgem, tagades selle maailma tootmise efektiivsuse.
Tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus
Inimeste vaba liikumine on sätestatud rooma lepingu artiklis 39. Euroopa Liidus tagatakse töötajate liikumisvabadus ühenduse piires. Selline liikumisvabadus eeldab, et igasugune kodakontsusel põhinev liikmesriikide töötajate diskrimineerimine on kaotatud . Kui inimeste liikumisvabadus et ohusta avalikku korda, julgeolekut või tervist, siis võib iga liikmesriigi kodanik võtta vastu tegelikult tehtud tööpakkumisi ja liikuda sel eesmärgil vabalt liikmesriikide territooriumil.
Euroopa Liidu liikmesriikide kaubandus on aja jooksul oluliselt suurenenud ning tööjõu liikumine vähendenud. Seega on kaupade liikumine asendanud tööjõu liikumise. Täiendavaks põhjuseks, mis vähendas tööjõu liikumist, on majanduse kiire areng ja elatustaseme tõus liikmesriikides.
Teise maailmasõja järgne inimeste liikumine on seoud enamasti pooliiliste põjustega. Vahetult pärast sõda liikus riikidevaheliselt enam kui 26 miljonit inimest.